Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-22-1248 30. september 2025 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Heiki Loot Ksenija Kostina kaebus Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2022. a otsuse nr 64 tühistamise nõudes Kaebaja Ksenija Kostina, esindaja vandeadvokaat Angela Kase Vastustaja Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja Timo Päit Kolmandad isikud osaühing CMY, Igor Jakobson, Tatjana Jakobson, esindaja vandeadvokaat Tuulikki Laesson Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuni 2024. a otsus Tallinna linna kassatsioonkaebus ja osaühingu CMY, Igor Jakobsoni ja Tatjana Jakobsoni kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Rahuldada Tallinna linna ning osaühingu CMY, Igor Jakobsoni ja Tatjana Jakobsoni kassatsioonkaebused osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuni 2024. a otsus ja Tallinna Halduskohtu
5.aprilli 2023. a otsus.
3.Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2022. a otsus nr 64, millega kehtestati Pirita linnaosas Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneering kruntide suletud brutopindade osas järgmiselt:
3.3.positsioonil 7 ulatuses, mis ületab 196,35 m2;
3.4.positsioonil 8 ulatuses, mis ületab 244,95 m2;
3.5.positsioonil 9 ulatuses, mis ületab 252,15 m2;
3.6.positsioonil 10 ulatuses, mis ületab 275,7 m2.
4.Jätta muus osas kaebus rahuldamata.
5.Mõista Tallinna linnalt Ksenija Kostina kasuks välja menetluskulud 2000 eurot.
6.Mõista Ksenija Kostinalt osaühingu CMY kasuks välja menetluskulud 7000 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavolikogu kehtestas 19. mai 2022. a otsusega nr 64 Pirita linnaosas Randvere tee 82a ja 88a detailplaneeringu (DP). DP-ga jagatakse Randvere tee 82a ja 88a kinnistud kaheteistkümneks elamumaa sihtotstarbega krundiks, üheks üldkasutatava maa sihtotstarbega
3-22-1248 krundiks ja kolmeks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Moodustatavatele elamumaa kruntidele on määratud ehitusõigus kahe kuni kahekorruselise korterelamu, kolme kuni kahekorruselise paariselamu ja viie üksikelamu ehitamiseks või alternatiivselt kaheksa üksikelamu ehitamiseks. DP sätestab ka liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse, tehnovõrkude ja -rajatiste põhimõttelise lahenduse kruntidel ning keskkonnatingimused kavandatu elluviimiseks.
2.K. Kostina esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2022. a otsuse ja DP tühistamiseks. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
2.1.Kaebus on esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks, kuna DP lahendus kahjustab kaebaja omandiõigust, elukeskkonda, usalduse kaitset vastustaja tegevuse suhtes ja õigust olla menetlusse kaasatud. Kaebus on esitatud ka populaarkaebusena avaliku huvi kaitseks, kuna DP on vastuolus üldplaneeringus (ÜP) väljendatud avaliku huviga ning põhineb puudulikul keskkonnamõju hindamisel ja Natura eelhindamisel.
2.2.DP on vastuolus Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009. a otsusega nr 179 kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneeringuga. DP näeb ette hoonestuse mitme hektari suurusele alale, kus ÜP kohaselt peaks asuma hoiu- ja kaitsemets. DP näeb ette pargi- ja roheala kohta, kus ÜP kohaselt on kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute ala. Sisuliselt on omavahel ära vahetatud kahe erineva maakasutuse juhtotstarbega maa-ala asukohad.
2.3.Hoonestatava ala ümberpaigutamise tõttu lõigatakse läbi Kloostrimetsa ja Soosepa raba ühendav rohekoridor. DP-ga kavandatav haljaskoridor põrkub elamumaa kruntide ja piirdeaedadega, mille eesmärk on tõkestada loomade ligipääsu.
2.4.DP põhijooniselt nähtub, et ühe krundi suurus on ligikaudu 200 m2 väiksem, kui ÜP-s nõutud kruntide minimaalsuurus. Kuuel elamumaa krundil on ületatud ÜP-s sätestatud maksimaalset lubatud kruntide tiheduse nõuet. ÜP määrab elamumaa minimaalse krundi suuruse ja tiheduse üksiku krundi kontekstis, mitte planeeritava ala kruntide kaalutud keskmisena.
2.5.DP lahendus on vastuolus ÜP-s sätestatud haljastuse ja loodusväärtuste säilitamise põhimõttega.
2.6.Detailplaneeringu menetluses oli keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ja Natura eelhindamine tehtud puudulikult. Pole võimalik järeldada, et ehitustegevuse kumulatiivne mõju Natura alale on välistatud. Natura eelhindamisel ei käsitletud küsimust, kuidas mõjutab kaitsemetsa asemele elamute planeerimine rohekoridori toimimist. Arvestatud pole seda, et ehitustegevus on planeeritud vaid 5 m kaugusele Natura alast. Tähelepanuta on jäetud need liigid, kelle kaitse pole seatud Natura ala moodustamise eesmärgiks, kuid kes on olulised Natura ala terviklikkuse seisukohalt. Natura eelhindamise käigus on arvesse võetud mõju leevendavaid meetmeid.
2.7.Vastustaja ei kaasanud kaebajat ega avalikkust nõuetekohaselt DP menetlusse. Kaebaja ei olnud menetlusse kaasatud, kuna vastustaja saatis DP menetlusse kaasamise teate kaebaja endise elukoha aadressile. Avalikule väljapanekule esitatud DP lahenduses puudus ruumiline illustratsioon. Pärast DP vastuvõtmist muutis vastustaja DP lahendust, kuid ei korraldanud uut avalikku väljapanekut ega avalikku arutelu. Avalikustamise ja kehtestamise vahele jäi kolm aastat ehk liiga pikk aeg.
2.8.DP kehtestamise otsus ja selle lisad ei ole piisavalt põhjendatud.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 5. aprilli 2023. a otsusega kaebuse osaliselt, tühistas Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2022. a otsuse osas, millega kehtestati kruntidele positsioonidel 1 ja 6–10 ÜP-s 2(12)
3-22-1248 lubatust suurem hoonestustihedus ja sellega arvutuslikult seotud suletud brutopinna suurus. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Kohus mõistis kaebajalt osaühingu CMY kasuks välja menetluskulude katteks 6000 eurot ning jättis menetlusosaliste muud kulud nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
3.1.Üldplaneeringu muutmiseks loetakse üksnes üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist (kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 9 lg 7 p 1), mitte igasugust ja väiksemamahulist muutmist. ÜP-s toodud hoiu- ja kaitsemetsaala juhtotstarbega alal, mille suurimaks osaks on Kloostrimetsa katastriüksus, säilib valdavas osas hoiu- ja kaitsemetsaala juhtotstarve ka siis, kui DP-ga kavandatakse sellest väikesele osale elamuid.
3.2.Rohekoridori asukoht ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna rohekoridor on eelkõige loomade liikumist tagav ala. ÜP ei ole sellise täpsusastmega, mis keelaks ühe katastriüksuse raames rohekoridori ümberpaigutamist. KSH aruandes oli muudatust asjakohaselt põhjendatud. Kaebaja ei ole ära näidanud, et loomad, kes kasutaksid liikumiseks kinnistu läänepoolset külge, ei kasutaks sama võimalust piki kinnistu idakülge. Kohtule ei nähtu ka koridori kitsendamist või järskude kurvide lisandumist, mis muudaksid rohekoridori kasutamise loomastikule märgatavalt keerukamaks. Igal juhul takistab rohekoridori kasutamist selle suundumine tupikusse ja üle tiheda liiklusega autotee.
3.3.Krundi 7 suurus 1309 m2 ei vasta ÜP-s nõutud miinimumile 1500 m2. See ei ole aga alus DP kehtetuks tunnistamisele. Kuna krundi 7 kõrval asuvad krundid 6 ja 8 (positsioonid 6 ja 8) on ÜP-ga nõutust suuremad, siis ei too eksimus kaasa kruntide arvu suurenemist ega elamuühiku lisandumist. Seega ei ole lahendus vastuolus ÜP-s sätestatud kruntide minimaalsuuruse nõude eesmärgiga.
3.4.Kruntidel 1 ja 6–10 on vähesel määral ületatud ÜP-s sätestatud suurimat lubatud hoonestustihedust. Hoonestustiheduse nõue oleks täidetud, kui krundil 1 oleks brutopind 653,1m2, krundil 6 oleks brutopind 240,3 m2, krundil 7 oleks brutopind 196,35 m2, krundil 8 oleks brutopind 244,95 m2, krundil 9 oleks brutopind 252,15m2 ja krundil 10 oleks brutopind 275,7m2. ÜP-s sätestatud suurimat lubatud hoonestustihedust arvestatakse iga krundi kohta, mitte laiema ala kaalutud keskmisena. DP lahendus tuleb seega tühistada nii brutopinna suuruse kui ka sellest arvutuslikult sõltuva hoonestustiheduse osas. Suletud brutopinda ja sellest arvutatavat hoonestustihedust saab korrigeerida planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lg-s 9 kirjeldatud toiminguga või jätta ka korrigeerimata ning lähtuda otse ÜP-st.
3.5.Arvestades 2 km suurust puhverala Pirita jõeoruga, mida Natura alal kaitstakse (sh sellega seotud elupaiku ja liike), on negatiivse mõju puudumine kohtu hinnangul ilmselge. Kaebaja ei ole toonud välja liike, kes on olulised Natura elupaikade ja liikide kaitseks seatud ala terviklikkuse seisukohalt nii, et planeeringualal tekkiv mõjutus kanduks üle Natura elupaikadele ja sealsetele liikidele.
3.6.Planeeringu avalikku väljapanekut ei saa käsitada juba valminud planeeringulahenduse tutvustamisena avalikkusele. Avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute arvestamine ja sellest tulenevalt detailplaneeringu täpsustamine on menetluse osa ega too kaasa uuesti avaldamise kohustust. DP lahenduse illustratsiooni puudumine avalikul väljapanekul ei too haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt kaasa DP tühistamist. See, et kaebajale saadeti teade DP-st valele aadressile, oli eksimus, mida ei olnud vastustajal võimalik vältida, ning asjas ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste riivet, mis oleks jäänud kaalumata.
3.7.Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, kuidas on leitud tasakaal eraomanike, naabruskonna ja avalike huvide vahel.
3(12)
3-22-1248
4.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, taotledes halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Kolmandad isikud esitasid apellatsioonkaebuse, taotledes halduskohtu otsuse osalist tühistamist ja kaebuse tervikuna rahuldamata jätmist.
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 3. juuni 2024. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse ning jättis kolmandate isikute apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse, rahuldas kaebuse ja tühistas Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2022. a otsuse. Ringkonnakohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulude katteks 15 000 eurot. Otsuse põhjendused olid järgmised.
5.1.DP ei muutnud ulatuslikult ÜP maakasutuse juhtotstarvet. PlanS § 75 lg 4 alusel võib üldplaneeringu elluviimisel mõnes piirkonnas näha ette ka teistsuguse maakasutuse, kui juhtotstarbele vastav maakasutus jääb valdavaks. Kohtupraktikas on aktsepteeritud, et „valdav“ tähendab üle 51%. Käesolevas asjas tuleb hoiu- ja kaitsemetsa juhtotstarbega alana käsitada kogu ÜP-s toodud ala, mille suurim osa on Kloostrimetsa katastriüksus DP alast lõunas. Seega säilib hoiu- ja kaitsemetsa juhtotstarbega alal valdavalt juhtotstarbele vastav maakasutus ka pärast elamute kavandamist sellest väikesele osale.
5.2.ÜP ei ole sellise detailsusastmega, mis keelaks ühe katastriüksuse piires haljaskoridori ümberpaigutamist. KSH aruandele tuginedes oli rohekoridori asukoha muutmine põhjendatud. DP ei muuda olemasolevat rohekoridori mittetoimivaks.
5.3.DP on vastuolus ÜP-ga hoonestustiheduse osas. ÜP-s on hoonestustihedus 0,15 määratud sõnaselgelt iga krundi kohta. Kui vastustaja oleks soovinud näha ette ala keskmise hoonestustiheduse, oleks ta pidanud seda tahet selgelt ÜP-s väljendama. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hoonestustiheduse nõude ületamine kohtule võimalust tühistada DP-d osaliselt. Kui hoonestus on mõnel kinnistul lubatud väiksemas mahus, kui vastustaja arvas, võis see mõjutada nii hoonestustihedust teistel positsioonidel, hoonestuse asukohta kui kavandatavate ehitiste kasutusotstarvet. Isegi kui hoonestustihedust ei ole ületatud väga suures ulatuses, saab selle mõju ülejäänud planeeringulahendusele hinnata vaid planeeringu kehtestaja. Eelneva tõttu on põhjendatud DP tühistamine tervikuna.
5.4.Natura eelhinnangus on põhjendatult leitud, et kuna elamuarendus asub 2 km kaugusel lähimast Natura elupaigast, ei ole arendusel ebasoodsat mõju Natura alale. Kaebaja tõendid ei lükka seda järeldust ümber.
5.5.Asjaolu, et DP avalikustamise ja kehtestamise vahele jäi kolme aasta pikkune ajavahemik, ei muuda DP kehtestamise otsust õigusvastaseks. Vastustaja on pika aja möödumise kompenseerimiseks esitanud DP kehtestamise otsuses põhjalikud kaalutlused planeeringu kehtestamise vajaduse ning planeeringulahenduse õigsuse kohta.
5.6.Kuigi kaebaja menetlusse kaasamine ebaõnnestus, ei mõjutanud see asja otsustamist. Asjas ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste riivet, mida olnuks vaja põhjalikumalt kaaluda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Vastustaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Alternatiivselt palub vastustaja tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Vastustaja põhiväited kassatsiooniastmes on järgmised. 4(12)
3-22-1248
6.1.Ringkonnakohtu otsuse põhjendused on vastuolulised. Hoonestustihedus ei saa olla samal ajal piiratud ühe krundiga ja mõjutada teiste kruntide hoonestustihedust, hoonestuse asukohta ja ehitiste kasutusotstarvet. Ringkonnakohus on hoonestustiheduse mõistet põhimõtteliselt valesti sisustanud. See ei näita mitte hoonete paiknemise tihedust, vaid tegu on koormusindeksiga. Hoonestustihedust oleks võimalik tagada mitut moodi - nt nii hoonealuse pinna vähendamise kui ka hoonele tagasiaste projekteerimisega. Hoone suletud brutopinna määramine ei ole detailplaneeringu ülesanne.
6.2.DP-ga kujundatakse linnaruumi 4,69 ha suurusel alal. Nii suure planeeringuala puhul ei ole asjakohane vaadelda planeerimist, sh hoonestustihedust üksikkrundi vaatest, sest sellest ei moodustu ruumiline terviklahendus. ÜP-le vastavust hoonestusnäitajate osas tuleks vaadelda koosmõjus ning hinnata üldiselt ÜP tingimuste eesmärki linnaruumi kujundamisel. Kohalikul omavalitsusel on diskretsioon planeeringualal hoonestustiheduse jaotamiseks.
6.3.Ringkonnakohus ei ole hinnanud, kas hoonestustiheduse ületamine on selline asjaolu, mis peaks tooma kaasa kogu DP tühistamise. Hoonestustiheduse arvutamise aluseks olnud suletud brutopinna määramine ei ole detailplaneeringu ülesandeks.
7.Kolmandad isikud esitasid kassatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu otsus täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Alternatiivselt paluvad kolmandad isikud tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kolmandate isikute põhiväited kassatsiooniastmes on järgmised.
7.1.ÜP tekstiline osa ei näe ette, et hoonestustihedust tuleks hinnata iga krundi kohta eraldi. ÜP-s kasutatud „tiheduse“ mõistet tuleks sisustada sarnaselt teiste samal ajal Tallinna linna menetluses olnud üldplaneeringutega. Hoonestustiheduse arvutamine ühe krundi kaupa ei ole põhjendatud ka hoonestustiheduse kui ehitustingimuse eesmärki silmas pidades.
7.2.DP kehtestamise otsuse ja seletuskirja kohaselt peab olema tagatud ÜP-s sätestatud hoonestustihedus. ÜP-s sätestatud nõude järgimata jätmine pole kunagi olnud kolmandate isikute eesmärk. DP tühistamine tervikuna ei ole põhjendatud olukorras, kus DP-d on võimalik tõlgendada ÜP-ga kooskõlas ning vajaduse korral täpsustada DP-d hiljem PlanS § 140 lg 9 alusel tehtava toiminguga.
7.3.DP osalise tühistamisega ei teostanud halduskohus kaalutlusõigust vastustaja eest. Vastustajal ei ole kaalutlusõigust krundi suletud brutopinna suhtes, kuivõrd DP-st tuleneb kohustus järgida, et hoonestustihedus ei oleks suurem kui 0,15. Suletud brutopinna vähendamine ei saa mitte kuidagi riivata ega mõjutada ühegi piirinaabri ega ka avalikkuse huvi.
8.Kaebaja esitas vastuse, milles palub jätta kassatsioonkaebused rahuldamata. Kaebaja põhiväited kassatsiooniastmes on järgmised.
8.1.Kui DP seletuskirja ja jooniste kohaselt on hoonestustihedus suurem kui ÜP-ga lubatud 0,15, siis on tegemist õigusvastase DP-ga ning puudub alus jätta see tühistamata argumendiga, et DP-d on võimalik realiseerida ka ÜP-ga kooskõlas. ÜP määrab hoonestustiheduse iga krundi kohta eraldi.
8.2.DP on ka muus osas õigusvastane. Kuna DP-ga muudeti rohekoridori asukohta, siis oleks tulnud seda menetleda üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna.
5(12)
3-22-1248
8.3.Vastustaja ei viinud vastuolus ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lg-ga 4 detailplaneeringu menetlust lõpule hiljemalt 1. juuliks 2018.
8.4.Olukorras, kus kaebaja nõudis detailplaneeringu tühistamist täies ulatuses, ei saanud kohus tühistada detailplaneeringut osaliselt. Halduskohus teostas detailplaneeringu osalisel tühistamisel kaalutlusõigust kohaliku omavalitsuse eest.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Poolte vahel on vaidlus küsimustes, kas DP on kooskõlas ÜP-ga, kas planeerimismenetluses on keskkonnamõjud piisavalt välja selgitatud, kas kaebajal ja avalikkusel on olnud võimalus planeerimismenetluses kaasa rääkida ning kas ringkonnakohtul oli põhjust tühistada DP tervikuna.
10.Kolleegium nõustub haldus- ja ringkonnakohtu põhjendustega, et planeerimismenetluses on keskkonnamõjud piisavalt välja selgitatud ning kaebaja ja avalikkuse kaasamisel planeerimismenetlusse ei ole tehtud olulisi menetlusvigu. Kohtute esitatud põhjendusi nendes küsimustes ei ole vaja korrata.
11.Kolleegium võtab esmalt seisukoha DP vastavuse suhtes ÜP maakasutuse juhtotstarbele (I), seejärel käsitleb ülejäänud kaebaja väiteid, mis puudutavad DP vastuolu ÜP-ga (II), selgitab DP osalise tühistamise võimalikkust (III) ning lahendab kassatsioonkaebused ja jaotab menetluskulud (IV). I
12.Kaebaja väitel on DP õigusvastane, kuna see ei ole kooskõlas ÜP-s sätestatud maakasutuse juhtotstarbega. ÜP näeb DP alal ette kaks maakasutuse juhtotstarvet. ÜP maakasutuse kaardi kohaselt asub detailplaneeringuala läänepoolses küljes hoiu- ja kaitsemetsa ala ning idapoolses küljes kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute ala. Vaidlusaluse DP-ga on vastupidi kavandatud DP ala läänepoolsele küljele elamumaa ja idapoolsele küljele pargi- ja roheala.
13.Kohtud leidsid õigesti, et DP õiguspärasust tuleb hinnata PlanS v.r alusel. DP algatati
21.septembril 2011. 1. juulil 2015 jõustunud EhSRS § 1 lg 1 järgi tuli enne selle seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetleda lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest.
14.Nii PlanS v.r kui ka kehtiv PlanS näevad ette hierarhilise planeerimissüsteemi, mille kohaselt peavad suurema täpsusastmega planeeringud olema kooskõlas väiksema täpsusastmega planeeringutega, sh detailplaneering üldplaneeringuga. Vastuolude puudumine planeeringute vahel tagab ruumilise arengu järjepidevuse ja selguse. Detailplaneeringu ja üldplaneeringu omavahelise kooskõla nõue tuleneb PlanS v.r § 8 lg-st 7 ja PlanS § 124 lg-st 2. Seetõttu peab detailplaneering olema kooskõlas ka üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbega.
15.Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad (PlanS v.r § 8 lg 31, PlanS § 75 lg 4). Hinnates seda, kas detailplaneering vastab üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele, tuleb arvestada, et maakasutuse juhtotstarbega ei määrata maakasutust lõplikult ja täpselt kindlaks. Üldplaneering ei tekita kinnistuomanikule lõplikku subjektiivset õigust ega õigustatud ootust juhtotstarbele vastavaks maakasutuseks (RKHKo 3-21-1370, p 21). Üldplaneeringujärgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab mõningaid kõrvalekaldeid 6(12)
3-22-1248 üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust (RKHKo 3-3-1-31-16, p 16; 3-21-1370, p 19; 3-20-1329, p 30; 3-21-101, p 20). Juhul, kui detailplaneering näeb ette üldplaneeringust ulatuslikult erineva maakasutuse, tuleb üldplaneeringut muuta (PlanS v.r § 9 lg 7 p 1, PlanS § 142 lg 1).
16.PlanS § 75 lg-s 4 ja PlanS v.r § 8 lg-s 31 kasutatud mõiste „valdav“ on määratlemata õigusmõiste. Seda, kas juhtotstarbele vastav maakasutus on valdav, peab kohalik omavalitsus hindama iga kord eraldi, arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid. Nõustuda saab haldus- ja ringkonnakohtuga, et juhul kui detailplaneeringu lahendus kaldub maakasutuse juhtotstarbest kõrvale, tuleb kõrvalekalde lubatavuse üle otsustamisel ühe asjaoluna arvesse võtta kavandatava muudatuse ruumilist mahtu. Seda kinnitab ka planeerimisseaduse eelnõu seletuskiri (vt planeerimisseaduse 571 SE seletuskiri, lk-d 128–129). Juhul, kui üldplaneeringu juhtotstarbest erinev maakasutus võtab enda alla üle 50% maa-alast, ei saa üldplaneeringule vastavat maakasutust pidada valdavaks.
17.Kolleegium nõustub kaebajaga, et maakasutuse juhtotstarbele vastavuse hindamisel tuleb lisaks kavandatava muudatuse ruumilisele ulatusele arvesse võtta ka muudatuse sisu ja mõju ümbritsevale keskkonnale. Hinnata tuleb seda, kas kavandatava muudatusega kaasneb saasteainete lisandumine, kiirgus, müra, vibratsioon, varjestamine või muu negatiivne mõju, mis häirib juhtotstarbele vastavat maakasutust ka väljaspool juhtotstarbele mittevastavat ala. Näiteks ei pruugi juhtotstarbele vastav maakasutus valdavas osas säilida olukorras, kus elamumaa juhtotstarbega alale rajatakse tööstushoone või -rajatis, mis võtab enda alla küll väikese osa maa-alast, kuid põhjustab negatiivset mõju ümbruskonna õhukvaliteedile. Kuigi sellises olukorras reserveeritakse ülejäänud maa elamutele, võib elamumaa kasutamine või kasutusele võtmine piirkonnas olla häiritud. Silmas tuleb pidada seda, et juhtotstarbele mittevastava krundi sihtotstarbe määramine on erand, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki riivatavaid õigusi ja huve ning riive peab olema proportsionaalne.
18.Juhtotstarbele vastava maakasutuse valdavat iseloomu tuleb hinnata maa-ala ulatuses, millele on üldplaneeringuga vastav juhtotstarve määratud. Selline maa-ala on tihti konkreetsest kinnistust või detailplaneeringualast suurem (vrd RKHKo 3-18-1901, p 15; 3-21-1370, p 19). Erinevate maakasutuse juhtotstarbega piirkondade määramine ja eristamine on oluline, et kohalik omavalitsus saaks täita üldplaneeringuga ettenähtud ülesandeid, nagu üldiste kasutus- ja ehitustingimuste seadmine, väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike määramine, müra normtasemete kategooriate määramine jne. Kohalikul omavalitsusel on planeerimisautonoomiast tulenev õigus ise määrata selle piirkonna asukoht ja suurus, kus kehtivad ühetaolised ruumilise arengu põhimõtted. Valdavalt juhtotstarbele vastava maakasutuse nõue tagab tasakaalu paindlikkuse ja ühtsete ruumilise arengu põhimõtete vahel.
19.Käesoleval juhul asub DP ala ÜP järgi osaliselt hoiu- ja kaitsemetsa ning osaliselt kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute juhtotstarbega alal. Selleks, et hinnata DP lahenduse kooskõla ÜP-ga, tuleb vaadelda DP-ga kavandatud muudatuste sisu, ulatust ja mõju mõlemale alale.
20.ÜP kaardil määratud hoiu- ja kaitsemetsa juhtotstarbega ala hõlmab tervet Kloostrimetsa. ÜP seletuskirja kohaselt on kaitsemetsa eesmärk keskkonna seisundi kaitsmine. Hoiu- ja kaitsemetsa alal toimuv tegevus on reguleeritud metsaseadusega (ÜP seletuskiri, lk 27). Kolleegium nõustub kohtutega, et käesoleval juhul moodustab planeeringuala kogu hoiu- ja kaitsemetsa alast väga väikese osa. DP on koostatud 4,69 ha suuruse maa-ala kohta. DP ala külgneb lõunas metsaga kaetud Kloostrimetsa katastriüksusega, mille pindala on maakatastri andmetel 195,89 ha. Seega ulatub hoiu- ja kaitsemetsa juhtotstarbega ala planeeringualast kaugele väljapoole ning jääb suuremas osas puutumata. Seejuures ei ole alust arvata, et DP-ga kavandatul oleks ka sisult selline mõju, mis takistaks ülejäänud piirkonna kasutamist vastavalt hoiu- ja kaitsemetsa juhtotstarbele. Elamute ala ja roheala 7(12)
3-22-1248 ümberpaigutamine tugineb KSH aruande soovitusele. KSH käigus võrreldi olukorda, kus viidaks täpselt ellu ÜP järgne maakasutus, sellega, kus elamute ala ja roheala asukohad on ümber paigutatud. KSH tulemusel leiti, et elamute ala ümberpaigutamisel oleks keskkonnale, sh taimestikule ja loomastikule väiksem mõju kui ÜP järgse maakasutuse täpsel elluviimisel (KSH aruanne, ptk-d 4.4 ja 4.5). Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et DP ei muuda hoiu- ja kaitsemetsa alal ÜP põhilahendust PlanS v.r § 9 lg 7 p 1ja PlanS § 142 mõistes.
21.ÜP maakasutuse kaardil määratud kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute alal näeb DP ette nii elamute ehitamise kui ka rohekoridori koos võimlemisatraktsioonide ja mänguväljakuga. Kolleegiumi hinnangul vastab DP lahendus sellel alal ÜP maakasutuse juhtotstarbele. ÜP seletuskirja kohaselt võib kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute alale kavandada lisaks elamutele ka parke, mängu- ja spordiväljakuid (ÜP seletuskiri, lk 26). Kaebaja ja avalikke huve ei saa kahjustada see, kui elamute asemel kavandatakse piirkonda park koos vaba aja veetmise atraktsioonidega, kuna ka see eeldab kõrghaljastuse säilitamist. DP seletuskirja ptk 3.2 p 3 kohaselt on haljaskoridoriga seostuvat põhjalikult käsitletud KSH aruande ptk-s 4.4.3. Viidatud KSH aruande peatükis on selgitatud, et haljaskoridoris kasvavad puud ja põõsad ning teised vääruslikud haljastusobjektid säilitatakse koos alustaimestikuga ja ei muudeta kasvukoha tingimusi. II
22.Järgnevalt analüüsib kolleegium vajalikus ulatuses kaebaja ülejäänud väiteid, mis seostuvad DP vastavusega ÜP-le.
23.Kaebaja leiab, et DP muudab ÜP-s märgitud rohekoridori asukohta ning takistab loomade liikumist. Kolleegium nõustub kohtutega, et käesoleval juhul oli rohekoridori asukoha täpsustamine lubatav. ÜP seletuskirjast järeldub, et rohekoridori laius võib olla paiguti erinev, ent ÜP maakasutuse kaardil on kõik rohekoridorid tähistatud täpselt sama laia punktiirjoonega. Sellest järeldub, et punktiirjoon tähistab vaid rohekoridori ligikaudset asukohta. Rohekoridoride tegelikku laiust ning sellest tulenevalt paiknemist linnaruumis võib ÜP maakasutuse kaardiga võrreldes täpsustada, kui tagatud on rohevõrgustiku toimivus ehk rohekoridor täidab seda eesmärki, milleks ta ÜP-s ette nähti. Kolleegium nõustub kohtutega, et praegusel juhul ei ole rohekoridori asukoha täpsustamisel rohekoridori toimivusele negatiivset mõju. Täpsustamine on toimunud KSH aruandes sisalduva soovituse alusel ning kohtumenetluses tuvastatud asjaolud ei anna alust selle järeldustes kahelda. Nagu eespool p-s 20 selgitatud, hinnati KSH käigus DP alale ehitamise mõju loomade liikumisele ning leiti, et roheala säilitamine idapoolses küljes tagab loomade liikumist paremini (KSH aruanne, ptk 4.5). Samuti nähtub KSH aruandest, et elamute ehitamisel kinnistu läänepoolsesse külge säilib rohkem kõrghaljastust kui siis, kui elamud ehitataks kinnistu idapoolsesse külge (KSH aruanne, ptk 4.4).
24.Kaebaja väitel on DP-s osal kruntidel ületatud ÜP-s sätestatud tiheduse nõuet. ÜP ptk 9.1 p-st 8 tuleneb, et kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute alal on detailplaneeringute koostamise tingimuseks, et kruntide tiheduseks tuleb planeerida maksimaalselt 0,15. Kolleegium nõustub halduskohtuga, et ÜP mõistet „kruntide tihedus“ tuleb sisustada sarnaselt DP koostamise ajal kehtinud Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012. a määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 2 p-ga 10 kui hoonete maapealsete korruste suletud brutopindala suhet krundi pindalasse. Kaebaja väitel tuleb krundi tihedust arvutada iga krundi kohta eraldi, mitte planeeritava ala keskmisena, mistõttu on kruntidel 1 ja 6–10 ületatud ÜP-ga lubatud tiheduse nõuet.
25.Kolleegium nõustub kaebajaga, et ÜP nõuet tuleb mõista selliselt, et iga kavandatava krundi maapealsete korruste suletud brutopind võib moodustada kuni 15% selle krundi pindalast. 8(12)
3-22-1248 Hoonestustiheduse nõue paikneb ÜP peatükis „9.1. maakasutuse juhtfunktsioonid“. Selles peatükis on sätestatud detailplaneeringu koostamise tingimused kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute alal (ÜP seletuskiri, lk 26). Tingimused käsitlevad nii kruntide minimaalsuurust, tihedust kui ka täisehitusprotsenti. Lisaks on sätestatud tingimusi, mille eesmärk on kaitsta kõrghaljastuse säilimist, näiteks soovitus paigutada hoonestusalad nii, et eri kruntide puistud moodustaksid omavahel liitudes võimalikult suured puudegrupid. Kolleegiumi hinnangul on terminit „krunt“ terves viidatud ÜP peatükis kasutatud samas tähenduses. Maakasutus- ja ehitustingimuste aluseks olevad sätted kohalduvad igale krundile eraldi, mitte suurema maa-ala keskmisena.
26.Seda järeldust ei muuda asjaolu, et samal ajal koostatud teiste Tallinna linnaosade üldplaneeringutes on hoonestustihedust lubatud arvutada piirkonna keskmise näitajana. Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010. a otsusega kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et hoonestustihedus on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab hoonete brutopinna suhet hoone juurde kuuluva maa suhtes. Seejärel on selgitatud, et kuna omandireformi tulemusena jäi Lasnamäel hooneid teenindav maa krundi piirist välja ning hoonete juurde kuulub ainult sama palju maad, kui hoonete ehitusalune pind, siis on tiheduse arvutamisel aluseks võetud hoopis kvartalid või hoonete kogumid (Lasnamäe elamualade üldplaneering, lk-d 48–49). Samal põhjendusel arvutatakse hoonestustihedust kvartali kaupa ka Väike-Õismäe ja Astangu asumis (Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017. a otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneering). Haabersti linnaosa üldplaneeringus on selgelt märgitud, et lubatud on tihedused planeeringuala sees ümber jaotada, kui planeeritava ala keskmine ei ületa üldplaneeringus etteantut. Eelnevast nähtub, et kui Tallinna linna soov on olnud kehtestada hoonestustiheduse nõue laiemale piirkonnale või hoonestustiheduse arvutamine planeeritava ala keskmisena, on see üldplaneeringus sõnaselgelt välja toodud. Vaidlusalune ÜP sellist võimalust ette ei näe.
27.Eelnevast tulenevalt on haldus- ja ringkonnakohus tuvastanud õigesti, et DP-s on positsioonidel 1 ja 6–10 kavandatavatel kruntidel tiheduse nõuet rikutud. Detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas on selgelt ja ühemõtteliste arvväärtustena paika pandud suletud brutopind ja kruntide suurus. Nende suhe on teisisõnu krundi hoonestustihedus, mis ületab kruntide 1 ja 6–10 puhul suhte 0,15: 1) positsioonil 1 on krundi suurus 4354 m2 ja brutopind 710 m2, mis teeb tiheduseks 0,16. Tiheduse nõue oleks täidetud, kui brutopind oleks 653,1 m2; 2) positsioonil 6 on krundi suurus 1602 m2 ja brutopind 250 m2, mis teeb tiheduseks 0,16. Tiheduse nõue oleks täidetud, kui brutopind oleks 240,3 m2; 3) positsioonil 7 on krundi suurus 1309 m2 ja brutopind 255 m2, mis teeb tiheduseks 0,19. Tiheduse nõue oleks täidetud, kui brutopind oleks 196,35 m2; 4) positsioonil 8 on krundi suurus 1633 m2 ja brutopind 285 m2, mis teeb tiheduseks 0,17. Tiheduse nõue oleks täidetud, kui brutopind oleks 244,95 m2; 5) positsioonil 9 on krundi suurus 1681 m2 ja brutopind 270 m2, mis teeb tiheduseks 0,16. Tiheduse nõue oleks täidetud, kui brutopind oleks 252,15 m2; 6) positsioonil 10 on krundi suurus 1838 m2 ja brutopind 310 m2, mis teeb tiheduseks 0,17. Tiheduse nõue oleks täidetud, kui brutopind oleks 275,7 m2.
28.Vastuolu ÜP-ga ei kõrvalda asjaolu, et DP kehtestamise korralduses on märgitud, et uute elamukruntide tiheduseks on lubatud planeerida kuni 0,15, ning DP kehtestamise korralduse lisa p-s 4.6 on märgitud, et planeeringuala hoonestustiheduseks on kavandatud 0,15. Vastuolu ei kõrvalda ka see, et DP joonisel on konkreetselt kruntide 1–10 ja 15 hoonestustiheduseks märgitud 0,15. Vastustaja kohtumenetluses antud selgitustest nähtub, et ta sisustas ÜP krundi tiheduse nõuet ekslikult
9(12)
3-22-1248 planeeringuala keskmisena. See tähendab, et DP-s on sisemine vastuolu, mis rikub HMS § 55 lg-s 1 sätestatud haldusakti selguse nõuet.
29.Kuna DP on kruntide tiheduse osas vastuolus ÜP-s sätestatud üldiste maakasutus- ja ehitustingimustega, on DP selles osas õigusvastane. III
30.Kolleegiumi hinnangul ei too osal kruntidel ÜP-ga lubatud hoonestustiheduse ületamine kaasa vajadust DP tervikuna tühistada. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 p 1 kohaselt on kohtul õigus tühistada haldusakt osaliselt või täielikult. Hoonestustiheduse ületamise väide on seotud kaebaja sooviga kaitsta ÜP-s väljendatud avalikke huve. Avalike huvide kaitseks DP peale kaebuse esitamist võimaldab PlanS § 141. Selle sätte alusel ei ole kaebajal võimalik nõuda detailplaneeringu tühistamist osas, milles see on õiguspärane või avalike huvidega kooskõlas. Haldusakti osaline tühistamine on võimalik, kui haldusakti õigusvastane osa on ülejäänud haldusaktist eristatav ja kohus on veendunud, et haldusorgan oleks andnud haldusakti ka ilma tühistatud osata.
31.Detailplaneeringu üle peetavates kohtuvaidlustes on õigusvastase detailplaneeringu osalise tühistamise kaalumine oluline, kuna detailplaneeringu menetlus on huvitatud isiku jaoks sageli pikk ja ressurssinõudev protsess. Detailplaneeringu koostamise nõue piirab omandi vaba kasutamist. Kuigi isikutel ei ole subjektiivset õigust nõuda kindla sisuga planeeringulahenduse kehtestamist, on neil õigus eeldada, et menetlus toimub mõistliku aja jooksul (RKHKm 3-17-643, p 14). Kohtus õigusvastase detailplaneeringu tervikuna tühistamine paneb isikud olukorda, kus planeeringu elluviimiseni jõudmine võtab veelgi kauem aega. Detailplaneeringu tervikuna tühistamise korral tuleb kohalikul omavalitsusel korrata kõiki planeerimismenetluse etappe, mis õigusvastasuseni viisid (RKHKo 3-18-529, p 36). Kui puudus, mis tõi kaasa detailplaneeringu õigusvastasuse, on lihtsasti korrigeeritav detailplaneeringu osalise tühistamisega, oleks detailplaneeringu tervikuna tühistamine ebaproportsionaalne.
32.Haldusakti osalise tühistamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb esmalt analüüsida, kas õigusvastane osa on ülejäänud haldusaktist eristatav. Haldusakti õigusvastane osa võib olla eristatav ruumiliselt, ajaliselt, isikuliselt või sisuliselt. Sisuliselt võivad omavahel olla eristatavad nt mitu sama haldusaktiga tekitatavat, muudetavat või lõpetatavat õigust või kohustust. Arvväärtuse, nt füüsikalise suuruse või rahasumma kaudu määratud haldusaktid võivad olla osaliselt tühistatavad väärtuse vähendamise teel. Planeeringutes on õigusvastane osa ülejäänud haldusaktist eristatav näiteks juhul, kui õigusvastane tingimus kehtib ainult konkreetsel piiritletaval maa-alal (RKHKo 3-3-1-15-08, p 18; 3-18-529), puudutab ainult konkreetset ehitist või rajatist (RKHKo 3-3-1-63-10; p 14) või reguleerib kindlat küsimuste ringi (vrd RKHKo 3-16-1472; 3-21-1658/35).
33.Käesoleval juhul seisneb DP õigusvastasus selles, et osal kruntidel toovad pindala ja suletud brutopind koosmõjust kaasa ÜP-s lubatust suurema hoonestustiheduse. Kooskõla ÜP-ga oleks põhimõtteliselt võimalik saavutada erinevat moodi – nii kruntide suuruse kui ka suletud brutopinna muutmise teel. Kolleegiumi hinnangul on ÜP-s nõutud hoonestustiheduse saavutamine kõige lihtsam, kui tühistada DP osaliselt suletud brutopinna osas (vt p 27). Sellisel juhul jäävad ülejäänud DP tingimused kehtima.
34.Teiseks tuleb haldusakti osalise tühistamise võimalikkuse üle otsustamisel kooskõlas HKMS § 158 lg-ga 3 hinnata, kas haldusorgan oleks andnud haldusakti ka ilma tühistatava osata. See võib kõne alla tulla näiteks juhul, kui haldusorgan oli imperatiivse õigusnormi või kaalutlusõiguse ahenemise tõttu kohustatud ülejäänud osas haldusakti andma, kui tühistatav osa on väheoluline, ei 10(12)
3-22-1248 mõjutanud haldusakti andmist või on mõni muu asjaolu, millest järeldub, et haldusorgan oleks haldusakti andnud ka ilma tühistatava osata.
35.Detailplaneeringute puhul tuleb arvestada, et need on koostatud erinevate väärtuste ja huvide omavahelise kaalumise tulemusena. Kohtul tuleb jälgida, et detailplaneeringu osaline tühistamine ei viiks kohaliku omavalitsuse poolt avaliku planeerimismenetluse tulemusel ja kaalutlusõiguse alusel detailplaneeringus kindlaks määratud huvide tasakaalu paigast. Erinevate vajaduste ja huvide väljaselgitamine ning nende vahel tasakaalu leidmine on kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomia tuum, mida kohus kohaliku omavalitsuse eest ei teosta (vt RKHKm 3-3-1-37-97, p 3; RKHKo 3-21-1658, p 50; RKPJKo 5-22-5, p 42; 5-18-4, p 49). Kui aga on ilmne, et kohalik omavalitsus oleks kehtestanud detailplaneeringu ka ilma tühistatava osata, siis on põhjendatud üksnes detailplaneeringu osaline tühistamine.
36.Käesolevas asjas on ilmne, et ÜP-s sätestatud krundi tiheduse nõude ületamine väikesel määral ei mõjutanud DP kehtestamist. Kuna ka DP-s endas oli nõue, mille kohaselt tuleb kruntide tiheduseks planeerida maksimaalselt 0,15, siis ei viita miski võimalusele, et linn oleks mõne krundi väiksema brutopinna tingimustes jätnud detailplaneeringu üldse kehtestamata või oleks andnud planeeringu õiguspärastele tingimustele hoopis teise sisu. Kolmandatel isikutel ei saanud kaebetähtaja ja kohtumenetluse jooksul tekkida ka õigustatud ootust ehitada ÜP tingimust ületavas mahus. Kavandatavate hoonete brutopinna vähendamine ei mõjuta negatiivselt kaebaja õigusi ega avalikke huve. Kuna õigusvastane osa on DP muudest osadest lahutatav ja ei mõjutanud DP kehtestamist, on kolleegiumi hinnangul proportsionaalne tühistada DP ainult osaliselt, s.o osas, milles kruntidele 1 ja 6–10 määratud brutopind toob kaasa ÜP hoonestustiheduse nõude ületamise. Selleks, et kohtuotsuse resolutsioon oleks arusaadav ja täidetav ka muude osadeta HKMS § 162 lg 4 mõttes, peab kolleegium erinevalt halduskohtust vajalikuks märkida kohtuotsuse resolutsioonis ära kehtima jääva brutopinna arvuline väärtus.
37.Kolleegium selgitab, et pärast detailplaneeringu osalist tühistamist on kohalikul omavalitsusel võimalik kohtuotsuse tulemusel tekkinud muudatused kanda detailplaneeringusse PlanS § 140 lg-s 9 sätestatud toiminguga, ilma avalikku menetlust korraldamata. Kui aga kohalik omavalitsus leiab, et detailplaneering ei ole pärast osalist tühistamist enam sobiv, siis on võimalik detailplaneeringut muuta, koostades uue sama planeeringuala hõlmava detailplaneeringu PlanS § 140 lg 7 kohaselt. IV
38.Vastustaja ja kolmandate isikute kassatsioonkaebused tuleb osaliselt rahuldada. Kohtud on valesti kohaldanud menetlusõiguse normi (HKMS § 230 lg 1). Kolleegium tühistab HKMS § 230 lg 5 p 5 alusel nii ringkonnakohtu kui ka halduskohtu otsuse tervikuna ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ja tühistab Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2022. a otsuse nr 64, millega kehtestati Pirita linnaosas Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneering kruntide suletud brutopindade osas järgmiselt: positsioonil 1 ulatuses, mis ületab 653,1 m2; positsioonil 6 ulatuses, mis ületab 240,3 m2; positsioonil 7 ulatuses, mis ületab 196,35 m2; positsioonil 8 ulatuses, mis ületab 244,95 m2; positsioonil 9 ulatuses, mis ületab 252,15 m2; positsioonil 10 ulatuses, mis ületab 252,15 m2.
39.Kuna kolleegium tühistab alama astme kohtu otsused, tuleb muuta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kolleegiumi praktikas on kaebuse osalise rahuldamise korral hinnatud seda, milline oli kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel ja kas vaidluse lõpptulemus on sellega kooskõlas (RKHKo 3-16-1472, 54). Käesoleval juhul oli kaebaja eesmärgiks vältida uute 11(12)
3-22-1248 elamute ehitamist DP ala läänepoolsesse külge. Kohtuvaidluse tulemusel tühistati DP positsioonidel 1 ja 6–10 osas, milles suletud brutopinna väärtus on vastuolus ÜP-ga. Osalise tühistamise tagajärjel jääb DP ülekaalukas osas siiski kehtima ning annab ehitusõiguse DP ala läänepoolsel küljel elamute ehitamiseks. Kolleegiumi hinnangul tähendab see kaebuse rahuldamist 10% ulatuses.
40.Kaebaja taotles esimeses kohtuastmes 25 377 euro väljamõistmist koos käibemaksuga. Sellest 25 037 eurot on õigusabikulud, 300 eurot kulud tõendina esitatud droonivideote ja -fotode hankimiseks ja 40 eurot riigilõiv kaebuse ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt. Õigusabikulude arvetelt nähtub, et 607 eurot ja 50 senti on büroo üldkulud. Teises kohtuastmes taotles kaebaja 9653 euro ja 76 sendi väljamõistmist koos käibemaksuga, millest riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel oli 20 eurot ja õigusabikulud 9633 eurot ja 76 senti. Õigusabi arvetelt nähtub, et 225 eurot on büroo üldkulud. Riigikohtus palub kaebaja välja mõista 1200 eurot õigusabikulusid ilma käibemaksuta, sellest 36 eurot on büroo üldkulud. Seega on kaebaja kandnud kõikides kohtuastmetes kokku kulusid 36 230 eurot ja 76 senti. Kolleegiumi hinnangul ei saa kogu kaebaja taotletud summat vajalikuks ja põhjendatuks pidada. Kolleegium on korduvalt selgitanud, et bürookulud ei ole kohtus välja mõistetavad (RKHKo 3-3-1-61-14, p 25; 3-20-1310, p 37.2). Arvestades asja mahtu ja keerukust, saab kolleegiumi hinnangul pidada kõigi kohtuastmete peale kokku vajalikuks ja põhjendatuks menetluskulusid 18 000 eurot. Vastustajalt tuleb välja mõista sellest 10% ehk 2000 eurot.
41.Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
42.Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Esimeses kohtuastmes taotlesid kolmandad isikud menetluskuludena 10 202 euro ja 50 sendi väljamõistmist ilma käibemaksuta. Apellatsiooniastmes on kolmandad isikud kandnud kulusid 3745 eurot ilma käibemaksuta (sh riigilõiv). Riigikohtu menetluses on kolmandad isikud tasunud kassatsioonkaebuse esitamiselt 50 eurot riigilõivu. Menetluskulude nimekirja kolmandad isikud ei esitanud. Kolleegium on varem selgitanud, et menetluskulude nimekirja esitamata jätmine ei takista tasutud riigilõivu arvestamist menetluskuluna (vt RKHKm 3-3-1-31-13, p 11; RKHKo 3-20-2291, p 21). Kolleegiumi hinnangul ei ole alust pidada kolmanda isiku poolt käesolevas vaidluses kantud kulude, sh esialgse õiguskaitse määruse peale esitatud määruskaebuse esitamise kulusid põhjendamatuks. HKMS ei näe ette, et edutu määruskaebuse esitamisel tekkinud kulud tuleks menetluskulude seast kindlasti maha arvata. Seega on kolmandate isikute menetluskulud kolme kohtuastme peale kokku 13 997 eurot ja 50 senti ilma käibemaksuta. Sellegipoolest ei oleks õiglane neid kulusid 90% ulatuses kaebajalt välja mõista (HKMS § 108 lg 11). Planeerimisotsuste puhul, mis mõjutavad märkimisväärselt kohalikku elukeskkonda, on ootuspärane, et kohalikud elanikud seda kohtus vaidlustavad. Võimaliku vaidlusega seotud kulusid saab pidada ettenähtavaks ning suure arendusega tavapäraselt kaasnevaks äririskiks. Kolleegiumi hinnangul võib kaebuse rahuldamata jätmise korral arendaja kulu tervikuna või suures ulatuses kaebaja kanda jätmine takistada heas usus populaarkaebuste esitamist (vrd RKHKo 3-3-1-67-14, p 35; 3-21-150, p 38.2). Seega peab kolleegium põhjendatuks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskuluna 7000 eurot, sealhulgas kolmanda isiku poolt kohtumenetluses tasutud riigilõiv. (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.