Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene 4. veebruar 2021 3-20-2291 Kruusimäe OÜ ja R.O. kaebus Toila Vallavalitsuse 27. oktoobri 2020. a korralduse nr 308 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 30. novembri 2020. a määrus Kruusimäe OÜ ja R.O. määruskaebused Kirjalik menetlus Kaebajad R.O. ja Kruusimäe OÜ Esindaja advokaat Häli Jürimäe Vastustaja Toila vald Esindaja Eve East Kolmas isik Elektrilevi OÜ Esindaja Sandra Velbi
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kruusimäe OÜ ja R.O. määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 30. novembri 2020. a määrus.
3.Rahuldada Kruusimäe OÜ ja R.O. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohaldada käesolevas asjas esialgset õiguskaitset ja peatada Toila Vallavalitsuse
27.oktoobri 2020. a korralduse nr 308 kehtivus kuni haldusasjas nr 3-20-2291 lõpliku lahendi jõustumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ls 2).
Toila Vallavalitsuse 27. oktoobri 2020. a korraldusega nr 308 seati Elektrilevi OÜ 28. mai 2020. a taotluse alusel 402 m2 ulatuses Kruusimäe kinnistu katastriüksusele nr xxx ja 914 m2 ulatuses Kruusimäe kinnistu katastriüksusele nr yyy sundvaldus Elektrilevi OÜ kasuks rajatava maakaabelliini kaitsevööndile vastavalt Keskkonnaprojekt OÜ poolt koostatud tööprojektile, millega on ette nähtud olemasolevate elektritarbijate pingeprobleemide lahendamine, mille alusel demonteeritakse 0,4 kV õhuliin, rajatakse uus alajaam ja maakaabelliin.
2.Kruusimäe OÜ ja R.O. esitasid 20. novembril 2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotlesid Toila Vallavalitsuse 27. oktoobri 2020. a korralduse nr 308 tühistamist. Kruusimäe OÜ ja R.O. taotlesid kaebuses ka esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ja Toila Vallavalitsuse 27. oktoobri 2020. a korralduse nr 308 kehtivuse peatamist halduskohtumenetluse ajaks.
3.Tartu Halduskohus jättis 30. novembri 2020. a määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse põhjendused olid järgnevad.
3.1.Halduskohtu hinnangul ei saa kaebajate poolt kohtule esitatud seisukohtadest järeldada, et elektriliini paigaldamisega, mille talumise kohustus tuleneb asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lgst 1, kaasneksid sellised tagajärjed, mis kahjustaksid olulisel määral kaebajate õigusi ning annaksid alust vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamiseks. Kaebajad ei ole kohtule esitatud teavet, millest nähtuvalt võiksid ehitustööde tõttu kannatada saada pinnavormid, mida ei ole võimalik taastada. Maasse paigaldatavat elektrikaablit on võimalik sealt ka eemaldada.
3.2.Projekti täitmine on Elektrilevi OÜ seadusest tulenev kohustus, et arendada võrku ja tagada seeläbi kvaliteetne võrguühendus elektrituruseaduse § 66 lõike 1 mõistes, mistõttu on tegemist avalikes huvides teostatavate töödega. AÕS § 1581 lg 1 esimese lause kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või rajatise arendamiseks.
3.3.Halduskohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja peamine huvi praeguses vaidluses on saavutada Elektrilevi OÜ-ga kokkulepe ühekordselt hüvitamisele kuuluva otsese varalise kahju osas. Kaebuses ei ole kaebaja väitnud, et ka talle sobivas suuruses tasu (150 000 euro) maksmisel esineksid täiendavad takistused elektriliinide paigaldamiseks tema kinnistule. Seega ei saa asuda seisukohale, et avalikes huvides elektriliinide paigaldama asumine saaks kaebajale tekitada selliseid tagajärgi, mis ei saabuks kohase hüvitise suuruse osas kokkuleppele jõudmise korral liinide paigaldamisega.
3.4.Kui pooled ei jõua sundvalduse tasu suuruse osas kokkuleppele, saab õiglast tasu nõuda kohtus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Kaebajad palusid määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 30. novembri 2020. a määrus ja rahuldada kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada Toila Vallavalitsuse
27.oktoobri 2020. a korralduse nr 308 kehtivus kuni käesolevas vaidluses tehtava otsuse jõustumiseni. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
4.1.Esialgse õiguskaitse kohaldamine aitab vältida kaebajatele püsivate negatiivsete ja pöördumatute tagajärgede tekkimist, mille hilisem kõrvaldamine on võimatu.
4.2.Kaebajad ei soovi, et nende omandis ja kasutuses olevat Kruusimäe kinnistu väärtuslikku põllumaad pöördumatult kahjustatakse. Seetõttu ei nõustu kaebajad halduskohtu eksliku ja ebaõige järeldusega, et kaebajate peamine huvi on saavutada Elektrilevi OÜ-ga kokkulepe ühekordselt hüvitamisele kuuluva otsese varalise kahju osas. Kaebajate peamine soov on mitte lubada põllumaad kahjustada ja selle kaitseks pöörduti kohtusse.
4.3.Kaevetööd kahjustavad pöördumatult Kruusimäe kinnistu põllumaad. Juhul kui kinnistu paelasundi pealispind on rikkumata (ühtlaselt sile) nagu praegu, on võimalik künnitöid teostada selliselt, et paekihtide maapinnale koorimist ei toimu. Kohas, kus paelasundi pealispind on rikutud (sh näiteks kaevik maakaablile, mis on täidetud pehme tagasitäitega, nii nagu Elektrilevi OÜ projektis on planeeritud) on vältimatu, et ader takerdub paekivi serva taha, mis põhjustab paekihtide pinnalekoorimist. Iga järgneva künniga kordub protsess algusest peale ja liigub järk-
järgult esialgselt paelasundi rikkekohast järjest kaugemale ehk teisisõnu on tegemist progresseeruva probleemiga, mis levib järjest suuremale põllupinnale, põhjustades mullastiku (käesoleval juhul väärtusliku põllumaa) pöördumatut kahjustamist.
4.4.Toila Vallavalitsus ja kolmas isik ei ole põllumaa eripära arvestanud ja ehituse võimalikke kahjulikke mõjusid hinnanud. Toila Vallavalitsus oleks pidanud sõltumatu eksperdiga või spetsialisti abiga välja selgitama, kas üleüldse Elektrilevi OÜ kaevetööd eripärasel pinnasel on võimalikud pöördumatut kahju tekitamata ja kas kaevetöödel rakendatavad meetmed on kahju tekitavad ja suurendavad või kahju vältivad.
4.5.Kruusimäe kinnistul ehitustegevuse lubamine ja seeläbi väärtusliku põllumaa pöördumatu rikkumine on vastuolus kõrgemalseisvate planeeringutega.
4.6.Kaebajad ei nõustu halduskohtuga, et asjas esineb selline ülekaalukas kolmanda isiku ja avalikkuse huvi, mis võiks üle kaaluda kaebajate huvi oma õiguste kaitsel. Metsamägara külas, aiandusühistus Kaluriküla asuvad tarbijad ei ole elektrita ja kõnealuse projektiga soovitakse üksnes parandada tarbimisvõimalust. Seega ei ole tarbijad kaitseta ja neile on elutähtsa teenuse osutamine tagatud.
4.7.Ka väärtusliku põllumaa säilitamine on avalik huvi ja toiduga kindlustatus.
5.Toila Vallavalitsus palub vastuses määruskaebusele jätta kaebajate määruskaebus rahuldamata, sest kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Tartu Halduskohus jättis põhjendatult esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
5.1.Elektrilevi OÜ on juhtinud tähelepanu, et kaebajate kinnistutele on rajatava maakaabelliini kulgemine planeeritud olemasoleva gaasitrassi ja riigitee vahelisele alale, st juba olemasolevas kaitsevööndis. Eelnev tähendab, et tee- ja gaasitrassi kaitsevööndi alal on teostatud laiaulatuslikke ehitustöid, mis tähendab, et kui paelasundi pealispind on rikutud, siis on see rikutud juba tee- ja gaasitrassi ehitusel. Seega ei ole tõsiseltvõetav kaebajate argumentatsioon pöördumatu kahju saabumise osas maakaabli rajamisega, kui planeeritud maakaabelliini kaitsevööndis on juba korduvalt kaevetöid gaasitrassi ja tee ehituseks teostatud.
5.2.Õige on ka vaidlusaluses määruses avaldatu, et kohtule esitatud seisukohtadest ei saa järeldada, et elektriliini paigaldamisega kaebaja kinnistule kaasneksid sellised tagajärjed, mis kahjustaksid olulisel määral kaebaja õigusi ning annaksid alust vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamiseks. Kaebajad ei ole kohtule esitatud teavet, millest nähtuvalt võiksid ehitustööde tõttu kannatada saada pinnavormid, mida ei ole võimalik taastada. Maasse paigaldatavat elektrikaablit on võimalik sealt ka eemaldada.
5.3.Ehitusseadustiku (EHS) § 70 lg 6 kohaselt tuleb samale kinnisasjale mitme kaitsevööndiga ehitise ehitamisel võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Viidatud sätte teise lause kohaselt eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. Elektrilevi OÜ on võrgu planeerimisel EHS-is sätestatud nõuetest lähtunud, mis tagab kinnisasja koormamise vähimal võimalikul viisil.
5.4.Sundvalduse taotluses esitatud info kohaselt demonteeritakse 0,4 kV õhuliin, mis toob koos maakaabelliini rajamisega kaebajale kuuluvatelt kinnistutelt elektripaigaldise kaitsevööndi ala vähenemise.
5.5.Kaebajate väitel on kaevetööde lubamine vastuolus Ida-Viru maakonnaplaneeringuga, Toila valla praegu kehtiva ja uue menetletava üldplaneeringuga ning väärtusliku põllumaa kaitse printsiibiga. Ida-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirjas ei ole sätestatud avalikes huvides tehnovõrgu rajamise keeldu ega üldist ehituskeeldu. Samuti ei ole vastavaid viiteid esitanud ka kaebajad. Maakonnaplaneering on suunis, mitte kohustuslik regulatsioon. Maakaablite paiknemine mujal kui teede all pole mitte kohustus, vaid üks võimalik eelistus. Samuti ei saa olla vastuolu uue üldplaneeringu ja väärtusliku põllumaa kaitse printsiibiga olukorras, kui vastav planeering ja seadus ei ole vastu võetud ega pole seega kehtivad.
5.6.Elektrilevi OÜ ei ole sundvalduse seadmise menetluses taotlenud kaebajale kuuluvate kinnisasjade sundvõõrandamist, mistõttu on kaebajate viide sundvõõrandamisele põhjendamatu.
6.Elektrilevi OÜ avaldab vastuses määruskaebusele, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja halduskohus jättis põhjendatult kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6.1.Planeeritud maakaabelliini kaitsevööndis on juba korduvalt gaasitrassi ja tee ehituseks kaevetöid teostatud, mis tähendab, et kui paelasundi pealispind on rikutud, siis on see rikutud juba tee- ja gaasitrassi ehitusel. Esialgse õiguskaitseta ei muutu kaebajate õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks.
6.2.Kaebajad ei ole kohtule esitanud teavet, millest nähtuvalt võiksid ehitustööde tõttu kannatada saada pinnavormid, mida ei ole võimalik taastada. Maasse paigaldatavat elektrikaablit on võimalik sealt ka eemaldada.
6.3.EHS § 70 lõike 6 kohaselt samale kinnisasjale mitme kaitsevööndiga ehitise ehitamisel tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Viidatud sätte teise lause kohaselt eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. Elektrilevi OÜ on võrgu planeerimisel EHS-is sätestatud nõuetest lähtunud, mis tagab kinnisasja koormamise vähimal võimalikul viisil. Sundvalduse taotluses esitatud info kohaselt demonteeritakse 0,4 kV õhuliin, mis toob koos maakaabelliini rajamisega kaebajale kuuluvatelt kinnistutelt elektripaigaldise kaitsevööndi ala vähenemise.
6.4.Tartu Halduskohus on vaidlusaluses määruses leidnud, et kaebaja peamine huvi on saavutada Elektrilevi OÜ-ga kokkulepe ühekordselt hüvitamisele kuuluva otsese varalise kahju osas ja sellise nõudega saab pöörduda maakohtusse. Seega on halduskohus leidnud, et kaebus on perspektiivitu.
6.5.Ida-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirjas ei ole sätestatud avalikes huvides tehnovõrgu rajamise keeldu ega üldist ehituskeeldu. Samuti ei ole vastavaid viiteid esitanud ka kaebajad. Maakonnaplaneeringu näol tegemist on suunisega, mitte kohustusliku regulatsiooniga. Nimelt on Ida-Viru maakonnaplaneeringu juures selgitatud: „Maakonnaplaneeringu koostamise eesmärgiks on kujundada strateegiliselt läbimõeldud, maakonna ja riigi huve tasakaalustatult ja ettevaatavalt arvestavad ruumilise arengu põhisuunad ning anda suunised üldplaneeringute koostamiseks; koordineerida vastavalt valla ja linna üldplaneeringuid; anda signaal investoritele ja arendajatele maakonna soovitud arengusuundade kohta.“ Maakaabli rajamine tagab endiselt põllumaa sihtotstarbelise kasutuse.
6.6.Elektrilevi OÜ hinnangul ei saa tekkida vastuolu olukorras, kus maakaablite paiknemine mujal kui teede all pole mitte kohustus, vaid üks võimalik eelistus. Samuti ei saa olla vastuolu uue üldplaneeringu ning väärtusliku põllumaa kaitse printsiibiga olukorras, kui vastav planeering ja seadus ei ole vastu võetud ega pole seega kehtivad.
6.7.Maakaabelliini paigaldamiseks esineb oluline avalik huvi. Varustuskindluse parandamist ei saa pidada vähem oluliseks tarbija liitumisest võrguühendusega. Samuti ei näe sellist eristamist ette elektrituruseadus. Pingeprobleemide korral on sagedased võrgukatkestused, mille vältel ei ole elutähtsa teenuse osutamine tagatud. Vaidlusaluse maakaabelliini rajamise puhul paigaldatakse keskpinge kaabel, mis mitte ainult ei paranda pingekvaliteedi Metsamägara AÜ-le, aga annab võimaluse tulevikus teha uued liitumised Toilast kuni Tallinn-Narva mnt-ni, vajamata tulevikus täiendavat ehitustööd kaebajate kinnistutel. Avalikes huvides rajatud tehnovõrgu rajamine ei ole ebamõistlik piirang, vaid AÕS 1581 lõike 1 alusel vajalik meede olulisest avalikust huvist tuleneva seadusliku kohustuse täitmiseks, mis õigustab kaebuse esitaja väidetava esialgse õiguskaitse vajadusega arvestamata jätmist ning kaalub selgelt üle kaebajate erahuvilise põllumajanduse läbi kasumi teenimisele suunatud ettevõtlusvormi.
6.8.Elektrilevi OÜ ei ole sundvalduse seadmise menetluses taotlenud kaebajale kuuluvate kinnisasjade sundvõõrandamist, mistõttu on kaebajate viide sundvõõrandamisele põhjendamatu.
6.9.Esialgse õiguskaitse jätkamisel on kaebaja huvid avalikest huvidest ebaproportsionaalselt eelistatud. Seega juhul, kui kohaldada esialgset õiguskaitset kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni, seatakse ohtu AÜ-le Kaluriküla kvaliteetse elektriühenduse tagamine. Seejuures tuleb arvesse võtta, kui esialgne õiguskaitse jääb kehtima, on selle kehtivusaeg prognoosimatu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb rahuldada.
8.Vastustaja ja kolmas isik väidavad, et kui paekihti on rikutud, siis on seda rikutud juba tee ja gaasitrassi rajamisel. Samas ei ole asjas kontrollitud ega tuvastanud, millise kvaliteediga on olnud varasemad tööd tee ja gaasitrassi rajamisel ning kas seni tehtud tööd takistavad põllumaa sihtotstarbelist kasutamist või mitte. Võimalik on olukord, et seni tehtud tööd kaebajatel põllumaa sihtotstarbelist kasutamist ei takista. Vastavalt on oletuslik vastustaja ja kolmanda isiku väidetest läbikumav seisukoht, justkui oleks vaidlusalust maad juba tee ja gaasitrassi rajamisel kahjustatud ning seega kaebajate jaoks olukord halvemaks minna ei saa. Ning isegi juhul, kui paekihti on juba lõhutud, ei saa sellest järeldada, et maakaabelliini paigaldamisel seda täiendavalt ei rikuta. See, et põllumaad võib olla juba kahjustatud, ei tähenda, et selle täiendav kahjustamine on igal juhul lubatav. On ilmne, et sel juhul suureneb kahjustatud ala ulatus. Kaebajate väitel saab nende põllumaa pöördumatult kahjustatud paelasundi purustamisega maakaabli süvise tegemiseks. Käesolevas menetlusstaadiumis pole alust seda väidet lugeda mitteusutavaks. On selge, et kaabli maa sisse paigutamiseks on vajalikud kaevetööd või maapinna läbistamine muude tehniliste vahenditega, mis omakorda võib mõjuda negatiivselt maapinna väärtusele põllumajanduslikust aspektist, sest selliste töödega võib kaasneda nii kaebajate väidetud paekivilasundi murdmine kui ka muud negatiivsed tagajärjed (maa viljaka pealmise kihi sattumine sügavamale ning vähemviljaka tõusmine pealmiseks kihiks, kivide tõusmine maapinnale jms). Halduskohtu hinnang, et juba paigaldatud kaablit on võimalik eemaldada, on asjakohatu. Kaebajate seisukohtadest on arusaadav, et neid ei häiri mitte niivõrd kaabli olemasolu maa sees, kuivõrd kaabli paigaldamisega kaasnevate pinnasetööde negatiivne mõju selle maapinna harimisele. Maakaabli paigaldamise korral on see negatiivne mõju juba tekitatud. Halduskohtu poolt lahendusena nähtud kaabli eemaldamine tähendab uusi pinnasetöid ning võib seda negatiivset mõju veelgi võimendada, sest juba kaabli paigaldamiseks tehtud süvist on äärmiselt keeruline kui mitte võimatu muuta tagasi endiseks looduslikuks koosluseks. Eelneva põhjal on ringkonnakohtu arvates selge, et kaabli paigaldamisega kaasnevad kaebajate jaoks pöördumatud negatiivsed tagajärjed. Seega ei pruugi kaebajatele tekkida võivate kahjulike tagajärgede kõrvaldamine peale neile soodsa kohtuotsuse jõustumist olla mõistlikul viisil võimalik ning asjas esineb esialgse õiguskaitse vajadus vastavalt halduskohtumenetluse (HKMS) § 249 lg-le 1.
9.Esialgset õiguskaitset ei saa asjas kohaldamata jätta ka seetõttu, et kaebus oleks perspektiivitu. Kaebuses on ette heidetud arvestatavaid puudusi haldusaktis, muuhulgas seda, et kaalutud ei ole teisi elektriliini paigaldamise lahendusi või -trasse. Samuti viidatakse haldusakti motiveerimispuudustele ja vastuolule planeeringutega ning teiste õigusaktidega. Neid kaebuse seisukohti ei saa käesolevas menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt põhjendamatuteks.
10.Ka avalik huvi haldusakti täitmises ei ole käesolevas asjas niivõrd kaalukas, et kaaluks üles kaebajate õiguste esialgse kaitse vajaduse. Ringkonnakohus nõustub, et kolmandate isikute varustuskindluse parandamine on oluline, kuid välja ei ole toodud asjaolusid, mis viitaksid viivitamatule vajadusele tööde teostamiseks. Ka Elektrilevi OÜ ei ole sellist viivitamatut vajadust välja toonud, selgitades vaid, et tegemist on seadusest tuleneva kohustusega, mida teostatakse avalikes huvides. Elektrilevi OÜ on kaabli paigaldamise vajaduse osas veel selgitanud, et pingeprobleemide korral esinevad sagedased võrgukatkestused, mille vältel ei ole elutähtsa teenuse osutamine tagatud. Samas ei ole vaidlust selles, et senise õhukaabli kaudu on siiski vajalik varustatus elektrienergiaga tagatud. Elektrilevi OÜ pole ka ära näidanud, et kolmandate isikute varustuskindlust ei saaks kohtuvaidluse ajaks, st seni, kuni selgub maakaabelliini sellisel kujul rajamise õiguspärasus, parandada muul moel. Ka Elektrilevi OÜ seisukoht, et vaidlusaluse maakaabelliini rajamise puhul paigaldatakse keskpinge kaabel, mis mitte ainult ei paranda pingekvaliteedi Metsamägara AÜ-le, vaid annab ka võimaluse tulevikus uute liitumiste rajamiseks Toilast kuni Tallinn-Narva maanteeni, ei viita kohesele maakaabli paigaldamise vajadusele.
11.Ringkonnakohtule ei nähtu, et maakaabli kohesel paigaldamata jätmisel ja praeguse olukorra säilimisel tekiks elektritarbijatele kahju, mis kaalub üle kaebajatele tekkida võiva kahju ehk põllumaa pöördumatu kahjustamise. Kuigi tegemist on avalikes huvides teostatavate töödega, siis ei ole need ringkonnakohtu hinnangul viivitamatut tegutsemist vajavad. Selliseid tõendeid ei ole kohtumenetluses esitatud.
12.Halduskohus pole selgitanud, millistest asja materjalidest ta täpsemalt järeldab, et kaebajate peamine huvi on saavutada üksnes Elektrilevi OÜ-ga kokkulepe hüvitamisel kuuluva kahju osas summas 150 000 eurot. Ringkonnakohtu arvates näitavad kaebajate seisukohad kaebuses siiski seda, et nende eesmärk on vältida põllumaa kahjustumist. Seda kinnitavad kaebajad ka määruskaebuses. Ringkonnakohus ei näe alust neis kinnitustes kahelda.
13.Eeltoodut arvestades tuleb rahuldada kaebajate määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu
30.novembri 2020. a määrus ning kohaldada esialgset õiguskaitset, vältimaks olukorda, kus kaebuse rahuldamisel võib kaebajate õiguste kaitse osutuda raskendatuks. Ringkonnakohus peatab esialgse õiguskaitse korras Toila Vallavalitsuse 27. oktoobri 2020. a korralduse nr 308 kehtivuse kuni haldusasjas nr 3-20-2291 lõpliku lahendi jõustumiseni. Kohus selgitab, et haldusakti kehtivuse peatamine tähendab, et sellest ei tulene kehtivuse peatamise ajal õiguslikke tagajärgi ehk teisisõnu on selle haldusakti täitmine kõigile isikutele sel ajal keelatud.
14.Samuti selgitab kohus, et asjaolude muutumisel võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta (HKMS § 253 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.