Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. mai 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1344
Haldusasi
DK, JV, RM, LT, HL, AN, EG, AK ja AK kaebused Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 14. juuni 2019. a ehitusloa nr 1912271/15248 tühistamiseks sissesõiduteed (ehitisregistri kood 221266883) puudutavas osas ja
17.novembri 2020. a kasutusloa nr 2012371/20501 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. veebruari 2020. a otsus
Menetlusosalised
Kaebajad – DK, JV, RM, LT, HL, AN, AK, AK ja EG, esindaja adv Ivo Kallas; BK Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb Kolmandad isikud – Lidl Eesti OÜ, esindajad v.adv Tavo Tiits Dekese OÜ, esindaja v.adv Margus Mugu
Menetluse alus ringkonnakohtus
DK, JV, RM, LT, HL, AN, AK, AK ja EG apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
14. aprill 2021
RESOLUTSIOON
Jätta DK, JV, RM, LT, HL, AN, AK, AK ja EG apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21. veebruari 2020. a otsus haldusasjas nr 3-19-1344 muutmata.
Mõista Lidl Eesti OÜ (registrikood 14131773) apellatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks DK-lt (isikukood
3-19-1344 XXXXXXXXXXX) ja EG-lt (isikukood XXXXXXXXXXX) solidaarselt välja 6000 (kuus tuhat) eurot.
Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 7. juunil 2021 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavalitsus kehtestas 06.12.2017 korraldusega nr 1897-k Tähesaju kvartali detailplaneeringu (DP), mis hõlmab 12,57 ha suuruse maa-ala. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 14.06.2019 ehitusloa nr 1912271/15248 Tähesaju tee 4 kinnistule Lidl Eesti OÜ kauplusehoone püstitamiseks ning Tähesaju tee 8 ja T1 ning Laagna tee T6 kinnistutele sademeveetorustiku, veetorustiku, kanalisatsioonitoru ja sissesõidutee rajamiseks.
2.DK, JV, RM, LT, HL, AN, AK, AK, EG ja BK esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused 14.06.2019 ehitusloa nr 1912271/15248 tühistamiseks, mille halduskohus liitis 30.08.2019 määrusega ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-19-1344). Kaebajate elukohad (Virbi tn 22, Arbu tn 2 ja Anni tn 14) asuvad vahetult Laagna tee, Varraku tn ja Tähesaju tee ristmiku kõrval ning seda ristmikku läbib enamik kaebajate liikumisteedest. Tegemist on juba praegu liiklusohtliku alaga ning vaidlustatud ehitusloa alusel kauplushoone püstitamine süvendab piirkonnas niigi esinevaid liiklus- ja parkimisprobleeme. Rikutud on DP-st tulenevaid nõudeid liiklussujuvuse ja -ohutuse tagamisele, parkimisprobleemide vältimisele ning võimalikult madala mürataseme hoidmisele. DP-ga on nähtud ette ka Varraku silla rekonstrueerimine ning seega ei tohiks kuni uue silla rajamiseni piirkonda suunata täiendavat liiklust. Lidl Eesti OÜ ei pruugi pidada kinni 16.06.2017 sõlmitud halduslepingust nr TKA104 tulenevast nõudest ehitada valmis DP-ga ette nähtud teed ja tehnovõrgud.
3.Tallinna linn, Lidl Eesti OÜ ja Dekese OÜ vaidlesid kaebustele vastu ning palusid need jätta rahuldamata. Kaebajate peamised etteheited on seotud liikluskorralduse ja müraga, mis 2(14)
3-19-1344 tulnuks esitada juba DP menetluses. Vaidlustatud ehitusluba on DP lahendusega kooskõlas ning sellega ei ole DP lahendust muudetud.
4.Tallinna Halduskohus jättis 21.02.2020 otsusega kaebused rahuldamata ning mõistis Lidl Eesti OÜ menetluskulude katteks välja BK-lt 400 eurot, EG-lt 600 eurot ja teistelt kaebajatelt igaühelt 1255 eurot. Muus osas jäid menetlusosaliste kulud nende endi kanda. TLPA 14.06.2019 ehitusluba nr 1912271/15248 ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi ega ole vastuolus Tähesaju kvartali DP-ga. Vaidlust ei ole selles, et DP kehtib ja ükski kaebaja ei ole seda vaidlustanud. Kaebusest ei nähtu väiteid või põhistusi, mis viitaksid, et ehitise või ehitamisega kaasneks kaebajatele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (vt ehitusseadustiku (EhS) § 44 p 4). Kaebajate avalikes huvides esitatud argumendid jäävad tähelepanuta, sest ehitusloa peale ei saa esitada populaarkaebust. Erinevates ümberkaudsetes elumajades elavate isikute subjektiivsete õiguste riive ulatus võib olla erinev. Seejuures ei ole ükski kortermajadest, milles kaebajad elavad, hõlmatud Tähesaju kvartali DP alaga. Kohtu suunistele vaatamata ei ole kaebajad kordagi toonud iga kaebaja puhul eraldi välja, milles seisneb konkreetselt tema subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebajad leiavad, et DP-st tulenevad nõuded liikluslahenduse väljaehitamisele on suunatud piirkonna liiklussujuvuse ja -ohutuse tagamisele, parkimisprobleemide vältimisele ja võimalikult madala mürataseme hoidmisele. Kaebajate hinnangul on nende nõuete eesmärgiks kaitsta kaebajate kui selle piirkonna elanike õigusi ja elukeskkonda. Kaebajate arvates on rikutud ka DP-st tulenevaid nõudeid puhkealade rajamiseks ja kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamiseks. Ehitatav kauplusehoone ei ole kooskõlas DP soovitusega rajada 5-korruselisi büroo- ja ärihooneid, mistõttu ei summuta see vajalikul määral Laagna teelt tulevat müra. Kaebeõigust keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1 alusel tuleb praegusel juhul eitada, sest ühekorruselise kauplusehoone rajamine (ja võimalikult kaasnev liikluskoormuse kasv) ei piira kaebajate õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Suur osa kaebajate argumentidest (nt liikluskoormus ja -ohutus, parkimisprobleemid jmt) ei ole ehitusloa õiguspärasuse hindamisel asjakohased, sest need oleks tulnud esitada juba DP kehtestamise otsuse vaidlustamisel. DP kehtib ja on siduv (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60). Kaebajad on tõlgendanud DP sätteid ülemäära laialt, leides, et mitmete DP sätete eesmärgiks oli ka nende huvide kaitse. Iga DP säte, millest kaudselt võib tuletada seotust kaebajate huvidega, ei anna ka juhul, kui ehitusluba mingis konkreetses küsimuses DP-d ei järgi, õigust ehitusluba vaidlustada. Mitmed kaebajate väited põhinevad DP ja selle eesmärkide valesti mõistmisel. DP nõudest, et kasutuslubade taotlemise ajaks peavad olema DP-s kavandatud teed ja tehnovõrgud valmis ehitatud, ei saa järeldada, et välja tuleb ehitada kõik piirkonna teed ja tehnovõrgud, mis kaebajate hinnangul võiksid olemasolevat olukorda parandada. Samuti ei tulene DP-st uue Varraku silla (viadukti) rajamist, vaid see oli nähtud ette üksnes perspektiivsena. Olukorras, kus DP nende teede ja tänavate rekonstrueerimist ette ei näinud, on põhjendamatu etteheide, et ehitusloaga ei lahendata liiklusprobleeme. Asjakohatud on ka nn Bauhausi ringi välja ehitamata jätmist puudutavad etteheited. DP alasse kuulub sellest vaid kaks väljasõitu ning kõnealune ringristmik on juba valminud. Kui kaebajate hinnangul ei ole DP lahendus piisav olemasolevate liiklusprobleemide kõrvaldamiseks või parandamiseks, tulnuks neil vaidlustada DP-d. Lisaks ei saa nõustuda, et DP üheks põhieesmärgiks oligi piirkonna liiklusprobleemide lahendamine, vaid DP eesmärk oli mh parandada planeeritava ala liiklusolukorda ning luua tingimused ka selle edasiseks parandamiseks. Piirkonna liiklusprobleemid ei seondu kitsalt vaidlusaluse ehitusloaga. Liikluse ja parkimisega seonduvalt ei ole ehitusluba DP-ga vastuolus ega riiva kaebajate subjektiivseid õigusi.
3(14)
3-19-1344 Vaidlust ei ole selles, et DP seletuskirja järgi sobiks kvartalisse 1 (Tähesaju tee 2, 4 ja 6 kinnistud) hüpermarketite asemel pigem viiekorruselised büroo- ja ärihooned. Samas ei ole ühekordse kauplusehoone rajamist DP-ga ka keelatud. Tegemist ei ole sättega, millest saaks tuletada kaebajate nõudeõiguse. Alale kaupluse või ärihoone rajamine on otstarbekuse küsimus, mida halduskohus ei hinda. Ärimaa sihtotstarbega kinnistule kaupluse ehitamine ei ole DP-ga vastuolus ning 5-korruseliste hoonete asemele ühekorruselise kaubandushoone ehitamine ei riku kaebajate õigusi. Kaebajate õiguste riivele ei viita seegi, et DP-s oli kõrgemate hoonete ühe funktsioonina nimetatud toimimist müratõkkena. Isegi kui ehitusluba oleks selles osas DPga vastuolus, ei ole tegemist nõudega, mille eesmärk oleks kaitsta kaebajate huve. Usutav on, et kaupluse avamisega tõuseb piirkonna liikluskoormus, kuid kaebajad ei ole tõendanud, et liikluskoormuse mõningane kasv (võrreldes DP-s ettenähtud mitme kuni 5-kordse ärihoone rajamisega) tooks kaasa kaebajate subjektiivsete õiguste riive. Põhjendamatu ja üksnes oletuslik on väide, et ärihoonete rajamine, kus võinuks olla mitmeid kauplusi, teenindusasutusi jmt, toonuks kaasa kaubandushoonega võrreldes väiksema liikluskoormuse kasvu. Kui kaebajad leidsid, et piirkonna kasvav liikluskoormus rikub nende õigusi, pidanuks nad vaidlustama DP kehtestamise otsuse. Kuna Anni tn 14 asub teisel pool Laagna teed, siis ei saaks seal elavate kaebajate (JV, LT, RM) puhul Tähesaju tee 4 ja 6 kinnistutele ehitatavad hooned liiklusmüra vähendada, sõltumata nende mahust, kõrgusest või arvust. Mürabarjääri ei tekiks ka teiste kaebajate puhul, arvestades Virbi tn 22 ja Arbu tn 2 kortermajade paiknemist Laagna tee ja Tähesaju tee 4 kinnistu suhtes. Lisaks nähtub DP-st selgelt, et nõude eesmärk ei olnud hoonete toimimine mürabarjäärina väljaspool DP ala asuvate objektide, vaid üksnes kvartalisiseste haljasalade ja kergliiklusteede (s.o puhke- ja virgestusalade) suhtes. Alusetu on kaebajate hinnang, et sõlmitud haldusleping ei taga DP-s ettenähtu realiseerimist. Viide halduslepingust tulenevate kohustuste täitmisele sisaldub ka Lidl Eesti OÜ-le väljastatud ehitusloas. Seega on ehitusloaga tagatud DP-s ette nähtud liikluslahenduse välja ehitamine enne objekti kasutusele võttu ning see kohustus on läinud üle Lidl Eesti OÜ-le. Kolmas isik ei saa asuda kauplust kasutama enne taristu väljaehitamist ja kasutusloa saamist, mistõttu ei sattu enne seda piirkonda kaupluse külastajad, kes võiksid tekitada kaebajate väidetud probleeme. Puudub igasugune põhjus eeldada, et vastustaja ei täida talle seadusega pandud kohustusi või ei rakenda lepingus sätestatud õigusi. DP järgne ehitusmaht ei hõlma uue viadukti väljaehitamist ning kuna tegemist oli üksnes perspektiivse lahendusega, siis ei pidanudki haldusleping seda ette nägema. Ka juhul, kui arendajad jätaksid mõned avalikuks kasutamiseks kavandatud teed rajamata ja sellega kaasneks kaebajate õiguste riive, oleks kaebajatel võimalik pöörduda Tallinna linna poole ning vajaduse korral kohustamiskaebusega kohtusse. Kõik parkimiskorraldust puudutavad etteheited on alusetud. Kuigi on üldteada, et suurte korterelamute piirkonnas on parkimisega probleeme (sh Lasnamäel), ei olnud DP eesmärk lahendada DP alasse mittekuuluvate kinnistute parkimisprobleeme. Vaidlustatud ehitusloaga on kauplusehoone juurde kavandatud piisav arv parkimiskohti, mistõttu ei ole põhjendatud seisukoht, justkui hakkaksid kaupluse külastajad parkima kaebajate korterelamute juures. Seda enam, et korterelamud ei asu kohe kaupluse kõrval, vaid piisavalt kaugel (ca 140–200 m). Kohtulikult kaitstavaks õiguseks ei ole see, et ehitusloa realiseerimisel ei saa kaebajad enam parkida senisel tühermaal. DP kohta on koostatud mürauuring ja ebaõige on kaebajate väide, justkui nähtuks uuringust, et planeeritava tegevuse tulemusel halveneb piirkonna müraolukord oluliselt. Uuringu seletuskirja (lk 11) kohaselt selgus liiklusmüra modelleerimise tulemusel, et nii planeeritava tegevuseta kui ka planeeritava tegevusega oleks müratase aastal 2030 lubatud normtasemete piires. Mh on selgelt rõhutatud, et DP-ga kaasnev liiklussagedus oleks marginaalse osakaaluga ja lisanduv negatiivne mõju mürale on väike. Kaebajad ei ole müra seostanud oma subjektiivsete õigustega. 4(14)
3-19-1344 Ehitusloa eesmärk ei ole lahendada ümbruskonna üldise müratasemega seotud probleeme. Arvestades, et piirkond asub Laagna tee ääres ja kaebajate eluhoonete kaugus kavandatavast kauplusehoonest on võrdlemisi suur, ei saa kaupluse kasutamisest tulenevalt müra võimaliku suurenemise ohtu pidada nii intensiivseks, et see tooks kaasa kaebajate õiguste riive. Väljaku ehitamist puudutavad väited ei ole ehitusloa kontekstis samuti asjakohased. Nii DP põhijooniselt kui ka Maa-ameti põhikaardilt nähtub, et kortermaju ja Lidl Eesti OÜ kinnisasja eraldab lisaks teemaale ka seni hoonestamata Tähesaju tee 2 kinnistu. Kuna DP järgi asuks perspektiivne väljak just nimetatud kinnistul, ei takista kauplusehoone ehitusloa realiseerimine kuidagi väljaku rajamist. Kauplusehoone ei takista ka DP-s kvartalite 1 ja 2 vahele ette nähtud kergliiklusteede ega puhke- ja virgestusalade rajamist. Radooni puudutavad etteheited on ilmselgelt põhjendamatud ega saa riivata kaebajate õigusi, mistõttu jäävad need tähelepanuta. Kaebajate muude väidete puhul ei ole samuti tuvastatav subjektiivsete õiguste riive. Ehitusloa põhjendamine ei olnud praegusel juhul vajalik, sest vastustajal ei olnud põhjust eeldada, et kaebajate kinnisasjast 140–200 m kaugusel asuvale ärimaa sihtotstarbega kinnistule ühekorruselise kauplusehoone püstitamine võiks riivata kaebajate omandiõigust (st vähendada korteriomandite väärtust). Ehitusprojektis on DP-s lubatuga võrreldes oluliselt vähenenud nii ehitusalune pind (11 000 m2 asemel 2558 m2) kui ka suletud maapealne brutopind (22 000 m2 asemel 2518 m2). Krundi haljastusprotsent on seevastu oluliselt suurem (15% asemel 44%). Hooldamata tühermaa asemele uue kauplusehoone ja uute teede (sh kergliiklusteede) ehitamine omab lähedalasuvate kinnisasjade väärtusele pigem positiivset mõju. Seetõttu sai vastustaja tugineda HMS § 56 lg-s 4 sätestatud erandile. Isegi kui põhjendamiskohustust oleks rikutud, ei anna see kaebuse rahuldamiseks alust, sest ehitusluba ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi. Õigusvastane ei olnud ka kaebajate ehitusloa menetlusse kaasamata jätmine, sest kaebajate kinnisasjad ei piirne ehitusloaga seotud kinnisasjaga ning ehitusluba ei riiva nende õigusi. Kuigi ehitusloa vaidlustamise eesmärk ei tohi olla varjatult kaitsta kellegi teise ärihuvisid (takistada Lidli kaupluste turule tulekut), siis olukorras, kus isikute kaebeõigust ei saa välistada, ei oma kaebuse esitamise väidetav tegelik ajend asja lahendamisel tähtsust.
5.DK, JV, RM, LT, HL, AN, EG, AK ja AK esitasid 23.03.2020 apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti nende kaebus TLPA 14.06.2019 ehitusloa tühistamiseks rahuldamata ja apellantide menetluskulud nende endi kanda.
6.TLPA väljastas 03.11.2020 kasutusload nr 2012371/19482, nr 2012371/19941 ja nr 2012371/19956 vastavalt sademeveetorustiku (ehitisregistri kood 221266088), veetorustiku (ehitisregistri kood 221266085) ja kanalisatsioonitoru (ehitisregistri kood 221266087) kasutamiseks ning 17.11.2020 kasutusloa nr 2012371/20501 kaubandushoone (ehitisregistri kood 120872925) kasutamiseks. Sissesõidutee ja kõnnitee (ehitisregistri kood 221266883) kasutamiseks ei ole seni kasutusluba taotletud.
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 13.04.2021 määrusega apellantide taotluse kaebuse muutmiseks osaliselt, lõpetas haldusasja menetluse nõudes tühistada TLPA 14.06.2019 ehitusluba kaubandushoonet, sademeveetorustikku, veetorustikku ja kanalisatsioonitoru puudutavas osas ning jätkas menetlust nõuetes tühistada TLPA 14.06.2019 ehitusluba sissesõiduteed puudutavas osas ja tühistada TLPA 17.11.2020 kasutusluba.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5(14)
3-19-1344
8.DK, JV, RM, LT, HL, AN, AK, AK ja EG paluvad 23.03.2020 apellatsioonkaebuses (täiendatud 15.02.2021) tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaebus TLPA 14.06.2019 ehitusloa nr 1912271/15248 tühistamiseks ja kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Apellandid paluvad teha asjas uus otsus, millega tühistada TLPA 14.06.2019 ehitusluba sissesõiduteed puudutavas osas ja TLPA 17.11.2020 kasutusluba nr 2012371/20501 või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus on rikkunud tõendite hindamise ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Asjas on esitatud hulgaliselt tõendeid, kuid halduskohus viitas otsuses neist vaid kolmele. Peaaegu kõik kaebajate esitatud tõendid (sh ekspertarvamus) on igasuguste põhjendusteta jäetud arvestamata. Tõendite hindamise asemel on halduskohus esitanud vaid üldsõnalisi viiteid, et mingid väited ei ole asjakohased ja jäävad tähelepanuta. Kohus ei ole analüüsinud, kas Tähesaju kvartali DP seletuskirjas toodud nõuetega (sh linnaehituslikud ja piirkonna arhitektuursele ilmele seatud nõuded ning linnaväljaku rajamise nõue) on ehitusloas arvestatud. DP järgi sobiksid kvartalisse hüpermarketite asemel pigem 5-korruselised büroo- ja ärihooned, mis looksid kõrvalasuvale Laagna teele väärika tänavaseina. Seega on kavandatav hoonestus vastuolus DP-s määratuga. Kuna ehitusluba ei järgi kehtivat DP-d, siis on see vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-s 4 ning EhS § 12 lg-s 2 ja § 14 lg 1 p-s 3 sätestatuga. Ehitusloaga on kavandatud ehitamine kolme Lasnamäe peatänava – Laagna tee, Tähesaju tee ja Varraku tänava – ristmiku kõrvale, kuid kõnealune ristmik on igapäevaseks liiklemiseks amortiseerunud ja ohtlik ning selle läbilaskevõime juba ammendunud. Kaebajate peamine mure seondubki asjaoluga, et ehitusloa menetluses on piirkonna liiklusprobleem jäetud DP-s ette nähtud ja kokku lepitud kujul lahendamata, lükates selle umbmäärasesse tulevikku. Seejuures asuvad Tähesaju tee 2, 4 ja 6 kinnistud DP alast ristmikule kõige lähemal ning piirkonna liikluse tõhus lahendamine oli üks Tähesaju kvartali DP põhieesmärke (mh rekonstrueerida Varraku tänav, rajada tänava sihile uus viadukt üle Laagna tee ning olemasolev viadukt likvideerida või võtta kasutusele jalakäijate viaduktina, samuti laiendada Tähesaju teed ning rekonstrueerida Varraku tänava ristmik). Liikluslahenduse tähtsust ja parkimisprobleeme on lisaks rõhutatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringus. Kuni uue silla rajamiseni Varraku tänava teljele ei tohi Tähesaju teele ja olemasolevale amortiseerunud sillale enam suunata täiendavat liiklust. Kuna ehitusloas ei ole liiklusprobleeme lahendatud (sh pole arvestatud DP-s viidatud uuringuid), siis tuleb see tühistada. Jättes küsimuse ehitusloa tasandil lahendamata, kaotaksid DP nõuded oma mõtte (vt Riigikohtu 05.03.2019 otsus nr 3-13-385, p-d 11–14). Halduskohus leidis ebaõigesti, et DP ei nõua uue viadukti väljaehitamist. Taristu DP-s ettenähtud määral väljaehitamist ei hõlma ka 16.06.2017 haldusleping ja selle 15.05.2019 lisa 2 (sisuliselt on kolmandal isikul lepingu järgi kohustus rajada üksnes kõnniteed) ning on alust arvata, et lepingut ei pruugita täita. Liiklusprobleemi lahendamata jätmine suurendab kaupluse avamise korral liiklusohtu, sest piirkonda hakkab külastama hulgaliselt uusi liiklejaid, mis tähendab kohalike elanike jaoks igapäevaseid ummikuid, parkimisprobleeme ja õnnetusjuhtumeid. Tähesaju kvartali külastajad võivad hakata parkima ka lähiümbruse korterelamute territooriumil või Tähesaju tee ääres. Liiklusohutuse tagamiseks ei ole seatud kiirusepiirangut ja liiklusohtu suurendab ka suur maapealne parkla. Asjatundja arvamus kinnitab kaebajate hinnangut liiklusprobleemidele. Liikluslahendus on tihedalt seotud müraga. DP mürauuringust nähtuvalt halveneb piirkonna müraolukord planeeritava tegevuse tulemusena oluliselt ning helitase ulatub nii öösel kui ka päeval maksimaalse lubatud tasemeni (55–60 dB öösel ja 65–70 dB päeval). Ehitusprojektis ei ole nähtud ette müra vähendavaid meetmeid. Ühekorruseline kauplusehoone (kõrgusega 6,8 m) ei ole arhitektuuriliselt piisav, et tekitada väärikat tänavaseina ning summutada Laagna teelt tulevat müra, nagu seda nõuab DP. Hoone pigem võimendaks lokaalseid mürapeegeldusi ja müra leviku ulatust. Halduskohus on jätnud müraga seotud argumendid täiesti tähelepanuta. 6(14)
3-19-1344 Tähesaju kvartali lahendamata liikluskorraldus süvendab paratamatult ka parkimisprobleeme. DP-ga võrreldes on ehitusprojektis parkimisala seejuures nihutatud elumajadele, Tähesaju tee 2 kinnistule kavandatud linnaväljakule ja ohtlikule ristmikule lähemale. Sellisena süvendab parkimisala eespool kirjeldatud probleeme mürataseme ja liiklusohutusega. Kolmandale isikule kuuluvate Tähesaju tee 4 ja 6 kinnistute pindala (kokku 40 336 m2) ja kaubandushoone pindala (2359,7 m2) arvestades oli parkimisala paigutamiseks hulgaliselt võimalusi ning ehitusloast ei nähtu põhjendusi, miks on parkimisala nihutatud asukohta, kus see piirab oluliselt rohkem teiste isikute õigusi ja avalikke huve. Halduskohus on heitnud ette, et kaebajad ei ole selgitanud enda õiguste rikkumist. Kaebajate subjektiivsed õigused tulenevad DP-st ning ebaõige on seisukoht, et kaebajad soovivad justkui DP-d vaidlustada, sest tegelikkuses nõuavad kaebajad üksnes DP nõuete järgimist. Lisaks on rikutud kaebajate KeÜS § 23 lg-st 1 tulenevat õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Kõik kaebajad elavad Tähesaju tee 4 kinnistule piisavalt lähedal, et ehitusloa negatiivsed mõjutused piiraksid ka nende õigusi. Seetõttu puudub vajadus eristada iga kaebaja õiguste rikkumist eraldi. Suurkaupluse hoone rajamine, mida hakkavad külastama sajad või tuhanded inimesed päevas, riivab kindlasti kaebajate KeÜS § 23 lg-st 1 tulenevat õigust, eriti olukorras, kus DP kohaselt peaksid kaupluse asemel paiknema alal hoopis linnaväljak ja müra piirav hoonete sein. Halduskohus ei ole sellega arvestanud ning kohaldas KeÜS § 23 lg-t 1 ja § 30 lg-t 1 ebaõigesti. Kohtu käsituse järgi sõltuks õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale täielikult muude subjektiivsete õiguste rikkumisest ning oleks iseseisvalt sisutühi. Sellest tulenevalt hindas kohus üksnes kaebajate omandiõiguse riivet. Vaidlustatud ehitusluba on täielikult põhjendamata. Sealhulgas ei ole põhjendatud, miks on vastustaja sisuliselt loobunud DP elluviimisest (nt liikluslahenduse realiseerimisest, hoonestuse laadi ja parkimisala nõuetest, linnaväljaku rajamisest). Pole arusaadav, millisele õiguslikule alusele tugineb selgelt DP-ga vastuolus olev ehitusluba. HMS § 56 lg-s 4 toodud erand ei ole praegusel juhul kohaldatav. Samal ajal ei ole piirkonna elanikke ehitusloa menetlusse kaasatud, vaid kaebajad said ehitusloa andmisest teada alles tagantjärele meedia vahendusel. Kaebajate ära kuulamata jätmine on oluline menetlusviga, mis tingib ehitusloa tühistamise, sest kaasamata jätmine mõjutas otseselt menetluse tulemusi. TLPA 17.11.2020 kasutusloa tühistamise tingivad samad asjaolud, mis on tinginud ehitusloa õigusvastasuse, sest kasutusloas ei ole samuti nähtud ette tingimusi, mis tagaksid kaebajate välja toodud probleemide lahendamise. Samaväärselt õigusvastase ehitamisega rikub kaebajate õigusi ka õigusvastase ehitise kasutamine. Kasutusloaga kaasneb tegelikult isegi suurem riive kaebaja õigustele. Kasutusluba on EhS § 55 p-dest 3 ja 9 tulenevalt õigusvastane. Kaebajaid ei ole kasutusloa andmise menetlusse kaasatud, kuigi nad on pöördunud enne kasutusloa andmist vastustaja poole märgukirjaga, milles selgitasid piirkonna probleeme.
9.Tallinna linn palub 07.05.2020 vastuses (täiendatud 22.03.2021) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud apellantide kanda. DP kehtib ja seda ei ole vaidlustatud. Suur osa kaebajate argumentidest ei puuduta ehitusloa õiguspärasust, vaid tulnuks esitada DP menetluses. Halduskohus on põhjaliku analüüsi tulemusel järeldanud, et ehitusluba on DP-ga kooskõlas ja ei riku kaebajate õigusi. Kaebuses ei ole viidatud sellistele mõjudele, mis saanuks EhS § 44 p 4 kohaselt tingida ehitusloa andmisest keeldumise. Ehitusluba ei saa vaidlustada avalikes huvides ja halduskohus jättis sellised põhjendused õigesti tähelepanuta. Halduskohus ei ole analüüsinud üksnes kolme tõendit, vaid hindas kõiki asjakohaseid tõendeid ja selgitas, et tähelepanuta jäävad väited, mis ei ole seostatavad kaebajate õiguste riivega. KeÜS § 23 lg 1 ei ole kohaldatav, sest ühekorruselise kauplusehoone rajamine ei piira linnatingimustes 7(14)
3-19-1344 kaebajate õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Kohus märkis õigesti, et DP eesmärgiks ei olnud kõikide kaebajate loetletud teede ja tänavate korrastamine ning kuigi ühekorruselise kauplusehoone rajamist ei ole peetud soovitatavaks, ei ole seda DP-ga keelatud ja sellest ei saa tuleneda kaebajate nõudeõigust, vaid tegemist on otstarbekuse küsimusega. Kohus on põhjalikult käsitlenud ka müraga seonduvat, leides, et ehitusloaga ei pea lahendama ümbruskonna probleeme seoses üldise müratasemega. Kauplusehoone kasutamisega kaasnev võimalik müra ei ole nii intensiivne, et riivaks kaebajate õigusi (arvestades seejuures kaebajate eluhoonete asukohta ja paiknemist Laagna tee suhtes). DP mürauuringu järgi jääb müratase igal juhul normtasemete piiresse. Kuna ehitusluba ja ehitusprojekt on DP-ga kooskõlas, siis ei olnud ehitusloa põhjendamine vajalik, sest selle realiseerimine ei riiva kaebajate õigusi. Kaebajaid ei tulnud ka ehitusloa menetlusse kaasata, sest puudus alus arvata, et ehitusluba võiks riivata nende subjektiivseid õigusi. Eeltoodud vastuväited on asjakohased ka kaubandushoonele antud kasutusloa tühistamise nõude puhul. Kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebajate tegelikke eesmärke, sest sisuliselt on tegemist etteheidetega DP-le. Kaebajad ei ole vaidlustanud seda, et valminud kauplusehoone vastab ehitusloale ja selle aluseks olnud ehitusprojektile ning seda on võimalik nõuetekohaselt kasutada. Apellantide 15.02.2021 seisukohas esitatud uus väide, et kauplusehoone kasutamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, tuleb jätta tähelepanuta. Samas tuleb märkida, et kasutusluba on antud tavalisele keskmise suurusega üksikule kauplusehoonele (ehitusalune pind 2246,5 m2), mis on kooskõlas nii ehitusloa kui ka planeeringutega. Ehitise kasutamisega ei kaasne apellantide väidetud olulist keskkonnamõju. Apellante ei olnud vajalik kaasata ka kasutusloa andmise menetlusse, sest ehitise kasutamine ei riiva apellantide õigusi.
10.Lidl Eesti OÜ palub 06.05.2020 seisukohas (täiendatud 29.06.2020 ja 19.03.2021) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus hindas kõiki asjakohaseid tõendeid ning jõudis põhjaliku analüüsi tulemusel õigele järeldusele, et vaidlustatud ehitusluba on DP-ga kooskõlas ja ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi. Samuti juhtis kohus põhjendatult tähelepanu, et suur osa kaebajate argumentidest on sisuliselt vastuväited DP-le, mida kaebajad ei ole vaidlustanud. Vaidlusalune kauplusehoone püstitatakse Tähesaju tee 4 kinnistule, mis ei piirne ühegi kaebaja kinnisasjaga. Anni tn 14 kinnistu paikneb sootuks teisel pool Laagna teed. Kaebajate elukohad jäävad kauplusehoonest ca 200 m kaugusele, mis on linnakeskkonnas suur vahemaa. Ainuüksi sellel põhjusel ei ole võimalik, et ehitusloa realiseerimisega kaasneks kaebajatele ülemääraseid negatiivseid mõjusid või sellega kahjustataks nende õigusi (sh ei saa kõigi kaebajate õiguste riive olla ühesugune). Kaebajad ei ole toonud välja ühtegi nende õigusi kaitsvat DP nõuet, millega vaidlustatud ehitusluba oleks vastuolus. Kaebajate argumendid põhinevad DP sätete laiendaval tõlgendamisel ja DP dokumentidest tehtud ebaõigetel järeldustel. KeÜS § 30 lg 1 järgi on kaebeõiguse aluseks isiku subjektiivsete õiguste riive ja kaebajate hüpoteetilised väited liiklusprobleemide suurenemisest ei tähenda KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õiguse rikkumist. Ehitusloa menetluses ei saa asuda uuesti üle vaatama kehtestatud DP lahenduse põhjendatust. Piirkonna väidetavad üldised liiklus- ja parkimisprobleemid ei ole seostatavad vaidlustatud ehitusloa realiseerimisega ning nende lahendamine ei olnud ka DP eesmärgiks. Tuleb rõhutada, et Tähesaju kvartali DP on suures osas juba realiseeritud ja Lidli toidukaupluse klientide jaoks rajatakse eraldi piisava suurusega parkla. Liiklusskeem on ehitusprojektis lahendatud vastavalt teedeprojektile ja DP-s ettenähtud liiklustaristu on juba praeguseks suures osas välja ehitatud. Rajatav kauplus on suunatud eelkõige kohalikele elanikele, mitte ei ole tegemist suurpoe või kaubanduskeskusega. Kuna Lidl kavandab Tallinnasse mitut kauplust, siis ei ole usutav, et Tähesaju kvartali piirkonda hakkaks Lidli kaupluse tõttu tulema külastajaid kogu Lasnamäelt või isegi kogu Tallinnast (mh jääb Raadiku tänavale plaanitav kauplus Tähesaju tee kauplusest üksnes ca 2 km kaugusele). Ehitusloas viidatud halduslepinguga nr TKA104 on lisaks tagatud DP järgse liikluslahenduse väljaehitamine enne kauplusehoone kasutusele võtmist. Kaupluse 8(14)
3-19-1344 ehitamine ei takista ka perspektiivse väljaku, kergliiklusteede ning puhke- ja virgestusalade rajamist. Kuna ala suhtes kehtib DP, siis ei ole viited Lasnamäe elamualade üldplaneeringule asjakohased. Ehitusprojektis ei ole keelatud täpsustada parkimisala asukohta DP-s määratud hoonestusala piires ning see ei mõjuta kuidagi kaebajate subjektiivseid õigusi. DP ei näe ette Varraku tänava ja Tähesaju tee ristmiku rekonstrueerimist või ümberehitamist ega ka uue Varraku viadukti (silla) rajamist, samuti ei hõlma DP nn Bauhausi ringi tervikuna, vaid üksnes kahte väljasõitu. Kõnealune ringristmik on juba valminud. Kaebajad püüavad teha kolmandat isikut vastutavaks kohustuste eest, mis ei ole seostatavad Tähesaju tee 4 kinnistu arendamisega. Väljaspool planeeringuala paiknevate avalike teede ja tehnovõrkude ehitamise kohustus on Tallinna linnal. Väidetava müraprobleemiga seonduvat on halduskohus igakülgselt analüüsinud, leides õigesti, et ehitusloa eesmärk ei ole üldise mürataseme vähendamine, vaid tegemist on DP küsimusega. Kaebajad ei ole müraga seonduvaid väiteid kuidagi seostanud oma subjektiivsete õigustega. Kaebajate elukohtade paiknemist arvestades ei saaks Laagna teelt lähtuvat müra vähendada ka 5-korruselised hooned Tähesaju tee 4 ja 6 kinnistutel. DP-st nähtub lisaks selgelt, et ärihooned ei pidanud toimima mürabarjäärina väljaspool DP ala asuvate objektide suhtes, vaid üksnes kvartalisiseste haljasalade ja kergliiklusteede suhtes. Kaebajate eluhoonetest ca 200 m eemal paiknev kauplusehoone iseenesest ei ole oluline müraallikas. DP mürauuringu kohaselt jäävad müratasemed lubatud normtasemete piiresse, sõltumata DP realiseerimisest. Rikutud ei ole ka ehitusloa põhjendamise kohustust ning vastustaja ei pidanud kaebajaid ehitusloa menetlusse kaasama, sest lubatav tegevus ei riku nende õigusi. Ala korrastamisest tulenevalt on ehitusloa realiseerimisel kaebajate omandiõigusele pigem positiivne mõju. Kauplusehoone kasutusloa tühistamise nõue tuleb jätta rahuldamata samadel põhjustel nagu ehitusloa tühistamise nõue. Kaebajad ei väida, et valminud kauplusehoone oleks vastuolus ehitusloa või ehitusprojektiga ning seda poleks võimalik nõuetekohaselt kasutada. Kasutusloa taotlemise ajaks olid kõik DP ja halduslepingu järgsed avalikud rajatised ning haljastus välja ehitatud. Apellantide uus väide, et kauplusehoone kasutamisega kaasneks oluline keskkonnamõju, tuleb jätta tähelepanuta. See etteheide on ka täiesti paljasõnaline ja põhjendamata. Isegi kui ehitise kasutamisega kaasneks kaebajatele mingeid mõjusid, on tegemist nende õiguste väheolulise riivega, mida kaebajad peavad linnakeskkonnas elades taluma. Kuna kauplusehoone kasutamine ei riiva kaebajate õigusi, siis puudus vajadus neid kasutusloa menetlusse kaasata.
Dekese OÜ ei ole apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Praeguses asjas on menetlusse jäänud apellantide nõuded TLPA 14.06.2019 ehitusloa nr 1912271/15248 tühistamiseks sissesõiduteed ja kõnniteed (ehitisregistri kood 221266883) puudutavas osas ning Tähesaju tee 4 kinnistule püstitatud kaubandushoonele (ehitisregistri kood 120872925) antud TLPA 17.11.2020 kasutusloa nr 2012371/20501 tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus võttis 15.06.2020 määrusega vastu DK 11.06.2020 avalduse kaebusest loobumiseks ja lõpetas haldusasja nr 3-19-1344 menetluse nõude osas tühistada TLPA 28.06.2019 ehitusluba nr 1912271/16933, millega anti luba Varraku tn 12 kinnistule kaupluse püstitamiseks ning sellega seonduvalt reovee kanalisatsiooni ja veetorustiku rajamiseks ning mis oli Tallinna Halduskohtu 15.11.2019 määrusega liidetud haldusasjaga nr 3-19-1344. Selles osas tühistas ringkonnakohus ühtlasi Tallinna Halduskohtu 21.02.2020 otsuse. Määrus jõustus 07.07.2020.
9(14)
3-19-1344 Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 13.04.2021 määrusega osaliselt apellantide taotluse kaebuse muutmiseks ning lõpetas haldusasja nr 3-19-1344 menetluse nõudes tühistada TLPA 14.06.2019 ehitusluba nr 1912271/15248 kaubandushoonet (ehitisregistri kood 120872925), sademeveetorustikku (ehitisregistri kood 221266088), veetorustikku (ehitisregistri kood 221266085) ja kanalisatsioonitoru (ehitisregistri kood 221266087) puudutavas osas.
13.Apellandid on seisukohal, et vaidlustatud ehitus- ja kasutusluba on õigusvastased, sest nende andmisel ei ole arvestatud Tähesaju kvartali DP-s ettenähtud nõuetega (sh kavandatava hoonestuse laad, liiklemis- ja parkimisprobleemide lahendamine, mürataseme vähendamine) ning rikutakse apellantide õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Lisaks on apellandid heitnud ette, et vaidlustatud haldusaktides puuduvad põhjendused ning neid ei ole haldusmenetlusse kaasatud ega ära kuulatud.
14.Pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei ole ainuüksi isiku lootus olemasoleva elukeskkonna (sh vaate või miljöö) muutusteta säilimisele kohtulikult kaitstavaks subjektiivseks õiguseks (nt Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12; 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22). Seega saab eelnimetatud vastuväidete puhul olla üldjuhul tegemist vaid avalikest huvidest lähtuvate argumentidega, mida kohtul tuleb sisuliselt hinnata vaid juhul, kui vaidluse esemeks on selline haldusakt või toiming, mille peale saab esitada kaebuse ka avaliku huvi kaitseks (HKMS § 44 lg 2). Erinevalt mitmetest planeeringutest (nt PlanS §-d 54, 94, 123, 141) ei ole seaduses ehitusega kasutusloa puhul nähtud ette nn populaarkaebusega halduskohtusse pöördumise võimalust. Halduskohtus kaitstav subjektiivne õigus võib samas võrsuda mh planeeringust ja halduskohtus on vaidlustatavad ka väheintensiivsed õiguste riived (nt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-31-87-16, p-d 8 ja 10). Seejuures on aga oluline silmas pidada, et isikule saab tuleneda kohtus kaitstav subjektiivne õigus vaid sellisest õigusnormist või haldusaktist, mille eesmärk on kaitsta mh tema huve (nt Riigikohtu 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 15; 31.01.2017 otsus nr 3-3-169-16, p 26). See tähendab, et ka juhul, kui kaebuses väidetakse ehitus- või kasutusloa vastuolu kehtiva planeeringuga, peab see olema seostatud kaebaja enda õiguste väidetava rikkumisega (HKMS § 44 lg 1) ning kohtusse pöördumise aluseks ei saa olla pelgalt ehitus- või kasutusloa väidetav objektiivne vastuolu planeeringuga. Eelkõige suure üldistusastmega planeeringute (sh üldplaneeringu) puhul tuleb seetõttu iga korda eraldi hinnata, kas väidetavalt rikutud säte on mõeldud kaitsma avalike huvide kõrval ka nt naabri või lähipiirkonna elanike õigusi või mitte. Liiklus- ja parkimislahendus
15.Apellandid on peamise probleemina toonud välja, et ehitusloas ei ole nõutud Tähesaju kvartali DP-s (DP038710) ettenähtud liikluslahenduse realiseerimist ega arvestatud asjaoluga, et kaupluse rajamine süvendab veelgi piirkonna parkimisprobleeme. DP seletuskirja p 4.6 järgi on liikluslahenduse aluseks Tallinna linna tellitud piirkonna perspektiivsed liiklusskeemid, mis näevad mh ette Varraku tänava rekonstrueerimise ja tänava sihile uue viadukti ehitamise, lisaks on perspektiivis kavas laiendada Tähesaju teed, rekonstrueerida Varraku tänava ristmik ning rajada Spordihoonete kvartali ja Tähesaju kvartali vahele Tähesaju teega paralleelne tänav (perspektiivne Virbi tänava pikendus, mis ühendab Varraku tänava Mustakivi teega). DP järgi tagaksid need terve piirkonna väljaehitamise tulemusel suureneva liikluse toimimise. Tähesaju kvartali DP põhijoonisel on nii uus viadukt Varraku tänava sihil kui ka Virbi tänava pikendus märgitud üksnes perspektiivsetena, mistõttu ei ole alust väita, et DP-s ettenähtud ehitusõigust ei saanud õiguspäraselt realiseerida enne kõnealuste rajatiste valmimist. DP seletuskirja p-s 5.7 on üheselt märgitud, et kasutuslubade taotlemise ajaks peavad olema valmis ehitatud üksnes DP-s kavandatud teed ja tehnovõrgud (v.a viadukt). Apellandid viitasid ringkonnakohtu istungil õigesti, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 järgi on valla või linna teede 10(14)
3-19-1344 ehitamise ja korrashoiu korraldamine omavalitsusüksuse ülesanne, mis ei sõltu DP olemasolust või puudumisest, kuid sellest ei tulene apellantidele subjektiivset õigust nõuda, et kolmas isik loobuks temale kuuluvatel kinnistutel kehtivas DP-s ette nähtud ehitusõiguse realiseerimisest kuni perspektiivse liikluslahenduse valmimiseni. Vastuväited, et enne DP realiseerimist peab olema rajatud uus viadukt Varraku tänava sihile või ka Virbi tänava pikendus Mustakivi teeni, saanuks apellandid esitada DP menetluses või DP vaidlustamisel, kuid nad ei ole seda võimalust kasutanud. DP elluviimiseks väljastatud ehitus- või kasutuslubade vaidlustamisel ei ole enam asjakohased väited, et planeeringus tulnuks liikluskorraldus lahendada teisiti või ulatuslikumalt.
16.Kuigi asjas esitatud tõenditest (nt Tarmo Sulgeri 30.07.2019 arvamus; andmed toimunud liiklusõnnetuste kohta) järeldub, et Varraku tn ja Tähesaju tee ristmikul puudub juba praegu läbilaskevõime reserv ning Varraku silla piirkonnas toimub küllaltki sageli liiklusõnnetusi, ei tulene sellest, et Tähesaju tee 4 kinnistule kauplusehoone püstitamine oleks õigusvastane. Vaidlust ei ole selles, et kolmas isik on täitnud endale 16.06.2017 halduslepinguga nr TKA104 ja selle lisadega võetud kohustused ehitada osaliselt välja mh Tähesaju tee laiendus ja kõnniteed (etapp D). Seega on kolmas isik andnud temalt DP-ga nõutud panuse piirkonna liiklusolukorra parandamiseks. Puudub mõistlik põhjus arvata, et DP kohaselt Tähesaju tee 4 ja 6 kinnistutele (praeguseks liidetud Tähesaju tee 4 kinnistuks) kavandatud kuni 5-korruseliste ärihoonete (kaubandus- ja teenindushooned ja/või büroohooned; maapealne suletud brutopind kokku kuni 22 000 m2) püstitamise korral oleks piirkonda lisanduv liikluskoormus olnud märkimisväärselt väiksem. Pigem kinnitab just vastupidist asjaolu, et DP-s lubatud maksimaalse ehitusõiguse realiseerimise korral olnuks normatiivne parkimiskohtade arv 275 (s.o 1 parkimiskoht suletud brutopinna iga 80 m2 kohta), kuid püstitatud kauplusehoone (suletud brutopind 2518 m2) puhul on sama näitaja 31 ja ehitusprojekti kohaselt on tegelikult kavandatud 137 parkimiskohta. Halduskohus on otsuse p-s 87 lisaks põhjendatult viidanud, et kaebajatel on võimalik pöörduda seni lahendamata liikluskorralduse ja -ohutuse parandamise küsimustes Tallinna linna poole. Seejuures tuleb märkida, et vastustaja on Varraku viadukti 2020. a-l rekonstrueerinud (mh on tagatud ohutum juurdepääs kergliiklusele).
17.Asjas olevate tõendite põhjal saab eeldada parkimisprobleemide olemasolu apellantide elukohaks olevate korterelamute juures. Inseneribüroo Stratum 08.03.2016 liiklusuuringust, mis käsitles küll Anni tn 16 ja Vikerlase tn 23 detailplaneeringut, nähtub muu hulgas, et osade apellantide elukohaks oleva Anni tn 14 kortermaja juures on 49 parkimiskohta, aga normi järgi peaks olema 198 parkimiskohta. Kuna sarnane parkimiskohtade nappus iseloomustab ka teisi ümberkaudseid korterelamuid, pole alust arvata, et parkimisolukord Arbu tn 2 ja Virbi tn 22 elamute juures oleks parem. Praeguse vaidluse lahendamise seisukohalt on esmajoones oluline, et vaidlustatud ehitus- ega kasutusloas ei tulnud siiski näha ette mingeid täiendavaid meetmeid ümberkaudsete korterelamute parkimiskohtade nappuse leevendamiseks. Tegemist on jällegi küsimusega, mille apellandid oleksid saanud tõstatada DP menetluses või DP vaidlustamisel. Ehitus- ja kasutusloa puhul omab määravat tähtsust, et parkimine on lahendatud oma kinnistul (nagu nõuab DP seletuskirja p 4.7) ning projekteeritud parkimiskohtade arv lähtub hoone mahust ja kasutusotstarbest. Apellantide oletus, et kauplusehoone külastajad hakkaksid parkima nende elukohtade juurde, on eluliselt ebausutav, sest korterelamud asuvad kauplusehoonest vähemalt 200 m kaugusel ning ca 100 m raadiuses ehk oluliselt lähemal asuvad ka mitme teise kaupluse (Selver, Hortes, Bauhaus) parkimisalad Tähesaju tee 1, 5 ja 8 kinnistutel. Apellantide õigusi ei saa lisaks kuidagi rikkuda asjaolu, et DP-ga võrreldes on parkimiskohtade paigutust muudetud viisil, et nn Bauhausi ringristmiku lähedusse planeeritud parkimisala asemele on projekteeritud haljasala ja DP järgse hoonestusala sees on hoonete asemele projekteeritud parkimiskohad. DP seletuskirja p 4.2 (lk 12) nägi ette, et hoonete suurus ja kuju täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis vastavalt tegelikele parkimiskohtadele, haljastuslahendusele jms.
11(14)
3-19-1344 Hoonestuse laad ja müratase
18.Apellantide õigusi ei saa iseenesest rikkuda see, kas Tähesaju tee 4 kinnistule püstitatav 1-korruseline kauplusehoone vastab DP järgi kvartalisse 1 kavandatud hoonestuse suurusele ja laadile, sest linnaehituslikud ja arhitektuurilised nõuded ei ole nähtud ette lähipiirkonna elanike õiguste kaitseks, vaid avalikes huvides. Ehkki DP seletuskirja p-s 4.2 on peetud kvartalisse 1 hüpermarketite asemel pigem sobivamaks kuni 5 maapealse korrusega büroo- ja ärihooneid (kõrgusega kuni 20 m), mis looksid Laagna teele väärika tänavaseina, on samas märgitud, et hoonete suurus ja kuju täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. Kas püstitatav kauplusehoone on linnaruumiliselt piisavalt väärikas, ei puuduta apellantide subjektiivseid õigusi.
19.Kvartalisse 1 kavandatud hoonestus ei pidanud DP kohaselt toimima mürabarjäärina apellantide elukohaks olevate korterelamute suhtes, vaid üksnes kvartalite 1 ja 2 hoonete vahele rajatavate puhke- ja virgestusalade suhtes (vt DP seletuskirja p 4.8). Kuna Anni tn 14 elamu asub teisel pool Laagna teed ja Arbu tn 2 asub Laagna tee ääres, ei saaks Tähesaju tee 4 kinnistul paiknev hoonestus mitte kuidagi takistada nendesse korterelamutesse Laagna teelt levivat müra, olenemata hoonestuse kõrgusest (nt praeguse 6,8 m asemel 20 m). Arvestades kinnistute paiknemist Laagna tee suhtes, ei saaks Virbi tn 22 korterelamu puhul samuti mürabarjäärina toimida mitte Tähesaju tee 4 kinnistule rajatav hoonestus, vaid pigem olemasolevad Arbu tn 1, 1a ja 2 korterelamud. DP seletuskirja p 5.8.4 kohaselt mõjutab Tähesaju tee 4 ja 6 kinnistutel kavandatav tegevus välisõhu ja mürataseme seisundit minimaalselt. DP menetluses koostatud mürauuringust (Ramboll Eesti AS töö nr 2015-0078, lk 11) nähtuvalt jääksid prognoositavad müratasemed Varraku tn äärsete korterelamute teepoolsetel külgedel aastal 2030 normtasemete piiresse nii planeeritava tegevuseta ja sellest lisanduva liikluseta (päeval kuni 66 dB, öösel kuni 57 dB, normi järgi lubatud maksimaalselt 70 dB / 60 dB) kui ka planeeritava tegevusega ja selle tõttu lisanduva liiklusega (67 dB / 57 dB).
20.Asjakohatu on ka väide, et ehitusprojektis ei ole nähtud ette müra vähendavaid meetmeid. DP seletuskirja p 5.8.1 kohaselt (tugineb mürauuringu p-s 4 välja toodud soovitustele) tuleb tehnoseadmete valimisel eelistada vähem müratekitavaid seadmeid, mis omavad efektiivseid mürasummutuselemente, ning tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed) on sobiv paigutada hoonete nendele külgedele, mis ei asu korruselamute poole ja ei häiri ümberkaudseid elanikke. Kaubandushoone ehitusprojektist (Kauss Arhitektuur OÜ töö nr A17-040) nähtuvalt paiknevad peamised ventilatsiooniseadmed hoone külgedes, mis jäävad Tähesaju tee 8 ja Laagna tee poole ning seega korterelamutest kaugemale. Pole arusaadav, milliste müra vähendavate meetmete rakendamist pidanuks vastustaja ehitus- või kasutusloa andmisel veel nõudma. Seejuures tuleb arvestada, et hoonestusmaht on DP-s lubatust oluliselt väiksem ja kauplusehoone paikneb põhiosas endisel Tähesaju tee 6 kinnistul, jäädes seega kortermajadest niigi kaugemale. Apellantide muud väited
21.Apellandid leiavad, et vaidlustatud haldusaktid rikuvad nende KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellandid mõistlikult põhjendanud, kuidas mõjutaks Tähesaju tee 4 kinnistule kauplusehoone püstitamine ja selle kasutamine ebasoodsalt nende tervise- ja heaoluvajadusi. Eespool toodud põhjendustel ei ole alust eeldada, et vaidlusaluste lubade alusel toimuva tegevusega kaasneksid apellantidele märkimisväärsed negatiivsed häiringud (nt müra, puhkevõimaluse kadumine). Tähesaju tee 4 kinnistu on ärimaa sihtotstarbega ja sellele kauplusehoone püstitamine ei takista Tähesaju tee 2 kinnistule puhkeotstarbelise linnaväljaku rajamist. Kui apellantide arvates oleks
12(14)
3-19-1344 tulnud alal säilitada seal varem asunud nn tühermaa, siis tulnuks sellised ettepanekud teha DP menetluses või tuua oma õiguste rikkumine välja DP vaidlustamisel.
22.Kuna apellantide esindaja kinnitas Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2021 istungil, et pidas 15.02.2021 menetlusdokumendis EhS § 55 p-le 9 viidates silmas üksnes seda, et kauplusehoone kasutamisega kaasneb oluline müra, ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel eraldi peatuda, sest müraga seonduvaid väiteid on juba eespool hinnatud.
23.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et apellante ei tulnud ehitus- ega kasutusloa andmise menetlusse kaasata ning põhjenduste lakoonilisus ei tingi lubade tühistamist. Kuna apellandid ei ole piirnevate kinnisasjade omanikud, siis ei olnud nende menetlusse kaasamine nõutav EhS § 42 lg 6 või § 54 lg 5 alusel. Kuna kavandatava hoonestuse maht jäi DP-s ettenähtust oluliselt väiksemaks, kauplusehoone paigutati korterelamute poolt vaadates hoonestusala kaugemasse serva ning DP ei sisaldanud erinõudeid lähedal asuvate kortermajade elanike kaitseks, ei pidanud vastustaja kaasama ümbruskonna elanikke ehitusloa andmise menetlusse ka HMS § 11 lg 1 p 3 alusel, sest polnud alust arvata, et antav ehitusluba võiks rikkuda nende õigusi. Ehkki kasutusloa andmise ajal oli vastustajale ilmselgelt teada, et apellantide hinnangul rikub kauplusehoone püstitamine nende õigusi, oli vastustaja kursis ka esitatud vastuväidete sisuga (sh Virbi tn 22, Arbu tn 2 ja Anni tn 14 korteriühistute märgukirja põhjal) ning sai hinnata nende kaasamise vajalikkust. Kuivõrd kohtumenetluses on tuvastatud, et apellantidele ei tulene DP-st õigusi, mida on väidetavalt rikutud, või on kavandatav tegevus olnud DP-ga kooskõlas ning ehitustegevusega või ehitise kasutamisega ei kaasne apellantidele märkimisväärseid kahjulikke mõjutusi, siis ei olnud neid HMS § 11 lg 1 p-st 3 tulenevalt vajalik menetlustesse kaasata. Kuigi vastustajal ei oleks olnud keelatud kaasata neid HMS § 11 lg 2 alusel, on tegemist vastustaja otstarbekusotsusega, millesse kohus ei sekku. Kokkuvõte ja menetluskulud
24.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb DK, JV, RM, LT, HL, AN, AK, AK ja EG apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.02.2020 otsus muutmata.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ning seejuures tuleb arvestada, et õigusabikulude väljamõistmine (sh kolmanda isiku kasuks) ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (nt Riigikohtu 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1).
26.Apellandid on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 135 eurot, kuid pole esitanud andmeid apellatsiooniastmes kantud esindajakulude kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellantide menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda.
27.Tallinna linn, BK ja Dekese OÜ ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
28.Lidl Eesti OÜ on kandnud apellatsiooniastmes esindajakulusid 9288 eurot (vastab õigusteenuse osutajate 66,2 töötunnile tunnihinnaga advokaadi puhul 120 eurot + käibemaks ja 13(14)
3-19-1344 juristi puhul 80 eurot + käibemaks). Menetluskulude kandmine seoses praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud. Esindaja tunnitasu ei ole alust pidada ebamõistlikult kõrgeks. Kulude suurus tervikuna on asja mahtu ja keerukust arvestades ringkonnakohtu hinnangul ülepaisutatud, sest nõuete osalisele muutmisele ja mõningate uute tõendite juurdevõtmisele vaatamata ei ole sisuliste vaidlusküsimuste ring asjas suurenenud. Ringkonnakohus ei pea lisaks põhjendatuks mõista apellantidelt kolmanda isiku kasuks välja kohtuasja toimiku jooksva täitmise (st dokumentide toimikusse köitmise) ja menetluskalendri pidamisega seotud kulusid (tööde kirjelduses tähistatud „menetluspost“, kokku 3,3 töötundi), sest tegemist on mugavusteenusega. Ringkonnakohus peab kolmanda isiku apellatsiooniastmes kantud menetluskulusid HKMS § 109 lg 6 tähenduses põhjendatuks ja vajalikuks 6000 euro ulatuses ning see summa tuleb Lidl Eesti OÜ kasuks apellantidelt mõista välja solidaarselt (nt Riigikohtu 22.10.2008 otsus nr 3-2-1-85-08, p 17). Ülejäänud osas jäävad Lidl Eesti OÜ apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.