Tallinna Halduskohus Tristan Ploom 12.11.2020, Tallinn 3-20-662 A. H., A. K., A. A., V. S., S. Ž. ja N. R. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 12.03.2020 ehitusloa nr 2012271/0622 tühistamiseks Kaebajad: A. H., A. K., A. A., V. S., S.Ž., N. R., lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb, Karel Raudmann Kolmas isik: Lidl Eesti OÜ, lepinguline esindaja Tavo Tiits 09.10.2020 istung, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebajate ja vastustaja menetluskulud nende endi kanda.
3.Mõista Lidl Eesti OÜ (registrikood 14131773) kasuks välja menetluskulud järgmiselt: A. H. (ik xxxxxxxxxxxx) 700 eurot, A. K. (ik xxxxxxxxxxxx) 700 eurot, A. A. (ik xxxxxxxxxxxx) 700 eurot, V. S. (ik xxxxxxxxxxx) 700 eurot, S. Ž, (ik xxxxxxxxxxx) 700 eurot ja N. R. (ik xxxxxxxxxxx) 700 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.12.2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavalitsus kehtestas 26.06.2019 korraldusega nr 923-k Raadiku tn 11 ja 11a kinnistute (omanik kolmas isik) ja piirnevate transpordimaa kinnistute detailplaneeringu (edaspidi DP). DP-ga määrati ehitusõigus kuni 2-korruselise kaupluse ehitamiseks, juurdepääsude asukohad, liikluskorralduse, parkimise ja haljastuse põhimõtted ning tehnovõrkude lahendus.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis 12.03.2020 välja ehitusloa nr 2012271/0622 (edaspidi ehitusluba) kaupluse koos selle teenindamiseks parkla ja tehnovõrkude ehitamiseks.
3.A. H. elab Raadiku 13, Tallinn kortermajas, A. K., V. S. ja N. R. Raadiku 15, Tallinn kortermajas, A. A. Ümera 2, Tallinn kortermajas ja S. Ž. Ümera 6, Tallinn kortermajas (edaspidi kaebajad). Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) 13.04.2020 ehitusloa tühistamiseks kaebuse. Kohus võttis 05.06.2020 kaebuse menetlusse, kaasas kolmanda isikuna Lidl Eesti OÜ ja otsustas asja läbi vaadata istungil.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Ehitusloa tühistamisnõude aluseks on kokkuvõtvalt järgmised väited.
5.Ehitusloa andmisest tuleb keelduda, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (ehitusseadustiku, edaspidi EhS, § 44 p 4). Ehitusloaga rikutakse sellest sättest tulenevat keeldu. Kaebajatele ja teistele piirkonna elanikele kaasneb kaupluse ehitamisega ebaproportsionaalselt koormav mõju, sealhulgas rikutakse Lasnamäe elamualade üldplaneeringust (edaspidi ÜP) tulenevaid nõudeid, omandiõigust ning õigust tervise- ja heaoluvajadustele.
6.Ehitusluba ei arvesta autode arvu kasvuga. Liikluslahenduse tähtsust on rõhutatud piirkonnale laienevas üldplaneeringus. ÜP seletuskirja järgi on vaja parandada Lasnamäe elamualade kvartalisiseste ja -vaheliste teede ühendusi ja teedevõrku (lk 103). Liikluskoormuse suurenemine rikub kaebajate õigusi. Kui liikluse koormus suureneb ilma liikluslahendust läbi mõtlemata, siis kaasneb sellega oluline negatiivne mõju. Raadiku tänav, eriti Raadiku 13, 15, 19 ja 23 kortermajade piirkonnas, on äärmiselt kitsas ning tekitab liiklusprobleeme. Kaebajad ei saa oma kvartalisse pääseda muud moodi kui Raadiku tänava kaudu. Ehitusluba ei arvesta olemasolevat liikluse ja parkimise ülekoormust.
7.Mitmekordne liikluse kasv tekitab probleeme parkimisega. Kaupluse ehitamise tulemusel kaob ligi 200 parkimiskohta: Raadiku tn 11 ja 11a kinnistute ala kasutati kuni 2019. a. parkimisalana. Raadiku tänaval on praegu raske leida parkimiskohta. Ehitusprojekti koostamisel oleks pidanud seda arvesse võtma. Selle asemel on parkimise probleem süvenenud. Kui kaupluse külastajad ei mahu parklasse (ehitusprojekt näeb ette vaid 134 maapealset parkimiskohta), siis hakkavad nad parkima naaberkinnistute hoovides.
8.DP kohaste teede väljaehitamiseks sõlmisid vastustaja ja kolmas isik 21.07.2018 halduslepingu. Lepingu p 3.5 järgi tuleb kolmandal isikul tagada teede ja muu taristu väljaehitamine kasutusloa taotlemise ajaks, kuid hiljemalt 3 a jooksul pärast ehitusloa väljastamist. Halduslepingu puhul puudub linnal tõhus võimalus tagada lepingu täitmine. Seega taotleb kolmas isik taotleb ehitusluba ilma taristut välja ehitamata. Kasutusloa andmisega kaotab ehitusloa küsimus oma aktuaalsuse (vt
Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 19), mistõttu ehitamist ei ole võimalik tagasi pöörata ning liiklusprobleem jääb lahendamata.
9.ÜP annab kergliiklustee definitsiooni: kergliiklustee on jalgsi (sh lapsevankriga), jalgrattaga, rulluiskudega või tõukerattaga sujuvaks ja turvaliseks liiklemiseks ette nähtud tee. DP näeb ette kergliiklusteede mitte kõnniteede ehitamise. Kergliiklusteede lahendus on puudulik: need ei ole piisava laiusega (nt poe ja parkla vaheline kergliiklustee) ning kooskõlas inimeste liikumisteedega.
10.Haljastuse osakaal ehitusprojektis vaid 37%. ÜP kohaselt on aga nõutav haljastuse osakaal 40%. ÜP materjalidest on näha, et Raadiku 11 ja 11a kinnistud ei ole eraldi kvartal. Kvartalite määramine on ÜP 10. teemakaardi, mitte maakasutuskaardi ülesanne. ÜP seletuskiri ei võimalda teha eraldisseisvat kvartalit ühest krundist. Seega tuleneb ÜP-st, et DP ala ei ole eraldiseisev kvartal, vaid osa suuremast elamukvartalist. Asjatundja leidis samuti oma arvamuses, et kvartalis, kuhu DP ala kuulub, peab ÜP alusel olema haljastuse osakaal minimaalselt 40%. Haljastusnõue on kehtestatud nii kinnistu omaniku kui ka naaberkinnistuste elanuike, see tähendab ka kaebajate huvides (sarnaselt nt täisehitusprotsendi nõudega, vt Riigikohtu määrus asjas 3-3-1-8716, p 10). ÜP haljastusnõudest tuleneb kaebajatele subjektiivne avalik õigus, mis on kaitstav kohtus, isegi kui selle riive ei oleks intensiivne (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-87-16). Lisaks rikub haljastuse osakaalu vähenemine kaebajate omandiõigust ning õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, edaspidi KeÜS, § 23) ja mis on kohtulikult kaitstav (KeÜS § 30).
11.Vastustaja ei ole hinnanud mürariski ega seadnud kohaseid müra leevendavaid meetmeid. Kauplus suurendab oluliselt piirkonna liiklusmüra. Seepärast oleks vastustaja ehitusloa menetluses pidanud uurima mürariske ja seadma tingimusi mürariskide leevendamiseks: näiteks ehitustegevuse kellaajaline piiramine. Müraga seonduvad meetmed ja nendega seotud subjektiivsete õiguste rikkumine on aktuaalsed ehitusloa puhul (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-15-16). Nähtuvalt ehitusloa materjalidest nähakse müra leevendusmeetmena ette vaid puhverhaljastust. On ilmselge, et müra osas on üksikpuudest koosnev haljastus mittesobiv müra leevendusmeede. Sellele viitavad Nursipalu harjutusvälja mürauuring ja Tartu ümbersõidu II ehitusala mürauuring. Haldusasjas nr 3-19-1437 on halduskohus otsuse punktis 23 osutanud sellele, et kaebajad saavad ehitusloa menetluses teha ettepanekuid ehitustegevuse kellaajaliseks piiramiseks ja täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Kaebajad on vastavad ettepanekud esitanud, kuid vastustaja on neid ignoreerinud.
12.Ehitusluba ei arvesta ÜP nõudega tagada rekreatsioonivajaduste rahuldamine. ÜP seletuskirja (lk 16) järgi tuleb juhul, kui parklinna väljakujunenud keskkonda otsustatakse rajada uus hoonestus, tagada lisanduva ala kasutajate esmaste rekreatsioonivajaduste rahuldamine (mänguväljak, istepinguid jne). Ehitusluba seda ette ei näe. Lähiümbruse elanike jaoks tähendab see seda, et kaubanduskeskuse külastajad võivad hakata kasutama korterelamute hoovides asuvaid mänguväljakuid.
13.Kaebajate õigus olla ära kuulatud tuleneb haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg-st 1 ning EhS § 42 lg 7 p-st 2, mille järgi peab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral esitama arvamuse avaldamiseks isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Vastustajale pidi olema ilmselge, et kavandatav kauplus võib kaebajate õigusi puudutada.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
14.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata kokkuvõtvalt järgmiste väidete alusel.
15.Kaebus on esitatud avalike huvide kaitseks. Seda tõendavad kaebuse väited: ehitusluba ei lahenda autode kasvu probleemi ega piirkonna üldiseid liiklus- ja parkimisprobleeme, ÜP-st tulenevalt peaks Raadiku tn 11 ja 11a kinnistu haljastuse osakaal olema 40%, ehitusluba ei lahenda piirkonna probleeme müraga, piirkonna elanikke ei ole DP menetlusse piisavalt kaasatud. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib isik muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 141 järgi võib isiku pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et DP kehtestamise otsus on vastuolus avalike huvidega, kuid EhS seda ei võimalda. Käesolevas vaidluses avalike huvide kaitseks esitatud väited on samasisulised haldusasjas nr 3-19-1409 esitatuga. Seega tuleb sellised väited jätta tähelepanuta. Kaebajad saavad ehitusluba vaidlustada subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebuses esitatud väidete alusel puudub kaebajatel kaebeõigus, mistõttu tuleks kaebus lugeda perspektiivituks ja jätta rahuldamata.
16.DP on lähiaastate ehitustegevuse aluseks ning ehitusluba annab õiguse ehitada (EhS § 38 lg 1). Ehitusluba järgib DP-d ning on sellega kooskõlas. Esimese ja teise astme kohus (edaspidi kohtud) jõudsid haldusasjas nr 3-19-1409 DP-d analüüsides järeldusele, et DP on õiguspärane. Seetõttu on ka ehitusluba õiguspärane. Kaebajate viited ÜP vastuolule ehitusloaga ei ole asjakohased. Kaupluse pindala, kõrgus ja paiknemine krundil vastab ehitusprojekti asendiplaanile ja DP põhijoonisele. Ehitusluba järgib ÜP-ga määratud maakasutuse juhtotstarvet (ettevõtlusala), projekteeritud parkimisala suurus ja kohtade arv ning paiknemine vastab DP-s ja selle põhijoonisel sätestatud näitajatele ning ehitusloas on nõuetekohaselt arvestatud teede ja tehnovõrkude (liikluslahenduse) väljaehitamise kohustusega vastavalt DP-s ja halduslepingus toodud nõuetele ja kohustustele. Seega vastab ehitusprojektiga kavandatud kauplus kõikidele nõuetele ning ehitusluba on väljastatud õiguspäraselt.
17.Kaebajate väide, et kauplus võib piirkonda tuua rohkem külastajaid ja liiklust, on eluliselt ebausutav. Tegemist on spekulatsiooniga, mis tuleb jätta tähelepanuta. Esimese ja teise astme kohus leidsid haldusasjas nr 3-19-1409, et liikluse osas olukord ei muutu.
18.Halduslepingu osas leidsid kohtud haldusasjas nr 3-19-1409, et lepingust tulenevad kohustused on kolmanda isiku jaoks siduvad. Jääb arusaamatuks, mis põhjusel eeldavad kaebajad, et kolmas isik ei täida oma kohustusi ning vastustaja ei rakenda meetmeid kohustuste täitmise tagamiseks. Kolmanda isiku huvides on taristu väljaehitamine, sest vastupidisel juhul ei saa ta kauplust kasutada. Ehitusluba järgib DP-s etteantud liikluslahendust ja leevendusmeetmeid.
19.Kaupluse liikluslahendus arvestab piisavalt kaebajate huvidega. Liikluskoormuse leevendamiseks laiendatakse Raadiku tänaval ristmikku ning kaebajate elukohta täiendavat liiklus ei suunata. Liikluslahendust hinnates leidsid kohtud haldusasjas nr 3-19-1409, et see on sobiv.
20.Parkimisega seonduvat analüüsisid kohtud haldusasjas nr 3-19-1409 ja tuvastasid, et parkimist ei toimu kinnistul alates 2019. a. veebruarist. Ehitusloa aluseks oleva DP eesmärk on kauplus ehitamiseks ehitusõiguse andmine, mitte piirkonna parkimisprobleemi lahendamine või leevendamine. Sama kehtib ehitusloa puhul.
21.Kohtud analüüsisid haldusasjas nr 3-19-1409 haljastuse küsimust ja leidsid, et DP (haljastuse osakaal minimaalselt 20%) on kooskõlas ÜP-ga. Tallinna Ringkonnakohus selgitas, et ÜP on õigusliku tähendusega ja selle tõlgendamine on kohtu pädevuses, mistõttu ei ole kohtule siduv asjatundja vastupidine arvamus. Ehitusluba näeb haljastuse osakaaluks ette 37%. Seda on 17% võrra rohkem võrreldes DP-ga. DP-d järgiv ehitusluba on õiguspärane.
22.Kaebajatest elavad kauplusele kõige lähemal A. H. (Raadiku 13), A. K., V. S. ja N. R. (Raadiku 15). Isikud elavad samas Laagna tee vahetus läheduses, kust kostub eeldatavalt rohkem müra, kui seda tekitab kauplus või selle taga parkimine ja linnakiirusel (kuni 50 km/h) sõitmine. Ülejäänud kaebajad elavad kauplusest kaugemal: nende elukohtade ja ehitatava hoone vahele jääb mitu kauplusest kõrgemat kortermaja. Haldusasjas nr 3-19-1409 leidsid kohtud, et ebatõenäoline on kauplusest lähtuva müra levimine A. A. (Ümera 2) ja S. Ž. (Ümera tn 6) elukohtadeni. Kohtud leidsid haldusasjas nr 3-19-1409, et DP sisaldab mitmeid erinevaid müra leevendusmeetmeid: mürakaitse eesmärgil pärnade säilitamine kortermajade poole, puhverhaljastuse kavandamine, seadmete ümber müralevimist vähendavad kaitsmed, kauplus ehitatakse puhvrina parkla ja elumajade vahele. Müra normtase on kooskõlas õigusaktidega. Müra leevendusmeetmed on kaebajate õiguste kaitseks piisavad.
23.Rekreatsiooni osas leidis esimese astme kohus haldusasjas nr 3-19-1409, et kuigi tegemist ei ole elamualaga, on DP-ga siiski täidetud rekreatsioonivajaduste rahuldamine. Samuti on ehitusprojektis välja toodud, et kortermajade pool säilitatavate pärnade rea ja kavandatud madalate okaspõõsaste vahelisele alale jääb privaatne muruala, mida saab kasutada vaba aja veetmiseks.
24.EhS § 42 lg 6 kohaselt kaasab pädev asutus menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. EhS § 42 lg 7 p 2 kohaselt esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Vastustajal ei olnud alust arvata, et ehitusluba piiraks kaebajate õigusi. Vastustaja kaasas ehitusloa menetlusse Raadiku 13 ja 23 korteriühistud.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
25.Kolmas isik palub jätta kaebus rahuldamata, sest ehitusluba on kooskõlas DP-ga ja ÜP-ga. Kaebajad ei ole tõendanud ehitusloa õigusvastasust.
26.Kaebajad ei ole selgitanud ega tõendanud, kuidas ja mil määral rikub ehitusluba iga kaebaja subjektiivseid õigusi liikluse, parkimise, müra ja haljastusega seonduvalt. Kaebajatel ei ole seda võimalik teha, sest vaidlustatud ehitusluba ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi (sh omandiõigust ega kaebajate õigust tervise kaitsele) ning ehitusloaga ei kaasne kaebajatele ülemääraseid ega ebaproportsionaalseid negatiivseid mõjusid. Kaebajate peamised etteheited (piirkonna üldised liiklus-, parkimis-ja müraprobleemid jms) on ehitusloa õiguspärasuse hindamisel asjakohatud. Need etteheited ei seondu mitte kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumisega, vaid sooviga kaitsta avalikke huve. Kaebajad esitasid seadusevastaselt kaebuse avalike huvide kaitseks. Seega puudub kaebajatel kaebeõigus.
27.Kaebajad viitavad ehitusloa õigusvastasuse alusena EhS § 44 p-le 4. Kaebajad peavad selle sätte järgi taluma negatiivseid mõjusid, mis ei ole neile üleliia koormavad ja mida on võimalik asjakohaste meetmetega leevendada. Vastupidisel juhul oleks tiheasustusega linnakeskkonnas
igasugune ehitus- ja arendustegevus sisuliselt välistatud. Seega isegi, kui kohus peaks jõudma järeldusele, et ehitusloa realiseerimisega kaasneb kaebajatele teatav negatiivne (ajutise iseloomuga) mõju, ei ole see mõju kaebajate jaoks üleliia koormav. Seda eriti olukorras, kus DP-s ja ehitusprojektis nähakse ette asjakohased ja piisavad meetmed kaebuses tõstatatud küsimustega tegelemiseks ja ehitusloa võimalike mõjude leevendamiseks (sh liikluse ja müraga seonduvalt).
28.Kolmas isik ei nõustu kaebajatega, et ehitusluba riivab nende õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale KeÜS § 23 lg 1 mõttes. Tallinna Halduskohus tegi 21.02.2020 otsuse haldusasjas nr 3-19-1344, kus vaieldi teise Lasnamäele ehitatava kolmanda isiku kaupluse ehitusloa õiguspärasuse üle. Halduskohus selgitas otsuse punktis 68: Kohtu hinnangul ei saa praeguse vaidluse kontekstis olla tegemist sellise keskkonnaga, millega seondub KeÜS-s sätestatud vaidlustamisõigus /---/. Liikluskoormuse võimalik kasv tihedalt asustatud linnakeskkonnas ning sellest tulenevad hüpoteetilised väited liiklusõnnetuste võimalike sagenemiste üle ei tähenda, et kaebajate õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale oleks piiratud. Kohus asus põhjendatult seisukohale, et tuleb eitada kaebajate kaebeõigust KeÜS alusel. Nimetatud seisukoht on asjakohane, sest käesoleva vaidluse asjaolud ja kaebajate etteheited ehitusloa õiguspärasusele on sarnased.
29.Kaebajad ei ole toonud välja ühtegi nende huve kaitsvat ÜP nõuet, mida ehitusluba isegi teoreetiliselt võiks rikkuda. Näiteks ei ole planeeringuala ÜP-s tähistatud perspektiivse haljasalana (rekreatsioonialana). Seega on asjakohatu väita, nagu rikuks ehitusluba ÜP-st tulenevaid nõudeid tagada rekreatsioonivajaduste rahuldamine. Samuti on põhjendamatu kaebajate väide, et ehitusluba ei arvesta ÜP-s rõhutatud suureneva liikluskoormusega. Kaebajad on väite põhjendamisel asjakohatult tuginenud ÜP seletuskirja lisale 1. Sinna on koondatud ÜP koostamise alusandmestik ja ÜP ala üldised iseloomustavad näitajad, mitte ÜP planeeringulahendused ja nõuded. Kuna kaebajad ei viita oma väite põhjendamisel ÜP planeeringulahendustele ja nõuetele, vaid selle asemel kirjeldavad olemasolevat olukorda, on juba seetõttu asjakohatu öelda, et ehitusluba ei arvesta liikluskoormuse kasvuga.
30.Kuna kaebajad ei ole põhjendanud ega tõendanud ehitusloa püsivaid negatiivseid mõjusid, ei saa kaupluse ehitamine kaasa tuua kaebajate omandi väärtuse õigusvastast vähenemist. Tallinna Halduskohus tegi 29.06.2020 otsuse haldusasjas nr 3-20-182, kus vaieldi kolmanda isiku Pärnusse kavandatava kaupluse ehitusloa õiguspärasuse üle. Kohus juhtis kaebaja omandiõiguse ja korteri väärtuse küsimuses õigesti tähelepanu sellele, et ehitus- ja planeerimisnormide eesmärk ei ole tagada vabaturu situatsioonis kaebaja omandi väärtuse säilimist talle meelepärases ulatuses. Samuti märkis kohus põhjendatult, et ruumilise keskkonna kaasajastamine, samuti kinnistu korrastamine, võib piirkonna atraktiivsust hoopis suurendada ning kaebaja kinnisvara väärtus võib ka tõusta. Tallinna Halduskohus juhtis haldusasjas nr 3-19-1409 põhjendatult tähelepanu sellele, et: On ilmne, et avalikkuse aspektist on pigem positiivne Raadiku DP realiseerimine – vaidlusalune maa-ala saab uue heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteed, kohalikele elanikele pakutakse senisest parema kvaliteediga ning suurema valikuga igapäevakaupade ja toiduainete ostukohta ning faktiline tühermaa saab edaspidi kaasaegse ilme. Kinnistu haljastusprotsent on ehitusloas DP-s ettenähtuga võrreldes oluliselt suurem (20% asemel 37%). Seetõttu on ehitusloal kaebajate õigustele (sh omandiõigusele) hoopis positiivne mõju. Kaebajad on jätnud need asjaolud teadlikult tähelepanuta.
31.Kauplus ei põhjusta erilist liikluskoormuse suurenemist. Varasemalt kinnistul asunud 200 parkimiskohaga parkla oli sarnase liikluskoormusega: parklasse tuldi ja sealt lahkuti tipptunnil. Kohtud jõudsid samale järeldusele haldusasjas nr 3-19-1409 tehtud otsustes. Kaupluse ehitamise järgselt ei ummistata Raadiku tänavat. Tallinna Halduskohus märkis põhjendatult: Seega ei nähtu kohtule, et Raadiku tänavale peaks üldse olulist transiitliiklust lisanduma,
kuivõrd transiitliiklejad liiklevad peamiselt vaid Laagna tee peale- ja mahasõidul ning Raadiku 9 ja 11 vahelisel teelõigul. Liikluskoormuse teatava suurenemise leevendusmeetmena ehitatakse Raadiku tänav osaliselt ümber: tänavat laiendatakse ja ehitatakse uus ristmik. Raadiku tänava ristmikule on planeeritud pöörderajad ning jalakäijatele teeületuseks ohutussaar. DP põhijooniselt nähtub rekonstrueeritav autoliikluse ala. Ehitusluba järgib DP liikluslahendust ja leevendusmeetmeid.
32.Kuna kolmas isik soovib saada kauplusele kasutusluba, siis peab ta täitma halduslepingust tulenevat kohustust valmis ehitada teed ja taristu.
33.Ehitusloa ülesandeks ei ole ümberkaudse piirkonna parkimisprobleemide lahendamine. Sellist nõuet ei tulene ka ÜP-st. Kaupluse parkla ehitatakse DP alusel, kooskõlas kehtivate normatiividega ning kaupluse suurust arvestades piisava varuga (kokku 134 parkimiskohta). Kaupluse ehitamine ei süvenda elurajoonis probleemiks olevat tööajavälist parkimisprobleemi. Samale järeldusele jõudis Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-19-1409.
34.Kaebajate väide, et ÜP-st tulenev haljastuse osakaalu nõue 40% kehtib vaidlusaluse kinnistu suhtes, ei ole õige. Ehitusloa järgi on haljastuse osakaal 37%. Isegi kui kaebajate väide oleks õige, oleks tegemist väheolulise (3%-lise) erinevusega. Selline erinevus ei saa põhjustada kaebajatele ülemäärasid negatiivseid mõjusid ega riivata nende subjektiivseid õigusi. Ei ole vaidlust, et praegu on planeeritav ala suures osas üldse haljastamata ja varem oli ala kasutusel parklana. Ehitusluba omab kaebajatele seega positiivset mõju, sest planeeritava ala haljastusprotsent suureneb märgatavalt. Kohtud leidsid haldusasjas nr 3-19-1409 samu tõendeid ja poolte selgitusi hinnates, et DP ala haljastusega alade osakaal (minimaalselt 20%) on kooskõlas ÜP-s DP-alale esitatud haljastustingimustega. Kohtud märkisid õigesti, et haljastuse osakaal on nõuetekohane nii juhul, kui DP ala moodustab eraldi kvartali kui ka siis, kui DP ala on osa ümbritsevast kvartalist.
35.Kaebajate erinevaid elukohti arvestades on kauplusest lähtuv võimalik müra kas marginaalne (see tähendab ei ole ülemäärase negatiivse mõjuga) või on sootuks olematu. Kohtud märkisid haldusasjas 3-19-1409 õigesti, et kauplus ei ole olulist müra tekitav ehitis. Enamike kaebajate elukoha mürataset mõjutab eelkõige kortermajade kõrval paiknev tiheda liiklusega Laagna tee. DP sisaldab seaduses sätestatud müranormide järgimise kohustuse kõrval mitmeid erinevaid müra leevendusmeetmeid: 1) puhverhaljastuse kavandamine kortermajade poole; 2) seadmete ümber müralevikut piiravate kaitsmete ehk müraekraanide paigaldamine; 3) mürapuhvina toimiv DP ruumiline lahendus: kauplus ehitatakse puhvrina parkla ja elumajade vahele; 4) planeeringuala idaosas pärnade säilitamine. Täiendavalt teostatakse pärast seadmete paigaldust vastava valdkonna asjatundja poolt müramõõtmised. Mõõtmistulemuste alusel peab olema tagatud, et seadmete müratasemed jäävad õigusaktides ettenähtud normide piiresse. Kavandatud meetmetega on tagatud müra piirnormidest kinnipidamine ja kaebajate õiguste kaitse. Ehitusluba järgib DP-s ettenähtud müra leevendusmeetmeid ning õigusaktides ettenähtud nõudeid müra piirtasemetele. Kohtud märkisid haldusasjas 3-19-1409, et müra leevendusmeetmed on kooskõlas nii õigustloovate aktidega kui ka ÜP-ga ning on kaebajate õiguste kaitseks piisavad. Käesolevas asjas puudub alus teha teistsugune järeldus.
36.Erinevalt DP menetlusest ei olnud ehitusloa menetluses piirkonna elanike (sealhulgas kaebajate) kaasamine kohustuslik. EhS § 42 lg 6 kohaselt kaasab pädev asutus menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. EhS § 42 lg 7 punkti 2 kohaselt esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Vastustajal ei olnud ehitusloa menetluses alust arvata, et DP-ga kooskõlas olev ehitusluba võiks piirata kolmandate isikute (sealhulgas kaebajate) õigusi või vabadusi. Kuna ehitusluba ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi, siis ka juhul, kui kaasamata jätmine mõne kaebaja suhtes olnuks õigusvastane, ei annaks see alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebajate ärakuulamata jätmine ei mõjutanud asja otsustamist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
37.Kohus, uurinud kohtu kogutud ning menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab, et ehitusloa tühistamiskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna ehitusluba ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi.
38.Ehitusluba anti välja DP alusel, mida kohtud hindasid (Tallinna Halduskohtu 20.12.2019 otsus, Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus, Riigikohtu 15.09.2020 määrus, millega keelduti kassatsioonkaebust menetlusse võtmast) haldusasjas nr 3-19-1409 ja leidsid, et DP on õiguspärane ja kooskõlas ÜP-ga. Kaebajate väited, et ehitusluba ei lahenda piirkonna elanike probleeme liikluse, parkimise ja müraga ning ehitusluba on haljastuse osas vastuolus ÜP-ga, kordavad nende poolt haldusasjas nr 3-19-1409 esitatud seisukohti, mida kohtud analüüsid ja hindasid need väited põhjendamatuks.
39.Kaebajad tuginevad ehitusloa tühistamist taotledes EhS § 44 p-le 4. Pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 p 4). Kohus tõlgendab kaebust selliselt, et ehitusluba rikub kaebajate subjektiivseid õigusi. Kohus arutas istungil (HKMS § 126 lg 1 p-le 6 alusel) õigusküsimusi, küsides menetlusosalistelt, kas nad nõustuvad kohtu väidetega: 1) ehitusluba saab vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi ehitusloaga väidetavalt rikutakse? 2) tuginedes ehitusloa vastuolule ÜP-ga tuleb kaebajatel näidata, kuidas sel juhul subjektiivseid õigusi väidetavalt rikutakse? 3) kaebajatel tuleb väiteid subjektiivsete õiguste rikkumise kohta tõendada HKMS § 59 lg 1 alusel? Menetlusosalised nõustusid kohtu väidetega (istungi protokoll 10:06:59 kuni 10:10:26). Kohus selgitas 21.04.2020 kaebuse käiguta jätmise määruses: Lähtuvalt kaebuses tõstatud teemadest tuleb igal kaebajal põhjendada, milles seisneb tema subjektiivsete õiguste rikkumine liikluse, parkimise, müra ja haljastusega seonduvalt. Kohus küsis istungil kaebajate esindajalt: Kas Teile kui advokaadile pidi sellest lähtuvalt olema arusaadav, milline on Teie tõendamiskoormus? Kaebajate esindaja kinnitas, et tõendamiskoormus on arusaadav (istungi salvestis, 10:09:10, 10:09:48).
Seega määras kohus istungi alguses kaebuse arutamise piirid. Järgnevalt esitas kohus kaebajate esindajale küsimusi kaebuses tõstatatud teemadel. Eesmärk on hinnata iga kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist.
40.Kui kaebus esitatakse motiivil, et vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see kaebaja õigusi väidetavalt rikub. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega. Seetõttu ei pea kohus ehitusloa õiguspärasust hinnates kontrollima nende menetlusja materiaalõiguslike nõuete järgimist, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-16, p-d 15‒17). Kohus ei pea ehitusloa tühistamisnõude läbivaatamisel arvestama avalikes huvides esitatud väiteid. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 44 lg 2 kohaselt muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. DP-d on õigus igaühel vaidlustada avalikes huvides (PlanS § 141). See põhimõte ei kehti ehitusluba vaidlustades: PlanS ega EhS ei näe ette avalikes huvides kaebuse esitamise võimalust. Århusi konventsioon ja KeÜS avardab keskkonnaasjades üldsuse osalemise ja kohtusse pöördumise võimalusi, kuid antud juhul ei ole see ehitusloa vaidlustamisel asjassepuutuv. Seega jätab kohus kaebajate väited, mis on esitatud avalikes huvides, tähelepanuta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2018 otsus asjas nr 3-17-757, p 23). Kohus analüüsib kaebajate väiteid üksnes ulatuses, mida saab (vähemalt teoreetiliselt) subjektiivsete õiguste väidetava rikkumisega seostada ning hindab, kas kaebajad on tõendanud subjektiivsete õiguste rikkumist HKMS § 59 lg-st 1 tulenevalt. Liikluskoormus, kauplusega seotud teede ehitus
41.Kohus jätab tähelepanuta kaebuse p-des 12-16 avalikes huvides esitatud väited liikluskoormuse kasvu, piirkonna asustustiheduse ja halduslepinguga kolmanda isiku poolt võetud kohustuste kohta. Kaebajate subjektiivsete õigustega saab seostada kaebuse p-s 15 esitatud väite: Raadiku tänav eriti Raadiku 13, 15, 19 ja 23 kortermajade piirkonnas, on äärmiselt kitsas ning tekitab liiklusprobleeme juba praegu. Kaebajate jaoks on oluline see, et nemad ei saa oma kvartalisse pääseda muud moodi kui Raadiku tänava kaudu, mida kaupluse väljaehitamisega üle koormatakse. See väide kehtib üksnes nende kaebajate suhtes, kes liiklevad sõiduautot kasutades Raadiku tänava kaudu kvartalisse. Maa-ameti Geoportaali väljavõte (kolmanda isiku 20.04.2020 menetlusdokumendi lisa 1) kajastab Raadiku 13, 15, Ümera 2 ja Ümera 6 kortermajade asukohta kaupluse suhtes. Väljavõttelt on näha, et väide ei saa puudutada kaebajat S. Ž., kes elab Ümera 6 kortermajas, mis ei asu viidatud kvartalis. Seega ei saa ehitusluba, mille aluseks on DP liikluslahendus, rikkuda S. Ž. subjektiivseid õigusi. Näide tõendab kaebuse käiguta jätmise määruses märgitut, et iga kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist tuleb eraldi põhjendada ja tõendada. Kuigi kaebajate lepinguline esindaja kinnitas istungil, et see lähtekoht on talle teada, ei ole ta seda järginud. Raadiku 13, 15, Ümera 2 elavate kaebajate osas saaks subjektiivsete õiguste väidetav rikkumine aset leida olukorras, kus on tõendatud, et nad kasutavad sõiduautot enda elukohtadele ligipääsuks Raadiku tänava kaudu (Raadiku 23 kortermaja juurest kvartalisse sissepääs, mis puudutab Raadiku 13, 15, Ümera 2 kortermaju, Maa-ameti Geoportaali väljavõte).
Kohus esitas istungil küsimuse, kas Raadiku 13, 15, Ümera 2 elavad kaebajad kasutavad liiklemiseks sõiduautot. Kaebajate esindaja ei osanud küsimusele vastata (istungi salvestis 10:11:09 kuni 10:13:05). Seega ei ole kaebajad tõendanud, et nad kasutavad liiklemiseks sõiduautot. Järelikult ei ole tõendatud väide, et väidetav liikluskoormuse kasv hakkab takistama kaebajate ligipääsu nende elukohtadele Raadiku tänava kaudu.
42.Täiendavalt märgib kohus, et Tallinna Halduskohus analüüsis 20.12.2019 otsuse p-s 16 DP liikluslahenduse võimalikku mõju Raadiku tänava kaudu kvartalile ligipääsule ning leidis, et liiklusanalüüsi joonisest 4 (liiklusanalüüsi lk 5) tuleneb, et osaliselt on liiklus küll suunatud mööda Raadiku tänavat planeeringualast itta (välja liikuvad sõiduautod), kuid kaebajate elukohtade juurde täiendavat liiklust ei suunata. Tallinna Ringkonnakohus leidis 30.04.2020 otsuse p-s 17, et juurdepääs kauplusele toimub planeeringuala lääneküljelt ning seega on Laagna tee poolt tulijatel võimalik kaupluse parklasse pääseda ilma piirkonna väiksemaid tänavaid kasutamata. Peterburi teelt kauplusele lähenemine on liiklustaristut arvestades samuti kõige mugavam Laagna tee kaudu. Mahtra ja Raadiku tänava kaudu kauplusele lähenemine on usutav vaid juhul, kui kauplust külastavad piirkonna elanikud. See ei avalda aga suurt survet liikluskoormusele võrreldes senisega. Võrreldes kauplusele juurdepääsu DP asendiplaanil (kaebuse lisa 11) ja ehitusprojekti asendiplaanil (vastustaja 29.09.2020 menetlusdokumendi lisa 2), järeldab kohus, et liikluslahendus on jäänud samaks. Seega on kohtute poolt DP õiguspärasuse hindamisel tuvastatud asjaolud arvesse võetavad käesolevas vaidluses. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kauplusega ei kaasne liikluse osas üleliia koormavat püsivat negatiivset mõju kaebajate subjektiivsetele õigustele. Kergliiklusteed
43.Kaebajad ei ole kergliiklusteede välja ehitamata jätmise väidet seostanud subjektiivsete õigustega rikkumisega (kaebuse p 17, lk 5). Istungil küsis kohus, kas kaebajad kasutavad liiklemiseks jalgratast, rulluiske või tõukeratast ja selgitas, et see on aluseks kaebajate väidetavate subjektiivsete õiguste rikkumise tõendamisele. Kaebajate esindaja ei vastanud sellele küsimusele, vaid märkis, et kaebajatel on vastav õigus (istungi salvestis 10:32:21). Iga kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist tuleb eraldi põhjendada ja tõendada. Kuigi kaebajate lepinguline esindaja kinnitas istungil, et see lähtekoht on talle arusaadav, ei ole ta seda järginud. Seega ei ole kaebajad põhjendanud ega tõendanud, et kaupluse juurde ehitatavate kergliiklusteedega kaasneb üleliia koormav püsiv negatiivne mõju kaebajate subjektiivsetele õigustele. Parkimine
44.Kohus jätab tähelepanuta kaebuse p-des 18-22 avalikes huvides esitatud väited. Kaebajate subjektiivsete õigustega saab seostada kaebuse p-s 22 esitatud väidet, et kaupluse külastajad hakkavad paratamatult parkima naaberkinnistutel. See väide ei saa aga puudutada S. Ž. subjektiivseid õigusi: ta elab Ümera 6, mis asub kauplusest vähemalt üle 200 m kaugusel (Maaameti Geoportaali väljavõtte). Näide tõendab kaebuse käiguta jätmise määruses märgitut, et iga kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist tuleb eraldi põhjendada ja tõendada. Kuigi kaebajate lepinguline esindaja kinnitas istungil, et see lähtekoht on talle teada, ei ole ta seda järginud. Raadiku 13, 15, Ümera 2 elavate kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine võiks aset leida olukorras, kus on tõendatud, et nad kasutavad sõiduautot parkimiseks enda kortermaja või naaberkortermajade (kvartal) juures. Kaebajad ei ole tõendanud, et nad kasutavad liiklemiseks
sõiduautot. Samuti ei ole nad tõendanud, et pargivad sõiduautot Raadiku 13, 15, Ümera 2 kinnistutel. Seega ei ole kaebajad põhjendanud ega tõendanud, et kaupluse parkimislahendusega kaasneb üleliia koormav püsiv negatiivne mõju kaebajate subjektiivsetele õigustele. Haljastus
45.Kaebajate esindaja nõustus istungil kohtuga, et tuginedes ehitusloa vastuolule ÜP-ga tuleb kaebajatel näidata, kuidas nende subjektiivseid õigusi rikutakse. Kohus keskendub üksnes sellele, kas kaebajad on subjektiivsete õiguste rikkumist põhjendanud ja tõendanud. Sõnastus ehitisega kaasneb üleliia koormav püsiv negatiivne mõju (EhS § 44 p 4) tähendab, et ehitise tõttu väheneb haljastus või väheneb haljastuse väärtus (kõrgema väärtusklassiga puittaimede asemel madalama väärtusklassiga puittaimed). Haljastuse vähenemine või selle väärtuse vähenemine võib kahjustada kaebajate omandiõigust, eeldusel et väheneb kaebajate korterite väärtus. Vaidlusalusel kinnistul on kokku 29 puud/põõsast, valdavalt üksikpuud (ehitusprojekti seletuskiri, kaebuse lisa 20, lk 4). Nendest V väärtusklassiga on ploomipuu, IV väärtusklassiga on remmelgad ja paju ja osa arukaskedest (samas, lk 6,7) III väärtusklassiga on pärnad, II väärtusklassiga on männid. Ehitustöödega on vaja raiuda 11 puud ja 1 põõsas (samas, lk 14). Enamik nendest puudest on madalama väärtusklassiga ning mändidest raiutakse maha üksnes need, mis jäävad ehitatava kõnnitee alla. Seega jäävad alles männid ja pärnad, mis asuvad kauplusest ida suunas. Kauplusest ida suunas, kus elavad Raadiku 13, 15, Ümera 2 kortermajade kaebajad, on ette nähtud okaspuudest kompaktne kõrghaljastus, 8 m kõrgused ja 3 m laiused serbia kuused (ehitusprojekti seletuskiri lk 8, 11, ehitusprojekti asendiplaan). Lisaks luuakse kinnistu põhja-, lõuna- ja läänepoolsesse osasse täiendavat haljastust (samas, lk 9). Enne kauplust asus kinnistul asfaltkattega parkla ning olemasolev puittaimestik asus parkla äärtes (GoogleStreetView väljavõte, võetud kohtu poolt istungil asja materjalide juurde). Nende tõendite alusel järeldab kohus, et kauplus ei vähenda olemasolevat haljastust, eriti mis puudutab Raadiku 13, 15, Ümera 2 kortermajade ümbrust. Haljastuse väärtus ei vähene. Järelikult ei kaasne ehitisega üleliia koormav püsivat negatiivset mõju haljastuse osas. Seega ei riku ehitusluba kaebajate subjektiivseid õigusi.
46.Täiendavalt märgib kohus, et Tallinna Halduskohus analüüsis 20.12.2020 otsuse p-des 2832, kas ÜP haljastuse osakaal 40% kohaldub kaupluse kinnistu suhtes. Kohus leidis otsuse p-s 33, et DP, mis näeb ette minimaalse haljastuse osakaalu 20%, on kooskõlas ÜP-ga. Tallinna Ringkonnakohus analüüsis 30.04.2020 otsuse p-des 20-25 seda küsimust. Kohus leidis otsuse p-s 26, et ÜP alusel ei teki kaebajatele subjektiivset õigust haljastuse osakaalule vähemalt 40%. Seega on DP kooskõlas ÜP-ga. Kohus nõustub eeltoodud järeldustega. Ehitusluba on õiguspärane, kui ta on kooskõlas DP-ga (EhS § 42 lg 1). Müra ja rekreatsioon
47.Kaebajate esindaja nõustus istungil sellega, et ehitisest lähtuva müra hindamisel tuleb arvestada kaebajate elukohtade asukohta (salvestis 10:53:59). S.i Ž. puhul, kes elab Ümera 6 kortermajas (Maa-ameti Geoportaali väljavõte), on müra mõju erinev kaebajatest, kes elavad kaupluse vahetus läheduses. Nii S. Ž. (Ümera 6) kui ka A. A. (Ümera 2) elavad kaupluse hoonest kaugemal: nende elukohtade ja kaupluse vahele jääb mitu kauplusest kõrgemat kortermaja. Seetõttu on ebatõenäoline kauplusest lähtuva müra levimine nende kaebajate elukohtadeni.
Näide tõendab kohtu poolt kaebuse käiguta jätmise määruses märgitut, et iga kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist tuleb eraldi põhjendada ja tõendada. Kuigi kaebajate lepinguline esindaja kinnitas istungil, et talle on see lähtekoht teada, ei ole ta seda järginud.
48.Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et ehitusloa kohaselt on ainsaks müra leevendusmeetmeks puhverhaljastus (p 39, lk 9). DP seletuskirja (kaebuse lisa 24) p-s 7.5. selgitatakse, et täiendavana leevendusmeetmena paigutatakse kaubalaadimise ja ventilatsiooniseadmete ümber müra levimist vähendavad kaitsed. Kauba laadimise ja ventilatsiooniseadmete korral toimib ka kaupluse hoone müra levikut tõkestavana.
49.Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et puhverhaljastus ei ole sobiv müra leevendusmeede (p 40, lk 9). See väide toetub mürauuringutele, mis on tehtud oluliselt erinevate objektide kohta (Kaitseväe Nursipalu harjutusväli, Tartu ümbersõit II). Kauplus ei ole müra allikana võrreldav nende objektidega. Samale seisukohale jõudis Tallinna Ringkonnakohus 30.04.2020 otsuse p-s
50.Ehitusprojektiga tuleb tagada, et planeeritava ala lähedal asuvatel elamualadel ei ületaks müra lubatud tasemeid (DP seletuskirja p-s 7.5.). Müra lubatud tasemed tulenevad keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71. Liiklusmüra sihttase ei tohi ületada elamu maaaladel päeval 55 ja öösel 50 dB. Tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse müra ei tohi päeval ületada 50 ja öösel 40 dB. Kaebajate esindaja väitis istungil, et ehitusprojektiga ületatakse lubatud tasemeid, kuid selgitas, et ei saa seda väidet tõendada (salvestis 10:59:58).
51.Kaebajad ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kauplusest lähtuv müraga kaasneb üleliia koormav püsiv negatiivne mõju kaebajate subjektiivsetele õigustele. Seega ei riku ehitusluba kaebajate subjektiivseid õigusi.
52.Kohus jätab tähelepanuta kaebuse p-s 42 avalikes huvides esitatud väite. Ärakuulamine
53.Ehitusloa vaidlustamisel saab isik tugineda asjaolule, et teda ei kaasatud menetlusse, kui seda oleks tulnud teha, kuid sellisel juhul on nõutav, et menetluse lõpptulemus (vaidlustatud luba) rikuks isiku õigusi (Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2018 otsus asjas nr 3-17-757, p 22). Kuna kohus leiab, et ehitusluba ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi, puudub vajadus hinnata väidetavat ärakuulamisõiguse rikkumist. Menetluskulud
54.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebajate kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist. Seega jäävad kaebajate ja vastustaja menetluskulud nende endi kanda.
55.Kolmas isik taotleb kaebajatelt menetluskulude välja mõistmist 9686,40 eurot (koos käibemaksuga). Õigusteenuse ajakulu kokku on 65 h 24 minutit.
56.Kaebajad leiavad, et kolmandate isikute poolt esitatud menetluskulud ei kuulu kaebajatelt väljamõistmisele, kuna kolmandal isikul puudub üldjuhul kohustus kohtule vastata. Õigusabikulude väljamõistmine kolmanda isiku kasuks ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav (15.12.2014 otsus asjas nr 3-3-1-67-14, p 32.1 ja 33). Samuti toovad kaebajad välja, et kolmanda isiku menetluskulusid saab vähendada HKMS § 108 lg 11 ja § 109 lg 6 alusel. Menetluskulude arvestusest tuleb välja jätta lepingulise esindaja enda
administratiivsed toimingud (dokumentide lisamine toimikusse, toimiku täiendamine, lehekülgede nummerdamine, menetlusdokumentide E-toimikust kättesaamine jms), mille puhul on varasemalt kohtupraktikas eeldatud, et need sisalduvad advokaadi teenuse hinnas (vt 13.04.2016 otsuse nr 3-3-1-51-15 p 15).
57.Kohus hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kohus ei leia, et kohaldamisele kuulub HKMS § 108 lg 11. Kaebajatelt mõisteti haldusasjas nr 3-19-1409 kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud (7200 eurot halduskohtu ja 4524 eurot (ilma käibemaksuta) ringkonnakohtu poolt). Kaebajatele pidi olema mõistetav, et ehitusloa vaidluses on kolmandal isikul huvi seisukoht kohtule esitada, millega kaasnevad menetluskulud. Kolmanda isiku vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmine ei ole kaebajate suhtes äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik.
58.Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kohus jätab põhjendatud menetluskulude arvestusest välja kolmanda isiku esindaja enda administratiivsed toimingud (dokumentide lisamine toimikusse, toimiku täiendamine, lehekülgede nummerdamine, menetlusdokumentide E-toimikust kättesaamine jms), mille puhul on varasemalt kohtupraktikas eeldatud, et need sisalduvad advokaadi teenuse hinnas (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsuse nr 3-3-1-51-15 p 15). Kohus jätab põhjendatud menetluskulude arvestusest välja kliendiga suhtlemise toimingud (nt 09.10.2020 kõne kliendile kokkuvõte istungist). Selline tegevus kuulub olemuslikult advokaadi tunnitasu ja menetlusdokumentide koostamisele kuluva aja sisse. Kolmanda isiku poolt esialgse õiguskaitse taotluse vastuse koostamiseks kulutatud aeg 10 h 42 minutit ei ole põhjendatud. Kohus arvestab põhjendatud ja vajalike menetluskulude osas täiendavalt asja keerukust ja mahtu. Kolmandal isikul tuli vähemalt osaliselt vastata nendele väidetele, mille osas ta oli seisukoha kujundanud haldusasjas nr 3-19-1409. See mõjutab nii asja keerukust kui ka mahtu. Kohus loeb vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks 4200 eurot. Kaebajate paljususe korral osaleb iga kaebaja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt (HKMS § 19 lg 2). Seetõttu tuleb mõista igalt kaebajalt eraldi kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 700 eurot (4200÷6=). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.