Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 30.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-20-449/39
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 30.04.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1107

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-449

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla poolt kaebaja 08.03.2020 taotluse rahuldamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla, esindajad Ave Kasvandik ja Irene Iskül

Asja läbivaatamise vorm

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

Jätta X kaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.05.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

3.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 3.1 Kaebaja esitas taotluse, mille järgi soovis 09.03.2020 kell 10.00 teha erakõnesid ja helistada advokaadile Priit Palmistele. Kaebaja 09.03.2020 kõnelogide väljavõttest nähtub, et ta helistas erinevatele numbritele ca 87 minutit. 3.2 Jääb arusaamatuks miks on vangla tegevus kaebaja hinnangul õigusvastane, kui talle on võimaldatud vastavalt taotlusele 09.03.2020 helistamist, sh ka advokaadile. Kaebaja ei ole väitnud, et vangla oleks kuidagi 09.03.2020 takistanud või keelanud advokaadile helistada. Kontrollimaks, kas kaebajal oli kuidagi 09.03.2020 helistamine takistatud, on vastustaja kontrollinud turvakaamera videosalvestist. Vangiregistri andmetel paiknes kaebaja 09.03.2020 II üksuse S5 eluosakonna kambris nr 19. Turvakaamera salvestiselt nähtub järgnev: kell 10.32 läheb helistamist korraldav valvur kambri nr 19 juurde, avab toiduluugi, asetab sellele telefoni, ühendab telefonijuhtme kambriukse kõrvale pistikusse ja läheb kambri juurest ära; kell 10.33 on näha, kuidas keegi kambri toiduluugi peal oleva telefoni numbreid vajutab; kell 10.36 läheb valvur koos kinnipeetavaga kambri nr 19 juurde, avab ukse, laseb sinna kinnipeetava, sulgeb ukse ja läheb kambri juurest ära; kell 12.04 tuleb kambri nr 19 juurde valvur koos toidujagajatega, kes ulatavad kambrisse läbi toiduluugi toidukandikud; kell 12.19 tuleb kambri nr 19 juurde valvur koos toidujagajatega, kellele ulatatakse kambrist läbi toiduluugi toidunõud; kell 12.21 läheb helistamist korraldav valvur kambri nr 19 juurde, kirjutab midagi enda käes olevale paberile ja läheb kambri juurest ära; kell 13.39 tuleb helistamist korraldav valvur kambri nr 19 juurde, vestleb kambris oleva isikuga, võtab seejärel telefoni toiduluugi pealt ära, sulgeb luugi ja lahkub. Eeltoodust ei nähtu, et kaebajal oleks kuidagi olnud 09.03.2020 advokaadile helistamine takistatud. Isegi, kui oleks olnud, oli tal mitu võimalust valvurite tähelepanu võimalikule takistusele pöörata. Arvestades, et kaebaja valduses oli telefon kell 10.32 kuni kell 13.39 oli tal piisavalt aega ja võimalusi advokaadile helistada. Kui kaebaja ise advokaadi numbrit ei valinud ega püüdnudki talle helistada, ei ole selles süüd vanglal. 3.3 Kuigi kaebajale ei toodud telefoni kell 10.00, vaid kell 10.33, ei tähenda see, et tema taotlus oleks jäetud rahuldamata. Vastavalt Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirja nr 11/18/88 „Tallinna Vangla kodukord“ (vangla kodukord) p-le 12.3.3.1 on telefoni kasutamist korraldavale ametnikule kinnipeetava soovitud helistamise kellaaeg soovituslik ja tal on õigus muuta helistamise ajakava vangla vajaduse järgi. Kuna Tallinna Vanglas on vahistatuid isikuid, kes helistada soovivad, palju, siis ei ole alati võimalik helistamist korraldada just vastavalt isikute soovidele ja vanglaametnikul on õigus muuta helistamise ajakava vangla vajaduse järgi. Sellest tulenevalt ei saanud kaebaja eeldada, et talle võimaldatakse täpselt soovitud kellaajal telefoni kasutamist.

4.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et perspektiivse huvi kaitseks esitatud tuvastamiskaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 4.1 Vangistusseaduse (VangS) § 96 lg 1 kohaselt on vahistatul õigus telefoni, v.a mobiiltelefoni, kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused ning telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud korras. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas, telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja ning täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Vahistatu, kellel ei ole õigust oma osakonna piires vabalt liikuda kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajal, saab helistada kirjaliku taotluse alusel (VSKE § 51 lg 2). Vahistatu peab taotluses märkima ees- ja perekonnanime, kambri numbri, soovitava helistamise kuupäeva ja kellaaja, taotluse esitamise kuupäeva ja muu olulise teabe (VSKE § 51 lg 4 p-d 1–2 ja 4–6 ning § 51 lg 5). 4.2 Puudub vaidlus, et kaebaja oli 08.03.2020 esitanud vastustajale taotluse helistamiseks advokaat Priit Palmistele 09.03.2020 kell 10.00. Nimetatud asjaolu nähtub ka telefonikõne registreerimislehest (dtl 10, 50). Asjas on tuvastatud, et vastustaja andis kaebaja kasutusse telefoni nimetatud kuupäeval kell 10.32 ja et kaebaja kasutas seda seejärel kuni kella 12.08-ni. Nimetatud asjaolud nähtuvad: 1) vangiregistri väljavõttest 09.03.2020 Tallinna Vangla teise üksuse osakonna S5 kambris nr 19 paiknenud isikute kohta (dtl 85); 2) Tallinna Vangla teise üksuse osakonna S5 turvakaamera videosalvestistelt (dtl 65-66); 3) Tallinna Vangla 19.08.2020 protokollist kaebaja 09.03.2020 helistamise asjaolude kontrollimise kohta (dtl 11, 54); 4) Tallinna Vangla teise üksuse osakonna S5 neljanda korruse kaamerafoto (dtl 86); 5) kaebaja kõnelogide väljavõttest (dtl 7-9, 51-53). Seega ei vasta tõele kaebuse väide, et kaebajale ei võimaldatud advokaadile helistamist. Eeltoodust nähtub, et kaebaja kasutas 09.03.2020 telefoni kokku ligi poolteist tundi, helistades erinevatele numbritele. Asjaolu, et kaebaja advokaadile ei helistanud, ei muuda vastustaja tegevust õigusvastaseks. 4.3 Õigusvastaseks ei muuda vastustaja tegevust ka asjaolu, et kaebaja sai telefoni oma kasutusse taotletust 32 minutit hiljem. Vastustaja on selgitanud, et Tallinna Vanglas on helistada soovivaid vahistatuid palju, mistõttu ei ole alati võimalik helistamist korraldada nende soovitud ajal ning et vastustajal on õigus vastavat ajakava seetõttu muuta (dtl 56-57). Selline praktika on kooskõlas vangla kodukorraga. Seejuures pole telefoni kasutamise õigust kodukorra p-s 12.3.3 piiratud, vaid sellega on loodud täpsem kord telefoni kasutamiseks selliselt, et kõik kinnipeetavad saaksid eelvangistuse ajal seda vajadusel ühesugustel alustel teha (vt TlnRKo 29.01.2021, nr 3-20-66, p 15). Tallinna Vanglas alates 01.09.2017 viibiv kaebaja ei saanud seega eeldada, et talle võimaldatakse telefoni kasutamist täpselt tema soovitud kellaajal.