Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks kaebaja kogutud andmete (digipäevik) väljastamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Kaasatud haldusorgan – Andmekaitse Inspektsioon
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
kohta
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xi kaebus ja kohustada Tartu Vanglat uuesti läbi vaatama kaebaja 15. augusti 2022. a taotlust tema kohta kogutud andmete (digipäevik) väljastamiseks.
2.Jätta riigilõiv 20 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabi korras vabastas, riigi kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte enda kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. mail 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 9. oktoobril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 28. juuli 2022. a käskkirja nr 6-2/345 tühistamise, mittevaralise kahju (kokku
3-22-2227
2000 eurot) hüvitamise ja vangla kohustamise nõudes. Asi registreeriti kohtuasjana nr 3-222152.
2.Kohus eraldas 19. oktoobri 2022. a määrusega haldusasjast nr 3-22-2152 kaebuse nõude Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale tema kohta kogutud andmed (digipäevik) eraldi menetlusse, mis registreeriti haldusasjana nr 3-22-2227. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 15. augustil 2022 Tartu Vanglale teabenõudena pealkirjastatud pöördumise, milles soovis, et vangla väljastaks talle vangiregistrist väljavõtte 20 lehe ulatuses. Kinnipeetav viitas seejuures vangistusseaduse (VangS) § 52 lg-le 4, mille kohaselt on õigus sellises mahus väljavõtet saada tasuta. Hilisema täpsustuse kohaselt soovis kinnipeetav väljavõtet päevikukannetest. Tartu Vangla jättis 22. augusti 2022. a vastusega nr 2-5/689-2 teabenõude rahuldamata, tuginedes avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-le 9, isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 24 lg 2 p-le 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 52 lg-le 6. Vangla märkis kokkuvõtvalt, et kinnipeetava kohta koostatud päevikukanded ei kuulu väljastamisele, kuna võivad sisaldada teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kinnipeetava kohta tehtud tähelepanekud on vangla töövahendiks, mistõttu sellist teavet kinnipeetavale ei väljastata. Kaebaja esitas 29. augustil 2022 vanglale vaide nr 1-11/350-1, milles soovis vaidlustada soovitud teabe väljastamata jätmist ja taotles enda kohta käiva teabe väljastamist. Tartu Vangla edastas 3. septembri 2022. a kirjaga nr 1-11/350-2 (dtl 37) kaebaja vaide vastavalt pädevusele Andmekaitse Inspektsioonile.
3.Kohus võttis 20. oktoobri 2022. a määrusega kaebuse menetlusse, kaasas sama määrusega asjas arvamuse andmiseks Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) ning määras vastustajale ja kaasatud haldusorganile tähtaja kaebusele vastamiseks. Vastustaja vastas kaebusele 25. novembril 2022. Kaasatud haldusorgan vastas kohtunõuetele
13.oktoobril 2022 ja 25. novembril 2022.
4.Kohus määras 1. detsembri 2022. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja määras menetlusosalistele tähtajad, mille jooksul esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid ning vastuväiteid teiste menetlusosaliste esitatule. Kohus määras sama kohtumäärusega asjas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 17. veebruar 2023 (kohtumääruses ekslikult märgitud 2022). Menetlusosalised ei ole asja kirjalikus menetluses täiendavaid seisukohti ega tõendeid esitanud.
5.Kohus uuendas 1. veebruari 2023. a määrusega haldusasja nr 3-22-2227 arutamise ning tühistas 1. detsembri 2022. a kohtumäärusega määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kohus määras kaasatud haldusorganile ja vastustajale täiendava tähtaja arvamuse ning tõendite esitamiseks ja kohtu küsimusele vastamiseks.
6.Kaasatud haldusorgan esitas seisukoha ja vastuse kaebusele 15. veebruaril 2023. Vastustaja esitas 22. veebruaril 2023 täiendava vastuse ja tõendi .
7.Kohus määras 25. veebruari 2023. a määrusega haldusasja nr 3-22-2227 läbivaatamise kirjalikus menetluses ja määras tähtajad, mille jooksul on menetlusosalistel võimalus esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, sh menetluskulu dokumente, ja vastuväiteid teiste menetlusosaliste esitatule. Sama määruse resolutsiooni punktis 5 kuulutas kohus menetluse kinniseks Tartu Vangla 22. veebruari 2023. a vastuse lisana nr 1 esitatud tõendi (väljavõte Xu kohta andmekogusse tehtud sissekannete (päevikukanded)) osas ning piiras kaebaja õigust 2(12)
3-22-2227
tutvuda selles osas haldusasja materjaliga. Menetlusosalised täiendavaid menetlusdokumente kohtule ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja väidab järgmist.
8.1.Igaühel on õigus riigiasutuste poolt tema kohta kogutud andmetega tutvuda.
8.2.AvTS § 4 lg 5 järgi on igaühel õigus vaidlustada teabele juurdepääsu piiramist, kui selline piirang rikub tema õigusi ja vabadusi. AKI kaebaja vaiet ei lahendanud ning tähtajaliselt ei vastanud.
8.3.VangS § 52 lg 4 ütleb selgelt, et kinnipeetaval on õigus tema kohta vangiregistrisse kogutud andmetega tutvuda. IKS § 25 lg 1 järgi on andmesubjektil õigus nõuda vastutavalt töötlejalt teda puudutavate ebaõigetel faktidel põhinevate isikuandmete parandamist või kustutamist. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 42 keelab riigiasutustel mistahes andmete kogumise kodanike veendumuste kohta.
8.4.Vangiregistrisse kogutavad andmed sisaldavad erinevate ametnike subjektiivseid arvamusi, mis paljudel juhtudel tulenevad hetkeemotsioonidest ning on tõest kaugel. Sellisel viisil kogutud andmete hilisem kasutamine võib rikkuda kaebaja head mainet ja nime ning tekitada olulisi tõrkeid asjaajamistel riigiasutustega.
8.5.Kaebaja kohta tema tahte vastaselt andmete kogumine riivab kaebaja õigusi ja on vastuolus põhiseaduse sätetega.
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised seisukohad.
9.1.Vangiregister on VangS § 51 lg 1 alusel riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, millel on erinevad eesmärgid, mh ka anda usaldusväärset teavet isiku vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või kriminaalhooldusel viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta, tagada uuringute, statistiliste ülevaadete ja kriminaalpoliitiliste otsuste tegemiseks teabe süstematiseeritud kogumine koondada teavet vangla julgeoleku ja korra tagamiseks ning koondada teavet jälitusmenetluse ja sellega seotud isikute kohta. VangS § 53 lg 1 esitab loetelu vangiregistrisse kantavatest andmetest ja sama § lõike 2 kohaselt kantakse andmekogusse andmed alusdokumentide, teistest andmekogudest saadud teabe, isikutelt ja asutustelt saadud teabe või vanglateenistuse tegevuse käigus saadud teabe alusel.
9.2.Vangiregister sisaldab erinevat teavet, mida ei panda kinnipeetava paberkandjal peetavasse isiklikku toimikusse. VangS § 52 lg 6 alusel võib vanglateenistuse ametnik keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel.
9.3.Käesoleval juhul keelduti kaebajale soovitud teabe väljastamisest VangS § 52 lg 6 alusel. Tartu Vangla on 22. augusti 2022. a vastuskirjas nr 2-5/689-2 selgitanud, miks ei ole võimalik kaebaja soovitud teavet väljastada. Päevikukanded võivad sisaldada informatsiooni vangla töös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ja nende väljastamine kinnipeetavale võib ohustada vangistuse täideviimist. 3(12)
3-22-2227
9.4.Päevikukannete väljavõtte väljastamine annab kinnipeetavale ülevaate, milliste vahejuhtumite, milliste vahendite ja millise detailsusega vangla infot kogub. See annab kinnipeetavale teavet selle kohta, milliseid olukordi peab vangla sedavõrd oluliseks, et koguda nende kohta infot ja pidada neid vangistuse täideviimist või vangla julgeolekut ohustavateks. Sellisest infost saab kinnipeetav teha järeldusi, milliseid vanglale teavet andvaid kohti või olukordi vältida. See võib aga omakorda ohustada vangistuse täideviimist. Vangla on põhjendatult keeldunud soovitud teabe väljastamisest ja piisava põhjalikkusega selgitanud keeldumise põhjuseid.
9.5.Kas konkreetne registrikanne võib sisaldada teavet, mida ei ole võimalik väljastada, on iga sissekande hindamise küsimus. Arvestades, et kaebaja kohta vangiregistrisse tehtud sissekanded kajastuvad 8 lehel (ühel lehel ca 50 kannet), on iga sissekande eraldiseisev hindamine ebamõistlikult koormav. Riigikohtu praktika järgi on ebamõistlik halduskoormus teabele juurdepääsu andmise otsustamisel kohane kaalutlusargument (21. veebruari 2019. a otsus asjas nr 3-16-2348, p 20).
9.6.Vangiregistrisse päevikukannete ossa tehtud sissekannetest ei ole võimalik programmi abil genereerida eraldiseisvat dokumenti, mistõttu andmete väljastamiseks tuleks iga kanne eraldiseisvalt kanda mõnda muusse dokumenti (nt vastuskiri vms). Vangiregistri kannete puhul tuleb vanglal iga kanne eraldiseisvalt avada, tutvuda selle sisuga ning hinnata teabe väljastamise lubatavust, mistõttu teabe väljastamise lubatavuse seisukohast eeldab see iga kande eraldiseisvat läbitöötamist, mis on aga ebamõistlikult koormav.
9.7.Andmesubjekti õigust tutvuda tema kohta kogutud isikuandmetega võib seaduses sätestatud alustel piirata või tutvumise õiguse andmisest keelduda, kuid iga taotlust tuleb siiski individuaalselt hinnata ning keeldumist põhjendada.
9.8.Kaebaja soovis vangiregistrist andmeid, millele juurdepääsu võimaldamisel tuleb lähtuda VangS §-s 52 sätestatust. Nimetatud sätte lg 1 kohaselt on vangiregistrisse kantud andmed ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks. VangS § 52 lg-s 4 nimetatud isikul on põhimõtteliselt õigus saada vangiregistrist tema kohta kogutud andmeid, kuid VangS § 52 lõige 6 sätestab sellest erandjuhud ning kui vangla leiab, et teave käib vanglas kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ja selle avalikuks tulek ohustab vangistuse täideviimist, võib vangla andmete andmesubjektile väljastamisest keelduda. Praegusel juhul on tegu just sellise juhtumiga, mistõttu vangla ei väljastanud küsitud andmeid.
9.9.Teave selle kohta, mida täpselt ja millises mahus toimunud vestluse kohta talletatakse, liigitub vanglatöös kasutatava taktika ja julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku teabe alla.
9.10.Vanglaametnikud on läbinud erialase väljaõppe, kuidas erinevaid julgeolekuriske tuvastada, kuid selle teatavakstegemisel ei ole samu meetodeid ja taktikaid enam võimalik julgeolekualase teabe saamiseks kasutada või muutuvad need tõenäoliselt ebatõhusateks. Vangla peab olema pidevalt valvel, et ei jäetaks märkamata ühtegi juhtumit, mis võib seada ohtu vangla julgeoleku, kinnipeetavate elu või tervise. Vangla peab tagama igakülgsete meetmetega, et kõikvõimalikele ohtudele viitavate märkide puhul kontrollitakse neid põhjalikult. See välistab muuhulgas rahutuste või rünnete organiseerimise, vangide vaheliste võlasuhete tekkimise jms ohud, millel võivad olla tõsised tagajärjed. Vangla vastaste tegevuste planeerimisel tegutsevad kinnipeetavad omakorda nii, et selliseid ohte ei oleks võimalik avastada. Seetõttu on vanglal eriliselt suur vastutus riigi positiivse soorituskohustuse täitmisel kõikide isikute elu ja tervise kaitsel, et kõik ohud avastatakse õigeaegselt ja neile reageeritakse kohe ja otsustavalt. See eeldab head analüüsi ja teabekogumise oskust. 4(12)
3-22-2227
9.11.Vangla koostatud riskihinnangu ankeedi metoodika on teaduspõhine ning see aitab selgitada välja isikuga seotud riskid. Vanglas koostatava riskihindamise ankeedi kinnipeetavale juurdepääsu piiramist on peetud korduvalt põhjendatuks ka senises kohtupraktikas. Riskihindamise koostamisel kasutatakse erinevaid allikaid, sh operatiivinfot, mis on kajastatud vangiregistri kannetes. Vangiregistri kannetes kajastuv teave on oluline osa vangi kriminogeensete riskide hindamisest. On äärmiselt oluline, et kinnipeetav ei saaks riskihindamise ega selle aluseks oleva teabega manipuleerida.
9.12.Kui kinnipeetav leiab, et mõne tema suhtes tehtud otsuste tegemisel on lähtutud valedest asjaoludest või hinnangutest, mis võivad tugineda ka päevikukannetele, siis on tal võimalik lõpliku otsust vaidlustades välja tuua ka seisukohad ebaõigete asjaolude või hinnangute kohta. Seega on kinnipeetavale tagatud võimalus oma arvamust avaldada ning õigusi kaitsta ning päevikukannetes kajastatud teabele juurdepääsu piiramine ei jäta kaebajat ilma õiguskaitsevõimalusest.
10.Kaasatud haldusorgan esitas oma seisukohad, milles selgitab järgmist.
10.1.Kaebajal õigus taotlus andmete väljastamiseks esitada ja vanglal kohustus andmed väljastada, kui ei esine VangS § 52 lõikes 6 ja/või IKS § 24 lõikes 2 loetletud asjaolusid.
10.2.Vastustaja 22. augusti 2022. a vastus teabenõudele on liiga üldsõnaline ning sellest ei selgu, kuidas ohustaks andmete väljastamine konkreetsel juhul vangistuse täideviimist. Vangla esitatud sõnastusest jääb mulje, et päevikukannetest ei saagi kunagi väljavõtteid kinnipeetavale esitada. Selline seisukoht ei ole kooskõlas VangS §-ga 52 ja IKS §-ga 24.
10.3.Vangla peaks kaebaja taotluse uuesti läbi vaatama ja väljastama soovitud teabe või esitama konkreetsed selgitused ja põhjendused, miks andmeid väljastada ei saa.
10.4.AKI on olnud oma ettekirjutustes ja protestides seisukohal, et VangS § 52 lg 6 kohaselt saab vangiregistrist andmete väljastamisest keelduda siiski üksnes kahe tingimuse kumulatiivse esinemise korral – informatsioon vanglatöös kasutatava meetodi kohta, mille avaldamine võib ohustada vangistuse täideviimist. Ehk siis ei piisa üksnes sellest, et tegemist on teabega meetodi kohta. Keeldumise korral tuleb põhjendada, kuidas konkreetsete andmete väljastamine ohustab vangistuse täideviimist. Selleks peab vangla esitama selgitused ja võimalusel tõendid. Piisav ei ole üksnes nentimine, et kanded sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatava meetodi kohta ja ohustavad vangistuse täideviimist.
10.5.Vangistuse täideviimise raames isikuandmete töötlemine on Eesti seadusandja valiku kohaselt allutatud EL direktiivi 2016/6801 ülevõtmiseks kehtestatud isikuandmete kaitse seaduse 4. peatükile ning eriseadustele. Direktiivi 2016/680 art 14 sätestab andmesubjekti õiguse tutvuda tema kohta töödeldavate andmetega ning art 15 annab liikmesriikidele volitused kehtestada oma siseriikliku seadusega selle õiguse piirangud. Direktiivi art 2016/680 art 14 lg 1 sätestab: „Kui artiklis 15 ei ole sätestatud teisiti, näevad liikmesriigid ette andmesubjekti õiguse saada vastutavalt töötlejalt kinnitus selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse või mitte, ning nende töötlemise korral tutvuda isikuandmete ja järgmise teabega:/.../“.
10.6.Direktiivist 2016/680, sh selle põhjenduspunktis 43 tuleneb, et andmesubjektil on õigus tutvuda tema kohta käivate isikuandmetega, kui seda õigust pole liikmesriigi seadusega piiratud. VangS § 52 lõiked 4 ja 5 näevad ette, et kinnipeetavale väljastatakse tema kohta vangiregistrisse kantud andmeid, sh koopia või väljatrükina. 5(12)
3-22-2227
10.7.Eesti seadusandja on direktiivi 2016/680 art 14 sätestatud õigust piirangu IKS §-ga 24 ning vangistuse täideviimise raames veel ka VangS § 52 lg-ga 6, millest tulenevalt ei ole Eesti seadusandja ette näinud seaduse tasandil absoluutset piirangut kinnipeetavale tema kohta vangiregistrisse kantud andmetega tutvumisele, vaid on pannud vanglale kohustuse igakordselt kinnipeetava taotlust hinnata ning langetada kaalutlusotsus.
10.8.Paljud kinnipeetavad otsivad sihipäraselt võimalusi vangla töö takistamiseks ning ei kasuta oma seadusest tulenevaid õigusi heausklikult, mistõttu on mõistetav teatav ettevaatlikkus kinnipeetavate taotluste, kaebuste ja nõuete rahuldamisel. Sellegipoolest saab vangla kaalutlusotsuse tegemisel muuhulgas arvesse võtta, kas kinnipeetava taotlus on selgelt ülemäärane ning oma õigusi kuritarvitav.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kaebaja on esitanud kohustamisnõude, mille eesmärk on kohustada vastustajat väljastama kaebajale tutvumiseks ja vajadusel paranduste tegemiseks kaebaja kohta kogutud vangiregistri andmed (digipäevik).
12.PS § 44 lg 3 kohaselt on Eesti kodanikul õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kohalduv isikuandmete kaitse regulatsioon tuleneb esmalt EL direktiivist 2016/680 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK), mille ülevõtmiseks Eesti õigusesse on kehtestatud IKS 4. peatüki ning eriseaduste asjakohased normid. Direktiivi 2016/680 art 14 sätestab andmesubjekti õiguse tutvuda tema kohta töödeldavate andmetega ning art 15 annab liikmesriikidele volitused kehtestada oma siseriikliku seadusega selle õiguse piirangud. Direktiivi art 2016/680 art 14 lg 1 sätestab: „Kui artiklis 15 ei ole sätestatud teisiti, näevad liikmesriigid ette andmesubjekti õiguse saada vastutavalt töötlejalt kinnitus selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse või mitte, ning nende töötlemise korral tutvuda isikuandmete ja järgmise teabega:/.../“. Direktiivi art 2016/680 põhjenduspunktis 43 on selgitatud: „Selleks et olla töötlemisest teadlik ja kontrollida selle seaduslikkust, peaks füüsilisel isikul olema õigus tutvuda andmetega, mis on tema kohta kogutud, ning seda õigust lihtsalt ja mõistlike ajavahemike järel teostada. Igal andmesubjektil peaks seega olema õigus teada isikuandmete töötlemise eesmärke, töötlemise ajavahemikku ja andmete vastuvõtjaid, sealhulgas kolmandates riikides, ning saada eelneva kohta teavet. Kui sellise teavitamise käigus antakse teavet isikuandmete päritolu kohta, ei tohiks selline teave paljastada füüsiliste isikute identiteeti ja eelkõige konfidentsiaalseid allikaid. Kõnealuse õiguse tagamiseks piisab, kui andmesubjektil on olemas arusaadaval kujul nimetatud andmete täielik kokkuvõte, s.o andmed kujul, mis võimaldab andmesubjektil saada nendest andmetest teadlikuks ning kontrollida, et need on õiged ja neid töödeldakse käesoleva direktiivi kohaselt, nii et tal on võimalik teostada talle käesoleva direktiiviga antud õigusi. Sellise kokkuvõtte võib esitada töödeldavate isikuandmete koopiana.“
6(12)
3-22-2227
Vanglas karistuse täideviimise käigus isikuandmete töötlemist reguleerib üldseadusena IKS (IKS § 1 lg 1 p 2). IKS § 24 lg 1 p-de 1, 2 ja 6 kohaselt peab vastutav töötleja andmesubjekti soovil andmesubjektile teatavaks tegema tema kohta käivad isikuandmed ja asjaomaste isikuandmete kategooriad; isikuandmete päritolu käsitleva olemasoleva teabe; õiguse taotleda vastutavalt töötlejalt andmesubjekti isikuandmete parandamist, kustutamist või nende töötlemise piiramist. Selle teabe andmist võib piirata või teabe väljastamisest keelduda IKS § 24 lg-s 2 sätestatud alusel, sh kui see võib takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse täideviimist, kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi, ohustada riigi julgeolekut või avaliku korra kaitset ning takistada ametlikku uurimist või menetlust. IKS § 24 lg 3 kohaselt teavitab vastutav töötleja andmesubjekti viivitamata kirjalikult sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabega tutvumise piiramisest või sellise teabega tutvumisest keeldumisest ja selle põhjustest. Seega on andmesubjektil eelduslikult õigus tutvuda tema kohta kogutud isikuandmetega ning seda õigust võib seaduses sätestatud alustel piirata või tutvumise õiguse andmisest keelduda, kuid andesubjekti vastavat taotlust tuleb igal üksikjuhul siiski individuaalselt hinnata ning keeldumist põhjendada.
13.Kaebaja taotlus hõlmas tema kohta kogutud vangiregistris andmeid. VangS § 51 lg 1 kohaselt on vangiregister riigi infosüsteemi kuuluv kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu. VangS § 52 lg-st 1 tulenevalt on vangiregistrisse kantud andmed ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks ning sama paragrahvi lõige 2 kohaselt väljastatakse andmeid üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud isikutele või andmekogudele. VangS § 52 lg 4 kohaselt väljastatakse kinnipeetavale, vahistatule, arestialusele ja kriminaalhooldusalusele nende kohta andmekogusse kantud andmeid digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud taotluse alusel. VangS § 52 lg 4 ei näe ette, et kinnipeetav peaks taotlust kuidagi põhjendama (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-20-1420, p 14). VangS § 52 lg 6 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel. Seega ei tulene kehtivast õigusest absoluutset keeldu väljastada kinnipeetavale vangiregistrisse kantud andmeid. VangS § 52 lg-st 6 tuleneb vanglale alus andmete väljastamisest keeldumiseks ning kaalumisruum seaduses sätestatud ulatuses.
14.Vastustaja põhjendas keeldumist VangS § 52 lg 6 alusel sellega, et päevikukanded võivad sisaldada informatsiooni vangla töös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta. Vastustaja arvates on praegusel juhul tegemist just VangS § 52 lg-s 6 märgitud olukorraga ja vangla on põhjendatult keeldunud soovitud teabe väljastamisest ning keeldumise põhjuseid piisava põhjalikkusega selgitanud. Kohus vastustajaga selles osas ei nõustu. Ka kaasatud haldusorgan on kohtule esitatud arvamuses asunud seisukohale, et vastustaja 22. augusti 2022. a vastus teabenõudele on liiga üldsõnaline ning sellest ei selgu, kuidas ohustaks andmete väljastamine konkreetsel juhul vangistuse täideviimist. 7(12)
3-22-2227
15.Kohus nõustub kaasatud haldusorganiga, et VangS § 52 lg 6 sisaldab kaht kumulatiivset alust andmete väljastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul ei ilmne vastustaja keelduvast vastusest, et vangla oleks tuvastanud VangS § 52 lg-s 6 sätestatud andmete väljastamisest keeldumise kumulatiivsed eeldused. Nimelt on vastustaja 22. augusti 2022. a vastuses teabenõudele nr 2-5/689-2 üksnes selgitanud, et kinnipeetava kohta koostatud päevikukanded ei kuulu väljastamisele, kuna võivad sisaldada teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta. Juhul kui kinnipeetavale on eelnimetatud asjaolud teada, võib see vastustaja arvates oluliselt raskendada õiget ja asjakohast riskide hindamist, mis omakorda on aga eelduseks vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Vangala on selgitanud, et kinnipeetava kohta tehtud tähelepanekud on vangla töövahendiks, mistõttu sellist teavet kinnipeetavale ei väljastata. Kohtumenetluses on vastustaja põhjalikumalt esitanud järgmised selgitused (dtl 173-176). Ka sissekandes teatud info olemasolu või selle puudumine viitab kasutatavale taktikale. Kinnipeetavast lähtuvate riskide ja sellest tulenevate julgeolekuohtude hindamiseks on vanglal erinevad meetodid. Kui kinnipeetavale saab teatavaks, kuidas vangla julgeolekualast teavet kogub, milliseid järeldusi oma igapäevatöö korraldamisel, sh julgeoleku- ja järelevalvemeetmete valikul sellele teabele tuginedes teeb ja kuidas need andmed mõjutavad kinnipeetava riskide hindamist, seab see ohtu nii riskide hindamise kvaliteedi kui ka vangla julgeoleku tagamise üldisemalt. Kuivõrd see, milliseid küsimusi kinnipeetavalt küsitakse ja millele vestlustel rohkem tähelepanu pööratakse, tuleneb mh vanglale isiku kohta teadaoleva info pinnalt, siis ei ole vangla arvates õige ka sissekannete puhul viidata konkreetsetele lausetele, milles meetodid ja taktika sisaldub. Vaidlusalused sissekanded kogumis juba sisaldavadki meetodeid ja taktikat, st teavet selle kohta, mida vangla konkreetse isiku puhul peab oluliseks. Ka järeldused, mida vangla teabe kogumisel teeb, sõltuvad paljuski sellest, mis on vanglal isiku kohta juba varasemast teada. Julgeolekualase teabe kogumist tuleb vaadelda kui protsessi, mille eesmärk on selgitada välja isiku kriminogeensed riskid ja tagada vangla julgeolek. Kui kinnipeetav teab, kuidas, kellelt ja mis laadi teavet nende riskide hindamiseks kogutakse, siis on tal võimalik teadlikult anda vangla julgeoleku tagamiseks oluliste asjaolude kohta valeinfot, varjata, eksitada ise või organiseerida eksitava teabe edastamist koos kaaskinnipeetavatega, et häirida vangla tööd või varjata õigusrikkumisi. Selle tulemusel on reaalne oht, et vangla hindab julgeolekuriske tegelikust madalamaks ega pruugi suuta reageerida tõsisele ohule õigeaegselt ja asjakohaselt. Ühtlasi ei ole välistatud, et kinnipeetavad võivad neile väljastatud teavet omavahel jagada, mis tähendab, et neile on lõppkokkuvõttes kättesaadav väga suur osa teabest, mille pinnalt saab teha järeldusi järelevalvemeetmete ja kogutava teabe kohta, samuti selle kohta, millele vangla igapäevategevustes tähelepanu pöörab ja kuidas ohte tuvastab või õigusrikkumise toimepanemise ohu korral nende toimepanemist vanglas ennetab. Kohtupraktika kohaselt, millele on viidanud ka vastustaja, on vanglas koostatava riskihindamise ankeedi kinnipeetavale juurdepääsu piiramist peetud korduvalt põhjendatuks (Tartu Ringkonnakohtu 18. detsembri 2018. a määrus nr 3-18-2024 p 12, 27. septembri 2016. a määrus nr 3-16-1146 p 11), sest riskihindamise ankeedist nähtub, milliseid konkreetseid andmeid vangla analüüsib ning millist metoodikat kasutab. Lisaks on kohtupraktikas jaatatud, et neid andmeid teades on kinnipeetaval võimalik vanglale edastatavate andmetega tulevikus manipuleerida ja seeläbi vangla otsuseid endale meelepärases suunas mõjutada, mis omakorda võib takistada vangistuse tõhusat täideviimist tulevikus. Viidatud kohtupraktikale osundades on vastustaja arvamusel, et seetõttu kaalub vangla huvi andmete saladuses hoidmiseks üles 8(12)
3-22-2227
kinnipeetava huvi nende andmetega tutvuda. Vastustaja rõhutab, et vangiregistri kannetes kajastuv teave on oluline osa vangi kriminogeensete riskide hindamisest ning olukorras, kus riskihindamise ankeetidega tutvumise mittelubamist on peetud õiguspäraseks, ei saa öelda, et teabega, mis jõuab samuti riskihindamise ankeeti, võiks kinnipeetav tutvuda. Vastustaja hinnangul on äärmiselt oluline, et kinnipeetav ei saaks riskihindamise ega selle aluseks oleva teabega manipuleerida.
16.Kohus ei sea mõistagi kahtluse alla vangla kohustust julgeoleku tagamisel ega vangla pädevust ja võimekust ohtude tuvastamisel ja riskide hindamisel ning asjakohaste abinõude valikul vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisel (vt ka nt Riigikohtu 17. detsembri 2019. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-19-40, p 41). Samuti varasemaid seisukohti riskihindamise ankeedile juurdepääsu piiramise kohta. Samas jääb vangla esitatud keeldumise sõnastusest aga mulje, et päevikukannetest ei saagi kunagi kinnipeetavale väljavõtteid esitada. Kohus jagab kaasatud haldusorgani lähenemist, et selline seisukoht ei ole kooskõlas VangS §-ga 52 ja IKS §-ga 24.
17.Teabele juurdepääsu andmisest keeldumist tuleb põhjendada (IKS § 24 lg 3). Samuti tuleb teabevaldajal põhjendada, miks ei ole võimalik teabekandja (nt dokumendi) või nende kogumi (nt toimiku) osaline väljastamine, näiteks vaid kaebaja isikuandmeid puudutavas osas, või soovitud isikuandmetest osade isikuandmete väljastamine. Kui isikuandmete töötleja keeldub täielikult isikuandmete väljastamisest, peavad keelduvast otsusest nähtuma põhjendused, miks taotleja õigusi vähem piiravad lahendused, nt teabekandjal andmete kinni katmine või eemaldamine, dokumentide teisiti süstematiseerimine või muu võrdväärne lahendus ei ole praktiliselt kasutatavad (Riigikohtu 21. veebruari 2019. a otsus asjas nr 3-16-2348, p-d 18 ja 20).
18.Praegusel juhul on ka vastustaja, kasutades vastuses taotlusele sõnastust „võivad sisaldada“, möönnud, et kõik registrikanded ei pruugi endast kujutada juurdepääsupiiranguga teavet, ning seda, kas konkreetne registrikanne võib sisaldada teavet, mida ei ole võimalik väljastada, on iga sissekande hindamise küsimus. Vastustaja on kohtumenetluses vastuses kaebusele leidnud aga, et iga sissekande eraldiseisev hindamine oleks ebamõistlikult koormav, kuna kaebaja kohta vangiregistrisse tehtud sissekanded kajastuvad 8 lehel, ühel lehel ca 50 kannet. Kohtupraktika on pidanud IKS-s või erinormis sätestatud alusel andmete väljastamisest keeldumisel arvestatavaks kaalutlusargumendiks, et juurdepääsu andmine on ülemäära keeruline või põhjustaks ebamõistliku halduskoormuse. Samas on rõhutatud, et sel alusel andmete väljastamisest ei või keelduda kergekäeliselt (vt Riigikohtu viidatud otsus ajas nr 316-2348, p-d 18 ja 20). Tallinna Ringkonnakohus on 14. jaanuari 2022. a otsuses asjas nr 3-201420 p-s 16 möönnud, et VangS § 52 lg-s 4 nimetatud andmesubjektide ja vangiregistri kannete hulka silmas pidades võib vangiregistrist andmete väljastamise taotluste lahendamine tõepoolest suurendada vangla halduskoormust ning halduskoormuse kasvu argumenti võib juurdepääsutaotluse rahuldamise kaalumisel arvesse võtta, kuid see ei saa olla iseseisev keeldumisalus (vrd Riigikohtu 21. veebruari 2019. a otsus nr 3-16-2348, p 20).
19.Kohus möönab vastustaja vastuse lisana esitatud tõendi (.xlsx-formaadis dokument, avaneb KIS-s vastustaja 22. veebruari 2023. a vastuse juures) põhjal registrikannete rohkust. Samas ilmneb tõendist, et vastustaja on kandeid nende sisu ja olemuse alusel süstematiseerinud, näiteks eristuvad kaebaja pöördumised ravimite saamiseks, soov vestelda vms kinnipeetava taotlused ning neile vastamine, mis ilmselgelt ei kujuta endast teavet vangla töös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta. 9(12)
3-22-2227
Praegusel juhul ei ole halduskoormuse suurenemine olnud aga vastustaja 22. augusti 2022. a vastuses andmete väljastamise keeldumise alus. Vastustaja ei ole ka lähtunud IKS § 27 lg-st 3, mille kohaselt võib vastutav töötleja keelduda taotletud meetmete võtmisest, kui andmesubjekti taotlus on põhjendamatu või ülemäärane, vaid tuginenud üksnes VangS § 52 lg-le 6, mis kohtu hinnangul võimaldab kaalumisruumi.
20.VangS § 52 lg-s 4 nimetatud isikule andmete väljastamisest keeldumine eeldab vanglalt kõigepealt taotlusega hõlmatud vangiregistri kannetega tutvumist ning nende sisu põhjal erinevate õiguste ja huvide kaalumist. Kohtupraktikas on leitud, et VangS § 52 lg-t 6 ei saa tõlgendada selliselt, et välistatud oleks kõigile kinnipeetavatele nende kohta vangiregistrisse kogutud kõigi andmete avaldamine julgeoleku kaalutlustel või manipulatsioonide vältimiseks, sest see muudaks VangS § 52 lg-s 4 sätestatud õiguse andmeid saada sisutuks (vt Tallinna Ringkonnakohus 14. jaanuari 2022. a otsus asjas nr 3-20-1420 p 15). Kohus peab tõenäoliseks, et kaebaja kohta vangiregistrisse kantud teave võib hõlmata ka andmeid, mida VangS § 52 lg-s 6 nimetatud kaalutlusel ei saa kaebajale avaldada. Kohtu hinnangul ei ole aga, arvestades ka ülal viidatud kohtupraktikat, põhjendatud sellisel juhul tervikuna andmete väljastamisest keeldumine, kui vastutaja ei ole isegi kaalunud kaebajale vangiregistrist andmete osalise väljastamise võimalust. Tähelepanu väärib ka, et kaebaja ei ole küsinud kogu teda puudutavat infot, vaid on piirdunud 20 lehega, mis lähtuvalt AvTS § 25 lg 2 regulatsioonist võimaldab sellises ulatuses väljavõtteid saada tasuta.
21.Ka kaasatud haldusorgan on selgitanud oma arvamuses, et VangS § 52 lg 6 kohaselt saab vangiregistrist andmete väljastamisest keelduda siiski üksnes kahe kumulatiivse tingimuse esinemise korral – informatsioon vanglatöös kasutatava meetodi kohta, mille avaldamine võib ohustada vangistuse täideviimist. Seega ei piisa, et tegemist on teabega meetodi, taktika või riski hindamise kohta. Keeldumise korral tuleb põhjendada, kuidas konkreetsete andmete väljastamine ohustab vangistuse täideviimist. Piisav ei ole üksnes üldistavalt nentida, et kanded sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatava meetodi kohta ja ohustavad vangistuse täideviimist. Kohtul puudub veendumus, et vastustaja oleks praegusel juhul kandeid selliselt hinnanud ning seda kinnitab ka vastustaja lähenemine, et andmete suurt mahtu arvestades oleks see ebamõistlikult koormav.
22.Kaebaja on selgitanud, et vajab vangiregistri väljavõtet, kuna vangiregistrisse kogutavad andmed sisaldavad erinevate ametnike subjektiivseid arvamusi, mis paljudel juhtudel tulenevad hetkeemotsioonidest ning on tõest kaugel. Sellisel viisil kogutud andmete hilisem kasutamine võib kaebaja arvates rikkuda kaebaja head mainet ja nime ning tekitada olulisi tõrkeid asjaajamistel riigiasutustega. Vastustaja hinnangul on aga kinnipeetavale tagatud võimalus oma arvamust avaldada ning õigusi kaitsta ning päevikukannetes kajastatud teabele juurdepääsu piiramine ei jäta kaebajat ilma õiguskaitsevõimalusest. Kui kinnipeetav leiab, et mõne tema suhtes tehtud otsuste tegemisel on lähtutud valedest asjaoludest või hinnangutest, mis võivad tugineda ka päevikukannetele, on tal vastustaja hinnangul võimalik lõplikku otsustust vaidlustades välja tuua ka seisukohad asjaolude või hinnangute ebaõigsuse kohta. Kohus möönab, et selline võimalus oma õigusi kaitsta on kaebajal tõesti olemas. Küll aga ei välista selline õiguskaitsevõimalus kasutada kaebajal ülal viidatud normide alusel õigust vangiregistri andmete saamiseks seaduses sätestatud tingimustel.
10(12)
3-22-2227
23.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et vastustaja on kaebaja taotlust lahendades õigusvastaselt keeldunud kaebajale soovitud andmete väljastamisest, põhjendades seda üksnes üldsõnaliselt vaid võimalusega, et kinnipeetava kohta koostatud päevikukanded võivad sisaldada teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kinnipeetava kohta tehtud tähelepanekud on vangla töövahendiks. Kohtu hinnangul on vastustaja jätnud teostamata asjakohased kaalutlused digipäeviku kannete (osalise) väljastamise võimaluse kohta, rikkudes seega haldusmenetluse seaduse § 5 lg-s 2 õiguspärasele kaalutlusotsusele sätestatud nõudeid.
24.Haldusorgani tegevuse õigusvastasus on üheks kohustamisnõude rahuldamise eelduseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 4). HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Ka praegusel juhul ei saa kohus võtta seisukohta, milliste vangiregistri kannete (digipäeviku) osade puhul tuleks kaebaja juurdepääsu piirata ning kui töömahukas on andmete vastav analüüs, vaid vastav pädevus hinnata kaebaja kohta vangiregistris sisalduvate andmete avaldamisest tulenevaid ohtusid on vanglal. Kohtupraktikas on kujunenud järjekindel seisukoht, et ohtude hindamisel on vanglal oluline hindamisruum, kuna vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv ohtude avastamise ja ennetamise kogemus (viidatud otsus asjas nr 5-19-40, p 41).
25.Kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks (RVastS § 6 lg 4). Tulenevalt RVastS § 6 lg‐st 5 võib kohus juhul, kui õigusvastaselt on jäetud sooritamata toiming, mille sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel, teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. RVastS § 6 lg 5 kohaldamisel tuleb silmas pidada, et kohtu tehtav definitiivne ettekirjutus on halduse kaalutlusõiguse korral erandlik meede, mis välistab haldusorgani poolt asjaolude täiendava kaalumise ning sellise ettekirjutuse tegemisel peab kohus olema veendunud, et ette kirjutatud lahendus on konkreetseid asjaolusid arvesse võttes ainuvõimalik. Kohus ei saa astuda haldusorgani asemele ega sisuliselt hinnata kaalumisel asjassepuutuvaid asjaolusid (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-15, p 26). Seega teeb kohus praegusel juhul vastustajale ettekirjutuse kaebaja 15. augusti 2022. a taotluse uueks läbivaatamiseks, mille käigus tuleb vastustajal hinnata, kas ja millises ulatuses on põhjendatud kaebajale tema koha kogutud vangiregistri kannete (digipäevik) väljastamine. Ka toimingu tegemise uueks otsustamiseks kohustamise korral on tegemist kaebuse rahuldamisega (HKMS § 41 lg 3). Eeltoodut arvestades rahuldab kohus kaebuse.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
26.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). 11(12)
3-22-2227
27.Riigilõiv 20 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabi korras vabastas, tuleb jätta riigi kanda. Muude menetluskulude kandmist menetlusosaliste poolt asjas ei nähtu, mistõttu jäävad menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
28.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime otsuses tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).