X kaebus tühistada Justiitsministeeriumi 15.12.2020 otsus „Inglise keele vandetõlgi eksami tulemused“ inglise-eesti keelesuuna tulemuse „mitte arvestatud“ osas ning kohustada Justiitsministeeriumit vastu võtma otsus „arvestatud“ ning nimetada X inglise-eesti keelesuuna vandetõlgiks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Justiitsministeerium
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.06.2021 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
X sooritas 26.11.2020 Justiitsministeeriumis vandetõlgi eksami keelesuunal inglise-eesti ning 23.11.2020 vandetõlgi eksami keelesuunal eesti-inglise.
2.Justiitsministeerium edastas 15.12.2020 Xle inglise keele vandetõlgi eksami tulemused. Keeleteadmiste kontroll eesti-inglise keelesuunal loeti arvestatuks. Suunal inglise-eesti sai X tõlkimise eest 5 miinuspunkti, mis loetakse arvestatuks. Inglise-eesti tõlkesuuna toimetamisülesande eest sai X aga 7 miinuspunkti, mistõttu loeti keeleteadmiste kontroll inglise-eesti keelesuunal kokkuvõttes mitte arvestatuks.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 14.01.2021 kaebuse, milles taotles tühistada tema suhtes 15.12.2020 vastu võetud vandetõlgi eksami inglise-eesti keelesuuna tulemus „mitte arvestatud“
ning võtta selle asemel vastu otsus „arvestatud“ ning sellest tulenevalt nimetada ta inglise-eesti keelesuuna vandetõlgiks. Halduskohus võttis kaebuse 19.01.2021 määrusega menetlusse.
4.Justiitsministeerium esitas 17.02.2021 vastuse kaebusele.
5.Kohus tegi menetlusosalistele 05.03.2021 kohtunõudega ettepaneku kohtule poolte kokkulepitud ühise asjatundja arvamuse esitamiseks seoses kaebaja eksamitöö tõlkeülesannete sisuliste lahendustega.
6.Vastustaja teavitas kohut 18.03.2021 vastusega kohtunõudele, et on ettepanekuga nõus.
7.Kaebaja andis 20.03.2021 vastuses kohtunõudele kohtule teada, et ei ole ettepanekuga nõus.
8.Kohus andis 24.03.2021 määrusega pooltele võimaluse kaebaja eksamitöö osas esitatud keeleliste väidete kohta asjatundja arvamust sisaldava tõendi esitamiseks.
9.Justiitsministeerium esitas 22.04.2021 tõendina eesti-inglise-eesti vandetõlgi ja Euroopa Komisjoni atesteeritud tõlgi M. L. arvamuse kaebaja inglise keele vandetõlgi eksami toimetamisülesande lahenduse kohta kaebaja poolt vaidlustatud osas, milles ei nõustutud kaebaja väidetega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.X põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja käsitles kaebuses tabelis järjest vigu, mille eest talle anti miinuspunkte või jäeti andmata plusspunkte. 2) Vea nr 1 osas ei soovinud kaebaja punktisumma muutmist, kuid märkis, et toimetamisülesande juhendis on öeldud, et tekstis on kokku 12 viga ning seda rõhutas eksami ajal ka eksamikomisjoni esimees. Eksamikomisjon on oma viga tunnistanud ja andnud kaebajale plusspunkti ühe sellise vea parandamise eest, mida eksamikomisjon ise algselt veaks ei pidanud. Sama põhimõte peaks kehtima ka teiste „lisavigade“ puhul. 3) Kaebaja tabelis toodud vea nr 2 puhul selgub toimetamiseks antud tõlkest justkui, et määruste tagantjärele põhjendamine toimus (kaebajate suhtes läbi viidud) kriminaalmenetluse ajal. Lähtekeelse teksti kohaselt toimus määruste tagantjärele põhjendamine millalgi määratlemata ajal ning kriminaalmenetluse ajal oli üksnes lubatud läbi viia jälitustoiminguid. See on kõige ehedam valetõlge. Tõlkija kas ei ole tekstist aru saanud või ei oska ta lihtsalt sõnastada lauset sihtkeeles loetavalt ja ladusalt nii, et algteksti mõte oleks täpselt edasi antud. Tegu on raske tõlkeveaga, mis muudab teksti tähendust ja mille eest tuleks tõlkijale vandetõlgi eksamil anda 5 miinuspunkti. Kuna aga eksamikomisjon ei pidanud seda üldse veaks, mille eksaminand oleks pidanud parandama, siis taotleb kaebaja, et talle antaks selle lause parandamise eest 5 plusspunkti. Kaebaja ei peagi kriminaalmenetluse läbiviimise põhimõtetest aru saama. Vandetõlkide infopäevadel on korduvalt rõhutatud, et vandetõlgil ei ole õigust parandada lähtetekstis olevaid vigu, vaid lähtetekstis olevad vead tuleb üksüheselt tõlkesse üle kanda. See, et toimetamise mõte on parandada vaid komavead ja vaadata sisulistele vigadele läbi sõrmede, oleks pidanud kaebaja hinnangul toimetamisülesande juhendis kirjas olema, kuid isegi siis ei oleks selge, kuidas eksamisooritaja oleks pidanud vahet tegema, et kus lõpeb „pealistasand“ ja kust algavad „mahukad sisulised parandused“. Teiseks on vaieldav, kas „läbi viidud“ tuleks kirjutada kokku või lahku. Üldiselt kirjutatakse selline sõnapaar kokku vaid juhul, kui on tegu lihtsalt omadussõnalise täiendiga. Siin on aga pikemad fraasid, kus „läbi viidud“ tuleks kirjutada lahku. Kuna ka selle vea parandamist eksamikomisjon vajalikuks ei pidanud, taotleb kaebaja selle vea parandamise eest 0,5 plusspunkti.
4) Vea nr 3 osas selgitas kaebaja, et üks õigustõlke raudreegel on, et sünonüüme ei kasutata mitte kunagi. Ühele terminile lähtekeeles vastab üks ja sama termin tõlkes. Seega on see ilmselge viga, et tõlkes on jälitustoimingutest äkki saanud jälitustegevus. Eksaminand ei oleks pidanud teadma, et tegu on pressiteatega. Pressiteateid üldjuhul vandetõlgi tõlkena ei tõlgita. 5) Viga nr 4 jäi kaebajale eksami sooritamise ajal silma küll, kuid tööga lõpule jõudes oli vigu juba üle 12, mistõttu otsustas ta jätta selle parandamata. Ehkki ÕS ütleb, et selles kontekstis tuleks kasutada sõna „kestus“, lähtus kaebaja sellest, et „Eesti keele seletav sõnaraamat“ ütleb, et võib kasutada ka sõna „kestvus“. 6) Vea nr 5 osas leidis kaebaja, et kuna lähtetekstis on selgelt olemas fraas „in particular“, siis selle fraasi ka tõlkesse lisamise eest miinuspunktide andmine ei ole põhjendatud. „Küll“ on eesti keeles lihtsalt rõhutav sõna, mida tagasi poleks üldse võimalik tõlkida. 7) Ka vea nr 6 otsustas kaebaja jätta parandamata, kuna parandusi oli juba niigi liiga palju ning otseselt pole „siseriiklike ametivõimude“ vale, ehkki „riigisiseste ametiasutuste“ oleks parem. Kuigi „siseriiklik“ ei ole ÕSi järgi just kõige soovitatavam sõna, on see siiski eesti keeles laialt kasutatav ja seda ei saa veaks lugeda. Ka „ametivõimud“ on ÕSi järgi igati aktsepteeritav sõna. 8) Vea nr 7 puhul on eksamikomisjon oma variandis kirjutanud ääremärkusena kommentaariks: „Oluline sisuline vahe, et kas riive või rikkumine“. Kaebaja hinnangul ei sobi kumbki neist sõnadest konteksti. Rikkuda või riivata saab mingit õigust, reeglit, seadust jms. Interference on selgelt sekkumine ja sellise vaste annab ka EL ametlik ja selliste tõlgete puhul kohustuslik andmebaas IATE. 9) Vea nr 8 juures selgitab kaebaja, et tõlget ei saa teha lähtetekstist konkreetsemaks. Eesti seaduste tõlgetes inglise keelde kasutatakse üldiselt: kassatsioonkaebus – appeal in cassation. Sama vaste annab ka Esterm. Väljendit appeal on points of law Eesti seaduste tõlgetes inglise keelde ega ka Estermis ega IATEs kaebaja teada ei leidu. Kuni sellele terminile pole konkreetset eestikeelset vastet omistatud, ei tohi seda eesti keeles väga ühetähenduslikuks terminiks ka tõlkida. Kaebaja tõlge „kaebuse õigusnormide järgimise kohta“ on igati asjakohane. 10) Vea nr 9 juures ei ole tegu üldkeele/erialakeele küsimusega, vaid küsimusega, mis on lähtetekstis. Lähtetekstis on lihtsalt convictions ning otsuse lisamine on otseselt teksti omalt poolt juurde lisamine, mida ei tohi teha. 11) Viga nr 10 on otsitud viga. Algtõlkes viga ei ole, mistõttu pole seda tarvis ka parandada. Samuti on tekstis arusaadav, et „ta“ all mõeldakse Riigikohust. Siin ei loe see, et Riigikohus kõlaks kontekstis ilmselt paremini. 12) Vea nr 11 puhul on vaieldav, kumb on suurem kantseliit, kas „jälitustegevuse regulatsioon“ või „jälitustegevust reguleerivad õigusnormid“. „Jälitustegevuse“ versus „salajaste jälitustoimingute“ küsimust käsitles kaebaja juba eespool. Mõiste kantseliit on iseenesest subjektiivne ja selle põhjal kellelegi miinuspunkte anda on lihtsalt ebaprofessionaalne. 13) Kokku tuleks eksami toimetamisülesande lõppsummast maha võtta 5 miinuspunkti ja lisada 6 plusspunkti, mis annab toimetamisülesande lõppsummaks +4 punkti. Sellest tulenevalt tuleks toimetamisülesanne lugeda edukalt sooritatuks. 14) Eksam ei olnud salajane. Kandidaatide numbrid olid eksamikomisjoni esimehel juba enne eksamit jaotatud ja kirja pandud. Varasematel vandetõlgi eksamitel andis eksamikorraldaja kõigile eksaminandidele valida ühe kinnise ümbriku, kus oli sees eksaminandi number. Eksamikorraldaja sai eksaminandi numbrit teada siis, kui eksaminand tuli oma tööd üle andma ja eksamikorraldaja arvutisse tõmbama. 15) Eksaminandidele ei antud teada, kes on eksamikomisjoni liikmed. Seda infot tuli hiljem ekirjade teel välja nõuda.
16) Eksaminandidele saadetud eksamitulemustega pandi kaasa üksnes eksaminandi tööde koopiad, kus olid näha talle antud miinuspunktid, kuid ei olnud mingit teavet selle kohta, millised pidanuksid siis olema õiged väljendid, terminid, keelendid jms, milles eksaminand eksamikomisjoni arvates eksis. Sellega rikuti Justiitsministri 05.02.2014 määruse nr 5 „Vandetõlgi määrustik“ (vandetõlgi määrustik) § 19 lg-s 3 sätestatud nõuet. Ilma nende näidistõlgeteta on eksaminandil praktiliselt võimatu oma tulemust vaidlustada.
11.Justiitsministeerium leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Kaebaja poolt vigadega eestikeelse teksti toimetamisel tekstist puuduoleva sõna „ühehäälselt“ lisamise (viga nr 1) eest saadud plusspunkt kajastub juba 15.12.2020 eksamitulemuses, mistõttu selle üle pooltel vaidlust ei ole. Vandetõlgi määrustik ei kohusta eksamikomisjoni töös leitud täiendavate vigade eest plusspunkte andma. Vandetõlgi määrustiku § 18 reguleerib üksnes miinuspunktide andmist. Plusspunktide andmine eksamitöös sisalduva täiendava vea leidmise eest on eksamikomisjoni kollegiaalne diskretsiooniotsus, mitte üleüldine tööde hindamise põhimõte. 2) Vea nr 2 osas selgitas vastustaja, et toimetamisülesanne eeldab toimetamist eelkõige teksti pealistasandil. Ülesande kestust arvestades ei ole tekstilõikude mahukad sisulised parandused ja teksti ümbertõstmised vajalikud. Seetõttu oli kaebaja parandus ebavajalik ning komisjoni poolt antud punktisumma 0. Tegelikkuses oli kaebaja toimetatud tekstis raske tõlkeviga, mis muutis teksti tähendust ning mille eest oleks eksamikomisjon saanud anda -5 punkti. Ingliskeelne lähtetekst sisaldab kaheti tõlgendatavat lauset. Üks ja sisult korrektne tõlgendus sisaldub eksaminandile antud toimetamisülesande sihttekstis, mis ei vajanud toimetamist. Teine ja raskelt eksitav kaebaja toimetatud tekstikatkes „Kohtuasi puudutas kaebajate suhtes kriminaalmenetluse ajal läbi viidud salajasteks jälitustoiminguteks loa andnud määruste tagantjärele põhjendamist“. Kaebaja poolt kaebuses toodud põhjendused ilmestavad, et kaebaja ei mõista kriminaalmenetluse läbiviimise põhimõtteid. Kaebajal oli eksami ajal võimalik internetist leida üles nii toimetamistekstiks olev Euroopa Liidu Kohtu otsuse eestikeelne tõlge kui ka selle aluseks olev Riigikohtu otsus. Kaebaja oleks pidanud mõistma, et määruste tagantjärele põhjendamine toimus siiski kriminaalmenetluse ajal ja nende tagantjärele põhjendajaks oli Riigikohus. Kaebaja tõlgendus on väär ja selges vastuolus pressiteate ja selle aluseks oleva kohtuotsusega sisuga. Keeleliselt võib ju lähteteksti ingliskeelse lause sõnastus lugeja sellise loogikavastase järelduseni suunata, aga sellises olukorras tulebki tõlkijal süveneda toimunusse ja teha probleemistik endale piisavalt selgeks, et välistada juriidiliselt ebakorrektne ja lause sisu moonutav tõlge. Seega lähtus eksamikomisjon kaebaja eksamitöö hindamisel kaebajale soodsamast lahendusest. Kaebaja poolt taotletud +5 punkti ei ole millegagi põhjendatud. Seoses kaebaja poolt taotletud +0,5 punktiga toimetamisteksti sihttekstis „läbiviidud“ parandamisega „läbi viidud“ ehk sõna lahku kirjutamise eest, selgitab vastustaja, et seaduste ja kohtulahendite keeletoimetajad ei ole erinevate omadus- ja nimisõna kokkulahku kirjutamise küsimuses üksmeelel, mistõttu ei saa sellist lahku kirjutamist nõuda. 3) Vea nr 3 puhul oli toimetamisteksti eestikeelses tõlkes korrektne kasutada nii terminit „jälitustoimingud“ kui ka „jälitustegevus“. Eestis kehtis kuni 31.12.2012 jälitustegevuse seadus, mille § 2 sätestas jälitustegevuse mõiste, mille kohaselt jälitustegevus on käesolevas seaduses ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras jälitustoimingute teostamine. Alates 01.01.2013 mõistet „jälitustegevus“ Eesti õiguskorras enam ei kasutata. Kasutatakse üksnes sõna „jälitustoimingud“. Toimetamisülesande eestikeelses tõlkes on viidatud kohtulahendite sõnastust järgides ja õiguse muutumisele vihje andmiseks kasutatud mõlemat vastet. Sellise võtte kasutamist õigustab teksti liik (pressiteade), asjaomaste kohtulahendite kõnepruuk ja õiguse ajalooline tõlgendamine. Lisaks eksib kaebaja, kui väidab, et õigustõlke raudreegel on, et sünonüüme ei kasutata mitte kunagi. Kasutatakse küll, kui teksti liik seda nõuab. Antud juhul on lähtetekstis ingliskeelne termin „secret surveillance“ oluliselt
ebamäärasem väljend kui jälitustoiming ning sobib paremini jälitustegevuse vasteks (hõlmates kõiki jälitustoiminguid). Ent kehtiv õigus jõudis toimetamistekstis kajastatud kohtuprotsessi ajal muutuda ja toimetamisteksti ingliskeelse versiooni autoril oli põhjust seda tõlkes väljendada. Sellest lähtuvalt oli õige kasutada mõlemat terminit. Mis puutub sõnasse „salajane“, siis selle kasutamist eksamikomisjon veaks ei lugenud. 4) Kaebaja jättis toimetamisteksti sihttekstis parandamata sõna „kestvus“ (viga nr 4), mis tähendab „Eesti õigekeelsussõnaraamatu“ kohaselt edasikestmist, vastupidavust, püsivust. Samas, kui lause sisu ja mõtet arvestades oleks kohane olnud kasutada sõna „kestust“, mis väljendab ajalist pikkust. Kui kaebaja mõistis, et toimetamistekstis „kestvus“ parandamata jätmine on viga, siis oleks ta pidanud ka selle ära parandama. Arvestades kaebaja resoluutsust eksamitekstis esinevate väidetavate vigade suhtes, ei tundu selle vea kõrvalejätmine ja selgitamata jätmine pelgalt 12 vea täitumise argumendil usutav. Samuti oleks kaebaja pidanud „Eesti keele seletavale sõnaraamatu“ lähemal uurimisel märkama, et kohtumenetluse mõttes ei ole kestvusel kestusega kattuvat tähendust. Lisaks väljendab ka „Ametniku soovitussõnastik“ sõnade „kestus“ ja „kestvus“ selget erisust. 5) Kaebaja tõlkes on „kohus leidis konkreetselt, et menetlus kestis küll väga kaua“ (viga nr 5), kuid korrektne tõlge on „kohus leidis, et menetlus kestis küll kaua väga kaua“. Ehkki „in particular“ väljendamiseks on teisigi alternatiivne, muudab kaebaja antud vaste „konkreetselt“ teksti kohmakaks ning on tarbetu võõrsõna. 6) Vea nr 6 osas oli ingliskeelse termini „domestic authorities“ korrektne tõlge „riigisiseste ametiasutuste“. Kuigi kaebuse põhjenduste kohaselt oli kaebaja veast teadlik, jättis ta selle vea 12 vea täitumise argumendil parandamata. Eksamikomisjon ei saa parandamata vea eest jätta miinuspunktid andmata. 7) Kaebaja tõlkes on „kaebajate eraellu ja kirjavahetusse sekkumine“ (viga nr 7), kuid õigem oleks „kaebajate eraelu ja sõnumisaladuse riive“. Kaebuse põhjendused ilmestavad, et kaebaja ei ole piisavalt kursis põhiõiguste temaatika ja sellega haakuva eestikeelse sõnavaraga. IATE on terminibaas, mitte järgimiseks kohustuslik õigusakt. See sisaldab väga erineva kvaliteediga tõlkevasteid ja pole siduv ei Euroopa Liidu tõlkidele ega liikmesriigi vandetõlgile, kes tõlgib Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendit selgitavat pressiteadet. 8) Toimetamisülesande ingliskeelses lähtetekstis sisaldus lõik „All applicants lodged appeals of points of law with the Supreme Court“ ja eestikeelses sihttekstis „Kõik kaebajad esitasid Riigikohtule kassatsioonkaebuse“. Kaebaja eestikeelseks vasteks oli „Kõik kaebajad esitasid Riigikohtule kaebuse õigusnormide järgimise kohta“ (viga nr 8), kuid korrektne tõlge oli toimetamistekstis sisalduv algne tekstikatke. Teksti toimetamisel ei pea ingliskeelset teksti otse tõlkima, vaid kasutada tuleb erialaterminit, s.o antud juhul „kassatsioonkaebus“. Eksamikomisjoni hinnangul tekib selle väljendi tõlkimisega raskusi neil, kes ei mõista väljendi ja Eesti kassatsioonimenetluse sisu ja olemust. Kassatsioon(kaebus) ei ole ainus variant, mille abil anda edasi „appeal on points of law“ mõtet, kuid kaebaja kasutatud otsetõlge „kaebus õigusnormide järgimise kohta“ ei ole piisavalt täpne ega anna edasi kassatsioonimenetluse olemust. 9) Vea nr 9 puhul on toimetamisülesande eestikeelses tõlkes „süüdimõistmised“, kuid õige on „süüdimõistva otsuse“. Kaebaja põhjendus, et lähteteksti ei tohi omalt poolt sõnu juurde lisada, ei ole antud juhul asjakohane. Vandetõlk peab suutma näha sõnade taha ning mõistma teksti sisu ja mõtet. Õiguskeeles ja juriidilises tekstis ei ole selline üldine väljenduslaad täpne. Vandetõlk peab alati eelistama selgemat ja täpsemat terminit. 10) Kaebaja poolt „ta“ eelistamine „Riigikohus“ asemel (viga nr 10) ei ole õiguskeelele omane stiil. Samuti ei ole Riigikohtu isikustamine „ta“ tasandile vandetõlgilt oodatav keeleline tase.
11) Kaebaja poolt parandamata jäetud sõna „regulatsioon“ on kantseliit (viga nr 11), mida dokumentides küll kasutatakse, kuid „reguleerivad õigusnormid“ on antud juhul korrektsem ja selgem termin, mida vandetõlgil tuleks eelistada. 12) Kaebajale antud 7 miinuspunkti on põhjendatud ja miinuspunktide summa vähendamiseks puudub alus. Kui võtta aluseks toimetamisteksti välja pakkunud eksamikomisjoni liikme T. Liivaku kirjalikud selgitused, siis saanuks kaebajale anda toimetamisülesande eest 28 miinuspunkti. Seega on eksamikomisjon olnud kaebaja eksamitöö hindamisel leebe. Eelnevast ei saa olla kahtlust, et kaebaja inglise-eesti keeleteadmiste kontrolli tulemused ei väljenda kaebajal piisavate keeleteadmiste olemasolu, et lugeda kaebaja eksamitöö arvestatuks ning anda talle inglise-eesti keelesuunal vandetõlgi kutse. 13) Vandetõlgi määrustik ei näe ette plusspunktide andmist ning keeleteadmiste kontrollimise eksamiosa hindamise kord ei näe ette võimalust pluss- ja miinuspunktide tasaarvestamiseks. 14) Vandetõlgiks ei saa lubada tõlkijaid, kes teevad grammatika- ja tõlkevigu, mille tulemuseks võivad olla ebatäpsused, mitmetimõistetavused, vääritimõistmised, teksti mõtte kitsendamine või laiendamine. Vandetõlgi poolt kinnitatud tõlge peab olema võimalikult täpne, selge ja üheselt mõistetav ning säilitama oma juriidilise ja sisulise tähenduse. 15) Igale kandidaadile antakse nime järgi number, mida teab ainult eksamikomisjoni esimees. Ühest küljest tagab see hindamisel eksaminandi anonüümsuse. Teisalt võimaldab see suulises voorus kandidaate eristada. Ka käesoleval juhul hindas eksamikomisjon anonüümseid kirjalikke eksamitöid objektiivselt ja erapooletult. Eksamikomisjoni liikmetele avaldati kandidaatide nimed alles suulises voorus. Arvestades, et kaebaja on aastate jooksul mitmetel vandetõlgi eksamitel osalenud, siis on ta teadlik nii vastavast eksamikorrast kui ka asjaolust, et L. Reimann-Erik on eksamikomisjoni esimees. 16) Justiitsministri 03.11.2020 käskkirjaga nr 53 nimetati inglise keele vandetõlgi eksami komisjoni keeleteadmisi hindava koosseisu liikmeteks T. Liivak, K. Rummel ja U. Renser ning komisjoni esimeheks oli L. Reimann-Erik. Käskkiri on avalik ja kõigil soovijatel oli võimalik sellega tutvuda alates 04.11.2020 Justiitsministeeriumi avalikus dokumendiregistris. 17) Vandetõlgi seadus ja vandetõlgi määrustik ei kohusta eksaminandile näidistõlkeid või lähtetekste saatma. Kaebaja eksamitööl tehtud vigade juurde olid märgitud miinuspunktid vastavalt vandetõlgi määrustiku § 18 lg-le 4. Kaebaja teavitamine eksamitulemustest ja eksamitöö parandustest toimus vastavalt vandetõlgi määrustikus sätestatud korrale. Lisaks ei piiranud vastustaja ühelgi viisil eksamitööga tutvumist ning võimaldas kõigil eksamil osalenutel saada ka lisaselgitusi eksamitöö paranduste kohta. 18) Isegi kui kaebaja väited vandetõlgi eksami korra rikkumisest vastaksid tõele, siis ei mõjutaks ükski eelnimetatud väidetav rikkumine kaebaja eksamitöö hindamise õiguspärasust ega annaks alust kaebaja negatiivse eksamitulemuse muutmiseks ning kaebajale inglise-eesti keelesuunal vandetõlgi kutsenimetuse andmiseks. 19) M. L. 21.04.2021 arvamus kinnitab, et kaebaja väited toimetamisülesande sisulise lahenduse kohta on asjakohatud ja otsitud ning ilmestavad kaebajal toimetamisülesande lahendamiseks vajalike piisavate keeleteadmiste puudumist. Asjatundja arvamuse kohaselt on kaebajale antud 7 miinuspunkti põhjendatud ning kaebaja väidetest lähtuvalt puudub mistahes alus kaebaja 15.12.2020 eksamitöö negatiivse tulemuse tühistamiseks ja muutmiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Esmalt märgib kohus, et HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu
õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Vandetõlgi määrustiku § 18 lg 2 kohaselt liigitatakse keeleteadmiste kontrollimisel vead rasketeks ja kergeteks. Vandetõlgi määrustiku § 18 lg 3 võimaldab raske vea eest anda 1,5-5 miinuspunkti ning vandetõlgi määrustiku § 18 lg 4 võimaldab kerge vea eest anda 05-1 miinuspunkti. Seega saab kohus kaebust lahendades hinnata seda, kas kaebaja toimetamisülesande hindamine on olnud põhimõtteliselt adekvaatne ning jääb lubatava hindamisruumi piiresse. Konkreetne hindamisotsus tuleb tühistada, kui hinnang on ilmselgelt ebaadekvaatne või väljub lubatavast subjektiivse hindamise ulatusest (vt Tallinna Halduskohtu 26.04.2013 otsus nr 3-13-378, p 18).
13.Tulenevalt HKMS § 59 lg-st 1 peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaebaja ja vastustaja esitatud selgitused kaebaja vandetõlgi eksami inglise-eesti tõlkesuuna toimetamisülesande lahenduse osas on vastuolulised. Kuivõrd kohtul endal puuduvad piisavad eriteadmised, et hinnata sisuliselt kaebaja ja vastustaja vastuolulisi väiteid seoses kaebaja eksamitöö toimetamisülesande keeleliste lahendustega, andis kohus pooltele võimaluse ühise erapooletu asjatundja leidmiseks, kellelt küsida seisukoht toimetamisülesannete paranduste kohta, milles on poolte vahel eriarvamusi. Kaebaja ei soovinud seda võimalust kasutada, mistõttu andis kohus menetlusosalistele võimaluse vabalt valitud asjatundjalt seisukoha küsimiseks. Seda võimalust kasutas ainult vastustaja, kes esitas kohtule eesti-inglise-eesti vandetõlgi ja Euroopa Komisjoni atesteeritud tõlgi M. L. arvamuse kaebaja inglise keele vandetõlgi eksami toimetamisülesande lahenduse kohta kaebaja poolt vaidlustatud osas.
14.Kohtul tuleb kaebuse lahendamiseks hinnata, kelle esitatud selgitused ja tõendid kaebaja toimetamisülesande lahenduse osas on usaldusväärsemad, ning valida millistele seisukohtadele asja lahendamisel tugineda. Kohus peab vastustaja esitatud selgitusi koosmõjus asjatundja arvamusega kaalukamateks. Vastustaja seisukohtadele on lisatud inglise keele vandetõlgi eksami komisjoni liikmete, kellest kaks ka kaebaja toimetamisülesannet hindasid, hinnangud, millele tuginedes vastustaja on oma seisukohad kujundanud. Nähtuvalt justiitsministri 03.11.2020 käskkirjast nr 53 on inglise keele vandetõlgi eksami komisjoni keeleteadmisi hindava koosseisu liikmeteks T. Liivak, kes on inglise keele vandetõlk ja jurist-lingvist, K. Rummel, kes on Tallinna Tehnikaülikooli keelte ja kommunikatsiooni keskuse juhataja, ning U. Renser, kes on inglise keele filoloog ja Tallinna Tehnikaülikooli inglise keele lektor. Kahtlemata on tegemist isikutega, kellel on kaebaja toimetamisülesande lahenduse hindamiseks piisavad eriteadmised. Seejuures on nende arvamustega kooskõlas ka M. L. arvamus, milles M. L. ei nõustu vaidlusaluste vigade puhul (vead nr 2-11) kaebaja seisukohtadega toimetamisülesande lahenduse osas. M. L. on eesti-inglise-eesti vandetõlk ja Euroopa Komisjoni atesteeritud tõlk inglise-eesti-inglise, saksa/prantsuse/vene-eesti keelesuundadel, kes ühtlasi omab magistrikraadi õigusteaduses. Kohtu hinnangul on tegemist isikuga, kellel on valdkonnas laialdased teadmised. Kuigi kaebaja on varasemast vandetõlk keelesuunal veneeesti ning asja materjalidest nähtuvalt loeti tema vandetõlgi eksam ka keelesuunal eesti-inglise arvestatuks, ei anna see alust arvata, et tema teadmised inglise-eesti keelesuunal oleksid laialdasemad ja seisukohad seeläbi usaldusväärsemad kui vastustaja poolt esitatud 4 asjatundja omad. Asjas ei ole esitatud seisukohti ning ka kohtule ei nähtu põhjuseid, millest võiks järeldada, et T. Liivak, K. Rummel, U. Renser või M. L. ei oma piisavaid teadmisi või esitaksid teadlikult ebaõigeid selgitusi.
15.Enamus miinuspunkte toimetamisülesande lahendamisel sai kaebaja kergete vigade eest (vead nr 4-11). Seejuures on vaid ühel juhul kaebaja kerget viga hinnatud maksimaalse 1 miinuspunktiga ning muudel juhtudel on kaebajale vea eest määratud minimaalsed miinuspunktid (0,5). Viga nr 2 on hinnatud raskeks veaks ning selle eest on kaebajale antud 5 miinuspunkti, mis on maksimaalne miinuspunktide arv, mida raske vea eest saab anda. Lähtudes vastustaja eksamikomisjoni liikmete seisukohtadele tuginevatest selgitustest ning M.
L. arvamusest, on selliste hindepunktide andmine lubatava hindamisruumi piires ning põhjendatud.
16.Kaebaja hinnangul tulnuks talle kõigi eksamikomisjoni poolt toimetamisülesandes märkamata jäänud vigade parandamise eest lisapunkte anda. Eksamikomisjon andis kaebajale ühe sellise vea (viga nr 1) parandamise eest plusspunkti, mistõttu pidanuks nad kaebaja hinnangul ka teiste täiendavate paranduste eest talle plusspunkte andma, vaatamata sellele, et vandetõlgi määrustik sellist võimalust ette ei näe. Kohus selgitab, et ei pea käesoleval juhul lahendama küsimust, kas eksamikomisjonil on kohustus iga täiendava vea parandamise eest lisapunkte anda, kuivõrd vastustaja selgitustest ja M. L. arvamusest tulenevalt kaebaja eksamitöös ei ole rohkem parandusi, millega kaebaja oleks parandanud eksamikomisjonile märkamata jäänud vea.
17.Niisiis asub kohus kokkuvõttes seisukohale, et kaebajale eksamil antud miinuspunktid kaebuse tabelis toodud vigade nr 2, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 eest olid õiguspärased. Samuti puudus põhjus kaebajale täiendavate plusspunktide andmiseks, kuivõrd tema parandused (kaebuse tabelis vead nr 2 ja 3) ei olnud asjakohased.
18.Ka ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et ta ei peagi kriminaalmenetluse läbiviimise põhimõtetest aru saama. Kohtu hinnangul on elementaarne, et vandetõlgil on teatav arusaam õigussüsteemist. Seetõttu on vandetõlgi eksami üheks osaks ka õigusteadmiste kontroll (vandetõlgi seaduse § 17 lg 2). Vastavalt vandetõlgi määrustiku § 16 lg-le 1 peab vandetõlgiks saada sooviv isik oskama kasutada sobivaid allikaid juriidiliste tekstide tõlkimisel. Seega peab kaebaja tõlkimisel abimaterjalidele toetutes siiski kriminaalmenetluse läbiviimise põhimõtetest aru saama. Kaebaja ei pidanud seda osa seekordsel eksamil küll läbima, kuna on varasemalt seda juba teinud (vandetõlgi määrustik § 15 lg 2), kuid neid teadmisi peaks ta siiski omama. Ka keeleteadmiste kontrollimise eksamiosa läbimiseks on õigusteadmisi vaja, kuivõrd vandetõlgi määrustiku § 17 lg 1 kohaselt on keeleteadmiste kontrollimise eksamiosa eesmärk kontrollida vandetõlgiks saada sooviva isiku juriidiliste tekstide tõlkimise oskust, muu hulgas õigusterminite tundmist, tõlke selgust ja üheselt mõistetavust, õiguskeelele omase stiili valdamist ning seda, kas tõlge säilitab oma juriidilise ja sisulise tähenduse. Kohtu hinnangul ei ole vandetõlgil võimalik oma ülesandeid täita, kui ta õigussüsteemis üldse ei orienteeru.
19.Kaebaja on seisukohal, et eksamitulemuste tühistamiseks annab aluse ka eksamikomisjoni poolt vandetõlgi eksami korra rikkumine. Kaebaja hinnangul rikuti eksami korda, kuna eksaminandidele ei antud teada, kes on eksamikomisjoni liikmed, ning seda infot tuli hiljem välja nõuda. Samuti sellega, et eksam ei olnud salajane ning eksaminandidele ei edastatud koos eksamitulemustega paranduste sisu. Seejuures ei ole kaebaja selgitanud, kuidas nimetatud asjaolud mõjutasid tema eksamitulemust. Lisaks märgib kohus, et vandetõlgi määrustik ei sätesta kohustust eksami anonüümsusele. Vastustaja on selgitanud, kuidas eksam, millel kaebaja osales praktiliselt läbi viidi. Igale kandidaadile antakse nime järgi number, mida teab ainult eksamikomisjoni esimees. Selliselt oli vastustaja hinnangul tagatud eksaminandi anonüümsus hindamisel, kuid ka võimalus kandidaate suulises voorus eristada. Kohus ei pea sellist korraldust ebamõistlikuks.
20.Kohus peab arusaamatuks kaebaja väidet, et talle ei antud infot eksamikomisjoni liikmete kohta. Nagu vastustaja on selgitanud, oli avalikult kättesaadav justiitsministri 03.11.2020 käskkiri nr 53, millega nimetati inglise keele vandetõlgi eksami komisjoni keeleteadmisi hindava koosseisu liikmed ning määrati komisjoni esimees. Seega oli kaebajal võimalik nii enne kui ka pärast eksamit tutvuda teabega, kes olid eksamikomisjoni liikmed. Kohtule ei nähtu, kuidas asjaolu, et kaebajale ei tutvustatud eksamil eksamikomisjoni liikmeid, saanuks mõjutada tema toimetamisülesande tulemust.
21.Veel on kaebaja vastustajale ette heitnud, et ta ei saanud koos eksamitulemusega tema eksamitöö parandusi, millest oleks nähtunud õige lahendus. Selliselt oli kaebaja hinnangul raskendatud tema eksamitulemuse vaidlustamine. Vandetõlgi määrustiku § 19 lg 3 kohustab eksaminandile koos eksamitulemusega saatma ka ka keeleteadmiste kontrollimise eksamiosa skaneeritud eksamitööd, millest nähtuvad vandetõlgimäärustiku § 18 lg-te 6 ja 7 alusel vormistatud parandused. Kaebusest ja selle lisast nr 1 nähtuvalt edastati kaebajale koos eksamitulemustega ka eksamitööd. Samuti on kaebaja ise väitnud, et sai soovitud dokumendid siiski lõpuks kätte. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal olnud võimalik esitada sisuliste põhjendustega kaebus. Kuna kaebajal oli võimalik eksamitööd parandustega tutvununa vaidlustada ning osa dokumentide hilisem saatmine ei saanud mõjutada kaebaja eksamitulemust, ei anna ka see väide alust kaebaja eksamitulemuse tühistamiseks.
22.Eelnevast tulenevalt ei ole alust Justiitsministeeriumi 15.12.2020 otsuse kaebaja inglise keele vandetõlgi eksami tulemuse inglise-eesti keelesuunal kohta tühistamiseks. Niisiis jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.