Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon

3-21-102 Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(10)

3-21-102 Viga nr 4 jäi kaebajale eksami sooritamise ajal silma küll, kuid tööga lõpule jõudes oli vigu juba üle 12, mistõttu otsustas ta jätta selle parandamata. Ehkki ÕS ütleb, et selles kontekstis tuleks kasutada sõna „kestus“, lähtus kaebaja sellest, et „Eesti keele seletav sõnaraamat“ ütleb, et võib kasutada ka sõna „kestvus“. Vea nr 5 osas leidis kaebaja, et kuna lähtetekstis on selgelt olemas fraas „in particular“, siis selle fraasi ka tõlkesse lisamise eest miinuspunktide andmine ei ole põhjendatud. „Küll“ on eesti keeles lihtsalt rõhutav sõna, mida tagasi poleks üldse võimalik tõlkida. Ka vea nr 6 otsustas kaebaja jätta parandamata, kuna parandusi oli juba niigi liiga palju ning otseselt pole „siseriiklike ametivõimude“ vale, ehkki „riigisiseste ametiasutuste“ oleks parem. Kuigi „siseriiklik“ ei ole ÕS järgi kõige soovitatavam sõna, on see siiski eesti keeles laialt kasutatav ja seda ei saa veaks lugeda. Vea nr 7 puhul on eksamikomisjon oma variandis kirjutanud ääremärkusena kommentaariks: „Oluline sisuline vahe, et kas riive või rikkumine“. Kaebaja hinnangul ei sobi kumbki neist sõnadest konteksti. Interference on „sekkumine“ ja sellise vaste annab ka EL ametlik ja selliste tõlgete puhul kohustuslik andmebaas IATE. Vea nr 8 juures selgitab kaebaja, et tõlget ei saa teha lähtetekstist konkreetsemaks. Eesti seaduste tõlgetes inglise keelde kasutatakse üldiselt: kassatsioonkaebus – appeal in cassation. Sama vaste annab ka Esterm. Väljendit appeal on points of law Eesti seaduste tõlgetes inglise keelde ega ka Estermis ega IATEs kaebaja teada ei leidu. Kuni sellele terminile pole konkreetset eestikeelset vastet omistatud, ei tohi seda eesti keeles väga ühetähenduslikuks terminiks ka tõlkida. Kaebaja tõlge „kaebus õigusnormide järgimise kohta“ on igati asjakohane. Vea nr 9 juures ei ole tegu üldkeele või erialakeele küsimusega, vaid küsimusega, mis on lähtetekstis. Lähtetekstis on convictions ning „otsuse“ lisamine on teksti omalt poolt juurde lisamine, mida ei tohi teha. Viga nr 10 on otsitud viga. Algtõlkes viga ei ole, mistõttu pole seda tarvis ka parandada. Samuti on tekstist arusaadav, et „ta“ all mõeldakse Riigikohut. Vea nr 11 puhul on vaieldav, kumb on suurem kantseliit, kas „jälitustegevuse regulatsioon“ või „jälitustegevust reguleerivad õigusnormid“.

Justiitsministeerium palus jätta kaebuse rahuldamata.

Justiitsministri 03.11.2020 käskkirjaga nr 53 nimetati inglise keele vandetõlgi eksami komisjoni keeleteadmisi hindava koosseisu liikmeteks D, C ja W ning komisjoni esimeheks N. Käskkiri on avalik ja kõigil soovijatel oli võimalik sellega tutvuda alates 04.11.2020 Justiitsministeeriumi avalikus dokumendiregistris. Igale kandidaadile antakse nime järgi number, mida teab ainult eksamikomisjoni esimees. Ühest küljest tagab see hindamisel eksaminandi anonüümsuse. Teisalt võimaldab see suulises voorus kandidaate eristada. Ka praegusel juhul hindas eksamikomisjon anonüümseid kirjalikke eksamitöid objektiivselt ja erapooletult. Eksamikomisjoni liikmetele avaldati kandidaatide nimed alles suulises voorus. Vandetõlgi seadus (VTS) ja vandetõlgi määrustik ei kohusta eksaminandile näidistõlkeid või lähtetekste saatma. Kaebaja eksamitööl tehtud vigade juurde olid märgitud miinuspunktid 3(10)

3-21-102 vastavalt vandetõlgi määrustiku § 18 lg-le 4. Kaebaja teavitamine eksamitulemustest ja eksamitöö parandustest toimus vastavalt vandetõlgi määrustikus sätestatud korrale. Lisaks ei piiranud vastustaja ühelgi viisil eksamitööga tutvumist ning võimaldas kõigil eksamil osalenutel saada ka lisaselgitusi eksamitöö paranduste kohta. Vandetõlgi määrustik ei kohusta andma eksamikomisjoni töös leitud täiendavate vigade eest plusspunkte. Vandetõlgi määrustiku § 18 reguleerib üksnes miinuspunktide andmist. Plusspunktide andmine eksamitöös sisalduva täiendava vea leidmise eest on eksamikomisjoni kollegiaalne diskretsiooniotsus. Vandetõlgi määrustik ei näe ette plusspunktide andmist ning keeleteadmiste kontrollimise eksamiosa hindamise kord ei näe ette võimalust pluss- ja miinuspunktide tasaarvestamiseks. Vandetõlgiks ei saa lubada tõlkijaid, kes teevad grammatika- ja tõlkevigu, mille tulemuseks võivad olla ebatäpsused, mitmetimõistetavused, vääritimõistmised, teksti mõtte kitsendamine või laiendamine. Vandetõlgi poolt kinnitatud tõlge peab olema võimalikult täpne, selge ja üheselt mõistetav ning säilitama oma juriidilise ja sisulise tähenduse. Kaebajale antud 7 miinuspunkti on põhjendatud ja miinuspunktide summa vähendamiseks puudub alus. Kui võtta aluseks toimetamisteksti välja pakkunud eksamikomisjoni liikme D kirjalikud selgitused, siis saanuks kaebajale anda toimetamisülesande eest 28 miinuspunkti. Seega on eksamikomisjon olnud kaebaja eksamitöö hindamisel leebe. Viga nr 2 hinnati õigesti. Toimetamisülesanne eeldab toimetamist eelkõige teksti pealistasandil. Ülesande kestust arvestades ei ole tekstilõikude mahukad sisulised parandused ja teksti ümbertõstmised vajalikud. Seetõttu oli kaebaja parandus ebavajalik ning komisjoni antud punktisumma 0. Tegelikkuses oli kaebaja toimetatud tekstis raske tõlkeviga. Ingliskeelne lähtetekst („The case concerned the retrospective justification of orders authorising secret surveillance during criminal proceedings against the applicants.“) sisaldab kaheti tõlgendatavat lauset. Üks ja sisult korrektne tõlgendus („Kohtuasi puudutas jälitustoiminguteks loa andnud määruste tagantjärele põhjendamist kaebajate suhtes läbiviidud kriminaalmenetluse ajal.“) sisaldub eksaminandile antud toimetamisülesande sihttekstis, mis ei vajanud toimetamist. Teine ja raskelt eksitav tõlgendus on kaebaja toimetatud tekstikatkes „Kohtuasi puudutas kaebajate suhtes kriminaalmenetluse ajal läbi viidud salajasteks jälitustoiminguteks loa andnud määruste tagantjärele põhjendamist“. Kaebaja poolt kaebuses toodud põhjendused ilmestavad, et kaebaja ei mõista kriminaalmenetluse läbiviimise põhimõtteid. Kaebaja tõlgendus on väär ja selges vastuolus pressiteate ja selle aluseks oleva kohtuotsuse (Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus asjas Liblik jt vs Eesti) sisuga. Keeleliselt võib ju lähteteksti ingliskeelse lause sõnastus suunata lugeja sellise loogikavastase järelduseni, aga sellises olukorras tulebki tõlkijal süveneda toimunusse ja teha probleemistik endale piisavalt selgeks, et välistada juriidiliselt ebakorrektne ja lause sisu moonutav tõlge. Vea nr 3 puhul oli toimetamisteksti eestikeelses tõlkes korrektne kasutada nii terminit „jälitustoimingud“ kui ka „jälitustegevus“. Eestis kehtis kuni 31.12.2012 jälitustegevuse seadus, mille § 2 sätestas jälitustegevuse mõiste, mille kohaselt jälitustegevus on „käesolevas seaduses ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras jälitustoimingute teostamine“. Alates 01.01.2013 mõistet „jälitustegevus“ Eesti õiguskorras enam ei kasutata. Kasutatakse üksnes sõna „jälitustoimingud“. Toimetamisülesande eestikeelses tõlkes on viidatud kohtulahendite sõnastust järgides ja õiguse muutumisele vihje andmiseks kasutatud mõlemat vastet. Sellise võtte kasutamist õigustab teksti liik (pressiteade), asjaomaste kohtulahendite kõnepruuk ja õiguse ajalooline tõlgendamine. Lähtetekstis ingliskeelne termin

4(10)

3-21-102 secret surveillance on oluliselt ebamäärasem väljend kui jälitustoiming ning sobib paremini jälitustegevuse vasteks (hõlmates kõiki jälitustoiminguid). Kaebaja jättis toimetamisteksti sihttekstis parandamata sõna „kestvus“ (viga nr 4), mis tähendab Eesti õigekeelsussõnaraamatu kohaselt edasikestmist, vastupidavust, püsivust, samas kui lause sisu ja mõtet arvestades oleks kohane olnud kasutada sõna „kestust“, mis väljendab ajalist pikkust. Samuti oleks kaebaja pidanud Eesti keele seletava sõnaraamatu lähemal uurimisel märkama, et kohtumenetluse mõttes ei ole kestvusel kestusega kattuvat tähendust. Kaebaja tõlkes on „kohus leidis konkreetselt, et menetlus kestis küll väga kaua“ (viga nr 5), kuid korrektne tõlge on „kohus leidis, et menetlus kestis küll väga kaua“. Ehkki in particular väljendamiseks on teisigi alternatiivne, muudab kaebaja antud vaste „konkreetselt“ teksti kohmakaks ning on tarbetu võõrsõna. Ingliskeelse termini domestic authorities korrektne tõlge on „riigisisesed ametiasutused“ (viga nr 6). Kaebaja tõlkes on „kaebajate eraellu ja kirjavahetusse sekkumine“ (viga nr 7), kuid õigem oleks „kaebajate eraelu ja sõnumisaladuse riive“. Kaebuse põhjendused ilmestavad, et kaebaja ei ole piisavalt kursis põhiõiguste temaatika ja sellega haakuva eestikeelse sõnavaraga. IATE on terminibaas, mitte järgimiseks kohustuslik õigusakt. See sisaldab väga erineva kvaliteediga tõlkevasteid ja pole siduv ei Euroopa Liidu tõlkidele ega liikmesriigi vandetõlgile, kes tõlgib Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendit selgitavat pressiteadet. Toimetamisülesande ingliskeelses lähtetekstis sisaldus lõik „All applicants lodged appeals of points of law with the Supreme Court“ ja eestikeelses sihttekstis „Kõik kaebajad esitasid Riigikohtule kassatsioonkaebuse“. Kaebaja eestikeelseks vasteks oli „Kõik kaebajad esitasid Riigikohtule kaebuse õigusnormide järgimise kohta“ (viga nr 8), kuid korrektne tõlge oli toimetamistekstis sisalduv algne tekstikatke. Teksti toimetamisel ei pea ingliskeelset teksti otse tõlkima, vaid kasutada tuleb erialaterminit, s.o praegusel juhul „kassatsioonkaebus“. Eksamikomisjoni hinnangul tekib selle väljendi tõlkimisega raskusi neil, kes ei mõista väljendi ja Eesti kassatsioonimenetluse sisu ja olemust. Kassatsioon(kaebus) ei ole ainus variant, mille abil anda edasi „appeal on points of law“ mõtet, kuid kaebaja kasutatud otsetõlge „kaebus õigusnormide järgimise kohta“ ei ole piisavalt täpne. Vea nr 9 puhul on toimetamisülesande eestikeelses tõlkes „süüdimõistmised“, kuid õige on „süüdimõistva otsuse“. Kaebaja põhjendus, et lähteteksti ei tohi omalt poolt sõnu juurde lisada, ei ole antud juhul asjakohane. Vandetõlk peab suutma näha sõnade taha ning mõistma teksti sisu ja mõtet. Vandetõlk peab alati eelistama selgemat ja täpsemat terminit. Kaebaja poolt „ta“ eelistamine „Riigikohus“ asemel (viga nr 10) ei ole õiguskeelele omane stiil. Samuti ei ole Riigikohtu isikustamine „ta“ tasandile vandetõlgilt oodatav keeleline tase. Kaebaja poolt parandamata jäetud sõna „regulatsioon“ on kantseliit (viga nr 11), mida dokumentides küll kasutatakse, kuid „reguleerivad õigusnormid“ on antud juhul korrektsem ja selgem termin. S 21.04.2021 arvamus kinnitab, et kaebaja väited toimetamisülesande sisulise lahenduse kohta on asjakohatud ja otsitud ning ilmestavad kaebajal toimetamisülesande lahendamiseks vajalike piisavate keeleteadmiste puudumist. Asjatundja arvamuse kohaselt on kaebajale antud 7

5(10)

3-21-102 miinuspunkti põhjendatud ning kaebaja väidetest lähtuvalt puudub mistahes alus kaebaja 15.12.2020 eksamitöö negatiivse tulemuse tühistamiseks ja muutmiseks.

6(10)

3-21-102 Kaebaja hinnangul tulnuks talle kõigi eksamikomisjoni poolt toimetamisülesandes märkamata jäänud vigade parandamise eest anda lisapunkte. Eksamikomisjon andis kaebajale ühe sellise vea (viga nr 1) parandamise eest plusspunkti. Vastustaja selgitustest ja S arvamusest tulenevalt ei ole kaebaja eksamitöös rohkem parandusi, millega kaebaja oleks parandanud eksamikomisjonile märkamata jäänud vea. Kaebaja seisukoht, et ta ei pea kriminaalmenetluse põhimõtetest aru saama, on ekslik. On elementaarne, et vandetõlgil on teatav arusaam õigussüsteemist. Seetõttu on vandetõlgi eksami üheks osaks ka õigusteadmiste kontroll (VTS § 17 lg 2). Vastavalt vandetõlgi määrustiku § 16 lg-le 1 peab vandetõlgiks saada sooviv isik oskama kasutada sobivaid allikaid juriidiliste tekstide tõlkimisel. Kaebaja ei pidanud seda osa seekordsel eksamil küll läbima, kuna on varem seda juba teinud (vandetõlgi määrustiku § 15 lg 2), kuid neid teadmisi peaks ta siiski omama. Ka keeleteadmiste kontrollimise eksamiosa läbimiseks on vaja õigusteadmisi, sest vandetõlgi määrustiku § 17 lg 1 kohaselt on keeleteadmiste kontrollimise eksamiosa eesmärk kontrollida vandetõlgiks saada sooviva isiku juriidiliste tekstide tõlkimise oskust, muu hulgas õigusterminite tundmist, tõlke selgust ja üheselt mõistetavust, õiguskeelele omase stiili valdamist ning seda, kas tõlge säilitab oma juriidilise ja sisulise tähenduse. Väites eksami läbiviimise korra rikkumist, ei ole kaebaja näidanud, kuidas see mõjutas kaebaja eksamitulemust. Vandetõlgi määrustik ei sätesta, et eksam peab olema anonüümne. Igale kandidaadile antakse nime järgi number, mida teab ainult eksamikomisjoni esimees. Nii oli vastustaja hinnangul tagatud eksaminandi anonüümsus hindamisel, kuid ka võimalus kandidaate suulises voorus eristada. Selline korraldus on mõistlik. Avalikult oli kättesaadav justiitsministri 03.11.2020 käskkiri nr 53, millega nimetati inglise keele vandetõlgi eksami komisjoni keeleteadmisi hindava koosseisu liikmed ning määrati komisjoni esimees. Seega oli kaebajal võimalik nii enne kui ka pärast eksamit tutvuda teabega, kes olid eksamikomisjoni liikmed. Vandetõlgi määrustiku § 19 lg 3 kohustab eksaminandile saatma koos eksamitulemusega ka keeleteadmiste kontrollimise eksamiosa skaneeritud eksamitööd, millest nähtuvad vandetõlgi määrustiku § 18 lg-te 6 ja 7 alusel vormistatud parandused. Kaebusest ja selle lisast nr 1 nähtuvalt edastati kaebajale koos eksamitulemustega ka eksamitööd. Kaebaja ei vaidlusta, et sai parandused koos õigete vastustega hiljem kätte.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7(10)

3-21-102 Apellatsioonkaebus tulnuks jätta menetlusse võtmata, sest kaebaja pole selgitanud, millises osas ta halduskohtu otsust vaidlustab ega esitanud õiguslikku argumentatsiooni, milles halduskohus on otsuse tegemisel eksinud. Üldise tõendamiskoormuse jaotuse kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited (HKMS § 59 lg 1). Kohus hindab menetluses kogutud tõendeid ja otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosaliste esitatud väide on tõendatud või mitte. Seega pidi kaebaja olema tõendite või tõendite kogumise taotluse esitamisel ise aktiivne. Kaebajal on tõendamiskoormus oma väidete osas ning tõendamata jätmise riski kannab kaebaja (HKMS § 59 lg 4). Halduskohtus käis vaidlus inglise-eesti tõlketöö toimetamisülesande eest kaebajale antud miinimumpunktide põhjendatuse üle ja seega omasid tähtsust keelelised väited, mitte eksamikorralduse küsimused üldiselt. Kaebaja väited toimetamisülesande sisulise lahenduse kohta on asjakohatud ja otsitud ning ilmestavad kaebajal toimetamisülesande lahendamiseks vajalike piisavate keeleteadmiste puudumist. Kaebaja keeldus ühise erapooletu asjatundja kaasamisest ega esitanud ka ühtegi omapoolset asjatundja arvamust või muud kaebaja väiteid kinnitavat tõendit. Halduskohus hindas tõendeid õigesti ja selgitas põhjendatult, miks kaebaja etteheited eksami korraldusele on alusetud. Apellatsioonimenetluses esitatud prof Q arvamus ei oma asjas tähtsust, sest see ei puuduta väiteid kaebaja eksamitöö lahenduse ja selle eest antud miinuspunktide kohta. Arvamusest nähtub üksnes selle koostaja subjektiivne hinnang eksamitöö korralduse kohta, mitte asjatundja arvamus asja lahendamisel tähtsust omavate keeleliste väidete ja eksamitööle antud miinuspunktide kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-102

3-21-102 pole ilmselgelt mindud vastuollu hindamiskriteeriumitega. Halduskohus on seda praegusel juhul teinud, tuginedes seejuures asjas kogutud tõenditele.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.