Taotlejad – XX ja YY Haldusorgan, kelle tegevuse peale on vaie esitatud – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.12.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX ja YY määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse YY ja XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 08.12.2020 määruse resolutsiooni p 2 peale.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde 21.12.2020 määruskaebuse ja 04.01.2021 täiendusele lisatud dokumendid digitaalse toimiku lehekülgedel 197–201 ja 213–226.
3.Jätta YY ja XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.12.2020 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
1.Justiitsministri 06.11.2020 korraldusega suleti kõik kinnipeetavad kambritesse seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga Tallinna Vanglas ning piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust ja vanglavälist suhtlemisvabadust.
2.Tallinna Vangla direktor kohaldas 10.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/52 tagasiulatuvalt meetmeid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ja isikute tervise ja elu kaitseks. Käskkirjaga piirati kinnipeetavate vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust ning vanglavälist suhtlemisvabadust järgmiselt: -
lukustati kinnise vangla eluosakonnad (p 1.1); peatati mittehädavajalikud saatmised (p 1.2); peatati kinnipeetavate eneseisolatsiooni ajaks jalutuskäigud (p 1.3); peatati päevakavajärgsed tegevused (p 1.4); jäeti ära kehakultuuriga tegelemine (p 1.5); helistamine korraldati vastavalt üksuse töökorraldusele (p 1.6);
3-20-2391 -
punktides 1.1–1.6 sätestatut kohaldati tagasiulatuvalt alates 06.11.2020 (p 2); võimaldati kauplusest osta kaupu arvestusega, et need tuleb ära tarvitada ilma külmkapis hoiustamise võimaluseta (p 4); kohaldati isikutele vanglas viibimise keeldu (pikaajaliste kokkusaamiste mittetoimumine, p 5); leevendusmeetmena jäeti ööpäevaringselt sisselülitatuks kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon (p 6).
Käskkirja õigusliku alusena on märgitud vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2, § 8 lg 2, § 69 lg 4, § 72 lg 11, justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 11 lg 1, § 8 lg 4, justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 1 lg 6, § 3 lg 2 p-d 1 ja 2 ning lähtealusena olukorra üldjuhi korraldus. Selles on välja toodud käskkirja andmise aegsed andmed koroonaviiruse leviku kohta Eestis, Euroopas ja maailmas, samuti valitsuse tegevused koroonaviiruse leviku ohjeldamisel ja Terviseameti hinnang olukorrale. Vanglas viibivad inimesed pikka aega siseruumides, samuti ei ole järelevalvemeetmete tõttu võimalik tagada inimeste vahelist distantsi. Arvestades seda, kuidas koroonaviirus levib, on vanglas oht viiruse kiireks levikuks. 10.11.2020 seisuga oli Tallinna Vanglas nakatunud seitse kinnipeetavat. Epidemioloogiline olukord mujal Eestis on kriitiline, haiglaravi vajavate inimeste arv kasvab ning võib peagi ületada haiglate ravivõimekust. Seepärast tuleb vähendada võimalust, et kinnipeetavad puutuvad kokku potentsiaalsete viirusekandjate ning saastunud pindadega. Eesmärgipärane on lõpetada mittehädavajalikud saatmised, päevakava järgsed tegevused, keelata eluosakonnas asuvate külmkappide kasutamine ning mitte lubada pikaajalisi kokkusaamisi. Toiduainete ostmisel tuleb silmas pidada, et nende hoiustamiseks ei saa külmkappi kasutada ja toiduaine tuleb realiseerimisaja jooksul ära tarvitada. Muude meetmete kohaldamine ei ole otstarbekas. Saatmisel tuleks teekond pärast iga kasutamist desinfitseerida, mis eeldab personali ja isikukaitsevahendeid. Riigil on kohustus tagada nii ohutud töötingimused vanglatöötajatele kui ohutud kinnipidamistingimused kinnipeetavatele (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 17). Vanglatöötajatele nakatumine seaks ohtu vangla julgeoleku. Avalik huvi viiruse leviku tõkestamise vastu, sh vajadus kaitsta kinnipeetavate elu ja tervist, kaalub üles kinnipeetavate ja nende lähedaste õiguse perekonnaja eraelu puutumatusele. Piirangute leevendamiseks on elekter lülitatud sisse ööpäevaringselt. Käskkirjaga kohaldatud meetmed vaadatakse üle vähemalt kord kuus, seda võib teha ka varem isiku- või osakonnapõhiselt.
3.XX ja YY esitasid Tallinna Vanglale vaided (registreeritud 09.11.2020 nr 5-15/20/349-1 ja 5-15/20/350-1) justiitsministri 06.11.2020 korralduse peale.
4.XX ja YY esitasid vanglale vaided (registreeritud 12.11.2020 nr 5-15/20/369-1 ja 16.11.2020 5-15/20/371-1) 10.11.2020 käskkirja punktide 1.1, 1.3, 1.5, 1.6, 4 (osaliselt), 5 ja 6 peale ning taotlesid uue otsuse tegemist, millega lubataks tegeleda erinevate tegevustega väljaspool kambrit.
5.YY ja XX esitasid Tallinna Halduskohtule 13.11.2020 kaebusena pealkirjastatud avalduse (täiendatud 01.12.2020), milles ei pea 10.11.2020 käskkirja põhjendatuks. Käskkirjaga kohaldatud piirangud on õigusvastased, leevendusmeetmed pole piisavad. Avalduses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus lubada tegeleda erinevate tegevustega väljaspool kambrit.
6.Tallinna Vangla tagastas XX vaide 26.11.2020 vastusega nr 5-15/20/369-5 osas, milles ta vaidlustas 10.11.2020 käskkirja punkte 1.3, 5 ja 6.
7.Tallinna Vangla tagastas YY vaide 01.12.2020 vastusega nr 5-15/20/371-4 osas, milles ta vaidlustas 10.11.2020 käskkirja punkte 1.3, 1.6, 4, 5 ja 6.
2(6)
3-20-2391
8.Tallinna Vangla palus kirjalikus vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata osas, mille peale vaideid ei esitatud (käskkirja p-d 1.2 ja 1.4) ning ülejäänud osas (YY puhul käskkirja p-d 1.1 ja 1.5 ning XX puhul käskkirja p-d 1.1, 1.5, 1.6 ja 4) rahuldamata. Avalik huvi viiruse leviku tõkestamise ja isikute elu ja tervise kaitseks kaalub üles taotlejatele piirangutest tulenevad negatiivsed mõjutused.
9.Tallinna Halduskohus vabastas 08.12.2020 määrusega taotlejad esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Esialgse õiguskaitse taotluse esitamine vaidemenetluse ajal eeldab, et haldusorganile on esitatud taotlusega seotud vaie. Taotlust tuleb seega tõlgendada nii, et YY ja XX eesmärk on liikuda vabalt osakonnasiseselt ja tegeleda kehakultuuriga. XX soovib ka piiramatult helistada ja teha kaupluses sisseoste. Kui esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine tähendab sisuliselt põhivaidluse ette äraotsustamist, peaks esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu olema ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tohiks tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju. Osakonnasisese liikumise, kehakultuuriga tegelemise, helistamise ja ostlemise ajutisest piiramisest tulenevad võimalikud negatiivsed tagajärjed on väiksemad tagajärgedest, mis võivad tekkida täiendavatest inim- ja pindkontaktidest nii taotlejatele, teistele kinnipeetavatele, vangla töötajatele kui inimestele, kellega nad väljaspool vanglat kokku puutuvad. Suur avalik huvi viiruse leviku tõkestamise ja haigestumiste vältimise vastu kaalub üles võimalikud negatiivsed tagajärjed taotlejatele.
10.Tallinna Vangla direktor jätkas 10.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/56 varem kehtestatud piiranguid neid osaliselt muutes: -
lukustati kinnise vangla eluosakonnad (p 1.1); peatati mittehädavajalikud saatmised, v.a saatmised taasühiskonnastavatesse tegevustesse kinnipeetavatele, kes ei viibi isolatsioonis (p 1.2); peatati kinnipeetavate eneseisolatsiooni ajaks jalutuskäigud (p 1.3); peatati päevakavajärgsed tegevused (p 1.4); jäeti ära kehakultuuriga tegelemine (p 1.5); helistamine korraldati vastavalt üksuse töökorraldusele (p 1.6); võimaldati kauplusest osta kaupu arvestusega, et need tuleb ära tarvitada ilma külmkapis hoiustamise võimaluseta (p 2); kohaldati isikutele vanglas viibimise keeldu (pikaajaliste kokkusaamiste mittetoimumine (p 3); kohustati väljaspool elukambrit liikudes kandma kaitsemaski või muid isikukaitsevahendeid (p 4); leevendusmeetmena jäeti ööpäevaringselt sisselülitatuks kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon (p 5); õigusselguse huvides tunnistati Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkiri nr 1-1/20/52 kehtetuks (p 6).
11.YY ja XX esitasid Tallinna Ringkonnakohtule 21.12.2020 määruskaebuse, milles paluvad tühistada Tallinna Halduskohtu 08.12.2020 määruse resolutsiooni p 2 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada igas menetlusstaadiumis. Esialgse õiguskaitse taotlusega koos on esitatud ka kaebus, mida halduskohus ei ole tagastanud kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Määrusest ei selgu, kas esialgse õiguskaitse taotlus on sisuliselt lahendatud. Kambrite lukustamine ei aita saavutada karistuse täideviimise eesmärke. Piirangud on ebaproportsionaalsed. Taotlejad on esitanud vaide Tallinna Vangla 10.12.2020 käskkirja peale (XX vaie 14.12.2020 nr 5-15/20/475-1). YY vabaneb vanglast 30.12.2020. 3(6)
3-20-2391
12.Tallinna Vangla tagastas XX vaide 29.12.2020 vastusega nr 5-15/20/575-5 osas, milles ta vaidlustas 10.12.2020 käskkirja p 5, 24.11, 02.12, 11.12 ja 12.12 jalutuskäikude mittetoimumist.
13.Justiitsministeerium jättis 28.12.2020 vaideotsusega nr 11-7/6976-2 rahuldamata XX 06.11.2020 ja 11.11.2020 vaided Tallinna Vangla 10.11.2020 käskkirja peale. Vaideotsus toimetati XX-le kätte 30.12.2020.
14.XX täiendas ringkonnakohtule esitatud avaldust 04.01.2021 ja palus jätta rahuldamata Justiitsministeeriumi 28.12.2020 vaideotsus ning uue otsusega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
YY
15.Ringkonnakohus võtab YY määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
16.YY taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal. Määruskaebuse järgi vabanes ta vanglast 30.12.2020. Kohtule on kohtute infosüsteemi vahendusel kättesaadav ka Harju Maakohtu 14.12.2020 määrus nr 1-20-3495, kust nähtub, et taotleja vabastati tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest määruse jõustumisel. Sellega on ära langenud YY esialgse õiguskaitse vajadus. YY määruskaebus jääb sel põhjusel rahuldamata. XX
17.Määruskaebusele on lisatud Tallinna Vangla 10.12.2020 käskkiri nr 1-1/20/56 (dtl 197– 201), Tallinna Vangla otsus vaide edastamise kohta Justiitsministeeriumile (dtl 213–216), 29.12.2020 vastus nr 5-15/20/575-5 vaide tagastamise kohta (dtl 217–218) ning Justiitsministeeriumi 28.12.2020 vaideotsus nr 11-7/6976-2 (dtl 219–226). Võib eeldada, et XX soovib kõigi nimetatud dokumentide asja juurde võtmist, kuigi ta on seda taotlenud vaid 04.01.2021 täiendusele lisatud dokumentide puhul. Ringkonnakohus võtab need dokumendid asja juurde, sest need on vajalikud määruskaebuse lubatavuse kontrollimiseks ning esitatud taotlustele ja seisukohtadele vastamiseks (HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 2, § 62 lg 2).
18.Ringkonnakohus kontrollib määruskaebe korras halduskohtu määruse seaduslikkust (HKMS § 203 lg 2, § 197 lg 1).Võrreldes esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitamise ajaga on asjaolud muutunud selle võrra, et XX vajab esialgset õiguskaitset seoses 10.12.2020 käskkirja, mitte 10.11.2020 käskkirjaga. Tallinna Vangla tunnistas 10.12.2020 käskkirja p-ga 6 10.11.2020 käskkirja kehtetuks. Seega saavad ka negatiivsed tagajärjed, mida XX soovib ära hoida, tuleneda 10.12.2020 käskkirjast, mitte 10.11.2020 käskkirjast. Halduskohus ei lahendanud esialgse õiguskaitse taotlust 10.12.2020 käskkirja peale, vaid 10.11.2020 käskkirja peale. Taotlus kohaldada esialgset õiguskaitset seoses 10.12.2020 käskkirjaga on esitatud seega esmakordselt ringkonnakohtule. Lisaks on vaidemenetlus 10.11.2020 käskkirja peale lõppenud: Justiitsministeerium jättis 28.12.2020 vaideotsusega nr 11-7/6976-2 rahuldamata XX 06.11.2020 ja 11.11.2020 vaided. Nimetatud vaideotsus toimetati XX-le kätte 30.12.2020. Kaebuse esitamise tähtaeg ei ole seega möödunud (HKMS § 249 lg 4). XX esitas 10.12.2020 käskkirja p-de 1, 1.1, 1.4, 1.5, 2 ja 5 peale uue vaide 14.12.2020 nr 5-
4(6)
3-20-2391 15/20/475-1, mille menetlus on pooleli. Tallinna Vangla tagastas selle osaliselt 29.12.2020 vastusega nr 5-15/20/575-5. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 10.11.2020 käskkirja kehtetuks tunnistamisega muutunud esialgse õiguskaitse taotlus lubamatuks. Puudub kahtlus, et teades, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks peab vaidlustama ka 10.12.2020 käskkirja p 6, oleks XX seda teinud. Ringkonnakohtu hinnangul on seega olemas vaidemenetlus, mille toimumise ajal oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik (vt Riigikohtu 05.03.2020 määrus nr 3-19-2221, p 9). Tõlgendus, mille järgi peaks taotluse lahendama esmalt halduskohus, seaks ohtu tõhusa õiguskaitse põhimõtte.
19.Ringkonnakohus võtab XX määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52-54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
20.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.
21.Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on vältida tagajärgi, mis raskendavad kaebuse eesmärgi saavutamist või muudavad selle võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
22.Halduskohus ei kahelnud esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuses, jättes selle rahuldamata põhjusel, et avalik huvi koroonaviiruse leviku tõkestamise vastu on ülekaalukas.
23.Ringkonnakohtu hinnangul puudub XX-l esialgse õiguskaitse vajadus seoses külmkapi kasutamise ja elektrienergia sisselülitamisega terveks ööpäevaks. Kinnipeetavate toitlustamist korraldab vangla ning toitlustamisel arvestatakse elutegevuseks vajalikku toidutarvet (VangS § 47). Asja materjalidest ei nähtu, et taotleja vajaks elutegevuseks lisaks vangla pakutavale kauplusest soetatavaid toiduaineid. Vangla on ka 03.12.2020 vastuses välja toonud, et taotleja on teinud sisseoste 5,51 euro ulatuses, mis osutab, et toiduaineid on võimalik ära tarbida. Külmkapi kasutamise piirang on seega ebamugavus, mida on võimalik kohtumenetluse ajal mõistlikul viisil taluda. Taotleja ei ole põhjendanud, missuguseid negatiivseid tagajärgi toob kaasa elektri ööpäevaringne sisselülitamine. Küsimus sellest, kas meede on piirangute leevendamiseks piisav või peaks kohaldama täiendavaid meetmeid, ei tekita esialgse õiguskaitse vajadust.
24.Ülejäänud osas võib esialgse õiguskaitse vajadust jaatada (10.12.2020 käskkirja p-d 1, 1.1, 1.4, 1.5). Sisuliselt ei nõustu XX kaaluga, mille halduskohus tema õigustele andis. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei eksinud, kui andis avalikule huvile suurema kaalu kui taotleja õigustele. Piirangute kohaldamisega kaasnevad võimalikud negatiivsed tagajärjed taotlejale on väiksemad kui potentsiaalne kinnipeetavate massilisest nakatumisest tulenev avaliku huvi kahjustamise oht. Koroonaviiruse levik Eestis on jätkuvalt laiaulatuslik. Sellest põhjustatud COVID-19 haigusesse võib nakatuda igal pool. Vangla arvestas 10.12.2020 käskkirja vastuvõtmisel ajakohaseid andmeid ja suurenenud nakatumist, sh Tallinnas ja Harjumaal. Viiruse kiire leviku ohtu võimendab haiguse võrdlemisi pikk peiteaeg, mille kestel on nakatunud isik nakkusohtlik. Kuna viirus levib õhu ja pindade kaudu, on kõige tõhusamad abinõud viiruse leviku tõkestamiseks inimeste vaheliste kontaktide vähendamine ja distantsi hoidmine. Viiruse leviku ohjeldamine vangla tingimustes on samas äärmiselt keeruline. Nt Viru Vanglas nakatus lühikese aja jooksul palju kinnipeetavaid ja mitmed töötajad. Koldes oli 03.12.2020 seisuga 250 inimest (https://www.err.ee/1193062/oopaevaga-lisandus-eestis5(6)
3-20-2391 rekordarv-koroonanakatunuid). Taoline suur nakkuskolle ohustab ühelt poolt vangla julgeolekut ja ülesannete täitmist, teiselt poolt tervishoiusüsteemi toimimist laiemalt. Arvestades samas, et vanglal on kohustus tagada ohutud töötingimused ametnikele ja kinnipidamistingimused kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele isikutele (NETS § 17), ning nii töötajatel kui kinnipeetavatel on õigustatud ootus, et nende elu ja tervis on parimal moel kaitstud, võib piiranguid pidada põhjendatuks. Ringkonnakohus arvestab seejuures, et piirangute leevendamiseks võimaldab vangla kinnipeetavatel osaleda taasühiskonnastavates tegevustes ja jalutada, helistada lähedastele vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele, kusjuures võimaldatakse pikemaid eraviisilisi telefonivestlusi, osta kauplusest kaupu; kambrites on jäetud raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt. Samuti hinnatakse regulaarselt piirangute põhjendatust. Eelnevat arvestades puudub alus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Täiendavad selgitused
25.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus eksinud, kui tõlgendas 13.11.2020 avaldust ja selle 30.11.2020 täiendust esialgse õiguskaitse taotlusena, mitte kaebusena Tallinna Vangla 10.11.2020 käskkirja vastavate punktide peale. Kohtusse pöördumise ajal oli taotlejatel pooleli vaidemenetlus ning vastavasisuline kaebus oleks tulnud tagastada. Taotlejad on 13.11.2020 avalduses selgelt viidanud vaidemenetluse toimumisele ja asjaolule, et soovivad kiires korras esialgset õiguskaitset, sest nende õigused on kaalukamad kui avalikud huvid. Seepärast ei saada ringkonnakohus halduskohtule asja tagasi ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Kui taotlejad soovivad vaidlustada 10.11.2020 käskkirja osas, milles nende vaie tagastati, on neil võimalik seda teha, esitades halduskohtule vastavasisuline kaebus.
26.Eelnevat arvestades jäävad määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.12.2020 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.