Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tallinna

Riigikohtu 24.03.2021 otsuse punktis 12 leidis kolleegium, et kohtud kohaldasid vääralt materiaalõigust ja rikkusid oluliselt menetlusõigust, kui kvalifitseerisid hageja nõude õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 mõttes, andmata esmalt hinnangut sellele, milline oli pooltevahelise kokkuleppe sisu. Kohtute tuvastatud asjaoludel ei võtnud hageja kostja pangakontolt sularaha välja hageja teadmata, vaid aluseks oli nendevaheline kokkulepe. Pooled ei vaidle sisuliselt mitte selle üle, kas kostja võttis hageja pangakontolt raha kokkuleppel hagejaga, vaid selle üle, milline oli nendevahelise kokkuleppe sisu, milliseks otstarbeks ja kui palju võis kostja hageja pangakontolt raha välja võtta. II Hagejate nõuded ja seisukohad

2-19-2439 euro võtmiseks ning et kostja on hageja viinud eksitusse raha vajaduse ja kasutamise eesmärgi suhtes, mistõttu on tegemist tahtliku heade kommete vastase käitumisega (vt Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-16-14655, p 13.2). A. G. leidis 28.11.2018 vastuväites, et D. K.i pangakontolt võetud 5000 eurot oli mõeldud kostja perekondlike vajaduste katmiseks. Kostja taoline seisukoht on ekslik. Pooltevahelisest suhtlusest tuleb selgelt välja, et pangakaardi PIN-koodi edastas D. K. seoses hageja ja kostja vahelise vestlusega ruumide rentimise ja kostja äritegevusega kohta, sellele eelnesid kostja väited torutööde vajalikkuse kohta. Pooltevahelisele suhtele ei olnud omane A. G. poolt D. K.i pangakaardi ja PIN-koodi käsutamine ning D. K.i pangakaardil olevate vahendite oma suva järgi võtmine perekondlike vajaduste katteks. Kostja lõi hagejale eksliku arusaama raha kasutamise eesmärgi kohta (ilusalongiga seonduv ja katkised torud), et saada enda käsutusse D. K.i raha, millega põhjustas D. K.ile tahtlikult õigusvastane kahju (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Kostja poolt eksitava ajakriitilise probleemi ja raha vajalikkuse esitamine oli põhjuseks, miks D. K. andis kostjale oma pangakaardi koos PIN-koodiga (VÕS § 127 lg 4). Kostja poolt põhjustatud kahju õigusvastasust välistavaid asjaolusid (VÕS § 1045 lg 2) ei esine. Vaidlus puudub selles, et A. G. võttis 24.10.2018–25.10.2018 D. K.i arvelduskontolt 5000 eurot. A. G.le pidi hiljemalt 28.11.2018 olema selge, et D. K. nõuab kostja poolt võetud 5000 euro tagastamist ja nimetatud kuupäev on kahjuhüvitisnõude sissenõutavaks muutmise aeg (VÕS § 82 lg 3). Hageja andis 18.12.2018 nõudeavaldusega A. G.le tähtaja (27.12.2018) võlgnevuse tasumiseks. Kostja nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasunud ja hageja palub lisaks põhivõlgnevusele mõista kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel välja raha tagastamisega viivitamise eest seadusjärgne viivis alates 28.11.2018 (k.a). Hageja palub VÕS § 1045 lg 1 p-st 8 ja § 113 lg-st 1 tulenevalt: mõista kostjat hageja kasuks välja 5000 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.11.2018 (k.a) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui summas 5000 eurot. Mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja 15.02.2021 hagiavalduses esitatud nõue tugines VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-s 8 sätestatud kahju õigusvastase tekitamise regulatsioonile (hagi õiguslik alus). Juhul, kui kohus leiab asja uuel lahendamisel, et poolte vahel oli lepinguline suhe, siis palub hageja rahuldada nõue vastavalt hageja 22.11.2023 menetlusdokumendis esitatud alternatiivsetele õiguslikele alustele ja argumentidele. Hageja peab oluliseks rõhutada, et kostja lõi hagejale väära ettekujutluse oma ettevõtlustegevusest ning sellega seonduva kiireloomulise täiendava raha vajaduse kohta, mille tõttu hageja andis kostjale juurdepääsu oma pangakontole. Kuna oktoobris 2018. a ei olnud pooltel veel kavatsust abielluda, siis ei ole usutav ka raha väljavõtmine pulma ja reisi korraldamise eesmärgil nagu väidab kostja. Kostja pidi aru saama, et hageja nõusolek arvelduskontolt raha võtmiseks oli antud üksnes kostja väidetava ilusalongi avarii kiireloomuliste ja vältimatult vajalike tööde tegemiseks ning nõusolek oli antud üksnes kostja poolt tegelike asjaolude suhtes tekitatud ebakõla tõttu. Kostja viis hageja eksitusse raha vajaduse ja kasutamise eesmärgi suhtes, mistõttu on hageja raha välja petmine, endale võtmine ja jätmine, tahtlik heade kommete vastane käitumine (vt Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-16-14655, p 13.2), millega kostja põhjustas hagejale tahtlikult õigusvastase kahju (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Kostja poolt eksitava ajakriitilise probleemi ja raha vajalikkuse esitamine

2-19-2439 oli ainus põhjus, miks hageja andis kostjale oma pangakaardi koos PINkoodiga. Kostja poolt põhjustatud kahju õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Hageja on vande all 27.02.2020 andnud ütluseid, mille kohaselt „meil oli kokku lepitud, et raha ikkagi tagastatakse. Mina mõtlesin, et investeerin pere tulevikku, et raha tuleb ikka tagasi.“ Arvestades, et hageja pidas kostjat ilusalongi pidava ettevõtte omanikuks, siis on arusaadav, et hageja andis kostjale raha selleks, et kostja saaks oma äritegevust jätkata. Väidetava äritegevuse jätkamiseks väidetavale omanikule raha andmine on eelduslikult tagasiandmise kohustusega ka juhul, kui tagasimaksmise tähtpäev ei ole selgelt määratud. Hageja sai 19.11.2018 teadlikuks sellest, et kostjal ei ole tegelikult ilusalongi, ja siis sai hageja ka aru, et teda on eksitusse viidud ning kostjal ei pruukinudki olla kavatsust raha tagastamiseks. Hageja taipas 19.11.2018, et temale on ekslike asjaolude esitamise ning 5000 euro võtmisega tekitatud kahju. Menetluses on tõendamist leidnud, et kostjale ei kuulu ühtegi ilusalongi ja füüsilisest isikust ettevõtjana lõpetas kostja tegevuse 13.03.2017 (20.03.2024 istungi ajal hageja poolt kohtule esitatud E-Äriregistri väljavõte FIE kustutamise kohta). Hageja soovib välja tuua alljärgnevad asjaolud: 1) kostja eksitas hagejat asjaolude suhtes, mis puutusid kostjasse (kostja omas ilusalongi, salongis lõhkesid 2018. a oktoobris torud, kostjal oli kiireloomuliselt vaja raha avarii likvideerimiseks ja töötajatele palkade maksmiseks) – Raha oli lubatud mõistlikus ulatuses kuni paarsada eurot üksnes teatud kindlal eesmärgil – väidetavas ilusalongis väidetavalt purunenud torudega seonduvateks parandustöödeks (15.02.2019 hagiavalduse lisad 1 ja 2 – tööl kuumaveetorude lõhkemine; 15.02.2019 hagiavalduse lisa 3 – raha küsimine töökohaga seotud probleemide lahendamiseks; 11.04.2019 vastuse lisa 7 – hageja nõudeavaldus kostjale; 27.01.2020 kohtuistungi protokoll, lk 2). 15.02.2019 hagiavalduse helisalvestus tõlge lisa 2 järgmise tekstiga: Kiisuke, kujuta ette. Lühidalt öeldes, helistasid tüdrukud töölt, kuumaveetoru on katki läinud. Lühidalt, seal on täielik perse. Praegu ma lähen sinna, lähen Nelkaga koos, panen ta maalima või midagi.. Lühidalt, ma ei tea, mis seal toimub. 14.02.2019 hagiavalduse lisa 3, Facebook vestluse 23.10.2018 kuupäevast järgmise sisuga: No nii, ma otsustasin niiviisi. Nüüd tuleb kõiki lahti lasta ja sulgeda. Üksainus väljapääs (O sitapea) rääkisin temaga... kasutu. Ruume on valmis andma 0. korrusel ja ilma akendeta. On variant sinult raha mitte võtta. R, kes mulle viisasid teeb ning on Eestis sponsor... sealt võin saada... kuid... sulle see ei meeldi... see on see R, kes saadab kulleriga lilli Ma ei tea, kas on õige, et ma sinuga kõike jagan. Arvatavasti oleks lihtsam kõik ära otsustada sinuga läbi rääkimata 27.01.2020 kohtuistungil kohtu küsimusele: Kas te küsisite tema käest raha mingite torude parandamiseks?, vastas kostja: Ei. Ma rääkisin temale sellest, et üks tuttav tüdruk, kellega ma kunagi töötasin, et neil juhtus selline õnnestus, kuid see info ei puuduta mingil moel raha väljavõtmist ja pulmade organiseerimist. 20.09.2023 kohtuistungil selgitas kostja, et 00:31:09 /.../ Ma soovisin avada oma terapeutilise kabineti ja tahtsin võtta rendile ühe ruumi. Ma üürisin seda ruumi koos sõbrannaga pooleks. Ma selgitasin D. le kui tulevasele abikaasale, et selles ruumis, mida ma üürisin koos sõbrannaga, oli toru katki läinud. Ma elasin sellist emotsiooni välja, soovisin nõu.00:34:32 /.../ üürileandja oli öelnud, et mina ja sõbranna peame, kas ise tegema selle torude remondi või ära minema üüripinnalt. D. on väga äkiline inimene, ma arutasin D. kõiki võimalikke probleeme, mis tekkisid ja see on üks kirjeldus probleemist, mida arutasime. D. pakkus nendest 5000 eurost, mille võtsime pulmade kuludeks, sellest rahast võtta 200-300 eurot remondiks. Meil oli kokkulepe, et ma võtan raha arvelt.07.01.2024 kohtuistungil selgitas kostja, et 00:52:01 sellest 5000 eurost rääkisime me juba D. septembrist ja selle tõttu ongi mul nende kuupäevadega segadus, kuna minu arvates oli see 5000 euro jutt juba kokku lepitud, oli tarvis

2-19-2439 ainult see raha ära võtta. Me rääkisime juba varasemalt seoses töö veeavariiga, et nende pulmadeks võetava raha arvelt saaks torud remontida. Juba septembrist oleme omavahel planeerinud ühist elu, lapse sündi, pulmade pidamist, reisimist ja sellepärast rääkisin ma rahast ka kui käesoleval ajal. Meil omavahel oli selline varasem kokkulepe raha väljavõtmise osas pulmadeks. D. oli septembris mulle abieluettepaneku teinud ja seoses planeeritava abielu ja muude võimalike kulutuste katteks olid meil kokku lepitud 5000 euro väljavõtmine. Eeltoodud nähtuvalt on kostjal seoses enda ilusalongi ja torude remondiga erinevaid versioone. Eriti kummastav on hageja arvates 07.01.2024 kohtuistungil kostja poolt avaldatu, mille kohaselt veeavarii töödest räägiti juba varem. Jääb arusaamatuks, kuidas ja miks on vaja arutada töödest seoses veeavariiga, kui seda ei ole olnud. Kas kostja planeeris torude rikke? Esitatud tõendite kohaselt toimus veeavarii 18.10.2018, 23.10.2018 avaldab kostja pahameelt ja oli valmis kõik lahti laskma. Samas vestluses hagejaga arutati ka raha teemat torude remondiks. Hageja juhib tähelepanu pooltevahelisele 23.10.2018 suhtlusele (hagiavalduse lisa 3) – kostja andis teada, et otsustas kõik lahti lasta ja ilusalong sulgeda. Üksainus väljapääs on saada ruumid

2-19-2439 2) kostja kasutas eksitavaid asjaolusid ajendina, et et saada enda käsutusse hagejale kuulunud raha 5000 eurot (kahju põhjustamine) – Pooled esitasid 16.11.2018 abielu registreerimise avalduse, kuid pooltel puudus kavatsus korraldada pulmapidu ja puudus seetõttu ka vajadus pulmadeks eraldi raha säästa. 11.11.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt võttis kostja D. K.i pangakaarti kasutades 24.10.2018 ja 25.10.2018 kokku sularaha 5000 eurot ning raha kasutamise otstarve väidetavalt oli pulmade korraldamine. Samuti selgitas A. G. 11.11.2019 kohtuistungil, et hageja andis kolmapäeva hommikul pangakaardi koos koodidega kostja kätte põhjusel, et hageja oli tööl kuni kella kuueni, kuid kostja pidi sõitma Narva kleidi järgi. 28.11.2019 kostja seisukoha lisadest 2.1-2.3 nähtub kostja suhtlus pulmakleidi proovimiseks alles 16.11.2018 ning kleidi proovimine (Narva sõit) oli planeeritud 30.11.2018 (kostja 28.11.2019 seisukoha lisad 2.1–2.3). Kostjal ei ole esitanud ühtegi tõendit pulmakleidi tellimise kohta oktoobris. 27.01.2020 kohtuistungil selgitas kostja 5000 euro väljavõtmise kohta järgmiselt: 00:36:27 Ta ütles, et võta nii palju kui on vaja, arvuta kokku. Kui ma võtsin esimesel päeval raha välja, siis oli õhtul meil jutuajamine ja me arvutasime, et pulmareis, pulmakleit, registreerimine ja restorani minek koos vanematega, ei plaaninud suurt pidustust, siis D. ütles, et võin võtta täiendavalt raha välja kuni 5000,00 eurot. Ma võtsin raha pangast välja ja tõin raha koju ning tagastasin pangakaardi D.ile. /.../ Me arutasime pulmi septembrist alates, kui D. kolis täielikult minu juurde. Veebruarikuust alates me lihtsalt pool aastat kohtusime, kuid suveks otsustasime, et plaanime lapse saamist ja pulmade pidamist. Kui ma 01.09. või 02.09. tulin puhkuselt koju tagasi, siis elas D. juba minu juures./.../ Samal istungil, mõni aeg hiljem kinnitab kostja, et Me plaanisime alates suvest nii abiellumist kui ka lapse saamist. 20.09.2023 kohtuistungil selgitas kostja kohtu küsimusele, et miks kostja läks raha välja võtma 24.10.2018? 00:43:25 läksin raha välja võtma pulmade ja abielu sõlmimise jaoks. Meil oli omavaheline kokkulepe, et kui me saime teada, et ma olen rase, et kulutame pulmadeks 5000 eurot, mitte rohkem. Hageja lisab, et reisibüroo kaudu reisi planeerimiseks, mis oli väidetud kuludest eelduslikult suurim (hotell, lennupiletid või ka pakettreis) ei ole üldiselt teadaolevalt vaja sularaha. Veelgi enam, jääb täiesti arusaamatuks, miks peaks reisihuviline jooksma sularahaga reisibüroosse. Eeltoodust nähtuvalt on kostja väide raha väljavõtmise kohta hageja kontolt pulmade planeerimise ettekäändel vastuolus kostja enda poolt antud ütlustega ja kohtumenetluses esitatud tõenditega. 3) Usutav ei ole kostja väide1 , et see raha oli vaja igapäevaste eluasemekulude katteks, sest nende tarbeks võttis hageja novembris 2018 välja täiendavat sularaha (vt hageja 11.04.2019 vastuse lisad 5 ja 6) - Kostja väide, tema kandis kõiki korteri eluasemekulusid ainuisikuliselt ei vasta tõele. Hageja on septembris ja oktoobris andnud kostjale raha üüri ja kommunaalkulude täielikuks tasumiseks – 350 eurot üür ja 70–90 eurot kommunaalid (hageja 11.04.2019 menetlusdokumendid lisad 1– 6). Hageja võttis enda arveldusarvelt välja 11.09.2018 sularaha kokku 630 eurot, sh üüri ja kommunaalkulude raha, 16.10.2018 sularaha 440 eurot ja 14.11.2018 sularaha 460 eurot. Hageja hinnangul kostja eksitab kohut tegelike asjaolude suhtes, sest eluasemekulusid ja kooseluga seotud olmekulusid kandsid mõlemad pooled. Juhul, kui kostja poolt välja võetud 5000 eurot olnuks vajalik igapäevaste kulude kandmiseks, siis puudunuks hagejal vajadus juba paari nädala pärast täiendavalt sularaha välja võtta, et elamispinna kulusid tasuda. Kuna oktoobris 2018 ei olnud pooltel veel kavatsust abielluda, siis ei ole usutav ka raha väljavõtmine pulma ja reisi korraldamise eesmärgil. Hageja soovib rõhutada, et 24.10.2018– 25.10.2018 ei olnud pooltele teada, et kostja on rasestunud, samuti ei olnud pooled kaalunud abiellumist ja pulmade pidamist. 4) Kostja on esitanud raseduse kohta erinevaid versioone –27.01.2020 kohtuistungil selgitas kostja kohtule, et sai rasedusest teada oktoobrikuu algusest./.../ Kuupäeva ei saa täpsustada.

2-19-2439 günekoloog määras mind ämmaemanda juurde 19.11.2018, et end arvele võtta./.../27.11.2023 kohtuistungil selgitas kostja kohtule, et 00:31:48 augustis D. kolis täielikult minu juurde. Me planeerisime perekonda. Septembris ma rasestusin. Peaaegu pool aastat elas D. minuga koos, ma palusin et ta osaleks ka kommunaalkulude ja korteri üüri maksmisel. Oktoobris ta maksis 440 eurot korteri üüri ja kommunaalkulude katteks. Selleks ajaks ma olin juba rase ja D. teadis sellest. Septembris 2018 jäin rasedaks. Kostja esitas väljavõtte haigusloost, kostja 27.03.2019 menetlusdokumendi lisa 5, millest nähtub, et kostja käis 02.11.2018 arsti juures ja visiidi eesmärk oli raseduse katkestamine. Kostja 02.11.2018 haigusloo (dtl 59-63) esimesel lehel olev kirje: Anamnees: Haiguse anamnees/XXX. Tõendamist on leidnud, et v.m tähendab eriala spetsialistide seas lühendit viimane menstruatsioon (hageja 20.12.2023 tõend) ja r.n rasedusnädal + päevade arv. Kuupäev v.m järel käib viimase menstruatsiooni kohta, mitte rasedustesti kohta. Järelikult sai hageja rasedusest teada 02.11.2018, kui kostja edastas hagejale ultrahelipildi. Kostja viimane menstruatsioon (epikriisis lühend VM) oli 02.10.2018, arsti külastus toimus 02.11.2018 ja epikriisis on märgitud, et rasedus vastab 02.11.2018 seisuga 4+2 r.n ehk siis 4 nädala ja 2 päeva pikkusele rasedusele (kostja 27.03.2019 seisukoha lisa 5, lk-d 1–2). Seega ei ole võimalik, et pooled otsustasid abielluda ja korraldada pulmi (restoran, pulmareis, pulmakleit jms) juba 24.10.2018–25.10.2018, st ajal, mil kostja võttis hageja pangakontolt 5000 eurot. Jääb arusaamatuks, miks pidi hageja arvelt kandma kõik pulmadega seotud kulud aga mitte kostja ja hageja arvelt pooleks. Lisaks ei ole pulmade ettevalmistus ootamatu ja ajakriitiline tegevus, mille jaoks oleks vajalik olnud viivitamatu sularaha väljavõtmine. Asjaolu, et oktoobrikuus ei olnud pooled otsustanud veel abielluda ja ei hakatud pulmi korraldama, näitab ka see, et esimesed päringud reisibüroodele tehti 10.11.2018: 1) kostja 10.11.2018 päring E reisibüroole (kostja 28.11.2019 seisukoha lisad 1.1 ja 1.3); 2) 13.11.2018 päring Y reisikonsultandile (kostja 28.11.2019 seisukoha lisa 1.2); 3) 14.11.2018 kiri A-T OÜ-le (kostja 28.11.2019 seisukoha lisa 1.4). Samuti toimus kostja suhtlus pulmakleidi proovimiseks alles 16.11.2018 ning kleidi proovimine (Narva sõit) oli planeeritud 30.11.2018 (kostja 28.11.2019 seisukoha lisad 2.1–2.3). Kostja poolt 28.11.2019 esitatud tõendid on otseses vastuolus tema poolt 11.11.2019 kohtuistungil antud selgitustega. 11.11.2019 kohtuistungil selgitas kostja, et: „Küsimus on selles, et milleks siis esitati avaldust Perekonnaseisuametisse abielu sõlmimiseks? Ma võtsin pangakaardiga 5000 eurot. Raha oli vaja restorani jaoks, lisaks pidin sõitma Narva kleidi järgi ja me kavatsesime minna reisile kaheks nädalaks Balisse. Kuna hageja oli tööl kuni kella kuueni, kuid kuna mina pidin kolmapäeval sõitma Narvasse kleidile järgi, siis andis hageja kolmapäeva hommikul pangakaardi koos koodidega minu kätte. Raha võtsin kahel korral. Narva kleidile järgi ma ei sõitnud, kuna me läksime tülli. Raha võtsin kahel päeval. Me küll tülitsesime, kuid pulmi keegi ei kavatsenud tühistada..” Hageja rõhutab, et sai kostja rasedusest teada 02.11.2018, kui kostja edastas hagejale ultrahelipildi4 . Nimetatud kuupäev ühtib kostja 27.03.2019 esitatud tõendiga 5, haiguloo kirjeldus, kui kostja käis arsti juures ja visiidi eesmärk oli raseduse katkestamine. Samuti hakkasid pooled abiellumise võimalust arutama alles siis, kui selgus, et kostja on rase. Seega ei vasta kostja poolt antud ütlused ilmselgelt tõele ning on vastuolus muude asjas esitatud tõenditega. Hageja selgitab, et nad ei planeerinud kostjaga ühise lapse saamist kooselu selles etapis. Pooled otsustasid abielluda alles siis, kui kostja andis oma ilmnenud (ja üllatuslikust) rasedusest teada. Kostja ei soovinud, et laps sünniks abieluväliselt ning samuti ei soovinud kostja oma pulmakleidis olla märgatava kõhuga. Seetõttu otsustasid pooled abielluda ja esitasid 16.11.2018 abiellumise avalduse. Seega tuleb kostja käsitlust asjaoludest pidada moonutatuks, sh rasedusest teada saamise kohta ja tema selgitused sularaha kasutamise otstarbe kohta ebausutavaks. Kostja poolt esitatud tõendid ei kinnita tema väiteid ja on vastuolus kostja enda poolt esitatud tõendite ja kohtuistungitel öelduga, mistõttu jäävad need paljasõnaliseks. 5)

2-19-2439 eeltoodud punktid 1–4 põhjendavad kostjapoolset õigusvastast (heade kommete vastast) käitumist ja põhjuslikku seost kostja tegevuse ja hageja vara vähenemise vahel; 6) kostja ei ole hagejale raha tagastanud ja raha ei ole muul moel hageja käsutusse saanud. 7) Kostja on seisukohal, et poolte vahel on tegemist mittetäieliku kohustusega VÕS § 4 lg 1 ja lg 2 p.2 mõttes, mis seisnes selles, et hageja andis kostjale võimaluse võtta tema arvelt raha ja kostja võttes raha, tõi selle raha koju ja hageja täitis siin antud juhul kooselulist või perekondlikku kohustust kui kõlbelist kohustust. Hageja kostja õigusliku käsitlusega ei nõustu. Riigikohus on oma otsustes korduvalt rõhutanud, et mittetäielike kohustuste puhul on oluline hea usu põhimõtte seaduses sätestatud õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine ning õiguskaitsevahendite laiendamine olukorras, kus seadus ega leping ei näe ette vastuvõetavat viisi rikutud õiguste kaitseks6 . Seega on hea usu põhimõtte tähtsus mittetäielike kohustuste aluseks olevate õigussuhete sisustamisel märkimisväärselt suur. Hageja on läbivalt menetluses selgitanud, et kostja lõi hagejale väära ettekujutluse oma ettevõtlustegevusest ning sellega seonduva kiireloomulise täiendava raha vajaduse kohta, mille tõttu hageja andis kostjale juurdepääsu oma pangakontole. Hageja pidas kostjat ilusalongi pidava ettevõtte omanikuks, siis on arusaadav, et hageja lubas kostjale raha kuni paarsada eurot selleks, et kostja saaks oma äritegevust jätkata. Kostja poolt eksitava ajakriitilise probleemi ja raha vajalikkuse esitamine oli ainus põhjus, miks hageja andis kostjale oma pangakaardi koos PINkoodiga. 9. Kokkuvõtvalt on hageja seisukohal, et kostja seisukohad ja ütlused on kogu menetluse kestel olnud vastuolulised ja muutuvad, mistõttu ei ole põhjendatud lugeda kostja väiteid tõendatuks tema ütluste ja seletustega. Hageja on nõude aluseks olevad asjaolud tõendanud ja kostja ei ole asjas esitanud tõendeid, mis lükkaks veenvalt ümber hageja nõude ja nõude aluseks olevad asjaolud. Kostja poolt esitatud seisukohad ja kohtus antud selgitused on vastuolulised, sisaldavad asjakohatuid selgitusi ning kostja ei ole oma vastuväiteid nõuetekohaselt tõendanud (TsMS) § 230 lg 1). Eeltoodust tulenevalt palub hageja hagi rahuldada ja mõista A. G.lt välja 5000 eurot ning viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.11.2018. III Kostja vastuväited

2-19-2439 Kostja vaidleb hagis ja selle täpsustuses esitatud 5000 euro ja viivise nõudele vastu ega tunnista seda järgmistel põhjustel: - raha väljavõtmise ajal (so 24.-25. oktoober 2018) elasid pooled ühe perena ning pidasid ühist majapidamist. Hageja andis kostjale oma pangakaardi ja paroolid (PIN koodid) konkreetse eesmärgiga – raha võtmiseks. Soov, et kostja võtaks hageja arvelt raha, oli hageja tahe. Kostja arvas 07.11.23. a. toimunud istungil, et hageja soovis sellega näidata oma usaldust tema vastu (07.11.23 kohtuistungi protokoll 00:58:10); - kostja kinnitab, et võttis raha pangaautomaadist välja hageja palvel ja nõusolekul kahel päeval järjest ja tõi selle poolte ühisesse elukohta ning pani sektsioonkapi riiulile/sahtlisse, mida kasutas ainult hageja oma asjade hoidmiseks. Sellel riiulil/sahtlis olid hageja auto võtmed ja muud temale kuulunud väärtuslikud esemed (ikoon, hõberist jne). Peale pangaautomaadist raha välja võtmist ja ühisesse elukohta toomist ei saanud ega jätnud kostja oma valdusesse 5000 eurot sularaha. Raha pani kostja hageja kasutuses olevale riiulile kapis koos hageja pangakaardiga, sest hageja ise oli sellel ajal tööl; - hageja soovis, et kostja võtaks tema pangakaardiga ja tema pangaarvelt raha 5000 eurot seoses planeeritavate pulmadega. Kuna hageja nõudmisel lahkus kostja abiõpetaja töökohalt, siis see raha oli mõeldud selleks, et kostja ei muretseks võimalike pulmadeks ettevalmistamisega seotud kulude pärast. Selline oli poolte kokkulepe peale septembris hageja poolt tehtud abieluettepanekut. Hageja soovis kanda kõik abiellumisega seotud kulud; - kostja jääb varasemalt menetluses esitatud ja kohtuistungil antud selgituste juurde. Torude purunemisest teatamine (15.02.2019 hagiavalduse helisalvestus stenogramm ja tõlge (lisa 2)), mida hageja üritab näidata, kui tema eksitusse viimist/pettust, ei ole seotud 5000 euro väljavõtmisega hageja arvelt. Helisalvestuse teksti kohaselt teatab kostja hagejale: „Kiisuke, kujuta ette. Lühidalt öeldes, helistasid tüdrukud töölt, kuumaveetoru on katki läinud. Lühidalt, seal on täielik perse. Praegu ma lähen sinna, lähen Nelkaga koos, panen ta maalima või midagi... Lühidalt, ma ei tea, mis seal toimub.“ Tekstist nähtuvalt ei ole siin juttugi raha küsimisest või üldse rahast, mida kostja väidetavalt küsis. Kostja lihtsalt kirjeldab mingit sündmust hagejale ja kuhu ta kavatseb minna; - ka järgnev hageja poolt esitatud dokumentaalne tõend (15.02.2019 hagiavalduse lisa 3) 23.10.2018 kuupäevast toob esile poolte suhtluse mingite ruumide rendi kohta: „No nii, ma otsustasin niiviisi. Nüüd tuleb kõiki lahti lasta ja sulgeda. Üksainus väljapääs (O sitapea) rääkisin temaga... kasutu. Ruume on valmis andma 0. korrusel ja ilma akendeta. On variant sinult raha mitte võtta. R, kes mulle viisasid teeb ning on Eestis sponsor... sealt võin saada... kuid... sulle see ei meeldi... see on see R, kes saadab kulleriga lilli Ma ei tea, kas on õige, et ma sinuga kõike jagan. Arvatavasti oleks lihtsam kõik ära otsustada sinuga läbi rääkimata“ Sellest tekstist ei saa ka teha järeldust, et kostja küsiks raha torude või ruumide remondiks. Hageja on meelevaldselt sidunud omavahel kaks täiesti erinevat sündmust, millel tegelikult ei ole omavahel mingit seost. Kostja soovib selle väitega öelda, et raha saamine pulmade korraldamiseks ja väidetav torude remont ei ole rahaliselt ja ajaliselt omavahel seotud. Arusaadav on, et kaks noort inimest, kes koos elavad, ei suhtle ainult sõnumite teel, vaid nende vahel oli ka tavapärane suhtus, mis toimus koduseinte vahel; - 20.11.2018 leidis hageja ja kostja vahel aset konflikt (kehavigastusete tekitamisega kostjale), mille tagajärjel kostja põgenes korterist, kartes ohtu oma elule. Peale rahunemist tuli kostja korterisse tagasi. Hagejat ja tema väärtuslikke asju enam riiulil ei olnud. Olid ainult arvutid, riideesemed. Hageja kirjutas kostjale sõnumina 21.11.18, et soovib tagasi saada oma arvuti ja isa sülearvuti diagnostikaga (kostja 28.11.2019 menetlusdokumendi Lisa 3.1. dtl 124-125). Selles sõnumis ei olnud juttugi rahast; - seega, peale konflikti oli see raha sektsioonkapi riiulit/sahtlist kadunud ja seda fakti tõendab hageja eelpool viidatud 21.11.18 sõnum;

2-19-2439 -

kuna kostja ei ole omastanud hageja raha ega rikastunud hageja arvel, st ei ole õigusvastaselt hagejale kahju tekitanud, siis ei ole kostjal kohustust seda raha tagastada, st kahju hüvitada. Samuti ei ole hageja teinud sooritust (raha andnud), et kostjat rikastada.

Poolte õigussuhte kvalifitseerimine Menetluses on tõendatud, et seisuga 24-25.10 elasid pooled üheskoos elukaaslastena kostja poolt üüritavas korteris. Pooltel oli plaanis abielluda, oli esitatud avaldus Perekonnaseisuametisse. Abielu registreerimise kuupäevaks oli valitud 22.12.2018 ning varasuhteks oli märgitud – ühisvara (dtl 44). Kostjal oli tellitud pulmakleit, plaanis oli pulmareis, mille korraldamisega kostja tegeles. Raha väljavõtmise lubamine hageja poolt näitas kostjale hageja soovi, kanda pulmadega seotud kulud. 27.01.2020 kohtuistungi protokolli on hageja vande all antud ütlustena 00:08:17: „Me elasime koos pool aastat septembrist 2018.a”. „...Mina mõtlesin, et ma investeerin pere tulevikku...”. Hageja kinnitas nende sõnadega, et tal oli soov luua kostjaga ühine pere. Lisaks väljendad hageja oma tahet abiellumise ja pere loomise osas samas protokollis (27.01.2020 kohtuistungi protokoll) vande all järgmiselt: „Plaanis oli registreerida. Mina ostsin kauplusest jalatsid ja särgi. Rohkem ei jõudnud midagi osta“ Kostja on seisukohal, et pooltevahelise õigussuhte puhul tegemist mittetäieliku kohustuse täitmisega hageja poolt VÕS § 4 lg 1 ja lg 2 p 2 mõttes. Nimelt täitis hageja kooselulist/perekondlikku kohustust, kui kõlbelist kohustust, mille täitmine vastas üldisele arusaamale, st. palus kostjat välja võtta enda arvelt 5000 eurot tema ja kostja pulmade korraldamisega seotud kulutuste tarbeks. Kohustused, mis tulenevad kõlbelistest kohustustustest või isiklikest suhetest (hageja ja kostja vahel) ei ole õiguslikult siduvad kohustused. Kõlbelist kohustust võib täita, kuid vastavalt VÕS § 4 lg 3 täitmisena üleantut tagasi nõuda või kohaldada õiguskaitsevahendid ei saa. Kostja jääb lisaks eeltoodud mittetäieliku kohustuse täitmise käsitlusele veel varasemalt esitatud menetlusdokumendis (07.01.2022) toodud seisukohtade juurde, mis puudutavad väidetavaid lepingulisi suhteid poolte vahel. Eeltoodust tulenevalt on hageja ja kostja vaheline õigussuhe kvalifitseeritav kõlbelise/kooselulise kohustuse täitmisega hageja poolt, mille alusel üleantut ei pea kostja tagastama tuginedes VÕS § 4 lg 3. Samuti esitab kostja, tuginedes VÕS § 1028 lg 2 p-le 1, vastuväite hagile, mille kohaselt ei või üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui üleandmisega täideti mittetäielik kohustus. Poolte vahel on vaidlus kostja rasedusest teadasaamise osas. Hageja väitis vande all protokollitud ütlustes, et sai kostja rasedusest teada alles peale raha väljavõtmist oktoobri viimastel päevadel (27.01.2020 kohtuistungi protokoll 00:36:27). Tegelikkuses oli pooltel hageja rasedusest juttu juba 03.10.2018. Nimelt on poolte vahel sõnumivahetus, millest nähtub, et: kostjal valutas kõht ning hageja pakkus algul juua kummelit. Selle peale teatas kostja, et siin ei ole kummelist abi. Selle peale teatas hageja, et viib kostja ultraheli uuringule (UZI) (kostja 13.03.24 menetlusdokumendi lisa 5 ja 6). Nimetatud rasestumisest teadasaamise asjaolu kinnitab ka kostja haiguslugu (dtl 59-63), mille esimesel lehel on kirje: Anamnees: Haiguse anamnees/ xxx. Rasedusest teadasaamist kinnitab ka fakt, et hageja nõudis kostja lahkumist töölt X, kus kostja töötas puuetega laste tugiisikuna, sest hageja ei soovinud kuidagi mõjutada veel sündimata last. Kostja töösuhe kooliga lõppes 08.10.2018 (palgatõend dtl 55). Lisaks on näha poolte 17.10. ja

2-19-2439 18.10.2018 sõnumivahetusest, et hageja teab juba kostja rasedusest (kostja 13.03.24 menetlusdokumendi lisa 7 ja 8). Küüniline ja paljasõnaline on hageja väide, et kostjal ei olnud plaanis hageja last sünnitada. Selline hageja väide ei lähe kokku tegevuste kronoloogiaga – kooselu alates septembrist 2018. a, rasedusest teadasaamine, kostja töölt lahkumine, hageja palvel raha väljavõtt ja ettevalmistuste tegemine pulmadeks oktoobris, abiellumiseks avalduse esitamine novembris. Hageja poolne käsitlus tema eksitamise, väära ettekujutuse loomise osas kostja poolt on hageja ja tema esindaja väljamõeldis, et luua kostja suhtes pahatahtliku käitumise kuvandit. Hageja on vande all kinnitanud (27.01.2020 kohtuistungi protokoll 00:08:17), et: „Kohe tutvumisel ütles tema sõber ütles mulle, et tal on ilusalong olemas, tubli tüdruk ja tema minule seda kinnitas, et tegeleb ilusalongiga“. Sellest hageja väitest nähtuvalt teatas hagejale ilusalongist mitte kostja vaid hageja enda sõber. Võttes arvesse, et poolte vahel võis olla jutuks nende tegevus enne kooselu ja tuleviku plaanid, on võimalik, et hageja lõi endale kujutluse tulevasest ettevõtlikust abikaasast. Kostja on menetluse kestel korduvalt kinnitanud, et ei tegelenud kooselu algusest saadik juba ilusalongi/massaažiteenuste osutamisega vaid töötas koolis. Seetõttu ei saa kostjale omistada neid eksitamise või väära ettekujutuse loomise väiteid, mida hageja soovib tõendada. Kui lähtuda hageja käsitlusest, et peale teadasaamist sellest, et kostjal ei ole ilusalongi ja ta ei tegele ettevõtlusega, otsustas ta mitte abielluda ja alustas skandaali, siis võib üheselt väita, et hageja soov kooselu alustamiseks kostjaga oli seotud ainult merkantiilse huviga. Sellest saab kostja teha omapoolse järelduse, et hageja käitumine kostja suhtes oli pahatahtlik ja eksitav. Hageja pahatahtlik käitumine kooselu lõpetamiseks seisnes ka kehavigastuste tekitamises kostjale 20.11.2028 toimunud skandaali käigus, millest kostja rääkis 20.03.2024 toimunud kohtuistungil (01:59:40). IV Kohtu põhjendused

2-19-2439 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 94 lg 1 sätestab, et pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 94 lg 3 sätestab, et tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada.

Tallinna

Tulenevalt TsMS § 693 lg 2 on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Eeltoodust tulenevalt juhindub maakohus käesoleva asja lahendamisel 24.03.2021 tehtud Riigikohtu lahendis esitatud seisukohtadest õigusnormide tõlgendamisel ja kohaldamisel.

2-19-2439 mille alusel ja millisel eesmärgil võttis kostja hageja pangakontolt 5000 eurot, kas kostja lõi hagejale ebaõige ettekujutuse raha kasutamise eesmärgi kohta ning kas kostja tekitas hagejale õigusvastaselt kahju. Kohtu hinnangul toimub poolte vaheline vaidlus jätkuvalt samadel asjaoludel.

2-19-2439 registrist ettevõtja avalduse alusel. Kostja on 20.03.2023 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et ei võtnud remonttöödeks hageja raha (01:12:13).

2-19-2439 Kostja hinnangul on pooltevahelise õigussuhte puhul tegemist mittetäieliku kohustuse täitmisega hageja poolt VÕS § 4 lg 1 ja lg 2 p 2 mõttes. Kostja vastuväite kohaselt võttis ta raha hageja pangakontolt hageja korralduseks ja tõi poolte ühisesse koju, kus hageja selle üle võttis. Kostja ei saanud enda valdusesse hageja raha, sest andis selle koos pangakaardiga üle hagejale. Raha jätsid pooled kokkuleppel ühises elukohas asuvasse kappi riiulile ja nagu kostja märkis, ei olnud peale konflikti raha enam alles. Hageja täitis kooselulist/perekondlikku kohustust, kui kõlbelist kohustust, mille täitmine vastas üldisele arusaamale, st. palus kostjat välja võtta enda arvelt 5000 eurot tema ja kostja pulmade korraldamisega seotud kulutuste tarbeks. Kohustused, mis tulenevad kõlbelistest kohustustustest või isiklikest suhetest (hageja ja kostja vahel) ei ole õiguslikult siduvad kohustused. Kõlbelist kohustust võib täita, kuid vastavalt VÕS § 4 lg 3 täitmisena üleantut tagasi nõuda või kohaldada õiguskaitsevahendid ei saa

2-19-2439 Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et poolte vahel puuduvad laenusuhted.

2-19-2439 õigussuhete sisustamisel märkimisväärselt suur. Hageja on läbivalt menetluses selgitanud, et kostja lõi hagejale väära ettekujutluse oma ettevõtlustegevusest ning sellega seonduva kiireloomulise täiendava raha vajaduse kohta, mille tõttu hageja andis kostjale juurdepääsu oma pangakontole. Hageja pidas kostjat ilusalongi pidava ettevõtte omanikuks, siis on arusaadav, et hageja lubas kostjale raha kuni paarsada eurot selleks, et kostja saaks oma äritegevust jätkata. Kostja poolt eksitava ajakriitilise probleemi ja raha vajalikkuse esitamine oli ainus põhjus, miks hageja andis kostjale oma pangakaardi koos PINkoodiga.

2-19-2439 ultrahelipilt on edastatud kostja poolt hagejale 02.11.2018. Kostja väidetel oli pooltel juba 03.10.2018 juttu sellest, et kostjal valutas kõht (kostja 13.03.2024 seisukoha lisad 5 ja 6; II kd, tl 24, 25, tõlge tl 34, 35). Nimetatud tõendist nähtub, et 03.10.2018 kell 17:03 on hageja kirjutanud sõnumi: „Kes iganes seal ei valutaks sees“, kell 17:38 on hageja kirjutanud „Ma viin oma armastatud keha ultrahelisse“. Sama kostja seisukoha lisa 7 ja 8 sisaldab poolte kirjalikku vestlust, milles kostja 17.10.2018 kell 13:47 viitab oma rasedusele ja 18.10.2018 kell 8:45 kostja viitab võimalikule poisslapsele, „keda issi niiii kutsub“ ja hageja vastab kell 8:51, et „ja poissi tahan“. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et poolte kirjavahetusest järeldub, et pooled arutasid juba 03.10.2018 kostja võimaliku raseduse ja oodatava lapse soo teemal. Eeltoodust tulenevalt ei ole usutav, et hageja, kes elas kostjaga koos, sai kostjalt üllatuslikult 02.11.2018 rasedust tõendava ultrahelipildi.

2-19-2439 aidata oma elukaaslast ja eeldades, et remondiks kulub mõnisada eurot, millest tulenevalt hageja andis kostja kasutusse oma pangakaarti ja selle PIN koodi. Hiljem avastas hageja, et kostja oli 24.10.2018 ja 25.10.2018 tema pangakontolt välja võtnud 5000 eurot. Hageja leiab, et kostja käitus tahtlikult ja heade kommete vastaselt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja andis kostja valdusesse oma pangakaarti ja selle PIN koodi. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja võttis hageja pangakontolt välja 5000 eurot. Kohus on käesolevas kohtuotsuses eelnevalt tuvastanud, et poolte vahelist suhet ei saa kvalifitseerida laenud- ja kinkelepinguna.

2-19-2439 nähtuks remonttööde teostamine või selle eest tasumine. Eeltoodust tuleneb ja pooled ei vaidle selles, et kostja ei ole teostanud kuumaveetorustiku remonttöid hageja ametiruumides.

2-19-2439 Hageja on palunud hagi rahuldamise korral kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.11.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 5000 eurot. Kostja vaidleb viivise väljamõistmisele vastu. VÕS § 113 lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste väljamõistmiseks on põhjendatud, kuna kohus on hagi rahuldanud ja hageja viivisenõue tuleneb VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 teise lause koosmõjust. Hageja on palunud kostjalt viivis välja mõista alates 28.11.2018. Hageja on põhjendanud kostjal väljamõistetava viivise algust sellega, et alates nimetatud kuupäevast pidi kostjale olema selge, et hageja nõuab kostja poolt hageja arvelt võetud 5000 euro tagastamist ja nimetatud kuupäev on kahjuhüvitise sissenõutavaks muutumise aeg VÕS § 82 lg 3 alusel. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et juhul, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja võttis hageja pangakontolt välja 24.10.2018 3000 eurot ja 2510.2018 2000 eurot, kokku 5000 eurot, nimetatu nähtub ka hageja pangakonto väljavõttest (I kd, tl 9). Hageja avaldas kostjale järgmisel päeval pärast kostja poolt raha väljavõtmist suuliselt, et soovib raha tagasi ja kordas oma soovi tekstisõnumis, millele kostja vastas (I kd, tl 10). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kohus on hagi rahuldanud, siis kuulub viivis kostjalt väljamõistmisele alates 28.11.2018, mil hageja oli kostjale sõnumikirjavahetuses raha tagasisaamise soovi avaldanud. Kohus nõustub hagejaga selles, et nimetatud kuupäevast alates on tõendatud, et hageja avaldas kostjale raha tagasisaamise soovi. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses § § 94 lg 1 sätestatud määras alates 28.11.2018 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 5000 eurot. Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

2-19-2439 kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramisest TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.