Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits 08.03.2021, Tartu
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus M kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 23.01.2021. a määrus M määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Puudutatud isik/määruskaebuse esitaja M Riigi õigusabi korras määratud esindaja adv. Kardo Karon
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-21-162
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde määruskaebuse lisad.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.01.2021. a määrus muutmata.
4.Asendada käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga M.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
PPA Ida prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalve talitus pidas 22.01.2021 kell 03:00 Narva-1 piiripunktis kinni määruskaebuse esitaja (sünd xxx Gharbeya, Egiptus). Määruskaebuse esitaja saabus Eesti Vabariiki 22.01.2021 kell 00:46 jalgsi Vene Föderatsioonist. Piiripunktis esitas määruskaebuse esitaja Egiptuse Araabia Vabariigi passi nr xxx, milles oli Kreeka Vabariigi elamisloakleebis nr GR5248318. Määruskaebuse esitaja väitel oli ta ostnud elamisloakleebise Kreekas Ateena politseijaoskonnast 700 euro eest. Reisidokumendi kontrollimise käigus tekkis kahtlus dokumendi originaalsuses ning selle uurimisel selgus, et tegu on täieliku võltsinguga. Veel leidus passi leheküljel nr 6 võltsimise tunnustega Kreeka Ateena lennujaama 15.10.2020. a väljuva suunaga piirikontrollitempli jäljend. Määruskaebuse esitajal oli elektrooniline lennupilet 24.01.2021. a lennureisile TallinnFrankfurt-Ateena. PPA alustas isiku suhtes kriminaalmenetluse karistusseadustiku § 348
(võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimine, kasutamine ja kasutada andmine) lg 1 kuriteo tunnustel.
2.Määruskaebuse esitaja avaldas 22.01.2021 kell 03:00 soovi saada rahvusvahelist kaitset. PPA registreeris taotluse (nr 7002110006) ning alustas esmaste menetlustoimingutega: tutvustas määruskaebuse esitajale tema õigusi ja kohustusi, koostas isiku ja tema asjade läbivaatuse ja asjade hoiule võtmise protokolli, hõivas sõrmejäljed. PPA pidas määruskaebuse esitaja 22.01.2021 kell 03:00 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1, lg 2 p-de 4 ja 5 ning § 362 lg 1 alusel kuni 48 tunniks.
3.PPA esitas 22.01.2021 Tartu Halduskohtule taotluse (dtl 16-18) määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse VRKS § 361 lg 1 ning lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. PPA leidis, et isiku edasine kinnipidamine on vältimatult vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Isik ei pruugi viibida Eestis vajalike menetlustoimingute lõpuni ja esineb oht põgenemiseks ning menetlustoimingutest kõrvalehoidumiseks. Arvestades asjaolu, et isik ei esitanud Eestisse saabumisel koheselt rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid saabus Eesti Vabariiki täielikult võltsitud Kreeka Vabariigi elamisloakleebisega, on PPA-l põhjendatud kahtlus, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse esmajoones Schengeni territooriumilt väljasaatmise vältimiseks. Sellega on hõlmatud ka kahtlus, et isik ei pruugi menetluste lõpule viimiseni olla PPA-le kättesaadav. Määruskaebuse esitaja suhtes järelevalvemeetmete kohaldamisega VRKS § 29 lg 1 alusel ei saa piisava tõhususega tagada, et isik oleks menetluse lõppemiseni PPA-le kättesaadav. Seega ei ole vähem koormavate järelevalvemeetmete kohaldamine käesoleval juhul tõhus ega tagaks menetluse läbiviimist.
4.Määruskaebuse esitaja väitis 23.01.2021. a kohtuistungil (dtl 35-39), et ei teadnud, et dokumendid on võltsitud. Ta palus varjupaika, sest tal ei olnud teist võimalust. Kreekas on teda hästi koheldud. Kreekasse sai 2018. a alguses Liibüast põgenikuna smugeldamise teel. Ta ei saa Egiptusesse tagasi pöörduda, sest seal toimus 2020. a veebruaris autoõnnetus, kus üks inimene sai surma ning surnud mehe pere tahab elu-elu vastu. Tagasi Egiptusesse läksid nad taas smugeldamise teel, kuna lennuliiklus oli kinni. Naine on Egiptuses. Isik soovis, et tal võimaldatakse töökoht ning kui see ei ole võimalik, võtab ta taotluse tagasi.
HALDUSKOHTU MÄÄRUS
5.Tartu Halduskohus rahuldas 23.01.2021. a määrusega (dtl 20) PPA taotluse ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 23.01.2021 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Halduskohus tegi eelnimetatud määrusega teatavaks määruse resolutsiooni. Halduskohus tegi 25.01.2021. a määrusega (dtl 29-33) lisaks teatavaks määruse kirjeldava ja põhjendava osa.
6.PPA kahtlused on põhjendatud, eriti lennupileti olemasoluga 24.01.2021. a lennureisile. Kinnipidamiseta võib isik liikuda edasi või asuda ennast PPA eest varjama (RKHKm 30.01.2018, 3-17-792, p-d 18-18.4). Kohtuistungil selgitas PPA täiendavalt, et esialgse rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel ei ole määruskaebuse esitajaga ette nähtud põhjalikku vestlust. See vestlus tehakse hiljem.
7.Isikule väljastati piiril 22.01.2021 kell 02:16 sisenemiskeeld. Võttes arvesse, et isiku eesmärk oli välja jõuda Ateenasse, kusjuures isiku kinnituste kohaselt on varasemalt teda Kreekas hästi koheldud, samuti seda, et isiku peamine soov on peret ülal pidada, esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist
kodumaale. Rahvusvahelise kaitse saamise eesmärki kinnitaks olukord, kui isik oleks koheselt piiripunktis esitanud sellekohase taotluse ning tema soov oleks olnud jõuda esimesse rahvusvahelist kaitset pakkuvasse riiki, mitte aga läbi Eesti ja Saksamaa Kreekasse. Usutav on, et rahvusvahelise kaitse saamine ei olnud eesmärgiks Eestisse saabumisel.
8.Võimalik ei ole tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, arvestades PPA taotluse asjaolusid kogumis. Põhjendatud on tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Selleks tuleb tagada menetluse ajaks isiku küsitlemise võimalus ja isiku kättesaadavus. Isikul puudub koht, kus ta võiks kindlaksmääratult elada ja kust ta võiks ennast registreerimas käia. Ka pelgalt dokumendi hoiule andmine ei ole realistlik abinõu olukorras, kus isikul puudub Eestis elukoht ja mistahes sidemed või suhted. Seega on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks proportsionaalne.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9.Määruskaebuse esitaja soovib määruskaebuses (dtl 189-195) Tartu Halduskohtu 23.01.2021. a määruse tühistamist ja uue lahendi tegemist, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta viivitamatult kinnipidamiskeskusest. Halduskohus ei võtnud piisaval määral arvesse isikuga seotud asjaolusid. Määruskaebuse esitaja ei olnud teadlik, et elamisloakleebis ei ole ehtne. Määruskaebuse esitaja soovis piiri ületada seaduslikul teel piiripunktis, kus esitas ametnikule enda dokumendid. Määruskaebuse esitaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse viivitamatult, kui selgus, et ta seda vajab. Määruskaebuse esitaja taotles varjupaika, et teda ei saadetaks tagasi Egiptusesse, kus tema elu on ohus. Halduskohus tugines põgenemisohu puhul PPA argumentidele, kuid määruskaebuse esitaja selgitused jättis tähelepanuta. Määruskaebuse esitaja kardab tagajärgi seoses mitteehtsa elamisloakleebisega. Poolelioleva rahvusvahelise kaitse menetluse tõttu on põhjendamatu väita, et ta lahkub Eestist menetluse kestel. Kuna puudub põgenemisoht, ei ole põhjendatud kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. PPA ei ole piisavalt selgelt väljendanud, missuguseid andmeid peab PPA koguma ja mis põhjusel on andmete kogumiseks vaja isikult vabadus võtta. Esmalt tulnuks määruskaebuse esitajale võimaldada muude meetmete kasutamine ning kui määruskaebuse esitaja väljendanuks oma käitumisega vajalikest toimingutest kõrvalehiilimist, võiks kinnipidamine tulla kõne alla.
10.PPA palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata. PPA väitel ei ole usutav, et määruskaebuse esitaja jõudis teadmisele, et Eestis saab rahvusvahelise kaitse taotluse esitada alles siis, kui talle väljastati sisenemiskeeld. Põgenemisohu prognoos hõlmab ka võimaluse siseriiklikust menetlusest kõrvale hoida ega tähenda automaatselt seda, et isik võib ebaseaduslikult ja omavoliliselt riigist lahkuda näiteks mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. PPA ei pea usutavaks, et elamisloakleebist on võimalik osta ametlikult 700 euro eest Ateena politseijaoskonnas, eriti olukorras, kus isik saabus Kreekasse ebaseaduslikult (2018. a põgenikuna smugeldamise teel) ja rahvusvahelise kaitse menetlust läbimata. Määruskaebuse esitaja väidetest tuleneb, et ta on korduvalt ületanud Euroopa Liidu välispiiri ebaseaduslikult. Põgenemisohu hindamisel ei saa sellist määruskaebuse esitaja käitumismustrit pidada usaldusväärseks ja jätta tähelepanuta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja Tartu Halduskohtu 23.02.2021. a määrus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus piisavalt põhjendanud, miks määruskaebuse esitaja kinnipidamine on vajalik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka ükski määruskaebuses esitatud väide halduskohtu järeldusi ümber.
12.PPA taotluses on isiku kinnipidamise alustena välja toodud VRKS § 361 lg 2 p-d 4 ja 5, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid seonduvalt VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamisega, vaid üksnes VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamisega.
13.VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud kinnipidamise alusega seoses on kohtupraktikas selgitatud, et nimetatud alusel kinnipidamise eesmärgiks on see, et isik oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (EKo 14.09.2017, C-18/16, p 39). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Samas ei ole asjaolude ebaselgus üksi piisav selleks, et võtta isikult vabadus. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (RKHKm 30.01.2018, 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2).
14.Haldusasja materjalidest nähtuvalt taotles määruskaebuse esitaja varjupaika, et teda ei saadetaks tagasi Egiptusesse, kus tema elu olevat ohus seal toimunud liiklusõnnetuse tõttu. Isegi kui tunnistada ohu olemasolu määruskaebuse esitaja elule tema kodumaal, võib eeltoodud väite õigsus vajada väljaselgitamist. See eeldab isiku kaasabi, mille saamine võib olla raskendatud, kui isik viibib vabaduses ega ole ametnikele kättesaadav. Määruskaebuse esitaja ei ole oma käitumisega tekitanud usaldust, et vabaduses viibides ei ürita ta Eestist lahkuda ja Euroopa Liidu mõnda teise liikmesriiki edasi liikuda. See ilmselgelt takistaks esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemist. Nagu ka PPA vastuses määruskaebusele asjakohaselt märkis, tuleneb määruskaebuse esitaja väidetest, et ta on korduvalt ületanud Euroopa Liidu välispiiri ebaseaduslikult, esmalt Kreekasse ja seejärel tagasi Egiptusesse minemisel. Asjakohane on arvestada, et määruskaebuse esitajal puuduvad Eestiga sotsiaalsed, majanduslikud ja perekondlikud sidemed, nt tal puudub Eestis töökoht, lähedased, kindlaksmääratud elukoht, töökoht jms. Ka ei ole ringkonnakohtu hinnangul põgenemisohu arvestamisel välistatud arvesse võtta asjaolu, et määruskaebuse esitajale väljastati Narva piiripunktis 22.01.2021 kell 02:16 sisenemiskeeld (dtl 22-23), sest piiripunktis esitatud Egiptuse Araabia Vabariigi passi (dtl 9-11) kontrollimisel selgus, et selles olev Kreeka Vabariigi elamisloakleebis on täielikult võltsitud (dtl 5-8). Määruskaebuse esitaja jätab asjas tähelepanuta, et lisaks eeltoodule ilmnes, et passi lk-l 6 on võltsimise tunnustega Kreeka Ateena lennujaama 15.10.2020. a väljuva suunaga piirikontrollitempli jäljend (dtl 3-4). Eeltoodu võib viidata sellele, et isik on valmis oma eesmärgi saavutamiseks käituma ka edaspidi ebaseaduslikult. Seega kokkuvõttes ei saa ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul isiku põgenemisohtu välistada. Kuigi isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse võib isiku õigusi piirata, ei ole käesoleval juhul VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmete (elamine kindlaksmääratud kohas; ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele; PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva; isikut tõendada dokumendi PPA-le hoiule andmine) kohaldamine ilmselt piisav, nagu ka halduskohus määruses põhjendatult leidis. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kestel. Käesolevas asjas esitatud asjaolusid arvestades on isiku
kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne abinõu VRKS § 361 mõttes. See on põgenemisohu vältimiseks vajalik (teist sama efektiivset vahendit ei ole) (vrd RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 18).
15.Ülaltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.01.2021. a määruse muutmata.
16.Määruskaebuse esitaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda araabia keele tõlgi. HKMS § 264 lg 5 kohaselt kui kohtult taotletakse luba isikult vabaduse võtmiseks või vabaduse võtmise tähtaja pikendamiseks või tema Eestist väljasaatmiseks, tuleb asja arutada istungil. HKMS § 265 lg 5 lause 2 kohaselt määruskaebuse läbivaatamiseks ei ole vaja korraldada kohtuistungit isegi siis, kui see oli nõutav loa andmise otsustamisel. Eeltoodud sätetest lähtudes kehtib kohtuistungi läbiviimise kohustus eelkõige esmase otsustuse tegemisel, mille õiguspärasust saab ringkonnakohus kontrollida määruskaebemenetluse raames kohtuistungit korraldamata. Määruskaebuse esitaja ei ole ka määruskaebuses põhjendanud, miks on käesolevas asjas tingimata vajalik kohtuistung korraldada. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Seetõttu puudub ka vajadus tõlgi kaasamiseks kohtuistungile, mistõttu määruskaebuse esitaja sellekohane taotlus tuleb jätta rahuldamata.
17.Määruskaebuse esitaja esitas koos määruskaebusega 2 lisa (dtl 196 ja 198-199), millega ta tõendab vaidlustatud halduskohtu määruse ja selle tõlke kättesaamist määruskaebuse esitaja poolt. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna määruskaebuse lisad on selle esitamine tähtaegsuse tõendamise seisukohalt asjakohased tõendid, siis võtab ringkonnakohus määruskaebuse lisad asja materjalide juurde.
18.Lähtudes VRKS § 13 lg-st 1, mis sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud, asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nime tähemärgiga M.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.