XX kaebus Tallinna Vangla 10.12.2020 käskkirja nr 11/20/56 ja Justiitsministeeriumi 29.01.2021 vaideotsuse nr 11-7/7657-2 peale
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla Vastustaja – Justiitsministeerium
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 5. märtsi 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 5. märtsi 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-405 resolutsiooni punktide 2 ja 6 peale.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 5. märtsi 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-405 resolutsiooni punktid 2 ja 6 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 252 lg 7, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/52 kohaldati tagasiulatuvalt meetmeid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ning isikute tervise ja elu kaitseks. Käskkirjaga piirati kinnipeetavate vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust ning vanglavälist suhtlemisvabadust järgmiselt: lukustati kinnise vangla eluosakonnad (p 1.1); peatati mittehädavajalikud saatmised (p 1.2); peatati kinnipeetavate eneseisolatsiooni ajaks jalutuskäigud (p 1.3); peatati päevakavajärgsed tegevused (p 1.4); jäeti ära kehakultuuriga tegelemine (p 1.5); helistamine korraldati vastavalt üksuse töökorraldusele (p 1.6); punktides 1.1–1.6 sätestatut kohaldati tagasiulatuvalt alates 06.11.2020 (p 2); võimaldati kauplusest osta kaupu arvestusega, et need tuleb ära tarvitada ilma külmkapis hoiustamise võimaluseta (p 4); kohaldati isikutele vanglas viibimise keeldu (pikaajaliste kokkusaamiste mittetoimumine, p
3-21-405 5); leevendusmeetmena jäeti ööpäevaringselt sisselülitatuks kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon (p 6).
2.Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/56 jätkati 10.11.2020 kehtestatud piirangute kohaldamist, neid osaliselt muutes: lukustati kinnise vangla eluosakonnad (p 1.1); peatati mittehädavajalikud saatmised, v.a saatmised taasühiskonnastavatesse tegevustesse kinnipeetavatele, kes ei viibi isolatsioonis (p 1.2); peatati kinnipeetavate eneseisolatsiooni ajaks jalutuskäigud (p 1.3); peatati päevakavajärgsed tegevused (p 1.4); jäeti ära kehakultuuriga tegelemine (p 1.5); helistamine korraldati vastavalt üksuse töökorraldusele (p 1.6); võimaldati kauplusest osta kaupu arvestusega, et need tuleb ära tarvitada ilma külmkapis hoiustamise võimaluseta (p 2); kohaldati isikutele vanglas viibimise keeldu (pikaajaliste kokkusaamiste mittetoimumine (p 3); kohustati väljaspool elukambrit liikudes kandma kaitsemaski või muid isikukaitsevahendeid (p 4); leevendusmeetmena jäeti ööpäevaringselt sisselülitatuks kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon (p 5); õigusselguse huvides tunnistati Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkiri nr 1-1/20/52 kehtetuks (p 6).
3.XXesitas 14.12.2020 Tallinna Vanglale vaide nr 5-15/20/475-1, milles palus 10.12.2020 käskkirja p-d 1, 1.1, 1.4, 1.5 ja 5 kehtetuks tunnistada. Tallinna Vangla tegi 18.12.2020 kirjaga vaide esitajale ettepaneku vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. XX esitas 23.12.2020 vastuse. Tallinna Vangla edastas 29.12.2020 kirjaga vaide lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium jättis 29.01.2021 vaideotsusega nr 11-7/76572 vaide rahuldamata.
4.Tallinna Ringkonnakohus edastas 25.02.2021 Tallinna Halduskohtule XX haldusasjas nr 3-20-2391 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud kaebusena pealkirjastatud avalduse Tallinna Halduskohtu 08.12.2020 määruse p 2 tühistamiseks. Ringkonnakohus leidis, et tegemist on kaebusega Tallinna Vangla 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 ja Justiitsministeeriumi 29.01.2021 vaideotsuse nr 11-7/7657-2 peale ning esialgse õiguskaitse taotlusega käskkirja alusel kohaldatud piirangutest vabastamiseks ja kambriväliste tegevustega tegelemise võimaldamiseks. Kaebuses leitakse, et käskkirjaga kohaldatud piirangud ei ole proportsionaalsed ja on põhiseadusega vastuolus. Avalik huvi ei ole kaalukam. Vangla on rikkunud kohustust kohelda kinnipeetavaid viisil, mis austab nende inimväärikust.
5.Tallinna Vangla palus 02.03.2021 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Piirangute kohaldamisega kaasnevad võimalikud negatiivsed tagajärjed kaebajale on väiksemad kui potentsiaalne kinnipeetavate massilisest nakatumisest tulenev avaliku huvi kahjustamise oht. Kuivõrd asjas esineb ülekaalukas huvi viiruse leviku tõkestamisel kõigi isikute elu ja tervise kaitseks, samuti on ka väljaspool vanglat kehtestatud mitmeid piiranguid, sh eneseisolatsioonikohustus, on ka piirangute kehtestamine vanglas viibivate isikute suhtes proportsionaalne ja avalikes huvides vajalik meede. Vangla tagab vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-le 47 kõikide kinnipeetavate nõuetekohase toitlustamise riigi kulul ning vangla kauplusest sisseostude tegemine on lisavõimalus. Kuivõrd ka kõik vangla kaupluses müüdavad kaubad ei vaja hoiustamist külmkapis ning kaebaja on jätkanud kauplusest küllaltki suurte summade eest sisseostude tegemist, on alust arvata, et kabeajal on võimalik mõistlikult kaubad ära tarbida. Kaebaja on Tallinna Vangla 04.11.2020 käskkirjaga nr 5-3/20/1322 ja 28.01.2021 käskkirjaga nr 5-3/21/107 määratud tööle Tallinna Vangla majandustöödele. Kaebajale on tagatud VangS § 55 lg-s 2 sätestatud jalutuskäigud värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Seega on kaebajal ka liikumispiirangute kehtivuse ajal olnud pidevalt võimalus viibida väljaspool elukambrit.
2(6)
3-21-405 Kaebajal on võimalik kehakultuuriga tegeleda kambris viibides, tehes nt oma keharaskusega erinevaid harjutusi. Samuti on kaebajal võimalik teha harjutusi värskes õhus toimuvate jalutuskäikude ajal. Vangla sisekorraeeskirja § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Kaebaja on ajavahemikul 01.01–02.03.2021 teinud 42 telefonikõnet ning need on toiminud sagedamini kui üks kord nädalas. Seega on kaebajal võimalus telefoni teel lähedatega suhelda. Lisaks helistamisele on kaebajal võimalik lähedastega suhelda kirja teel (kokkusaamisi kaebajal ei toimu). Kõige tõhusamad abinõud viiruse leviku tõkestamiseks on inimestevaheliste kontaktide vähendamine ja distantsi hoidmine. Arvestades, et vanglal on kohustus tagada ohutud töötingimused ametnikele ja kinnipidamistingimused kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele isikutele, ja nii töötajatel kui kinnipeetavatel on õigustatud ootus, et nende elu ja tervis on parimal moel kaitstud, on piirangud põhjendatud. Et vähendada piirangute negatiivseid mõjutusi, on jäetud kambrite raadio, elektri ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt, vangla võimaldab kinnipeetavatel osaleda taasühiskonnastavates tegevustes. Samuti hinnatakse regulaarselt piirangute põhjendatust.
6.Justiitsministeerium palus 02.03.2021 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Ettevaatusabinõude rakendamine viiruse leviku tõkestamiseks on põhjendatud. VangS § 41 lg 2 kohaselt on kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatud seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Vangla julgeolek hõlmab ka vanglas viibivate isikute tervise kaitsmist. Kõigi VangS-s ette nähtud subjektiivsete õiguste tagamine on võimalik vaid juhul, kui vangla töötab ja toimib tavaolukorras. Ei saa eeldada, et olukorras, kus kõikide vangide elud on potentsiaalses ohus, ei tohiks vangla rakendada elu ja tervise kaitseks vajalikke meetmeid. Kuna olukord ei ole ka viimaste kuude vältel stabiliseerunud, tuleb olukorda pidevalt jälgida ja rakendada neid meetmeid, mis on kooskõlas teadlaste ja tervishoiutöötajate soovitustega. Arvestades, et vangla tavarežiimi taastamine tooks suure tõenäosusega kaasa uue nakkuskolde, ei ole võimalik piiranguid praegu leevendada. Piirangute mõju ei saa pidada pöördumatuks. Samas on piirangute kehtestamine õigustatud kõikide vanglas viibivate isikute elu ja tervise kaitseks.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 05.03.2021 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest (p 1), jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks (p 2), jättis kaebuse käiguta (p 3), andis kaebajale 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (p 4), selgitas, et riigilõivu tasumata jätmisel tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult (p 5), jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (p 6). Võttes aluseks Tallinna Vangla esitatud kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõtte andmed perioodi 25.10.2020–24.02.2021 kohta, on kaebaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul olnud kokku 322,25 eurot. Nimetatud summast on VangS § 44 lg 2 alusel tehtud makseid 161,13 euro ulatuses. Arvestades mh vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib kinnipeetavate puhul eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast. Arvestades töötasu alammäära 584 eurot, saab ühes kuus lisaks arvestada mahaarvamisi 29,20 euro ulatuses, 4-kuulisel perioodil kokku 116,80 eurot (4 × 29,20 = 116,80). Kaebaja nelja kuu põhjal arvutatud kahe kuu keskmiseks sissetulekuks on 22,16 eurot ((322,25 – (161,13 + 116,80)) ÷ 4 × 2 = 22,16). Seega ei ole kaebaja kahe kuu keskmine sissetulek piisav, et katta nii esialgse õiguskaitse taotluselt kui kaebuselt tasutav riigilõiv, kokku 30 eurot. Kohus peab 3(6)
3-21-405 põhjendatuks rahuldada kaebaja menetlusabi taotlus osaliselt ning vabastada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu maksmisest. Samas on kaebaja kahe kuu keskmine sissetulek piisav, et katta kaebuselt tasutava riigilõivu (15 eurot) summa. Seega ei vabasta kohus kaebajat kaebuselt tasutava riigilõivu maksmisest. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Vangla 10.12.2020 käskkirjaga (sh p-des 1.1, 1.2, 1.4, 1.5 ja 2) kehtestatud piirangud takistavad tavapärasest ulatuslikumal määral kinnipeetavate vanglasisest liikumist ja kambriväliseid tegevusi. Seetõttu tuleb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust jaatada. Kuivõrd kaebaja taotleb vangla 10.12.2020 käskkirja p-de 1.1, 1.2, 1.4, 1.5 ja 2 tühistamist, siis käskkirja kehtivuse peatamine vaidlusaluste punktide osas tähendaks põhivaidluse osas seisukoha võtmist. Avalik huvi viiruse leviku tõkestamiseks, vangla personali ja kinnipeetavate tervise säästmiseks ning vangla toimimise ja julgeoleku tagamiseks kaalub praegusel hetkel üles piirangute potentsiaalsed mõjud kaebaja subjektiivsetele õigustele. Viiruse leviku tase on kõrge ning selle peatamiseks on vajalik rakendada tõhusaid meetmeid. Üleriigiliselt rakendatakse rangemaid piiranguid, et kontaktide teket vähendada ning seega viiruse levik kontrolli alla saada. Vangla oma suletud keskkonnaga on eriti vastuvõtlik viiruse kiirele levikule, kui kas vangla personal või kinnipeetavad puutuvad nakkusega kokku. Personali nakatumine häirib vangla töökorraldust ning võib seada ohtu seal julgeoleku tagamise. Nakkuse laialdane levik kinnipeetavate seas seab ohtu aga tervise ning ka meditsiiniasutuste ja -personali üldise võimekuse nakkuskriisiga toime tulla. Seega ei saa ka vangla teatud piirangutest puutumata jääda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.XX palub 11.03.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 05.03.2021 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 6. Kaebaja on halduskohtusse kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud. Määrusest ei selgu, kas halduskohus vaatas esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimuse sisuliselt läbi. Määruse resolutsiooni p 6 on õigusvastane, sest VangS ei näe ette inimväärikust mitteaustavat kohtlemist. Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirjas ja Justiitsministeeriumi vaideotsuses on ekslikult tõlgendatud VangS § 4 lg-t 2 ning esineb VangS § 41 lg 1 rikkumine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg 1 alusel XX määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
10.Halduskohus on õigesti arvutanud kaebaja sissetuleku ning leidnud, et kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmisest sissetulekust 22,16 eurot ei piisa riigilõivu tasumiseks nii esialgse õiguskaitse taotluse kui kaebuse esitamiselt (kokku 30 eurot). Halduskohus rahuldas menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Põhjendatud oli ka halduskohtu seisukoht, et kaebaja nelja kuu keskmine sissetulek (22,16 eurot) on piisav riigilõivu
11.XX märgib määruskaebuses, et kaebuse esitamisel on riigilõiv tasutud ning on koos määruskaebusega esitanud 28.02.2021 Tallinna Vanglale esitatud avalduse riigilõivu 15 eurot tema arvelt üle kandmiseks, samuti Tartu Vangla 04.03.2021 maksekorralduse selgitusega „riigilõiv XX taotluselt Tallinna Vangla 29.12.2020 otsusega nr 5-15/20/575-5, XX avaldus 28.02.21“. Seoses eelnevaga selgitab ringkonnakohus, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja viidatud selgitusega tasutud riigilõiv 15 eurot seotud haldusasjaga 3-21-435, mitte praeguse haldusasjaga.
12.Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on vältida tagajärgi, mis raskendavad kaebuse eesmärgi saavutamist või muudavad selle võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
13.Halduskohus on vaidlustatud määruses seisukohal, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuid jättis taotluse rahuldamata, sest leidis, et avalik huvi koroonaviiruse leviku tõkestamise vastu on ülekaalukas. Seega on halduskohus lahendanud taotluse sisuliselt.
14.Ringkonnakohtu hinnangul puudub XXl esialgse õiguskaitse vajadus seoses külmkapi kasutamise ja elektrienergia sisselülitamisega terveks ööpäevaks (10.12.2020 käskkirja p-d 2 ja 5). Kinnipeetavate toitlustamist korraldab vangla ning toitlustamisel arvestatakse elutegevuseks vajalikku toidutarvet (VangS § 47). Asja materjalidest ei nähtu, et taotleja vajaks elutegevuseks lisaks vangla pakutavale kauplusest soetatavaid toiduaineid. Kuivõrd kõik vangla kaupluses müüdavad kaubad ei vaja hoiustamist külmkapis ning vanglasiseselt isikuarvelt nähtuvalt on kaebaja jätkanud kauplusest küllaltki suurte summade eest sisseostude tegemist, siis on alust arvata, et kaebajal on võimalik mõistlikult kaubad ära tarbida. Külmkapi kasutamise piirang on ebamugavus, mida on võimalik kohtumenetluse ajal mõistlikul viisil taluda. Taotleja ei ole põhjendanud, missuguseid negatiivseid tagajärgi toob kaasa elektri ööpäevaringne sisselülitamine. Küsimus sellest, kas meede on piirangute leevendamiseks piisav või peaks kohaldama täiendavaid meetmeid, ei tekita esialgse õiguskaitse vajadust.
15.Ülejäänud osas saab esialgse õiguskaitse vajadust jaatada (10.12.2020 käskkirja p-d 1.1, 1.2, 1.4, 1.5). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus eksinud, kui andis avalikule huvile suurema kaalu kui kaebaja õigustele. Piirangute kohaldamisega kaasnevad võimalikud negatiivsed tagajärjed taotlejale on väiksemad kui potentsiaalne kinnipeetavate massilisest nakatumisest tulenev avaliku huvi kahjustamise oht. Koroonaviiruse levik Eestis on laiaulatuslik. Sellest põhjustatud COVID-19 haigusesse võib nakatuda igal pool. Vangla arvestas 10.12.2020 käskkirja vastuvõtmisel ajakohaseid andmeid ja suurenenud nakatumist, sh Tallinnas ja Harjumaal. Viiruse leviku ohtu võimendab haiguse võrdlemisi pikk peiteaeg, mille kestel on nakatunud isik nakkusohtlik. Kuna viirus levib õhu ja pindade kaudu, siis on kõige tõhusamad abinõud viiruse leviku tõkestamiseks inimeste vaheliste kontaktide vähendamine ja distantsi hoidmine. Arvestades, et vanglal on kohustus tagada ohutud töötingimused ametnikele ja kinnipidamistingimused kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele isikutele, ning nii töötajatel kui kinnipeetavatel on õigustatud ootus, et nende elu ja tervis on parimal moel kaitstud, võib piiranguid pidada põhjendatuks. Arvesse tuleb võtta, et piirangute leevendamiseks võimaldab vangla kinnipeetavatel osaleda taasühiskonnastavates tegevustes ja jalutada, helistada lähedastele vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele (seejuures võimaldatakse pikemaid eraviisilisi 5(6)
3-21-405 telefonivestlusi), osta kauplusest kaupu; kambrites on jäetud raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt. Samuti hinnatakse regulaarselt piirangute põhjendatust. Seega puudub alus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks.
16.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.03.2021 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 6 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.