Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
29. detsember 2016, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
2-13-34922 K.S. hagi U.G.i vastu võla ja viivise euro nõudes
Tsiviilasja hind
16 600,00 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K.S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx), Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu (AB Reinmaa ja Partnerid, e-post [email protected] ) Kostja U.G. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx); Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti ( AB Järve, Otti ja Partnerid OÜ, e-post [email protected] )
Menetlemise viis
Kirjalikus menetluses (TsMS § 403 lg 1)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K.S.’i hagi U.G.’i vastu.
2.Välja mõista U.G.’ilt (ik xxxxxxxxxxx) K.S.’i (ik xxxxxxxxxxx) kasuks põhivõlg 8300 € ja viivis 8300 €, kokku võlgnevus 16 600 (kuusteist tuhat kuussada) eurot.
3.Kostja poolt kantud menetluskulud jätta kostja enda kanda. Hageja poolt kantud menetluskuludest ekspertiisikulud summas 282 € jätta hageja enda kanda ja ülejäänud menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 ja 4 alusel.
4.Välja mõista U.G.’ilt K.S.’i kasuks menetluskuludena riigilõiv 600 € ja lepingulise esindaja kulud 4320 eurot (so 3600 € + käibemaks 720 €), kõik kokku 4920 € (neli tuhat üheksasada kakskümmend eurot). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses Lk 1 / 11
2-13-34922 sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja nõue ja hagi asjaolud
1.1.Nõue. K.S. esitas 24.07.2013 Pärnu Maakohtule hagiavalduse U.G.i vastu võlatunnistuse alusel 8300 euro ja viivise 8300 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping, mille kohaselt on kostja saanud hagejalt laenu 8300 eurot. Kostja on andnud kohustuse olemasolu kohta 20.02.2012 omakäelise võlatunnistuse. Kohustuse pidi kostja täitma hiljemalt 03.03.2012.a. ning kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma viivitusintressi 1% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Käesoleva ajani ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi täitnud, hoolimata korduvatest hageja poolsetest meeldetuletustest ning täiendava tähtaja andmisest. Pooled on kokku leppinud viivise määras 1% päevas. Kohustus muutus sissenõutavaks 03.03.2012, seega on hageja arvestanud viivist alates 04.03.2012. Kostja on olnud hagi esitamise seisuga 24.07.2013 viivituses kokku 508 päeva, mis teeb viivise summaks 42 164 (arvutuse käik : 8300/100 x 508 = 42164) eurot. Tuginedes VÕS § 8 lg 2, § 30, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1 sätestatule, hageja nõuab kostjalt põhinõuet summas 8300 eurot ning VÕS § 113 lg 1 järgi viivist põhivõlaga samas ulatuses, so summas 8300 eurot ning palub menetluskulud jätta kostja kanda.
1.2.Nõude õiguslik põhjendus ja tõendid. Hageja viitab Riigikohtu 19.10.2004.a. otsusele numbriga 3-2-1-101-04, mille järgi pole võla olemasolu tunnistamiseks vaja kahe isiku allkirjaga lepingudokumenti. VÕS § 30 lg 2 järgi peab kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis. Õigustatud poole nõusolek võlatunnistuses sisalduvaga võib seisneda nõude esitamises kohustatud poole vastu. Võlatunnistuse kehtivus ei sõltu selle võimalikuks aluseks oleva tehingu kehtivusest. Käesoleval juhul tõendab hageja nõude olemasolu ja sissenõutavaks muutumist ning viivisekokkulepet kostja omakäeline võlatunnistus. Hageja tõendab oma nõuet hagiavaldusele lisatud, kostja allkirjaga 02.02.2012 võlatunnistusega (I kd tlk 5) ning hageja 06.02.2013 nõudekirjaga 16 600 euro tasumiseks (I kd tlk 6).
1.3.Hagi aluse täpsustus. 11.12.2013 seisukohavõtus (I kd tlk 44-47) hageja täpsustas, et hagiavalduse aluseks on abstraktne (konstitutiivne) võlatunnistus. Võlatunnistus kirjutati ja allkirjastati 20.02.2012 (hagejal mitmes kohas ekslikult märgitud 22.02.2012) hageja töökojas aadressil Ääremetsa tee 9 Audru vald, Pärnumaa. Võlatunnistuse allkirjastamise juures viibisid hageja ja kostja ning ruumist käis läbi ka Xxxxxxxxxxx. Kuna kostja võlgnes hagejale raha, siis ei olnud hageja nõus kostjale andma töökojast puitmaterjali. Selleks, et kinnitada võlgnevus iseseisva kohustusena ning saada hagejalt materjali, allkirjastas kostja võlatunnistuse. Antud asjaolude kohta võib vajadusel anda ütlusi ka Xxxxxxxxxxx. Võlatunnistus ei viita varasema kohustuse tekkimise, täitmise kuupäevadele vms tingimustele. Võlatunnistuste selge eesmärk oli luua abstraktne kohustus, mis oleks sissenõutav sama võlatunnistuse alusel. 27.11.2013 kohtuistungil küsis kohus, millise võlasuhte kohta on võlatunnistus antud ning hageja selgitas, et võlatunnistusega on kinnitatud varasemat laenukohustust. Seega olid hageja ja kostja varasemalt kokku leppinud, et kostja võlgneb võlgnetava kohustuse laenuna VÕS § 396 lg 2 mõttes ja selle kohustuse kohta andis kostja 20.02.2012 abstraktse võlatunnistuse, millega loodi iseseisev kohustus. Kostja antud võlatunnistuse eesmärgiks on tagada põhikohustust ja lihtsustada võla sissenõudmist. Seejuures ei sõltu võlatunnistuse kehtivus selle võimalikuks aluseks oleva tehingu kehtivusest. Kostja ei saa esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast tehingu kehtivusest. Kuna tegemist on iseseisva kohustusega ning selle aluseks oleva võlasuhte osas ei saa kostja vastuväiteid esitada, siis ei pea hageja ka tõendama muud, kui seda, et kostja andis abstraktse võlatunnistuse. Lk 2 / 11
2-13-34922 2.Kostja vastus ja vastuväited
2.1.Kostja U.G. oma 18.09.2013 kirjalikus vastuses (I kd tlk 17-25) hagi ei tunnista, vaid palub jätta selle rahuldamata ning panna menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hagi on alusetu ja põhjendamatu. Hageja väide hagiavaldusele lisatud 20.02.2012.a. kuupäevaga dateeritud kirjaliku võlatunnistuse „kostja omakäelisusest“ on absoluutselt valelik ja toob tulevikuliselt ilmselt hagejale (või ka kellelegi kolmandale isikule, sõltuvalt faktilistest asjaoludest) kaasa karistusõigusliku vastutuse juba üksnes sel põhjusel, et hageja poolt esitatud „võlatunnistus“ on ilmselt võltsitud. U.G. ei ole enne kohtult hagimaterjalide saamist mitte kunagi kõnesolevat „võlatunnistust“ näinud, rääkimata sellise „võlatunnistuse“ omakäelisest andmisest ja selle allkirjastamisest tema poolt. Kostja vaidlustas võlatunnistuse dokumendi ehtsuse ja nõudis selle lubatavate tõendite hulgast välja arvamist. Kostja palus jätta hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata.
2.2.09.01.2014 kostja vastuseks hageja 11.12.2013 täpsustustele teatas, et hageja väide hagiavaldusele lisatud 20.02.2012.a. kuupäevaga dateeritud kirjaliku võlatunnistuse hagejapoolsest kirjutamisest ja kostjapoolsest allakirjutamisest 22.02.2012.a. Xxxxxxxxxxx asuvas hageja töökojas on absoluutselt valelik, kuna kostja ei ole 22.02.2012.a. ega ühelgi teisel kuupäeval vormistanud ja/või allkirjastanud Xxxxxxxxxxx asuvas hageja töökojas või muus asupaigas hagejaga mitte mingit võlatunnistust ega ole nõutanud hagejalt enda huvides puitmaterjali. hageja poolt nimetatud Xxxxxxxxxxx’ nimeline isik ei ole viibinud kunagi hageja ja kostja kohtumise juures; 3) K.S.’ ja U.G.’ kui füüsiliste isikute vahel ei ole kunagi eksisteerinud ega eksisteeri lepingulisi võlasuhteid; võlaõiguslikud suhted loodi K.S.’ juhitud OÜ Ainulaadsed Puutööd ja U.G.’ juhitud OÜ Ertinger vahel, mida tõendab käesoleva menetlusdokumendi lisana esitatud 31.01.2012.a. sõlmitud leping nr EA1, mille osas on OÜ Ainulaadsed Puutööd jätkuvalt OÜ Ertinger ees täitmisvõlgnevuses.
3.Menetluse edasine käik, tõendite kogumine 3.1.Ekspertiis ja täiendav ekspertiis. Kostja esitas 21.05.2014.a kohtule taotluse dokumendi- ja käekirjaekspertiisi määramiseks. Hageja on 23.07.2014.a nõustunud ekspertiisi läbiviimisega. Kohtu korraldusel kostja tasus dokumendi- ja käekirjaeksepertiisi tarbeks 08.09.2014 deposiiti 359 €. Kohus 29.05.2015 määras asjas käekirjaekspertiisi kokku 9 küsimusega põhjusel, et kostja on vaidlustanud hageja nõude aluseks oleva 20.02.2012.a kuupäevaga dateeritud võlakirja väitega, et kostja ei ole sellist dokumenti koostanud ega allkirjastanud. Hageja esitas 15.01.2014 kohtule vaidlustatud originaaldokumendi ja kostja andis kohtu juuresolekul allkirjanäidised, lisaks tegi kohus koopia kostja passist, kus on kostja allkiri. 07.09.2015 saabus kohtule ekspertiisiakt nr 15E-DK0077, millest selgus, et küsimustele nr 2-6 ei saanud eksperdid vastust anda, kuna määratud oli üksnes käekirjaekspertiis, küsimused aga kuulusid dokumendiekspertiisi valdkonda. Ekspertide kinnitusel neile esitatud materjal, hageja poolt 15.01.2014 kohtule esitatud võlatunnistus on koopia, kuid võimaldas käekirjaekspertiisi teostada. Hageja, saanud ekspertiisi tulemused, 01.10.2015 kirjalikus seisukohavõtus leidis, et kohtu kantseleis tekkinud segaduse tõttu on ekspertiisiks saadetud ebaõige dokument, palus võimalust esitada kohtule vaidlusaluse võlatunnistuse originaal ja määrata sellele samade küsimustega dokumendi- ja käekirjaekspertiis. Kohus 19.10.2015 määrusega rahuldas taotluse. 20.10.2015 esitas hageja kohtu kantseleisse isiklikult 20.02.2012 võlatunnistuse väidetava originaali ja tasus 21.10.2015 käekirjaekspertiisi kulude ettemaksuna deposiiti 282 €. Kostja esindaja esitas 26.10.2015 kohtule täiendavad ekspertiisiküsimused. 28.10.2015 määras kohus täiendavalt dokumendi- ja käekirjaekspertiisi.
3.2.Ekspertiiside tulemused: 09.12.2015 saabunud käekirjaekspertiisi aktis (I kd tlk 179-187) eksperdid jõuavad järeldusele, et ekspertiisiks esitatud võlatunnistusele on allkirja U.G.’i nimelt, nime „U.G.“ ja kuupäeva „20.02.2012“ väga tõenäoliselt kirjutanud U.G. ning et ekspertiisiks esitatud võlatunnistuse teksti ei ole väga tõenäoliselt kirjutanud U.G., vaid teksti on väga tõenäoliselt kirjutanud K.S.. 09.12.2015 saabunud dokumendiekspertiisi aktis (I kd tlk 188-190) eksperdid jõuavad järeldusele, et hageja poolt 20.10.2015 kohtule esitatud võlatunnistuse dokument on originaal, selle kirjajoonte struktuuris avalduvad käsikirjaliste kirjete tunnused, mis on tingitud kirjutusvahendile avaldatud Lk 3 / 11
2-13-34922 ebaühtlasest survest ja värvaine imendumisest paberisse. Ekspertide hinnangul on hageja poolt 20.10.2015 maakohtule esitatud 20.02.2012 kuupäevaga kirjalik võlatunnisus originaaldokument, mille puhul on välistatud selle kokkupanemine ehk monteerimine erinevatest osadest. Dokument koosneb erinevatest käsitsi tehtud kirjetest, mille kirjutamise aega ja järjestust ekspertiisimeetoditega tuvastada ei ole võimalik. Kõik kirjed antud dokumendil on tehtud samaliigilise musta värvainega kirjutusvahendiga, tõenäoliselt samaliigilise kirjutusvahendiga.
3.3.06.10.2016 määrusega kohus rahuldas kostja taotlused dokumendiekspertiisi läbiviinud ekspertide küsitlemiseks istungil (küsimused puudutasid dokumendi ehtsust), ekspertiisi aluseks olnud metoodikaga tutvumiseks ning hageja taotluse kuulata istungil tunnistajana üle Xxxxxxxxxxx ja kostja taotluse kuulata tunnistajatena üle T.M., T.M. ja T.M.. 21.10.2016 toimunud kohtuistungil dokumendieksperdid jäid varem aktis esitatud järelduste juurde. 4.Kumbki pool hilisemas menetluses oma seisukohti ei muutnud vaatamata 2016 alguses peetud kompromissiläbirääkimistele. Hageja pakkus kostjale 08.02.2016 e-posti teel kompromissina, et kostja tasub põhinõude, viivised ja pool riigilõivust 12 kuu jooksul osamaksetega ning muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kostja kompromissiga ei nõustunud. Kohus 21.10.2016 toimunud istungil määras asja lahendamise TsMS § 403 lg 1 alusel poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, andis tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude esitamiseks kuni 18.11.2016. Pooled esitasid tähtaegselt oma lõppseisukohad ja menetluskulude nimekirjad. Kumbki pool vastaspoole menetluskulude kohta vastuväiteid ei esitanud. 5.1 Hageja oma 18.11.2016 lõppsõnas (II kd tlk 145-151) jäi esitatud nõude juurde ja leidis, et hageja on esitanud hagiavalduse abstraktsest võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Kostja oli hagejale võlgnevuses puitmaterjali eest ning pooled olid kokku leppinud, et rahasumma võlgneb kostja laenuna. Kostja soovis hageja käest saada täiendavalt puitmaterjali, kuid eelneva võlgnevuse tõttu ei olnud hageja nõus materjali kostjale andma enne, kui eelneva võlgnevuse kohta on antud võlatunnistus. Hageja kirjutas võlatunnistuse teksti ning kostja lisas sellele kuupäeva 20.02.2012, enda nime U.G. ning allkirjastas võlatunnistuse. Kostja vastuväide menetluses on olnud, et võlatunnistus on võltsitud ning esmalt lubas kostja ka pöörduda õiguskaitseorganite poole, kuid seda ei ole tänaseni ikkagi teinud. 04.12.2015 ekspertiisiaktiga nr 15E-DM0036 on tõendatud, et ekspertiisiks esitatud võlatunnistus on musta tindipliiatsiga kirjutatud originaaldokument ning ekspertiisiaktis (käekirjaekspertiisis) nr 15E-DK0077 uuritud dokument on selle originaaldokumendi koopia. Samuti on ekspertiisiakti kohaselt võlatunnistuste tekst ning selle all olev kuupäev, nimi ja allkiri kirjutatud sama musta värvi tindipliiatsiga, mis on ka loogiline kui hageja kirjutas teksti ning kostja lisas sama tindipliiatsiga kuupäeva, enda nime ja allkirja. Samuti on kostja menetluses väitnud, et võlasuhted olevat olnud hageja ja kostja juriidiliste isikute (vastavalt OÜ Ainulaadsed Puutööd ja OÜ Ertingen) vahel ning ka seal jäänud hoopis OÜ Ainulaadsed puutööd võlgu OÜ-le Ertingen. Kostja väited menetluses on vastuolulised. Kui algselt väitis kostja, et võlaõiguslikud suhted on olnud ainult juriidiliste isikute vahel ning hageja jäänud läbi temale kuuluva juriiidilise isiku kostjale võlgu, siis viimasel istungil rääkis kostja, et hageja ikkagi keeldus materjali väljastamast enne kui selle eest on tasutud. Ühtlasi väitis kostja 8000 euro tasumist hagejale sularahas väidetavalt samal päeval kui anti võlatunnistus. VÕS § 30 tähenduses võlatunnistuse tekstist nähtuvalt ei saa mõistlik isik sellist võlatunnistust andes eeldada, et pooled lepiksid kokku milleski muus kui kostja suhtes raha maksmise kohustuse loomises. Hageja on seisukohal, et ekspertiisiaktidega on tõendatud võlatunnistuse andmine kostja poolt ning kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid võimaluse jätta hagiavaldus rahuldamata. Võlatunnistuse olemusest nähtuvalt on selgelt tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, millega loodud uus iseseisev kohustus. Võlatunnistus ei viita varasema kohustuse tekkimise, täitmise kuupäevadele vms tingimustele. Võlatunnistuste selge eesmärk oli luua abstraktne kohustus, mis oleks sissenõutav sama võlatunnistuse alusel. Kostja antud võlatunnistuse eesmärgiks oli selgelt tagada põhikohustust ja lihtsustada võla sissenõudmist. Kostja ei saa esitada vastuväiteid, mis Lk 4 / 11
2-13-34922 tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast tehingu kehtivusest. Kuna tegemist on iseseisva kohustusega ning selle aluseks oleva võlasuhte osas ei saa kostja vastuväiteid esitada, siis ei pea hageja ka tõendama muud, kui seda, et kostja andis abstraktse võlatunnistuse. Sellisele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Kostja on esitanud kehtivust vaidlustava vastuväite, kuid ekspertiisiaktidega on vastuväide ümber lükatud. Konstitutiivse võlatunnistuse puhul peab võlgnik võlast vabanemiseks esitama hagi võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, st kui võlausaldaja on esitanud hagi konstitutiivse võlatunnistuse alusel, saab võlgnik esitada vastuväiteid võlale üksnes vastuhagi vormis. Kui hageja tõendab konstitutiivse võlatunnistuse olemasolu, saab võlgnik välistada hagi rahuldamise võlatunnistusest tuleneva kohustuse lõpetamise teel alusetust rikastumisest (VÕS § 1028 jj) tuleneva vastunõude alusel, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see on täidetud (vt nt Riigikohtu
2.aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p-d 36, 41-46). Sisuliselt on vastuhagi esemeks võlatunnistusega antud nõudeõiguse lõpetamine võlgnikule loovutamise (kokkulangemise) kaudu (VÕS § 206) või võlatunnistusele edasise tuginemise keelamine (vt Riigikohtu 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 41; Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1124-14, p 23-24). 1 Hageja on tõendanud kostja poolt konstitutiivse võlatunnistuse andmise, kuid kostja vastuhagi esitanud ei ole, milline oleks antud olukorras ainus protsessuaalne võimalus võlatunnistusele vastuväite esitamiseks. Kui kohus peaks leidma, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, siis riigikohtu praktika kohaselt on „mõlema võlatunnistuse tagajärjeks tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse“.2 Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks on olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist ning tõendamiskoormis on kostjal, kes peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Kostja on käesolevas asjas esitanud vaid võlatunnistuse kehtivust vaidlustava vastuväite, väites et ei ole võlatunnistust andnud, samas kui kostja poolt võlatunnistusele kuupäeva, enda nime ja allkirja kirjutamine on tõendatud asjas esitatud ekspertiisiaktidega. Kostja on üritanud tõendada võlatunnistuse kehtivusele esitatud vastuväidet ka tunnistajate ütlustega. Tunnistaja T.M. on andnud ütlusi, et tema on kostja elukaaslane ning viibis võlatunnistuse andmise kuupäeval kostjaga koos. Tunnistaja antud ütlustes väitis, et ei näinud võlatunnistuse allkirjastamist kostja poolt ja samas pidas võimalikuks ka täielikult välistada kostja poolt võlatunnistuse andmine. Tunnistaja ütlusi hinnates on märkimisväärne asjaolu, et tunnistaja on kostja elukaaslane, kellele muuhulgas on kostja võõrandanud peale ekspertiisiaktide saabumist oma ainsa kinnisasja. Samuti on tunnistaja ütlused vastuolulised näiteks osas, kus tunnistaja väitis, et peale ootamatut telefonikõne tuli viia hageja kätte sularaha aga samas väitis tunnistaja raha päritolu kohta, et ilmselt see võeti eelmisel päeval automaadist välja. Samuti võis kostja tunnistaja ütlustest välja lugeda soovi tõendada võlatunnistuses tunnistatud kohustuse täitmist, kuid samas jäi kostja oma tõendamata vastuväite juurde, et võlatunnist ei ole antud. Tunnistaja ütlused, millega kostja soovis võlatunnistuse ehtsust vaidlustada on vastuolus asjas esitatud ekspertiisiaktidega, mille kohaselt võlatunnistus on originaaldokument, välistatud on selle kokkupanemine erinevatest osadest ning sellele on kirjutanud kuupäeva, nime ja allkirja kostja isiklikult. Ka teiste tunnistajate ütlused ei lükka ümber võlatunnistuse ehtsust. Ka kostja enda antud seletused, millised ei ole tsiviilkohtumenetluses tõendiks, on vastuolulised. Kostja väitis istungil, et alles 5 aastat hiljem on välja ilmunud võlatunnistus, vaatamata sellele, et menetluses on esitatud hageja korduvad meeldetuletused kohustuse täitmiseks täitmiseks kohe peale selle sissenõutavaks muutumist. Ka kohus juhtis kostja tähelepanu, et kohtumenetlus ise käib juba alates 24.06.2013. Kostja käitumine terve menetluse ajal on olnud suunatud kohtumenetluse venitamisele. Seetõttu on Lk 5 / 11
2-13-34922 menetlus maakohtus kestnud ka üle 3 aasta. Kostja ei ilmunud tähtaegselt ekspertiisiks allkirjanäidised andma, väites et käsi on haige ja samas ei esitanud selle kohta arsti tõendit. Ka viimasel kohtuistungil üritas kostja asja arutamist edasi lükata otsitud põhjendustega nagu ei oleks kohus võimaldanud asja materjalidega tutvuda. Hageja on esitanud võlatunnistusest tuleneva nõude ning kehtiva kohtupraktika järgi piisab hagejal nõude tõendamiseks võlatunnistuse esitamisest. Kostja on esitanud võlatunnistuse kehtivust vaidlustava vastuväite. Ekspertiisiaktidega on tõendatud, et välistatud on võlatunnistuse kokkupanemine erinevatest osadest, võlatunnistuse teksti on koostanud hageja ning selle alla on kirjutanud kuupäeva, oma nime ja allkirja kostja. Seega ei ole kostja menetluses suutnud tõendada võlatunnistuse ehtsust vaidlustavat vastuväidet ning tõendatud on hagi rahuldamise aluseks olevad asjaolud. Menetluskulud. Hageja palub kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv 600 eurot , ekspertiisikulu 282 eurot ning 36 tunni ja 50 minuti töömahu eest (120 €/tund+ km) lepingulise esindaja kulu 5904 eurot, kõik kokku 6186 eurot.
5.2.Kostja 18.11.2016 lõplikus seisukohavõtus (II kd tlk. 95-102) jäi selle juurde, et hageja nõue on tõendamata ja tuleb jätte rahuldamata. Väide, et U.G. allkirjastas võlatunnistuse 22.02.2012 hageja Audrus Ääremetsa tee 9 asuvas töökojas, ning et allkirjastamise juures viibis hageja ja ruumist käis läbi sel ajal ka Xxxxxxxxxxx – need väited on jäänud paljasõnaliseks ja on hageja poolt täielikult tõendamata. Asjas koostatud ekspertiisiakte ning ekspertide poolt ülekuulamisel antud ütlusi analüüsides ja koosmõjus hinnates on kostja seisukohal, et ekspertiisiaktid ei veena kedagi ega kuidagi, et väidetaval võlatunnistusel olev allkiri on kirjutatud U.G. ́ poolt. Kohtuistungil selgitasid eksperdid, et kirjutusvahendi otsakusurvet mõjutavad väga paljud tegurid, nagu aluspind, kirjutusvahend ise, kirjutaja – so. tema füüsiline ja psüühiline seisund, keskkond (vt 21.10.2016 kohtuistungi protokolli lk 6). Kohtuistungil esitatud küsimusele, kas eksperdid dokumendi uurimisel võrdlesid otsaku surve kokkulangevust ja nö reljeefi ääriseid nii allkirja kui tekstiga, vastas ekspert: „Visuaalsel uurimisel tuvastasime, et neid erinevusi ei ole. Uurisime teksti, allkirja ja kuupäeva. Nii tekst kui allkiri, millest räägime, olid kirjutatud musta tindipliiatsiga ja me ei eristanud seal tunnuseid, mis neid erinevaks teeks.“ (21.10.2016 kohtuistungi protokolli lk 6) – millest mõistlikule isikule ei saa järelduda, et dokument on kirjutanud kahe erineva isiku poolt. Eeltoodust järeldub, et kui erinevad tekstiosad oleksid kirjutatud erinevate isikute poolt, esinenuksid dokumendi vastavates osades märgatavad erinevused ka otsakusurve erinevusest tingituna, ning eksperdil puudunuks aluse ja põhjus väita, et erinevaid tunnuseid otsakusurve osas allkirja ja teksti osades ei tuvastatud. Samuti tuleb silmas pidada, et ekspertiisiaktis nr 15E-DK0077 on toodud selgesõnaliselt välja, et uuritud dokumendi allkirja lõpuosa ülesehituses esinevad lahkuminekud. Seega jääb objektiivselt kõrvaldamata kahtlus, et vaidlusalune dokument ei ole allkirjastatud U.G. ́ poolt. Seda eriti olukorras, kus käekirjaekspert ei ole andnud kategoorilist ega üheselt kindlat arvamust allkirja kirjutaja isiku autentsuse osas. Kostja soovib märkida, et vaidlust ei ole selles, et pooled – so hageja K.S. ja kostja U.G., isegi ei tundnud teineteist. Tunnistaja T.M. ütluste kohaselt tundis tema K.S. ́i ning viis Ertingen OÜ ja OÜ Ainulaadsed Puutööd omavahel kokku. Et U.G. ei tundnud K.S. ́i, nähtub ka 21.10.2016 kohtuistungi protokolli lk 12 tunnistaja T.M.’ ütlustest. Asjaolu, et U.G. ja K.S. ei olnud omavahel kohtunud ega seega isegi mitte tuttavad, on tõendatud ka tunnistaja T.M. ütlustega (21.10.2016 kohtuistungi protokolli lk 10) ja U.G. ́ seletusega (21.10.2016 kohtuistungi protokolli lk 15). Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks pidanuks kostja võtma laenu hagejalt, so kostjale täiesti võõralt isikult. Kostjal puudus ka igasugune põhjus sekkuda isiklikult Ertingen OÜ ja OÜ Ainulaadsed Puutööd vahelistesse võlaõiguslikesse suhetesse. OÜ Ertingen majanduslik seis oli 2012 alguses (millal väidetav võlatunnistus hageja väitel välja anti) väga hea. Kostja esitab selle väite kinnitamiseks Ertingen OÜ 2011 majandusaasta aruande (lisa 3), millest nähtuvalt oli OÜ-l Ertingen 2011 kasum 15 255,- eurot ning jaotamata kasum kokku (sh. eelmiste perioodide jaotamata kasum) 57 488,eurot. U.G. on ja oli 2012 OÜ Ertingen omanik. Lk 6 / 11
4.Menetluslikud selgitused. Kohus, läbivaadanud toimiku materjalid ja tutvunud poolte seisukohtadega, peab võimalikuks teha asjas menetlust lõpetav lahend kirjalikus menetluses Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 alusel poolte nõusolekul. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus, tutvunud hagiavalduses esitatud asjaoludega, poolte seisukohtadega ning hinnanud tõendeid vastavalt seadusele, leiab, et hagi kostja U.G.’i vastu tuleb rahuldada.
5.Tuvastatud ja vaidlustatud asjaolud. Asjas ei ole pooltel vaidlust järgmistes faktilistes asjaoludes: hageja valduses on 20.02.2012 kuupäevaga dateeritud ja „Võlatunnistusena“ pealkirjastatud dokument, mille teksti on kirjutanud hageja järgmise sisuga: „Mina U.G. isikukood xxxxxxxxxxx olen saanud laenu hr K.S.ilt summas 8300.00 euri (summa sõnadega: kaheksa tuhat kolmsada eurot), mille kohustun tagastama 3. märts 2012. Viivis tähtajaks tagastamata summalt 1% päevas. “ ning mille allosas teksti järel on nimi U.G. ja allkiri (I kd tlk 5). Kostja on välja toonud ja hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et K.S. juhib puidumaterjali müüvat ettevõtet Ainulaadsed Puutööd OÜ ja kostja U.G. on ehitustöid tegeva ettevõtte OÜ Ertingen osanik, juhatuse liige ja tegevjuht ning ettevõtted tegid 2012.a esimesel poolel omavahel koostööd, mh ostis OÜ Ertingen hageja firmalt puitu.
5.1.Vaidlus on pooltel selles, 1) kas kohtule hageja rahalise nõude tõendamiseks esitatud võlatunnistus on ehtne ja allkirjastatud kostja poolt, samuti selles, 2) kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega ja kui deklaratiivsega, siis 3) kas hageja väitel võlatunnistuse aluseks olev laenunõue eksisteerib või mitte, kuivõrd esmalt väitis kostja, et tema ja hageja kui eraisikute vahel laenusuhe või mistahes muu võlasuhe puudub ning seejärel soovis tunnistajate ütlustega tõendada, et nõue 8000 eurot on tasutud OÜ Ertingen poolt.
6.Nõude aluseks oleva dokumendi ehtsus, sh kostja allkirja ehtsus. Kuivõrd käesolevas asjas kostja peamine vastuväide hagile seisneb võlatunnistuse ehtsuse Võlatunnistusele tuginev võlausaldaja peab tõendama võlatunnistuse dokumendi ehtsust, samas kui võla puudumise tõendamise kohustus langeb võlgnikule. Seda on viimati selgitanud ka Riigikohus 14.09.2016 otsuses nr 3-2-1-63-16 p10, märkides, et eristada tuleb vaidluse lahendamiseks vajalike asjaolude tõendamiskoormist ning dokumendi kui menetluses esitatud tõendi ehtsuse tõendamiskoormist. Kui võlausaldaja tugineb võlatunnistuse (kehtivale) andmisele, peab võlausaldaja seda võlgniku vastuväite esitamisel ka tõendama (TsMS § 230 lg 1). Kohus nõustub hagejaga selles, et käesolevas asjas on ekspertide arvamustega kindlaks tehtud ja tõendanud nii võlatunnistuse ehtsus kui ka kostja allkirja ehtsus sellel. 04.12.2015 dokumendiekspertiisiaktiga nr 15E-DM0036 (I kd tlk 188-190), samuti ekspertide küsitlemisega 21.10.2016 istungil (protokoll II kd tlk 61-66) on tõendatud, et ekspertiisiks esitatud võlatunnistus on musta tindipliiatsiga kirjutatud terviklik originaaldokument (algdokument) ja mille puhul on välistatud selle kokkupanemine ehk monteerimine erinevatest osadest. Dokument koosneb erinevatest käsitsi tehtud kirjetest, mille kirjutamise aega ja järjestust ekspertiisimeetoditega tuvastada ei ole võimalik. Kõik kirjed antud dokumendil on tehtud samaliigilise musta värvainega kirjutusvahendiga, tõenäoliselt samaliigilise kirjutusvahendiga. Lk 7 / 11
2-13-34922 Samuti käekirjaekspertiisi aktis nr 15E-DK0077 (I kd tlk 179-187) ekspertide arvamusega on tõendatud, et võlatunnistusele on allkirja U.G.’i nimelt, nime „U.G.“ ja kuupäeva „20.02.2012“ väga tõenäoliselt kirjutanud U.G. ning et ekspertiisiks esitatud võlatunnistuse teksti ei ole väga tõenäoliselt kirjutanud U.G., vaid teksti on väga tõenäoliselt kirjutanud K.S.. Selline järeldus langeb kokku ka hageja kirjeldusega sellest, et võlatunnistuse teksti kirjutas tema ja kostja kirjutas võlatunnistusele oma nime allkirja ja kuupäeva. Kostja vastuväited ekspertiiside tõesuse osas, sh väited sellest, et kirjutusvahendile avaldatud ebaühtlane surve , millele eksperdid viitasid kui käsitsikirjutamise tunnusele, mõjutab allkirja ehtsuse tuvastamist, on paljasõnalised ning otsitud. Ekspertide hinnangul on hageja poolt 20.10.2015 maakohtule esitatud 20.02.2012 kuupäevaga kirjalik võlatunnistus terviklikoriginaaldokument. Kohus märgib ka, et ekspertide küsitlemisel taotles kostja ise just dokumendiekspertide välja kutsumist ja esitas küsimusi eelkõige dokumendi ehtsuse või tükkidest kokkupandusse tuvastamise metoodika kohta, kuid hiljem lisas istungil küsimusi ka käekirjaekspertiisi osas. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja käitumine ekspertiiside ettevalmistamisel (haige käe tõttu käekirjaproovide edasilükkamine ) ja eriti nende saabumise järel on olnud menetlust venitav, ebaselgust loov ja ekspertiiside peamistelt tulemustelt tähelepanu kõrvale juhtiv. Kostja ei ole kohtule veenvalt põhistanud, kuidas või mis asjaoludel on hageja, keda kostja väidetavalt üldse ei tunne, valduses kostjat kohustav võlatunnistus ning miks on võlatunnistusel, millest kostja väidetavalt midagi ei tea, kostja nimi ja allkiri. Kohus loeb ekspertiiside tulemustel algdokumendi - 20.02.2012 võlatunnistuse ja kostja allkirja ehtsuse tõendatuks.
7.Võlasuhte olemasolu, olemus ja võlasuhte pooled.
7.1.Võlaõigusseaduse § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 30 lg 1 – 3 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus (nn konstitutiivne võlatunnistus). Kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses (nn deklaratiivne võlatunnistus). Riigikohus on oma praktikas korduvalt selgitanud deklaratiivse ja konstitutiivse võlatunnistuse erinevust, viimati nt 18.11.2015 otsuses nr 3-2-1-125-15 p 13, märkides, et deklaratiivse võlatunnistuse puhul tähendab tõendamiskoormuse ümberpööramine seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Konstitutiivse võlatunnistuse puhul peab võlgnik võlast vabanemiseks esitama hagi võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, st kui võlausaldaja on esitanud hagi konstitutiivse võlatunnistuse alusel, saab võlgnik esitada vastuväiteid võlale üksnes vastuhagi vormis. Lisaks võib võlatunnistusest (nii deklaratiivsest kui ka konstitutiivsest) tulenevale nõudele esitada mh lepingu kehtivust või nõuete aegumist puudutavad vastuväited. Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-162-13, p 36). Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist (vt nt Riigikohtu 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15). (p 11). Võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse ümberpööramine, mis tähendab deklaratiivse võlatunnistuse puhul seda, et võlgnik võib kohustusest Lk 8 / 11
2-13-34922 vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt Riigikohtu 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21).
7.2.Riigikohtu selgitusel võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega ning lähtuda tuleb eelkõige võlatunnistuse andmise põhjusest ning eesmärgist, samuti tuleb võtta arvesse lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve jms. Mõlemad pooled on viidanud, et hageja (ilmselt oma ettevõtte kaudu kaudu) müüs kostjale või tema ettevõttele 2012.a alguses puitu (hagiavaldus, kostjavastuväited. Nii kostja kui ka tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja andis materjali välja üksnes sularaha vastu, hageja väidab, et andis puidumaterjali , mille eest võlgnevus vormistati kostja laenukohustusena. Kostja viitab, et ettevõtete lepingulised suhted ei olnud ühekordsed, vaid kestsid enam kui pool aastat, kuid raamatupidamisdokumente (kassaordereid vms) ei esita, vaid tõendab elukaaslase T.M., kes tegi OÜ Erttingen raamatupidamist, ütlustega sularahas kohapeal tasumist ilma igasuguse maksekviitungi või orderi saamiseta, T.M. väidab ka OÜ Ertingeni raamatupidamises hageja allkirjata kassaorderite ja selleteemalise kirjavahetuse olemasolu ( protokoll II kd 67-72). Kohtule selliseid tõendeid esitatud ei ole. Kostja peale enam kui 3 aastast asja menetlemist 21.10.2016 toimunud istungil tõi üha uusi ebaselgeid, vastuolulisi ja eksitavaid asjaolusid esile, väites , et hageja tegi tema ettevõttele OÜ-le Ertingen alltöövõttu ja tahtis Soome poolt saadud trahvid OÜ Ertingen katta jätta. Samuti kostja väidab, et hageja esitas võlatunnistuse alles 5 aastat hiljem, kuigi võlatunnistus esitati kohtule koos hagiavaldusega 24.07.2013, so ligi poolteist aastat peale selle väljaandmist. Samas kostjapoolne tolleaegne töödejuhataja T.M. on tunnistanud 21.10.2016 istungil, et 2012.a alguses tekkis OÜ-l Ertingen keeruline olukord ehitustöödeks vajaliku puidu saamisega hagejalt, kuna hageja väitel oli ettevõttel võlg ja hageja ei nõustunud uut materjali väljastama. Tunnistaja J.M.u ütlusel viisid hagejale raha kauba erinevatel aegadel nii tunnistaja naine K.K. kui ka kostja ise, tunnistaja T.M. väitel oli sularahakassa kostja käes ja kostja tegeles sularahaga ise, mis viitab, et kostja lahendas selliseid olukordi ainuisikuliselt ja tegelik ülevaade OÜ Ertingen võlgadest teistel isikutel, kaasaarvatud raamatupidamisel puudus. Kostja elukaaslase ütlus võla 8000 euro tasumise kohta võlatunnistuse koostamisega samal päeval ei ole kohtu jaoks piisavalt veenev, kuna tegemist on kostja pereliikme ning samal ajal temale kuuluva ettevõtte töötajaga ning tehingust ei ole mingeid dokumentaalseid tõendeid. Samuti kohus juhib poolte tähelepanu, et isegi kui sularahamaksed kostjalt hagejale või nendele kuuluvate ettevõtete vahel 2012-jaanuaris-veebraris, ettevõtted koostööd tegema hakkasid, oleksid tõendatud, sh 8000 eurot makse, tuleks esitada võlatunnistuse aluseks oleva võla puudumise või rahuldamise tõendamiseks kogu vastastikuste kohustuste ja raamatupidamisdokumentide arvestus. Kumbki pool ei soovi täpselt välja tuua ega tõendada tehinguid ettevõtete ja/või eraisikute vahel 2012 esimesel poolel. Tunnistaja J.M. kinnitusel oli OÜ-l Ertingen 2011-2013 Soomes palju tööd, tehti umbes 700 sauna, materjali oli vaja tööde tähtaegseks valmimiseks. Pigem võib teha antud asjaoludest ja hageja selgitusest järelduse, et kostja oli valmis ettevõtte tegevuse ja tegevuseks vajaliku materjali saamiseks andma omalt poolt eraisikuna, kes on OÜ Ertingen osanik ja juhatuse liige, nn täiendava garantiina võlakirja tekkinud kohustuse tasumiseks hiljemalt 03.03.2012. Kostja on esitanud küll OÜ Etingen heal järjel olemise tõendamiseks 2011 majandusaasta aruande (kasum 57 15255 €9, ei ole 31.12.2011 seisuga majandusaasta aruande andmed piisavad , välistamaks täielikult ajutise likviidsusraskuste võimalust ja vajadust ajutiste täiendavate garantiide järele. Vastupidi, just aktiivses majandustegevuses võib selline olukord tõenäolisemalt tekkida.
7.3.Riigikohus on pidanud võimalikuks, et konstitutiivseks võlatunnistuseks võib olla leping, mille pooled sõlmivad mingi ühise eesmärgi saavutamiseks olukorras, kus nendevahelises suhtes algset kohustust ei ole, kuid nad soovivad tekitada ühele võlatunnistuse poolele varalise kohustuse. (RKL nr 3-2-1-147-15, 23.02.2016). Kohtu hinnangul eelpool toodud poolte esitatud ja tunnistajate ütlustega tõendatud asjaolud kogumis võimaldavad teha asjas järelduse, et tegemist on just sellise konstitutiivse ehk abstraktse võlatunnistuse loomisega poolte vahel eesmärgiga tagada ilma eriliste lisatehingute või dokumentideta pooltele kuuluvate ettevõtete koostöö jätkumine selliselt, et kostja, kellel algselt mingit kohustust hageja ees ei olnud, võttis nn asjast huvitatud kolmanda isikuna materjali müügil teadmata ajal tekkinud võla , võimalik et ka samal päeval saadud kauba eest tasumise kohustuse, et omakorda tagada enda ettevõtte OÜ Ertingen tõrgeteta toimimine, sh Lk 9 / 11
2-13-34922 töövõttude tähtagade pidamisel jne. Kostja ei ole suutnud veenvalt tõendada ei võlasuhte puudumist ega ümberlükata hageja väidet, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega.
8.Põhinõude rahuldamine. Kohus, tuginedes VÕS § 8 lg 2, § 30 lg 1 ja 2, § 76 lg 1 ning § 101 lg 1 p 1, leiab, et lepinguga võetud kohustus tuleb täita, K.S.’i hagi on põhjendatud, 20.02.2012 kostja U.G.’i poolt allkirjastatud võlatunnistusega tõendatud ning tuleb rahuldada täies ulatuses. Kostja on võtnud abstraktse võlatunnistusega kohustuse tasuda hagejale hiljemalt 03.03.2012 võla summas 8300 eurot ning tasumisega viivitamisel viivist 1% päevas (kogu põhivõla summalt 83 €päevas). Kostja ei ole tõendanud selle võla tasumist või muul põhjusel puudumist. Kostjalt tuleb võla mõista põhivõlg summas 8300 eurot.
9.Viivise nõude rahuldamine. Viivise nõude aluseks on VÕS § 113 lg 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus selgitab, et VÕS § 113 järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte. Asjas ei ole tuvastatud hageja sellist käitumist, millest kostjal võis jääda mulje, et hageja on oma nõudest loobunud. Tuvastatud ei ole ka poolte kokkulepet viivisenõudest loobuda. Samuti ei ole asjas tuvastatud hageja sellist käitumist, millest võiks järeldada, et hageja on viivisenõude esitamisel kuritarvitanud oma õigusi või et tema eesmärgiks oli tekitada kostjale kahju. Hagi esitamise seisuga oli kostja viivituses põhivõla võla tasumisega 508 päeva, millega viivise kogusumma moodustanuks 42164 e, kuid hageja on vähendanud viivise nõuet ja nõuab viivist põhivõla ulatuses ehk summas 8300 eurot, mis vastab võlatunnistuses kokkulepitud viivise määra järgi 100 päeva viivisele. Kuna käesoleva lahendi punktis 8 on kohus rahuldanud hageja põhinõude, siis on kohtu hinnangul põhjendatud rahuldada VÕS § 113 lg 1 alusel hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue hageja poolt mõistlikult vähendatud ulatuses summas 8300 eurot. Kotuleb kostjalt välja mõista 16 600 eurot hageja kasuks.
10.Menetluskulude jaotus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, kuna hagiavaldus rahuldati. TsMS § 162 lg 4 alusel kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna hageja hooletusest ekspertiisiks vajaliku originaaldokumendi esitamisel kulus käekirjaekspertiisile topeltsumma (käekirjaekspertiis teostati 2 korda), peab kohus põhjendatuks ja õiglaseks jätta hageja poolt kantud ekspertiisikulu summas 282 eurot hageja enda kada, ülejäänud hageja menetluskulud jäävad kostja kanda.
11.Menetluskulude kindlaksmääramine. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Pooled on esitanud tähtaegselt kohtule oma menetluskulude nimekirjad. Hageja 17.11.2016 taotluses palub kindlaks määrata menetluskulud hageja kasuks kokku summas 6186 eurot, sh riigilõiv 600 eurot, ekspertiisikulu 282 eurot ning 36 tunni ja 50 minuti töömahu eest (120 €/tund+ Lk 10 / 11
2-13-34922 km) lepingulise esindaja kulu 5904 eurot. Taotlus on vastaspoolele e-postiga 23.11.2016 edastatud, vastuväiteid menetluskulude taotlusele ei ole kostja esitanud. Kohtu hinnangul, arvestades hilisemate seisukohtade mahtu ja ulatuslikus osas korduvust, on mõistlik kogumaht tsiviilasja kohtuistungiks ettevalmistamisel, kohtuistungitel osalemiseks ja muudeks menetlustoiminguteks 36 tunni asemel 30 tundi hinnaga 120 €/tund summas 3600 € + käibemaks 720 €, kokku 4320 €. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulu summas 4920 € (sh riigilõiv 600 € + lepingulise esindaja kulud 3600 € + käibemaks 720 €).
/Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
Lk 11 / 11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.