Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 31. mail 2021 (HKMS § 212 lg 1).

3-20-662 Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(11)

3-20-662 Kaebajad elavad Raadiku tn 11 ja 11a kinnistute naabruses (AK, VS ja NR elavad Raadiku tn 15; AH elab Raadiku tn 13; AA elab Ümera tn 2; SŽ elab Ümera tn 6) ning nad vaidlustasid Raadiku tn 11 ja 11a kinnistute detailplaneeringu põhjusel, et see ei arvesta piirkonna liikluse ja parkimise probleemidega ning on vastuolus üldplaneeringuga (sh haljastuse osakaalu osas). Samuti on detailplaneering nõuetekohaselt põhjendamata ning selle menetluse käigus rikuti kaasamise ja ärakuulamise nõudeid. Ka ehitusluba on õigusvastane, sest see ei lahenda piirkonna probleeme liikluse, parkimise ja müraga ning on haljastuse osas endiselt vastuolus üldplaneeringuga. Kaupluse ehitamise tulemusel kaob ligi 200 parkimiskohta: Raadiku tn 11 ja 11a kinnistute ala kasutati kuni 2019. a parkimisalana. Raadiku tänaval on praegu raske leida parkimiskohta. Kui kaupluse külastajad ei mahu parklasse (ehitusprojekt näeb ette vaid 134 maapealset parkimiskohta), siis hakkavad nad parkima naaberkinnistute hoovides. Kergliiklusteede lahendus on puudulik: need ei ole piisava laiusega (nt poe ja parkla vaheline kergliiklustee) ning kooskõlas inimeste liikumisteedega. Kaubandushoone kasutusele võtmisega suurenevad parkimis- ja liikluskoormus ning müra- ja heitgaaside tase, mis rikub kaebajate subjektiivseid õigusi (omandiõigus ning õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale). Detailplaneeringu kohaste teede väljaehitamiseks sõlmisid vastustaja ja kolmas isik 21.07.2018 halduslepingu. Lepingu p 3.5 järgi tuleb kolmandal isikul tagada teede ja muu taristu väljaehitamine kasutusloa taotlemise ajaks, kuid hiljemalt 3 a jooksul pärast ehitusloa väljastamist. Linnal puudub tõhus võimalus tagada halduslepingu täitmine. Seega taotleb kolmas isik ehitusluba taristut välja ehitamata. Kaebajatel on ka üldplaneeringust tulenev subjektiivne õigus nõuda, et ehitusprojektis oleks haljastuse osakaal senise 37% asemel 40%. Ehitusluba ei arvesta üldplaneeringu nõudega tagada rekreatsioonivajaduste rahuldamine. Üldplaneeringu seletuskirja (lk 16) järgi tuleb juhul, kui parklinna väljakujunenud keskkonda otsustatakse rajada uus hoonestus, tagada lisanduva ala kasutajate esmaste rekreatsioonivajaduste rahuldamine (mänguväljak, istepingid jne). Ehitusluba seda ette ei näe. Vastustaja ei ole hinnanud mürariski ega seadnud kohaseid müra leevendavaid meetmeid. Kauplus suurendab oluliselt piirkonna liiklusmüra. Ehitusloas nähakse müra leevendusmeetmena ette vaid puhverhaljastust. On ilmselge, et müra osas on üksikpuudest koosnev haljastus ebasobiv leevendusmeede. Ehitusloa menetluses on rikutud kaebajate õigust olla kaasatud ja ära kuulatud. Ehitusloa andmisest tulnuks ehitusseadustiku (EhS) § 44 p 4 alusel keelduda.

Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebus on esitatud avalike huvide kaitseks ja kaebajate väited on samasisulised haldusasjas nr 3-19-1409 esitatuga ning tuleb jätta tähelepanuta. Kaebajatel puudub kaebeõigus. Ehitusluba on detailplaneeringuga kooskõlas. Kaebajate väide, et kauplus võib piirkonda tuua rohkem külastajaid ja liiklust, on eluliselt ebausutav. Halduslepingu osas leidsid kohtud haldusasjas nr 3-19-1409, et lepingust tulenevad kohustused on kolmanda isiku jaoks siduvad. Jääb arusaamatuks, mis põhjusel eeldavad kaebajad, et kolmas isik ei täida oma kohustusi ning vastustaja ei rakenda meetmeid kohustuste täitmise tagamiseks. Taristu väljaehitamine on kolmanda isiku huvides, sest muidu ei saa ta kauplust kasutada. Liikluskoormuse leevendamiseks laiendatakse Raadiku tänaval ristmikku ning kaebajate elukohta ei suunata täiendavat liiklust. Kohtud hindasid haldusasjas nr 3-19-1409 liikluslahenduse sobivaks. 3(11)

3-20-662 Samuti tuvastati haldusasjas nr 3-19-1409, et parkimist ei toimu kinnistul alates 2019. a veebruarist. Ka haljastuse küsimuses leidsid kohtud haldusasjas nr 3-19-1409, et detailplaneering (haljastuse osakaal minimaalselt 20%) on kooskõlas üldplaneeringuga. Ehitusluba näeb haljastuse osakaaluks ette 37%. Müra normtase on kooskõlas õigusaktidega. Müra leevendusmeetmed on kaebajate õiguste kaitseks piisavad.

Lidl Eesti OÜ palus jätta kaebuse rahuldamata.

Ehitusluba ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi (sh omandiõigust ega kaebajate õigust tervise kaitsele) ning ehitusloaga ei kaasne kaebajatele ülemääraseid ega ebaproportsionaalseid negatiivseid mõjusid. Kaebajate peamised etteheited (piirkonna üldised liiklus-, parkimis- ja müraprobleemid jms) on ehitusloa õiguspärasuse hindamisel asjakohatud. Need etteheited ei seondu mitte kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumisega, vaid sooviga kaitsta avalikke huve. Isegi kui kohus peaks jõudma järeldusele, et ehitusloa realiseerimisega kaasneb kaebajatele teatav negatiivne (ajutise iseloomuga) mõju, ei ole see mõju kaebajate jaoks üleliia koormav. Halduskohus selgitas asjas nr 3-19-1344, kus vaieldi teise Lasnamäele ehitatava kolmanda isiku kaupluse ehitusloa õiguspärasuse üle, et liikluskoormuse võimalik kasv tihedalt asustatud linnakeskkonnas ning sellest tulenevad hüpoteetilised väited liiklusõnnetuste võimalike sagenemiste üle ei tähenda, et kaebajate õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale oleks piiratud. Tallinna Halduskohus tegi 29.06.2020 otsuse haldusasjas nr 3-20182, kus vaieldi kolmanda isiku Pärnusse kavandatava kaupluse ehitusloa õiguspärasuse üle. Kohus juhtis kaebaja omandiõiguse ja korteri väärtuse küsimuses õigesti tähelepanu sellele, et ehitus- ja planeerimisnormide eesmärk ei ole tagada vabaturu situatsioonis kaebaja omandi väärtuse säilimist talle meelepärases ulatuses. Samuti märkis kohus põhjendatult, et ruumilise keskkonna kaasajastamine, samuti kinnistu korrastamine, võib piirkonna atraktiivsust hoopis suurendada ning kaebaja kinnisvara väärtus võib ka tõusta. Tallinna Halduskohus juhtis haldusasjas nr 3-19-1409 põhjendatult tähelepanu sellele, et on ilmne, et avalikkuse aspektist on Raadiku detailplaneeringu realiseerimine pigem positiivne – vaidlusalune maa-ala saab uue heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteed, kohalikele elanikele pakutakse senisest parema kvaliteediga ning suurema valikuga igapäevakaupade ja toiduainete ostukohta ning faktiline tühermaa saab edaspidi kaasaegse ilme. Kauplus ei põhjusta liikluskoormuse olulist suurenemist. Varem kinnistul asunud 200 parkimiskohaga parkla oli sarnase liikluskoormusega: parklasse tuldi ja sealt lahkuti tipptunnil. Kohtud jõudsid samale järeldusele haldusasjas nr 3-19-1409 tehtud otsustes. Liikluskoormuse teatava suurenemise leevendusmeetmena ehitatakse Raadiku tänav osaliselt ümber: tänavat laiendatakse ja ehitatakse uus ristmik. Kuna kolmas isik soovib saada kauplusele kasutusluba, siis peab ta täitma halduslepingust tulenevat kohustust ehitada valmis teed ja taristu. Praegu on planeeritav ala suures osas üldse haljastamata ja varem oli ala kasutusel parklana. Ehitusluba omab kaebajatele seega positiivset mõju, sest planeeritava ala haljastusprotsent suureneb märgatavalt. Vastustajal ei olnud ehitusloa menetluses alust arvata, et detailplaneeringuga kooskõlas olev ehitusluba võiks piirata kolmandate isikute (sealhulgas kaebajate) õigusi või vabadusi, mistõttu ei tulnud neid EhS § 42 lg 6 või § 42 lg 7 p 2 kohaselt menetlusse kaasata.

3-20-662 Ehitusluba ei riku kaebajate õigusi. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega. Tähelepanuta tuleb seetõttu jätta väited liikluskoormuse kasvu, piirkonna asustustiheduse ja halduslepinguga kolmanda isiku poolt võetud kohustuste kohta. Liikluslahenduse osas saab ehitusluba puudutada kaebajate (v.a SŽ) õigusi vaid osas, milles kaebajad väidavad, et liikluslahendus toob kaasa Raadiku tänava veelgi suurema liikluskoormuse, mistõttu ei saa kaebajad pääseda oma kodukvartalisse. Kaebajad ei ole aga tõendanud, et nad kasutavad sõiduautot elukohtadele juurdepääsuks. Tallinna Ringkonnakohus leidis 30.04.2020 otsuse nr 3-19-1409 p-s 17, et juurdepääs kauplusele toimub planeeringuala lääneküljelt ning seega on Laagna tee poolt tulijatel võimalik kaupluse parklasse pääseda piirkonna väiksemaid tänavaid kasutamata. Peterburi teelt kauplusele lähenemine on liiklustaristut arvestades samuti kõige mugavam Laagna tee kaudu. Mahtra ja Raadiku tänava kaudu kauplusele lähenemine on usutav vaid juhul, kui kauplust külastavad piirkonna elanikud. See ei avalda aga liikluskoormusele senisega võrreldes suurt survet. Liikluslahendus on ehitusloa asendiplaanil jäänud detailplaneeringu lahendusega samaks. Kaebajad ei ole kergliiklusteede välja ehitamata jätmise väidet seostanud subjektiivsete õiguste rikkumisega. Kaebajad ei ole tõendanud, et nad pargivad oma sõidukeid Raadiku tn 13, 15 või Ümera tn 2 kinnistutel või neil on sõidukid olemas. Seega ei ole kaebajad tõendanud, et parkimisega seotud väited seonduvad kaebajate subjektiivsete õigustega. Haljastuse vähenemine või selle väärtuse vähenemine võib kahjustada kaebajate omandiõigust, eeldusel et väheneb kaebajate korterite väärtus. Vaidlusalusel kinnistul on kokku 29 puud või põõsast, valdavalt üksikpuud (ehitusprojekti seletuskiri, lk 4). Nendest V väärtusklassiga on ploomipuu, IV väärtusklassiga on remmelgad ja paju ja osa arukaskedest (samas, lk-d 6, 7), III väärtusklassiga on pärnad, II väärtusklassiga on männid. Ehitustööde tõttu on vaja raiuda 11 puud ja 1 põõsas (samas, lk 14). Enamik nendest puudest on madalama väärtusklassiga ning mändidest raiutakse maha üksnes need, mis jäävad ehitatava kõnnitee alla. Seega jäävad alles männid ja pärnad, mis asuvad kauplusest ida suunas. Kauplusest ida suunas on ette nähtud okaspuudest kompaktne kõrghaljastus, 8 m kõrgused ja 3 m laiused serbia kuused (ehitusprojekti seletuskiri lk-d 8, 11, ehitusprojekti asendiplaan). Lisaks luuakse kinnistu põhja-, lõuna- ja läänepoolsesse ossa täiendavat haljastust (samas, lk 9). Kauplus ei vähenda seega olemasolevat haljastust ega selle väärtust. Detailplaneeringu üle peetud vaidluses asusid kohtud seisukohale, et üldplaneering ei nõua haljastuse osakaalu 40%. Tallinna Ringkonnakohus leidis 30.04.2020 otsuse p-s 29, et puhverhaljastus on sobiv müra leevendusmeede. Ehitusprojektiga tuleb tagada, et planeeritava ala lähedal asuvatel elamualadel ei ületaks müra lubatud tasemeid. Kaebajad ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kauplusest lähtuva müraga kaasneb üleliia koormav püsiv negatiivne mõju nende subjektiivsetele õigustele. Kuna ehitusluba ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi, puudub vajadus hinnata väidetavat ärakuulamisõiguse rikkumist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-20-662 Halduskohus hindas ebaõigesti tõendeid. Haldusasjas nr 3-19-1409 kohtute esitatud põhjendusi ei saa üle kanda praegusesse vaidlusse. Vastustaja ei saa põhjendada ehitusloa andmist viitega kohtuotsuse põhjendustele. Ehitusloa andmisest tuli EhS § 44 p 4 alusel keelduda, sest kaebajatele kaasneb kaupluse ehitamisega ebaproportsionaalselt koormav mõju, sh rikutakse üldplaneeringust tulenevaid nõudeid, omandiõigust ning kaebuse esitajate vahetut õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Tartu Ringkonnakohus selgitas otsuses asjas nr 3-14-244, et detailplaneeringu kehtestamisest ei tulene ehitusloa väljastamine igal juhul, kui sellega kaasneb kolmandate isikute õiguste rikkumine. Kaebuse esitajad kasutavad oma korterelamule juurdepääsuks erinevaid liiklusvahendeid ning loomulikult on selleks ka sõiduauto. Kaebuse esitajad peavad hakkama igapäevaselt oma elukoha juurde saama olukorras, kus liikluskoormus väga oluliselt suureneb ning siin ei ole vahet, kas see toimub ühistranspordi või kaebuse esitaja enda sõiduautoga. Raadiku tänav, eriti Raadiku tn 13, 15, 19 ja 23 kortermajade piirkonnas, on äärmiselt kitsas ning see tekitab liiklusprobleeme juba praegu. Piirkond on väga kõrge asustustihedusega ja Raadiku tn 10 kinnistule on kavandatud veel 631 korterit. Ehitusloa andmisel ei ole sellega arvestatud. Ülekäiguradade lisandumine ja liikluskoormuse suurenemine toovad kaasa tänava ummistumise. Naabruses elava isiku subjektiivsete õiguste rikkumine võib seisneda ka nt liiklusintensiivsusest tingitud müra ja heitgaaside kasvus (Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid asjades nr 3-3-1-29-10 ja 3-3-1-4-12). Liiklusohtlik olukord Raadiku tänaval seab kaebajad ohtu ka siis, kui nad liiguvad sellel jalgsi. Tänaval jala liikumiseks on vaja igal juhul ületada sõiduteed, kuna läbivat kõnniteed tänavalõigul ei ole. Kergliiklusteedel liiklevad kaebajad jalgsi ning soovivad seda teha turvaliselt. Kergliiklusteede välja ehitamata jätmine rikub kaebajate õigusi. Halduskohus leidis ekslikult, nagu saaks kergliiklusteel liikuda vaid jalgratta, tõukeratta või rulluiskudega, mitte jalgsi. Samad probleemid kaasnevad parkimislahendusega. Kui kaupluse külastajad ei mahu parkima poe parklasse, hakkavad nad parkima ümberkaudsete elamute juurde, kus on niigi suur parkimiskohtade nappus. Kaupluse külastatavuse tipptund on õhtul, kui töölt naasevad ka piirkonna elanikud ning siis pargitakse lähiümbruse hoovid ja tänavad võõraid autosid täis. Ehitustegevuse tõttu kaovad piirkonnast seni olemas olnud parkimiskohad: Raadiku tn 11 ja 11a kinnistute ala oli 2019. aastani kasutamisel parkimisalana ning sellepärast kaob piirkonnas ligi 200 parkimiskohta. Üldplaneeringu seletuskirjast nähtub, et Seli asumis on praegu kokku 2236 parkimiskohta, samas kui vajalik parkimiskohtade arv on 3407. Arvestades kaasaegsete teenuste, sh sõidujagamisteenuse ja taksoplatvormide levikut, ei saa parkimiskorraldusega seotud riiveid taandada vaid isikliku sõiduauto omamisele. Üldplaneeringu materjalidest on selgelt näha, et Raadiku 11 ja 11a kinnistud ei ole eraldi kvartal. Raadiku tn 11 kinnistul tuleb tagada seega haljastuse osakaal 40%. Raadiku tn 10 kinnistule rajatakse uus suuremahuline sotsiaalelamute kvartal 631 korteriga, mis kahtlemata vähendab piirkonna haljastuse osakaalu veelgi. Üldplaneeringu haljastusnõude 40%-st tuleneb kaebajate subjektiivne avalik õigus, mis on kaitstav kohtus, isegi kui selle riive ei oleks intensiivne (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-87-16). Lisaks rikub haljastuse osakaalu vähenemine kaebajate omandiõigust ning õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega kaebajatel on oluline puutumus (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23) ja mis on kohtulikult kaitstav (KeÜS § 30). Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et ehitatav kauplus ei vähenda olemasolevat haljastust. Kokku on likvideeritavate puude haljastusühikute arv 125,3.

6(11)

3-20-662 Halduskohus ei ole arvesse võtnud üldplaneeringust tulenevaid nõudeid ka seoses rekreatsioonivajaduste rahuldamisega, mis kaasnevad kaupluse rajamisega antud piirkonda. Lidli külastajad võivad hakata kasutama korterelamute hoovides asuvaid mänguväljakuid. Müratase kaupluse ehitamise tagajärjel piirkonnas suureneb, tulenevalt liikluse kasvust. Ehitustegevust ei ole kellaajaliselt piiratud. Müraga seonduvad meetmed ja nendega seotud subjektiivsete õiguste rikkumine on aktuaalsed just ehitusloa puhul (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-15-16). Müra ja heitgaaside uuringuid ehitusloa menetluses ei tehtud. Kaebajad tegid ettepanekuid mürareostuse vähendamiseks, kuid vastustaja ei võtnud neid arvesse. Kohtuotsuses toodud viide detailplaneeringule, mille kohaselt paigutatakse kaubalaadimise ja ventilatsiooniseadmete ümber müra levimist vähendavad kaitsed, on ebaõige: ehitusprojektist selliseid kaitseid ei nähtu. Kaebajate ettepanekutele ehitusloa menetluses on vastatud alles 8 ja 6 kuu jooksul ning üle 4 kuu pärast ehitusloa väljastamist ja ka pärast ehitustööde alustamist. Kaebajate ära kuulamata jätmine mõjutas otseselt ehitusprojekti lahendust, sh liikluskorralduse, müra ja haljastuse osas.

3-20-662 Kaebajate väited, et nad kasutavad oma eluruumidele juurdepääsuks erinevaid sõidukeid või kergliiklusteid, tuleb jätta tähelepanuta, sest neid ei ole menetluse varasemas etapis esitatud. Halduskohus ei ole viidanud haldusasjas nr 3-19-1409 tehtud kohtulahenditele põhjendamatult, vaid hinnanud kaebuse väiteid sisuliselt. Need kohtulahendid on võetud tõendina asja juurde ja tehtud asjas, kus menetlusosaliste ring kattus. Lahenditele viitamine oli põhjendatud. Kaupluse rajamine ei avalda liikluskoormusele senisega võrreldes märkimisväärset survet ning kaebajad ei ole põhjendanud ega tõendanud, et väidetav liikluskoormuse kasv hakkaks takistama ligipääsu kaebajate elukohtadele Raadiku tänava kaudu. Piirkonnas ei esine kaebajate väidetud suuri liiklusprobleeme. Lisaks on Tallinna Linnaplaneerimise Amet 20.03.2020 vastuses kaebajatele selgitanud, et Lidli poe rajamine ei põhjusta tänavatel erilist liikluskoormuse suurenemist ega muuda liiklust piirkonnas probleemsemaks. Ka varem Lidli kinnistul olnud 200 parkimiskohaga parkla oli sarnase liikluskoormusega. Lidli kauplusehooned rajatakse Tallinnas erinevatesse linnaosadesse ja piirkondadesse. Muu hulgas on peagi valmimas lähedalasuvas piirkonnas Tähesaju teel asuv kauplusehoone. Seetõttu pole juba eluliselt usutav kaebajate spekulatsioon, et Lidli kaupluse tõttu võivad hakata Raadiku tänava piirkonda tulema külastajad üle terve Lasnamäe või Tallinna. Raadiku detailplaneeringu seletuskirja p 4.3 toob välja leevendusmeetmed liikluskoormuse suurenemise vastu. Ehitusluba järgib selles osas detailplaneeringut. Varasem ajutine parkla paiknes kolmanda isiku kinnistul eramaal. Vaidlusaluse ehitusloa ülesandeks ei ole kogu ümberkaudse piirkonna parkimisprobleemide lahendamine. Parkimiskohtade arv vastab detailplaneeringule. Ehitusprojekti asendiplaan näeb ette kergliiklusteede rajamise nii ümber Raadiku tn 11 kinnistu kui ka kinnistu siseselt. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajad ei ole põhjendanud ega tõendanud, et Lidli kaupluse juurde ehitatavate kergliiklusteedega kaasneb üleliia koormav püsiv negatiivne mõju kaebajate subjektiivsetele õigustele. Haljastuse väärtus ei vähene ja kauplus ei vähenda olemasolevat haljastust. Haljastuse osakaal praeguse olukorraga võrreldes oluliselt suureneb. Mürapiirangute osas on halduskohtu otsuse põhjendused õiged. Pärast seadmete paigaldamist tehakse müra mõõtmine. Vajaduse korral peab kolmas isik omal algatusel võtma kasutusele täiendavaid meetmeid, et normide järgimine oleks tagatud. Ehitusprojekt järgib detailplaneeringu müranõudeid. Kaebuse asjaolusid arvestades on ilmne, et kaebajate ära kuulamata jätmine ei mõjutanud asja otsustamist. Vastustaja pole rikkunud kaebajate kaasamise ja ärakuulamise nõuet. Vastustajal polnud ehitusloa menetluses alust arvata, et Raadiku detailplaneeringuga kooskõlas olev ehitusluba võiks kuidagi piirata kolmandate isikute (sh kaebajate) õigusi või vabadusi. Samas on vastustaja siiski pidanud vajalikuks kaasata ehitusloa menetlusse Raadiku tn 13 ja 23 korteriühistud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-662 sõitmist. Kaebajate omandis olevate kinnisasjade väärtuse vähenemine ei ole välistatud ka juhul, kui kaebajad ise üldse oma eluruumis ei viibi või viibivad seal eluruumist lahkumata. Liikluskoormuse kasv ja hästi toimivate kergliiklusteede kadumine võivad põhjustada vara väärtuse vähenemist, ent kahjustavad kaebajate huve ka juhul, kui nad liiguvad menetlusväliste isikute sõidukitega, ühistranspordiga või jalgsi. Parkimiskohtade senisest suurem puudus võib kahjustada kaebajate huve isegi juhul, kui nad ei pargi piirkonnas isiklikke sõiduautosid, sest võib negatiivselt mõjutada nende võimalusi kutsuda külla sõpru ja sugulasi, samuti vähendada nende kinnisvara väärtust. Ka olemasoleva haljastuse vähenemine toob kaasa kaebajate õiguste piiramise, kui neil on senise haljasalaga tihe puutumus. KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud subjektiivne õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ei ole seaduses piiratud üksnes väljaspool tiheasustusala paikneva looduskeskkonnaga. Seda kinnitab sätte tekkelugu, mille järgi on sellist subjektiivset õigust hakatud kohtupraktikas esmalt tunnustama Tallinna linnakeskkonnas paikneva pargi alale hoonestuse kavandamisel. Kaebuse väited ei seondu ringkonnakohtu arvates avalike huvide kaitsega, vaid kaebajate subjektiivsete õiguste kaitsega. Kaebajatel on seetõttu praeguses asjas kaebeõigus.

3-20-662 nõuda, et Raadiku tn 11 kinnistul tuleb tagada haljastuse osakaal vähemalt 40%. Ringkonnakohus selgitas viidatud otsuses nii seda, et üldplaneeringuga nõutav haljastuse osakaal on 20%, millele ehitusluba vastab, kui ka seda, et tegelikkuses on ala suures osas haljastamata ja varem olnud kasutusel parklana. Seetõttu ei ole ehitusloaga piiratud ka kaebajate KeÜS § 23 lg-st 1 tulenevat õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Kuna ala ei ole seni olnud kasutusel pargina või rohealana, ei muutu ehitusloa realiseerimise korral ümbritsev looduskeskkond kaebajate jaoks ebasoodsamaks. Õige on kaebajate väide, et ehitusprojekt näeb ette kõrghaljastuse osalise likvideerimise, kuid haljastusühikute arv 125,3 (11 puud ja üks põõsas) ei ole asemele istutatavate taimede hulka arvestades selline, mis kahjustaks kaebajate subjektiivseid õigusi.

3-20-662 jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kolmas isik taotleb apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt kokku 4106 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjas sisalduvad siiski sellised kulud, mis on kantud enne apellatsioonkaebuse esitamist. Neid kulusid ei ole võimalik seostada apellatsioonimenetlusega ja neid kaebajatelt välja ei mõisteta (31.10.2020 ja 07.12.2020 arvete alusel 433,50 eurot). Ülejäänud 3738 euro suurune esindajatasu ei ole apellatsioonimenetluses vaidluse all olevaid küsimusi, apellatsioonimenetluse kestust ja dokumentide mahtu arvates täies ulatuses põhjendatud. Vaidlusküsimuste ring on jäänud samaks kui halduskohtus ning suur osa kaebajate väidetest, nagu kolmas isik ka ise õigesti märkis, olid esitatud juba detailplaneeringu üle peetud kohtuasjas, kus kolmandat isikut esindas sama esindaja. Ringkonnakohus peab apellatsioonimenetluses kolmanda isiku põhjendatud ja vajalikuks esindajatasuks ilma käibemaksuta kokku 2100 eurot, mis tuleb kaebajatelt välja mõista võrdsetes osades, st igalt kaebajalt 350 eurot. Muus osas tuleb kolmanda isiku menetluskulud jätta tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.