Otsuse avalikult teatavaks 4. juuni 2020, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-19-2003
Haldusasi
XX, YY ja QQ kaebus Saue Vallavalitsuse 14.02.2018 korralduse nr
„Projekteerimistingimuste määramine Vanamõisa küla Ojametsa kinnistule mobiilside masti ehitusprojekti koostamiseks“ tühistamiseks ja Saue Vallavalitsuse 03.04.2019 ehitusloa nr 1912271/07616 tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja 1: XX Kaebuse esitaja 2: YY Kaebuse esitaja 3: QQ Kaebajate esindaja: vandeadvokaat Martin Kruus Vastustaja: Saue vald Kolmas isik: Tele 2 Eesti Aktsiaselts (registrikood: 10069046)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada Saue Vallavalitsuse 14.02.2018 korraldus nr 211 „Projekteerimistingimuste määramine Vanamõisa küla Ojametsa kinnistule mobiilside masti ehitusprojekti koostamiseks“ ja Saue Vallavalitsuse 03.04.2019 ehitusluba nr 1912271/07616.
2.Mõista Saue vallalt kaebajate XX, YY ja QQ kasuks välja menetluskulud kokku summas 3226 eurot.
3.Mõista Tele 2 Eesti Aktsiaseltsilt kaebajate XX, YY ja QQ kasuks välja menetluskulud kokku summas 115,20 eurot.
4.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 6. juulil 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saue Vallavalitsuse 14.02.2018 korraldusega nr 211 väljastati projekteerimistingimused aadressile Ojametsa, Vanamõisa küla, Saue vald mobiilsidemasti ehitamiseks (tl 11 ja selle pöördel). Saue Vallavalitsus väljastas 03.04.2019 ehitusloa nr 1912271/07616 aadressile Ojametsa, Vanamõisa küla, Saue vald 42 meetri kõrguse raadio, televisiooni või mobiiltelefoni saate- või ülekandemasti ehitamiseks (tl 12-14p).
2.XX, YY ja QQ esitasid 25.10.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saue Vallavalitsuse 14.02.2018 korralduse nr 211 „Projekteerimistingimuste määramine Vanamõisa küla Ojametsa kinnistule mobiilside masti ehitusprojekti koostamiseks“ tühistamiseks ja Saue Vallavalitsuse 03.04.2019 ehitusloa nr 1912271/07616 tühistamiseks. Ühes kaebusega esitasid kaebajad kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles paluvad peatada Saue Vallavalitsuse 03.04.2019 ehitusloa nr 1912271/07616 täitmine kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas ning keelata haldusakti (ehitusloa) adressaadil Tele2 Eesti Aktsiaseltsil, registrikood 10069046 (ehitamisest huvitatud isik), haldusaktis reguleeritud tegevus.
3.28.10.2019 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ning palus vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlusele.
4.04.11.2019 määrusega jättis kohus kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 28.04.2020 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5.Kaebuse esitajad paluvad kaebuse rahuldada. Kaebajate seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Kaebuse esitajad selgitavad esmalt, et XX (edaspidi ka Kaebaja I) kuulub Saue vallas Vanamõisa külas asuv xxxxxx kinnistu, katastritunnus xxxxxxxxxxx, ning sellega külgnev xxxxxxxx kinnistu, katastritunnus xxxxxxxxx (tl 8-9), millel asub Kaebaja I koduks olev kahepereelamu. YY ja QQ (edaspidi ka Kaebajad II ja III) kuulub ühisomandina Saue vallas Vanamõisa külas asuv xxxxxxx kinnistu, katastritunnus xxxxxxxxxx (tl 10), millel asub pere koduks olev kahepereelamu. Peres kasvavad veel 4 alaealist last. Kinnistu, katastritunnusega 72701:001:1048, millele mobiilsidemasti ehitatakse, piirneb Kaebajale I kuuluva xxxxxxx kinnistuga. Ehitatav mobiilside mast asub Kaebaja I kinnistu
piirist ca 30 m kaugusel ja elamu vahetus läheduses (130 m kaugusel) ning Kaebajate II ja III kinnistu ja eramu vahetus läheduses (140 m kaugusel) (tl 15 ja selle pöördel). Kaebajate kinnistutelt ja elamust on ehitatav mobiilsidemast valmimise korral väga hästi näha ja visuaalselt tajutav. 30.09.2019 esitasid nii kaebajad kui paljud teised Vanamõisa küla elanikud Saue Vallavalitsusele pöördumise, milles palusid peatada Vanamõisa küla sideteenuse masti ehitus ja tühistada ehitusluba nr 1912271/07616 (tl 16-18p). 15.10.2019 Saue Vallavalitsuse vastuses nr 5-5/6345-1 vallavalitsus ei nõustunud haldusakti kehtetuks tunnistamisega (tl 19-20).
5.2.Kaebajad rõhutavad, et antud juhul ei ole Saue Vallavalitsus neid menetlusse kaasanud ega projekteerimistingimuste eelnõud tutvumiseks esitanud, millega on rikkunud EhS § 31 lg 3, lg 4 p 2 ja lg 5 ja HMS § 4 lg 2. Arvestades, et projekteerimistingimustega ette nähtud 42 meetrine mobiilsidemast asub kaebajate kinnistute ja elamute vahetus läheduses ning sellega kaasnevat olulist negatiivset mõju kaebajatele, siis on ilmne, et Saue Vallavalitsus oleks pidanud kaebajad kaasama projekteerimistingimuste menetlusse, esitama kaebajatele projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks ning arvestama kaebajate arvamusega projekteerimistingimuste andmisel. Projekteerimistingimuste väljastamine on analoogne detailplaneeringu kehtestamisele. Mõlemal juhul on kohalikul omavalitsusel lahenduse otsustamisel kaalutulusruum ning menetluse tulemuseks võib olla huvitatud isikule ehitusõiguse andmine. Mõlemal juhul on sisuliselt tegemist eelhaldusaktiga ehitusloale, mis võib avaldada mõju ümbruskonna teiste kinnisasjade omanikele. Riigikohtu praktika kohaselt on planeerimismenetluses isiku õigeaegsel kaasamisel ja ärakuulamisel planeerimismenetluses suurem roll võrreldes tavapärase haldusmenetlusega, samuti tuleb planeeringu menetlemise käigus kohalikul omavalitsusel piisava tõhususega täita planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevaid kohustusi avalikkuse kaasamisel, erinevate seisukohtade arvesse võtmise võimalikkuse kaalumisel ja erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel. Riigikohus on asunud seisukohale, et ettepanekute tegemise õiguse mõte seisneb eeskätt selles, et isikutel oleks võimalik kaitsta oma või avalikke huve, mis võivad olla vastuolus planeeringu algatajate eesmärkidega. Arvestades ehitatava masti lähedust kaebajate kinnistutele ning sellega kaasnevat negatiivset mõju, oleks sarnaselt detailplaneeringu menetlusele pidanud kaebajad kaasama projekteerimistingimuste menetlusse. Saue Vallavalitsus oleks pidanud arvestama kaebajate arvamusega ning kaaluma projekteerimistingimuste andmata jätmist või nende andmist viisil, mis ei riivaks intensiivselt kaebajate õigusi. Kaebajate kaasamise korral oleks võinud olla tulemuseks teistsuguse sisuga haldusakt, sh pole välistatud, et ehitusluba poleks antud või oleks antud kaebajaid vähem riivavate tingimustega. On võimalik, et kaebajate arvamusi ära kuulates oleks muudetud masti asukohta ja see püstitatud kaebajate kinnistutest kaugemale. Eeltoodust tulenevalt on kaebajad seisukohal, et projekteerimistingimuste andmisel on rikutud EhS § 31 lg-st 3 lg-st 4 p-st 2 tulenevaid menetlusnorme, mis on viinud õigusvastase haldusakti andmiseni. Seega kuulub haldusakt tühistamisele. Kaebajad ei nõustu vastustaja seisukohaga selles, et kaebajaid vaidlusaluste projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljaandmise menetlusse ei tulnud kaasata seetõttu, et EhS § 31 lg 3 näeb ette kohustuse kaasata vajadusel menetlusse üksnes kinnisasjaga piirneva kinnisaja omanik. Esiteks nähtub käesolevas vaidluses esitatud tõenditest, et kaebajale I kuuluv kinnisasi piirneb kinnisasjaga, millele kõnealune sidemast püstitati. Teiseks näevad nii EhS §
31 lg 4 p 2 kui ka EhS § 42 lg 7 p 2 ette, et projekteerimistingimuste eelnõu ning ehitusloa eelnõu esitatakse tutvumiseks isikule, kelle huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Olulise ruumilise mahuga ehitise (42 m kõrgune sidemast) püstitamiseks esitatud taotluse puhul pidi vastustaja vältimatult eeldama, et see võib puudutada nii naaberkinnistute omanike kui ka läheduses asuvate maaomanike ning elanike huve. Kaebajate hinnangul ei olnud vastustajal võimalik kaalumismenetlust teostamata anda hinnangut küsimusele sellest, kas ja missugusel määral võib planeeritav ehitis kaebajate huve puudutada, samuti seda, kas ja missuguses ulatuses on avalik huvi või kolmandate isikute spetsiifiline huvi kaalukam võimalikust kaebajate huvide riivest. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et selline kaalumine oleks menetluses üldse läbi viidud. Samuti on arusaamatu ja põhjendamata, et sellisesse protsessi ei ole kaasatud kaebajaid (ja ka kolmandaid isikuid) kelle huve võis vastav küsimus puudutada. Vaidlust ei saa olla selles, et mobiilsidemasti püstitamine naaberkinnistule või elukondlike hoonete lähedusse avaldab mõju naaberkinnistu ja läheduses asuvate elukondlike kinnisasjade väärtusele. Sealjuures ei oma sisulist tähendust küsimus sellest, kas ja missugune on mastile paigutatud sideseadmete kiirgusfooni tegelik ning tuvastatud mõju inimeste tervisele. Kinnistu väärtust vähendab elanikkonna üldine veendumus, mille kohaselt on selline mõju negatiivne. Ka juhul, kui selline veendumus ei ole objektiivsetel asjaoludel teaduslikult põhjendatud, muudab selline veendumus paratamatult inimeste ostukäitumist ja vähendab seeläbi naaberkinnistute hinda, kuivõrd sideseadmete masti vahetus läheduses ei soovi inimesed üldjuhul elada (tl 65-72). Asjaolu, et naabrusesse püstitatav sidemast on elanikele üldiselt vastumeelne, kinnitab veenvalt käesolevas asjas esitatud kaebuse lisa 5 (tl 16-18 p). Kaebajate arvates on ilmselge, et üldine vastumeelsus sedalaadi rajatiste suhtes mõjutab ka naabruses asuvate kinnistute turuväärtust. Sidemasti püstitamine naaberkinnistule vähendab kahtlusta kaebajale I kuuluva kinnisasja väärtust sõltumata sellest, et temale kuuluv kinnistu on hoonestamata ning selle sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Maa sihtotstarvet on võimalik muuta ning on ilmselge, et sidemasti püstitamisega naaberkinnistule on kaebaja I minetanud võimaluse võõrandada endistel tingimustel temale kuulunud maatükk elukondliku kinnisvaraarenduse potentsiaalse objektina.
5.3.Kaebajad toovad välja, et planeerimistingimustes ja nende aluseks olevas korralduses puuduvad mistahes põhjendused selle kohta, et EhS § 26 lg-s 3 loetletud asjaolusid oleks projekteerimistingimuste andmisel arvesse võetud. Sealhulgas puuduvad mistahes kaalutlused selle kohta, kas mobiilsidemast sobib antud piirkonnas väljakujunenud keskkonda ning kuidas see mõjutab naaberkinnisasjade omanike õigusi. Puuduvad kaalutlused masti alternatiivsete asukohtade valimise osas ning vaidlusalusesse piirkonda masti püstitamise vajaduse kohta. Kaebajad leiavad, et käesoleval juhul ei saa olla kahtlust selles, et sidemasti rajamine puudutas kõigi kaebajate huve. Vastustaja kohustuseks oli nii projekteerimistingimuste kui ehitusloa andmise menetluses sellise huvi ulatus ja intensiivsus välja selgitada ning kaaluda seda huvi vastukaaluks kolmanda isiku kui taotleja ja väidetavalt vastustaja poole pöördunud maaomanike huvidega, kes soovisid sidekvaliteedi parandamiseks uue masti püstitamist. Samuti tuli vastavaid huve kaaluda avaliku huvi seisukohalt. Sellist kaalumist ei ole menetluses toimunud ja sellele ei tugine vastustaja ka kohtule esitatud seisukohtades. Vastustaja vastuses on esitatud paljasõnalised väited selle kohta, et vastustaja poole on pöördunud mitmed maaomanikud sooviga parandada piirkonnas mobiilside kvaliteeti. Ühtegi tõendit selliste pöördumiste kohta vastustaja esitanud ei ole. Vastustaja on jätnud kaalumata huvitatud osapoolte vastastikused soovid ja huvid. Planeerimistingimuste punktis 1 ehitusprojektile seatavate nõuete loetlemine ei ole EhS § 26 lg-s 3 loetletud asjaolude arvesse võtmine ning nõuetekohase kaalutlusõiguse läbiviimine.
Seetõttu on projekteerimistingimused antud ilma sisulist kaalutlust läbi viimata, mis ei võimalda puudutatud isikutel, ega ka kohtul kontrollida, kuidas on Saue Vallavalitsus jõudnud järeldusele, et EhS § 26 lg-s 3 loetletud asjaolusid on projekteerimistingimuste andmisel arvesse võetud ega ka seda, kas projekteerimistingimuste andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid haldusmenetluse olulisi põhimõtteid. Ulatusliku kaalutlusruumi alusel antud haldusakti puhul on sellise kaalutluse puudumine oluline puudus, mis on juba iseseisvalt alus haldusakti tühistamiseks.
5.4.Kaebajad leiavad, et projekteerimistingimused kahjustavad ebamõistlikult kaebajate õigusi. EhS § 26 lg 3 p 2 järgi tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada, et need ei oleks vastuolus isikute õigustega ning EhS § 32 p 5 järgi keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimistingimuste alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi. Seega kolmandate isikute õiguste riive on oluline asjaolu, mida tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvesse võtta. Sellest järeldub, et projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseks on ainuüksi võimalus, et eksisteerib kolmanda isiku õiguste ülemäärane riive. Ehk teisisõnu piisab üksnes võimalusest, et esineb kolmanda isiku õiguste ülemäärane riive ning see on EhS § 32 p-st 5 tulenevalt aluseks projekteerimistingimuste andmisest keeldumisele. Kolmandate isikute all tuleb eelkõige silmas pidada kavandatava ehitise naabruskonna kinnisasjade omanikke, kelle õigusi võib kavandatav ehitis negatiivselt mõjutada. Kaebajad on seisukohal, et 42 meetrise mobiilsidemasti ehitamisel kaebajate kinnistute ja elamute lähedusse kaasneb oht inimeste tervisele ja varale ning kinnisvara väärtuse vähenemine. Saue Vallavalitsus on andnud ehitusloa 42 meetri kõrguse raadio, televisiooni või mobiiltelefoni saate- või ülekandemasti ehitamiseks. Masti kasutusele võtmine eeldab mastile tehnika paigaldamist, mis edastavad erinevat liiki elektroonilise side signaale. Sellega kaasneb ka elektromagnetkiirgus. Euroopa Nõukogu on resolutsioonis nr 1815 (2011) (10) (leitav veebilehelt https://assembly.coe.int/nw/xml/XRef/Xref-XML2HTML-en.asp?fileid=17994) andnud järgmise soovituse: ”Võtta kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vähendada kokkupuudet elektromagnetväljadega, eriti nendega, mida tekitavad mobiiltelefonide raadiosagedused, ja eriti laste ja noorukite kokkupuudet, kelle risk haigestuda ajukasvajasse näib olevat suurim.“ Euroopa Nõukogu soovitab kohaldada ALARA (as low as reasonably achievable ehk nii madal kui mõistlikult saavutatav) põhimõtet, mis puudutab elektromagnetväljade või kiirguse nii termilist (soojuslikku) kui ka mittetermilist (mittesoojuslikku) või bioloogilist mõju. Seega on kaebajatel põhjendatud kahtlus, et mobiilsidemasti tööga võib kaasneda negatiivne mõju mobiilsidemasti läheduses elavatele inimeste, sh nelja alaealise lapse tervisele. Kaebajad rõhutavad, et kuna tehakse ettevalmistusi 5G mobiilsidevõrgu kasutusele võtmiseks, mida on veel väga vähe uuritud, siis ei saa kiirguse negatiivset mõju täielikult välistada. Kiirgusinfo.ee veebilehel https://www.kiirgusinfo.ee/nahtamatu-oht-mis-on-5g-ja-asjade-internet / avaldatud info kohaselt pöördus 2017. aasta septembris üle 180 teadlase ja arsti Euroopa Komisjoni poole, nõudes 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist (eestikeelne tõlge: http://www.kiirgusinfo.ee/teadlased-ja-arstid-hoiatavad-5g-voimalike-tosiste-tervisemojudeeest/ ), kuni selle ohutus elusorganismidele ja keskkonnale on tõestatud./.../ Kui juba tänaseks on leidnud tõestust, et mobiilisaatjate lähedal (eriti mõnesaja meetri raadiuses) elamine avaldab inimeste tervisele kahjulikku mõju/.../. Arvestades, et inimestel on põhjendatud hirm, et mobiilsidemasti tööga võib kaasneda negatiivne mõju nii täiskasvanute kui laste tervisele, siis on kaebajatel keerulisem mobiilsidemasti juures olevat kinnistut edaspidi müüa. Mobiilsidemasti lähedus kaebajate
kinnistutele vähendab kinnistu hinda. Kiirgusinfo.ee veebilehel on 11.10.2019 avaldatud uuringu tulemused, mille kohaselt ligi pooled küsitletutest ei soetaks mingi hinna eest endale elukohta mobiilimasti kõrval. (Artikkel on kättesaadav aadressilt https://www.kiirgusinfo.ee/uuring-ligi-pooled-kusitletutest-ei-soetaks-mingi-hinna-eestendale-elukohta-mobiilimasti-korval/ ). Kaebajate eelnevat seisukohta kinnitab muuhulgas ka Riigikohtu 11.10.2019 lahend, milles Riigikohtu kolleegium on käesoleva vaidluse asjaoludega väga sarnases asjas leidnud, et lubades mobiilimasti rajamist kaebajale kuulunud elamu lähedusse, pidi vastustaja sedastama kaebaja omandiõiguse (PS § 32) riive võimalikkust. Kinnisasja väärtust võib vähendada nii visuaalne muutus keskkonnas kui ka potentsiaalsete ostjate vastumeelsus mobiilsidemasti vahetus lähedusse elamu soetamise vastu, isegi kui hirm kiirguse ees ei ole põhjendatud. Seega oleks vastustaja pidanud kaebaja ehitus- ja kasutusloa andmise menetlusse kaasatama. Vastustaja vastuses esitatud seisukohad, mille kohaselt ei ole mobiilisidemasti tugijaamast tuleneval kiirgusfoonil mingisugust mõju lähedalasuvate inimeste tervisele, on paljasõnaline ja põhjendamata. Vastustajal kui kohaliku omavalituse üksusel puudub ilmselgelt pädevus hinnata sellise asjaolu esinemist või puudumist. Lähtuda tuleb ettevaatuspõhimõttest just seetõttu, et nende pikkajalise ja püsiva fooniga kaasnev mõju inimese tervisele ei ole lõplikult selge. Selline seisukoht põhineb teaduslikel uuringutel, mille kohaselt on raadiosageduslike elektromagnetväljade kahjulik mõju inimese tervisele juba tõestatud, lõplikult selge ei ole üksnes sellise mõju ulatus ja tagajärjed (tl 7381p). Vastav asjaolu tingib kaebajate hinnangul alati vältimatu kohustuse rakendada ettevaatusabinõusid ning kohustuse kaaluda mobiilsidemastide ja nendel asuvate tugijaamade paigaldamisel kõiki alternatiivseid võimalikke asukohti, mis võimaldaks vastavad seadmed paigaldada võimalikult kaugele inimeste elukohast ning potentsiaalse ohu ettevaatusabinõuna miinimumini viia. Käesoleval juhul nähtub vastustaja poolt esitatud seisukohtadest, et vastustaja ei ole sellist kaalumist üldse vajalikuks pidanud, tuginedes enda suvaotsusel põhinevale teadmisele, mille kohaselt ei kujuta tugijaama antennidest lähtuv elektrimagnetkiirgus endast inimeste tervisele mingisugust ohtu.
5.5.EhS § 26 lg 4 järgi määratakse projekteerimistingimuste andmisel siduvalt kindlaks kavandatava ehitise otstarve, asukoht, ehitisealune pind, kõrgus ning muud olulised tingimused, mille alusel koostatakse ehitusprojekt ehitusloa taotlemiseks. Seetõttu on projekteerimistingimised käsitletavad HMS § 52 lg 1 p 2 kohase eelhaldusaktina ehitusloa suhtes. Seda kinnitab ka Riigikohtu praktika (vt 3-3-1-25-02, p 16). Järelikult on ka käesoleval juhul projekteerimistingimused käsitletavad eelhaldusaktina ehitusloa suhtes. Kaebuse esitajad on eelpool selgitanud, milles seisneb projekteerimistingimuste õigusvastasus. Kaebajad ei hakka esitatud põhjendusi üle kordama. Eeltoodust tuleneb, et kuna ehitusluba on antud tuginedes õigusvastastele projekteerimistingimustele (eelhaldusaktile), siis on ka ehitusluba õigusvastane.
5.6.Kaebajad rõhutavad, et EhS § 44 p 4 kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Ehitusloa alusel vähemalt 42 meetri kõrguse mobiilsidemasti ehitamise toob kaebajatele kaasa olulise negatiivse mõju, mis on püsiva iseloomuga. Negatiivset mõju kinnistutele on käsitletud eelpool. Kaebajad ei korda üle esitatud põhjendusi. Eelpool loetletud negatiivsed mõjud on püsiva iseloomuga, kuna mobiilsidemast hakkab nimetatud asukohas paiknema alaliselt. Mobiilsidemasti läheduse tõttu on need ka kaebajate jaoks üleliia koormavad. Ühtlasi ei ole mobiilsidemasti ehitamisel antud asukohta võimalik
negatiivseid mõjusid vähendada või leevendada. Ainus võimalus negatiivsete mõjude vähendamiseks või leevendamiseks oleks mobiilsidemasti ehitamata jätmine või alternatiivselt selle ehitamine muude asukohta, kus negatiivne mõju kaebajatele oleks väiksem. Eeltoodust tulenevalt oleks Saue Vallavalitsus pidanud EhS § 44 p 4 alusel keelduma ehitusloa andmisest.
5.7.Kaebajad on eelnevalt selgitanud, et projekteerimistingimuste ja ehitusloa alusel rajatav mobiilsidemast toob kaasa olulise negatiivse mõjutuse kaebajatele nii omandiõiguse riive näol kui ka nende perekonnaliikmete tervisele, mis on PS §-des 28 ja 32 tulenevate õiguste oluline riive. Projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlemisel on Saue Vallavalitsus kaebajate arvates rikkunud PS §-st 10 tulenevat halduse seaduslikkuse nõuet.
5.8.Kaebajad pööravad tähelepanu valla ebaõigetele väidetele ning lisavad fotod püstitatud mastist, mis on kaebajate kinnistutelt väga hästi visuaalselt näha ning tajutav, mast ei sobitu mitte mingilgi määral looduskeskkonda, varjav taimestik masti ümber puudub, olemasolev taimestik on hõre ning madal. Masti kõrguse tõttu on seda väga hästi näha erinevatelt külgedelt. Oluline on rõhutada, et antud juhul oleks olnud võimalik valida masti püstitamiseks kaebajaid oluliselt vähem riivavam asukoht, kui tänane ning vastavat asjaolu ei ole pooled oma seisukohtades ka ümber lükanud ega eitanud.
5.9.Kaebajate hinnangul on vastustaja tegevus vaidlusaluste haldusaktide andmisel vastuolus Saue valla üldplaneeringu punktis 1 sätestatud üldpõhimõtetega. Jättes analüüsimata planeeritava rajatisega kaasnevad mõjud, ei ole vastustaja lähtunud säästva arengu põhimõtetest, mis aitaks säilitada kultuurilis-ajaloolist mitmekesisust, ei ole välja selgitanud ega arvestanud kohalike kogukondade soovidega ega ole oma tegevuste kavandamisel arvestanud erinevate alternatiividega neid kompleksselt kaaludes. Sisuliselt on vastustaja projekteerimistingimuste koostamisel ja ehitusloa väljastamisel arvestanud üksnes taotleja (vallaga mitteseotud majandustegevuses tegutsev kolmas isik) poolt avaldatud soovidega. Sellised minetused on kaasa toonud põhjendamata haldusaktid, mis rikuvad kaebajate õigusi.
5.10.Kolmanda isiku menetlusdokumendis on avaldatud andmed, mille kohaselt tasub kolmas isik maaomanikule, kelle kinnistule on vaidlusalune sidemast püstitatud, 36 aasta jooksul vastavalt sõlmitud lepingule kokku 51 000 eurot. Kaebusele lisatud asendiplaanilt nähtuvalt ei asetse masti asukohaks oleval kinnistul elamuid ega muid ehitisi. Kaebaja hinnangul väljendab kolmanda isiku poolt kinnistuomanikule makstava tasu suurus ilmekalt, missugune on kinnistule paigaldatava sidemasti mõju kinnistule. Ilmselt poolte läbirääkimiste tulemusena normaalsetel turutingimustel selgunud tasu 36 aasta kestel on 51 000 eurot. On loogiline, et kinnistu omanik loeb sellist summat mõistlikuks hüvitiseks mastiga kaasnevate mõjude eest. Sellises olukorras ei ole võimalik järeldada, et kohe kõrval asuvatele kaebajatele kuuluvate kinnistute väärtusele ei avalda sidemast mingisugust varalist mõju. Selline mõju võib asjaolusid arvestades olla mõnevõrra väiksem või suurem, kuid on igasuguse kahtluseta umbes samaväärsuses ulatuses olemas. Kaebajatele II ja III kuuluva kinnistu väärtusele on mõju seejuures kahtluseta oluliselt ulatuslikum, kuivõrd kinnistul asub nende elumaja. On selge, et ka kaebajatel tuleb sidemastist tekkivat hinnamõju taluda vähemalt 36 aastat, kuid ilma, et nendele kinnistu väärtuse langust mingilgi moel kompenseeritaks. Selline lähenemine on ilmselgelt ebaproportsionaalne ning lükkab veenvalt ümber vastustaja ja puudutatud isiku vastuväited, mille kohaselt ei oma sidemasti püstitamine kõrvalasuvale kinnisasjale kinnistu väärtusele mingisugust mõju. Vastavast asjaolust pidi vastustaja lähtuma muuhulgas ehitusloa väljastamise otsustamisel. Kolmanda isiku poolt esitatud tõendid masti püstitamisega seonduvate kulude osas ei oma vaidluse seisukohalt sisulist tähendust. Vastav asjaolu ei muuda vaidlusaluseid haldusakte õiguspäraseks. Kolmanda isiku poolt esitatud seisukohtadest ja tõenditest ei nähtu, et sidemasti
püstitamine alternatiivsesse asukohta oleks olnud oluliselt kulukam. Samuti nõustub kolmas isik oma seisukohas selgesõnaliselt kaebajate väitega, mille kohaselt oleks masti teisaldamise kulu 18 000 eurot.
5.11.Kaebuse esitajad paluvad vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 3226 eurot sh riigilõivud summas 90 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 84-92). Kaebuse esitajad on kolmanda isiku poolt 21.05.2020 esitatud uute seisukohtade ja tõendite analüüsi ning käesoleva menetlusdokumendi koostamisega kandnud täiendavalt menetluskulu summas 115,20 eurot (26.05.2020 menetlusdokumendi lisad 1 ja 2). Kohus andis menetlusosalistele 28.04.2020 määruses tähtaja uusi asjaolusid ja taotlusi sisaldavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni 14.05.2020. Kolmas isik esitas uusi asjaolusid ja hulgaliselt uusi tõendeid sisaldava menetlusdokumendi alles 21.05.2020 ehk nädal pärast kohtu poolt antud tähtaega ning hilinenult. Kohtu 21.05.2020 kirjast saavad kaebuse esitajad aru, et kohus on hilinenult esitatud menetlusdokumendi vastu võtnud. Samas paluvad kaebuse esitajad, et kohus jätaks hilinenult esitatud menetlusdokumendile vastuse esitamisega seonduvad menetluskulud summas 115,20 eurot kolmanda isiku kanda.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses põhjendades oma seisukohta järgnevaga. Vastustaja selgitab, et EhS § 31 lõike 3 kohaselt kaasab pädev asutus menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku (kehtis sellises sõnastuses ka projekteerimistingimuste väljastamisel). Arvestades eeltoodut kaasatakse projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse kinnisasja omanik. Piirneva kinnisasja omanik(kud) kaasatakse projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse üksnes vajadusel. Vastustaja ei kaasanud kaebajaid projekteerimistingimuste määramise ja ehitusloa väljastamise menetlusse, kuna leidis, et selleks puudub vajadus, kuna rajatava mobiilsidemastiga ei rikuta ei piirneva kinnisasja omanike ega ka kaugemal asuvate kinnisasja omanike õigusi, samuti ei panda neile seoses rajatava mobiilsidemastiga täiendavaid kohustusi. Ka kaebuses välja toodud asjaolud ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks. Seoses mobiilsidemastiga kaasneva ohu osas soovib vastustaja selgitada, et mobiilsidesüsteemid ei ole tervisele ohtlikud, need on ülemaailmselt aktsepteeritud ja praktiliselt kõikjal kasutusel. Antenne on kinnitatud igasuguste ehitiste külge, sealhulgas elumajad, koolimajad, haiglad jm. Tallinnas näiteks on kolme operaatori peale kokku hinnanguliselt 1000 mobiilside tugijaama. Vastustaja leiab, et kaebajate väited nagu kahjustaks mobiilisemasti rajamine elamute lähetusse seal elevate isikute tervist, on otsitud ja paljasõnalised. Kaebajate viited kiirgusinfo.ee veebilehele ei tõenda mobiilsidesüsteemide ohtlikust inimese tervisele. Mobiilside tugijaama antennid ei ole tervisele kuidagi ohtlikumad, kui tavaline mobiiltelefon. Telefoniside on alati kahepoolne (kõnelemine ja kuulamine, ehk nii tugijaama kui ka telefoni poolt saadetakse signaali sama tugevalt). Raadiosageduslik signaal hajub (nõrgeneb), nagu kera pindala ja raadiuse suhe, ehk lihtsamalt signaali tugevus kahaneb võrdeliselt kauguse ruuduga. Kui telefon asub ajust näiteks 3cm kaugusel ja tugijaama (masti) antenn 3m kaugusel, siis tugijaama signaal on (3m : 0,03m=100 korda kaugemal ruudus) 10000 korda nõrgem, kui telefoni enda oma. GSM tugijaama poolt eetrisse saadetava raadiosignaali nivoo on 400m kaugusel nii nõrk, et selle mõju inimesele ei ole mõõdetav, rääkimata sellest, et see saaks olla kuidagi kahjulik.
Täiendavalt märgib vastustaja, et Terviseamet viis 14. novembril ja 28. novembril 2019 läbi elektromagnetkiirguse mõõtmise Ojametsa kinnistul ja selle lähiümbruses. Vastavalt sotsiaalministri 21. veebruari 2002 määruse nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused eluja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ § 6 lõikele 2 on elektrivälja tugevuse piirmääraks 10-400 MHz sageduse puhul 28 V/m. 14. novembril 2019, kui mastile ei olnud veel saatjat paigaldatud, olid mõõtmistulemused nii sees, kui väljas 0,1 V/m. 28. novembril oli mastile paigaldatud saatja ja sisse lülitatud saatja korral saadi õues ühes punktis tulemuseks 0,5 V/m, toas oli tulemuseks 0,12 V/m. Seega olid tulemused väga kaugel piirnormist, mis võiks hakata mõju avaldama inimese tervisele (tl 58-60p). Mis puudutab mobiilsidemastiga kaasnevat ohtu kaebajate varale, siis selgitab vastustaja, et kaebajad ei ole toonud välja asjaolu, mis annaks alust väita, et nende vara on seoses paigaldatud mobiilisidemastiga kuidagi ohustatud. Vastustaja poolt on 03.04.2019 väljastatud ehitusluba nr 1912271/07616 Ojametsa kinnistule 42 meetri kõrguse raadio, televisiooni või mobiiltelefoni saate- või ülekandemasti ehitamiseks. Mobiilsidemast asub kaebaja I hoonetest ligikaudu 130 m kaugusel ja kaebajate II ja III I hoonetest ligikaudu 140 m kaugusel. Isegi kui Ojametsa kinnistul paiknev mobiilsidemast peaks pikali kukkuma (mis on vähetõenäoline), siis arvestades kaebajate hoonete kaugust mobiilsidemasti asukohast ja mobiilsidemasti kõrgust, ei ulatuks see kaebajate hooneteni. Vastustaja nõustub kohtuga, et maatulundusmaa sihtotstarbega maa kahjustamist mobiilsidemasti poolt on raske tõdeda. Ka kaebajate viited kinnisvara väärtuse vähenemisele on pigem emotsionaalsed ega ole usutavad. Ojametsa kinnistul asuva mobiilsidemasti näol on tegemist ühe väikseima seda sorti mastiga, mobiilsidemasti ja elamute vahel paiknevad puud ning põõsad. Vastustaja märgib täiendavalt, et kaebajatel ei ole õigusaktidega kaitstavat õigust nõuda, et nende naabrusesse ükski maaomanik kunagi ühtegi rajatist ei rajaks, mistõttu on kaebajate väide, et elukoha valimisel 15 aastat tagasi oli otsustavaks, et kinnistu lähedal ei ole kõrgepingeliine ega muid potentsiaalselt negatiivseid mõjutusi, asjakohased. Lisaks märgib vastustaja, et mobiilsidemast ei ole võrreldav kõrgepingeliiniga. Mitmed maaomanikud on pöördunud vastustaja poole sooviga parandada oma piirkonna mobiilside kvaliteeti. Kinnistu valikul on üks oluline argument, et seal oleks olemas tõrgeteta toimiv internetiühendus. Sujuva ühiselu toimimiseks tuleb arvestada mõistlikus ulatuses ka teiste õigustega. 6.2 EhS 1.07.2017 – 30.06. 2018 kehtinud redaktsiooni § 26 lg 3 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi, samuti seda, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga ning üldplaneeringus määratud tingimusi. Projekteerimistingimuste väljastamisega Ojametsa kinnistule pidi vastustaja möönma, et vaidlusalune mobiilsidemast sobib väljakujunenud keskkonda, samuti seda, et projekteerimistingimuste väljastamine sellistel tingimustel on kooskõlas kehtivate õigusaktidega, isikute õigustega ja avaliku huviga ning Saue valla üldplaneeringuga, vastasel korral ei oleks vastustaja vaidlustatud projekteerimistingimusi väljastanud. See, et vastustaja ei ole haldusakti koormanud kõikide seaduste ja õigusaktide loeteluga, millega projekteerimistingimuste väljastamine kooskõlas on, ei tähenda, et vastustaja ei ole neid asjaolusid arvestanud. Vastustaja leiab, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased, st antud andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele. 6.3 Vastuseks kaebaja täiendavatele seisukohtadele märgib vastustaja, et selgitas varasemas vastuses, et vastustaja ei kaasanud kaebajaid projekteerimistingimuste määramise menetlusse,
sest leidis, et selleks puudus vajadus, kuna rajatava mobiilsidemastiga ei rikuta ei piirnevate kinnisasjade omanike ega ka kaugemal asuvate kinnisasjade omanike õigusi, samuti ei panda neile seoses rajatava mobiilsidemastiga täiendavaid kohustusi. Vaadates masti kaugust elamutest, masti värvust ja masti ning hoonete vahel kasvavat haljastust, on ka visuaalne reostus sisuliselt olematu või väga minimaalne. Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et mobiilsidemasti püstitamine naaberkinnistule või elukondlike hoonete lähedusse avaldab alati negatiivset mõju nimetatud kinnisasjade väärtusele. Arvestades interneti osakaalu meie igapäevaelus, tõstab pigem hea internetiühenduse olemasolu kinnisasja väärtust. Kaebajad on leidnud, et kinnistu väärtust vähendab elanikkonna üldine veendumus, mille kohaselt on mobiilisidemasti mõju negatiivne. Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et tegemist on elanikkonna üldise veendumusega. Elanikkonna üldist veendumust ei kajastu ka kaebajate poolt viidatud 2016 aasta nn uuring. Viidatud uuringu osas puuduvad andmed metoodika kohta, selle kohta keda, kuidas, kus ja millal küsitleti. Samuti on teadmata vastamismäär ehk see, kui paljusid taheti küsitleda ja kui paljud tegelikult vastasid. Arvestades, et nimetatud asjaolusid ei ole võimalik kontrollida, ei saa olla kindel, et tegemist on üldse usaldusväärse uuringuga. Nimetatud uuringu on algselt avaldatud www.kiirgusinfo.ee veebilehel ja allikana sellele viited puuduvad. Veebilehe üldine tonaalsus lubab samuti kahtluse alla seada selle teaduspõhisuse. Tegemist on pigem nn alternatiivmeediaga. Lehel on hulgaliselt viirteid ühiskonnas kõneainet pakkuvale 5G võrguga seonduvale. Samuti saab sealt näiteks lugeda sellest, et kaasaegsed LED valgustid võivad kuni kaks korda suurendada vähiriski, milline fakt pole siiski vastustajale teada olevalt teaduspõhist kinnitust leidnud. Küsitluse läbiviija ise on 2018 aasta septembris äriregistrist kustutatud. Lisaks sellele, et käesolev olukord ja uuringus püstitatud küsimus ei ole võrreldavad, on küsitlus tehtud aastal 2016, mis ei pruugi peegeldada seda, kuidas inimesed tegelikult aastal 2020 mõtlevad ja käituvad. Kaebuse väite osas, et kaebaja I on minetanud võimaluse võõrandada endistel tingimustel temale kuulunud maatüki elukondliku kinnisvaraarenduse potentsiaalse objektina selgitame, et valdavale osale Tammiste katastriüksusest pole elamumaa ega ka muud juhtotstarvet määratud. Nimetatud katastriüksus asub vahetut Tallinna ringtee ääres. Omavalitsusel on igakordne kohustus kaaluda, kas teelt lähtuvate mõjude tõttu on elamute ehitamine vaatlusalusesse piirkoda lubatav. Üldplaneering näeb ette Tallinna ringtee ehitamise 2+2 maanteeks. Liikluskoormused on vaatlusalusel teel aasta-aastalt tõusnud, mis omakorda suurendab teelt lähtuvaid mõjusid. Seega puudub maaomanikul õigustatud ootus suure riigimaantee lähedusse elamute ehitusõiguse saamiseks. Lisaks on üldplaneeringus kavandatud masti ja olemasoleva xxxxxxx katastriüksuse elamu vahelt kulgema ühendustee, mis ühendaks Välja teed Tutermaa teega. Arvestades eeltoodut tuleks esmavaatlusel asuda seisukohale, et masti lähikonda ei ole isegi sõltumata Tallinna ringteelt lähtuvate mõjude suurusest võimalik elamuid kavandada, kuna sinna on planeeritud uus ühendustee, mille kaitsevöönd on 30 m. Mastist tulenevad piirangud kinnisasja kasutamiseks maatulundusmaa sihtotstarbel puuduvad. Vastustaja leiab, et alternatiivse asukoha kaalumine teiste maaomanike kinnistutel ei muudaks olukorda, sest ka antud kinnistu ei kuulu kaebajatele. Seega jääb arusaamatuks kuidas mõni teine asukoht kaebajale mitte kuuluval alternatiivsel kinnistul kinnistute omanike huve vähem riivaks. Vastustaja leiab, et objektiivselt on masti asukoht sellel kinnistul võrreldes teiste sarnaste paigaldatud mastidega kindlasti keskmisest vähem kolmandate isikute huve riivav. Vastustaja selgitab, et tulenevalt seadustest, valla üldplaneeringust ning käesoleva kohtuvaidluse käigus esitatud informatsioonist ei näe vastustaja sisulisi põhjendusi, mis võimaldaksid vastustajal uue menetluse läbiviimisel keelduda masti püstitamise lubamisest. Keelduv otsus peab olema mõjuvalt põhistatud, antud juhul vastavad mõjuvad põhjendused puuduvad. Kuigi vastustaja on eelselgitatud põhjustel jätkuvalt seisukohal, et ei ole antud juhul menetlusnõudeid rikkunud peab vastustaja vajalikuks viidata HMS § 58, mille kohaselt ei saa
haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Leiame, et menetluse kordamine annaks sama tulemuse.
6.4.Arvestades eeltoodut leiab vastustaja, et kaebus on alusetu ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata ning kohtukulud jätta kaebajate kanda.
6.5.Vastustaja on seisukohal, et arvestades haldusasja keerukust ning mahtu, ei saa sellise suurusega õigusabikulusid, mille välja mõistmist kaebajad taotlevad (summas 3226 eurot) pidada vajalikeks ega põhjendatud kuludeks. Lähtuvalt eeltoodust palub vastustaja kohtul jätta esitatud ebavajalikud ja põhjendamata kulud kaebajate endi kanda ja mitte neid vastustajalt välja nõuda. Kaebuse esitajate menetluskulude nimekirjale lisatud arve 2019/0314 spetsifikatsioonis on märgitud üheks kulureaks tutvumine valla seisukohtade ja tõenditega. Samasisuline kulukoht kajastub ka arvel nr 20520. See, et kaebajad on otsustanud esindajat vahetada, on nende endi valik, mistõttu leiame, et erinevate esindajate poolt vastustaja vastusega tutvumisega kaasnevate kulude hüvitamise nõudmine vastustajalt ei ole põhjendatud. Samuti leiab vastustaja, et arve 2019/0314 spetsifikatsioonis kajastatud „EÕK taotluse osas seisukoha koostamine ja täiendavate tõendite esitamise“ kulu väljanõudmine vastustajalt ei ole põhjendatud, kuna esitatud esialgse õiguskaitse taotlus oli esitatud põhjendamatult. Samuti ei ole põhjendatud vastustajalt välja nõuda kulutusi, mis on seotud kliendiga suhtlemisel määruse vaidlustamise võimaluste osas, kuna kohtumäärus oli piisavalt põhjendatud ja puudus vajadus selle vaidlustamiseks. Lisaks märgime, et menetluskulude nimekirja kohaselt Cuesta Advokaadibüroo OÜ poolt 22.10.2019 väljastatud arvel näidatud 10-tunnine õigusabiteenus sisaldab muuhulgas esialgse õiguskaitse taotluse koostamise kulu. Arve nr 2019/0314 kajastab esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukoha koostamist. Vastustajale jäävad nimetatud kuluread arusaamatuks, st kas taotlus koostati vastavas osas seisukohta koostamata. Vastustaja leiab, et kaebuse esitajale osutatud õigusabiteenuse tunnihind 160 eurot, millele lisandub käibemaks, on liialt kõrge. Samuti on vastustaja seisukohal, et liialt kõrge on ka kohtumääruse kliendile edastamine tasuga 160 eurot/h.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
7.Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel ja leidis, et kaebus ei ole põhjendatud.
7.1.Vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele tõi kolmas isik välja, et kaebuses on viidatud Riigikohtu 11.10.2019 lahendile nr 3-15-2232, kus kolleegium leidis, et lubades mobiilsidemasti rajamist kaebajale kuulunud elamust 40 m kaugusele, pidi vastustaja sedastama kaebaja omandiõiguse (põhiseaduse § 32) riive võimalikkust. Nimetatud juhul oli tegemist miljööväärtuslikul alal asuva kultuurimälestisest elamuga (kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr 55), mis tähendas, et mobiilsidemasti lähedus võis avaldada kinnisasja väärtusele tavapärasest suuremat mõju. Samuti on nimetatud alas ehitamine tunduvalt suuremate piirangutega. Tele2 poolt rajatav mobiilsidemast asub kaebaja I kinnistu piirist ca 30 m kaugusel ja elamust 130 m kaugusel ning kaebajate II ja III kinnistu ja eramust 140 m kaugusel. Kolmas isik märgib, et Tele2 mobiilsidemast asub metsastunud alal. Samuti ei ole tegemist miljööväärtusliku alaga, nii nagu see oli Riigikohtu otsuses nr 3-15-2232 asjas, millele kaebuses viidatakse. Ojametsa mobiilsidemasti, sidekonteineri ja aia paigaldustöödel säilitatakse maksimaalselt olemasolev looduslik keskkond, mis tähendab, et mobiilsidemasti ümber säilivad olemasolevad puud, põõsad.
7.2.21.05.2020 esitatud seisukohas märgib kolmas isik järgmist.
7.2.1.Sidemasti püstitamine toimub vastavalt Eestis kehtestatud nõuetele, mida on järgitud ka käesoleval juhul. Kui Terviseameti mõõtmistulemustest selguks, et sidemasti püstitamisel ei ole tagatud inimeste tervise ja elukeskkonna ohutus, siis sidemasti ei püstitata. Lähtuti seega riikliku järelevalve asutuse hinnangust ning masti lõplik lubatavus elukeskkonna ohutuse seisukohast ei põhine valla või kellegi teise subjektiivsel hinnangul. Nimetatu tõendamiseks on vald eelnevalt kohtule esitanud ka Terviseameti mõõtmistulemused.
7.2.2.Kolmas isik esitab ka ülevaate masti püstitamise ning selle demonteerimisega seonduvatest kuludest, mis ehitusloa tühistamisega kaasnevad. Kõne all oleva sidemasti ehitus läks maksma 77 569,31 eurot, millest taaskasutatavad osad on väärtuses 28386.69 eurot. Seega masti püstitamise kulud on Tele2 Eesti AS-ile 49 182,62 eurot. Masti eemaldamise kulude kalkulatsiooni osas nõustub kolmas isik kaebajate 14.05.2020 esitatud hinnapakkumises väljatooduga, kus masti demonteerimine hinnanguline kulu on suurusjärgus 18 000 eurot. Nimetatud sidemast on püstitatud kinnistule, mille maaomanikuga on sõlmitud tähtajaline leping. Lepingu alusel kuulub maaomanikule tasuna 1500 eurot aastas. Leping on sõlmitud tähtajaga 36 aastat, millest 2 aastat on tasu juba makstud. Lepingu lõpuni kuulub tasumisele 51000 eurot. Kuivõrd sidemast rajatakse suurele hulgale klientidele teenuste osutamiseks ja teenuse kvaliteedi parandamiseks eelneb sellele masti tasuvuse kalkulatsioon. Kolmas isik märgib, et masti demonteerimisel on planeeritud kasutusperioodil saamata jäänud tulu ligi 2900 eurot iga kuu kohta.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud menetlusosaliste seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
9.Kohus on üldises plaanis kindlaks teinud järgmised käesoleva asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud:
9.1.Saue Vallavalitsuse 14.02.2018 korraldusega nr 211 väljastati projekteerimistingimused aadressile Ojametsa, Vanamõisa küla, Saue vald mobiilsidemasti ehitamiseks (tl 11 ja selle pöördel). Saue Vallavalitsus väljastas 03.04.2019 ehitusloa nr 1912271/07616 aadressile Ojametsa, Vanamõisa küla, Saue vald 42 meetri kõrguse raadio, televisiooni või mobiiltelefoni saate- või ülekandemasti ehitamiseks (tl 12-14p).
9.2.Maa-ameti kaardirakendusest ning kohtule kaebajate poolt esitatud kinnistute asendiplaanilt (tl 15 ja selle pöördel) nähtub, et Ojametsa kinnistu piirneb kaebajale I kuuluva xxxxxxxx kinnistuga (katastritunnus xxxxxxxxx). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et tegemist on maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga. Selle kinnistuga piirneb läänest xxxxxxx kinnistu (katastritunnus xxxxxxxx), kus asub kaebajale I kuuluv kahepereelamu.
9.3.Kaebajate II ja III kuuluva xxxxxx kinnistu (katastritunnus: xxxxxxxxx) ja Ojametsa kinnistu vahel maatulundusmaa sihtotstarbega xxxxxxx kinnistu.
9.4.Pooled ei vaidle selle üle, et mobiilside mast asub kaebaja I elamust ca 130 m kaugusel ning kaebajate II ja III kinnistu ja eramust ca 140 m kaugusel (tl 15p – asendiplaan koos masti asukohaga).
9.5.Vaidlust ei ole ka selles, et mast on kaebajate kinnistutelt nähtav ja tajutav (vt tl 47-48).
9.6.Asjas on kinnitust leidnud, et kaebajaid ega teisi kolmandaid isikuid vaidlustatud projekteerimistingimuste ega ehitusloa menetlusse ei kaasatatud (vt www.ehr.ee ).
10.Pooled vaidlevadki esmalt selle üle, kas kaebajad projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlusse kaasata või mitte.
oleks
tulnud
HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada (kolmas isik). Menetlusosalisel on õigus esitada enne haldusakti andmist selle kohta oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lg 1). EhS § 31 lg 3 ja § 42 lg 6 tuleneb, et pädev asutus kaasab nii projekteerimistingimuste taotluse kui ehitusloa taotluse menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. EhS § 31 lg 4 p 2 ja § 42 lg 7 p 2 kohaselt esitab pädev asutus projekteerimistingimuste eelnõu/ehitusloa eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Seega tuli vastustajal esmalt välja selgitada, kas projekteerimistingimuste ja ka hilisem ehitusloa andmine võib puudutada naaberkinnisasjade omaniku õigusi ja huve ning seejärel veel analüüsida, kas nimetatud haldusaktid võivad lisaks naaberkinnisasja omanikele puudutada veel kellegi õigusi ja huve laiemalt. Riigikohus on selgitanud, et menetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. Kaasamiseks ei pea tema õiguste riive olema tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta (Riigikohut otsused asjas nr 3-3-1-15-16, p 20 ja nr 3-14-52416 p 13). Isikud tuleb kaasata loa andmise menetluses, mitte pärast loa andmist. Kaasamine võimaldab selgitada menetlusosaliste kohustusi, määrata võimalikke kõrvaltingimusi ning konflikti vältida. Haldusmenetluse võib menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata läbi viia HMS § 40 lg 3 p-des 1–7 sätestatud alustel. Ärakuulamisõiguse rikkumise korral tuleb selgitada, kas see võis mõjutada lõpptulemust (HMS § 58) (Riigikohtu lahend 3-18-763 p 13). Kohus nõustub kaebajatega ja leiab, et käesoleval juhul oleks tulnud kaebajad kaasata nii projekteerimistingimuste kui ka ehitusloa taotluse menetlusse arvestades, et projekteerimistingimustega ette nähtud 42 meetrine mobiilsidemast asub kaebajate I-III kinnistute ja elamute vahetus läheduses ning sellega võib kaasneda kaebajate õiguste riive (omandiõiguse riive). Arvestades, et Riigikohus on pidanud oluliseks isikute mobiilside rajatiste planeerimise menetlusse kaasamist isegi linna tingimustes (vt Riigikohtu lahend nr 315-2232 p 8.3), siis arvestades käesoleva vaidluse aluseks olevate faktiliste asjaoludega ning mobiilimasti soovitud asukohaga, pidi vastustajale olema ilmselge vajadus kaasata menetlusse nii piirinaabrid kui ka lähiümbruse elanikud. Vastustaja on seejuures ise õigesti välja toonud, et projekteerimistingimuste väljastamisega Ojametsa kinnistule pidi vastustaja möönma, et vaidlusalune mobiilsidemast sobib väljakujunenud keskkonda, samuti seda, et projekteerimistingimuste väljastamine sellistel tingimustel on kooskõlas kehtivate õigusaktidega, isikute õigustega ja avaliku huviga ning Saue valla üldplaneeringuga. Küll aga on vastustaja ekslikult jõudnud järeldusele, et vastustaja ei pidanud haldusaktis ära näitama, et vastustaja on kõigi vajalike asjaoludega sh naaberkinnistu omaniku ja lähinaabrite huvide ja õigustega arvestanud. Vaidlustatud projekteerimistingimustest ega ehitusloast ei nähtu ühtegi vastavat kaalutlust. Seega on tegemist olulise kaalumisveaga. Vastustaja oleks pidanud kaebajad menetlusse kaasama ja arvestama kaebajate arvamusega ning kaaluma projekteerimistingimuste ning ehitusloa andmisel kaebajate õigusi ja huve, avalikke huve ning kolmanda isiku huve. Käesoleval juhul sellist kaalumist ei nähtu. Kaebajad on põhjendatult välja toonud, et vastustaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et selline kaalumine oleks menetluses üldse läbi viidud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul on võimalik, et kaebajate arvamusi ära kuulates ja neid menetlusse kaasates oleks see mõjutanud lõpptulemust. Seega on tegemist niivõrd olulise rikkumisega, mis toob juba iseenesest kaasa vaidlustatud haldusaktide tühistamise. Käesoleval
juhul ei ole kohtu arvates võimalik rakendada HMS § 58 ning jätta projekteerimistingimusi ja ehitusluba kehtima olukorras, kus korrektse menetluse läbiviimise tulemusena oleks vastustaja võinud teha ka teistsuguse lõppotsuse.
11.Teiseks heidavad kaebajad vastustajale ette projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisel põhjendamiskohustuse rikkumist. HMS § 56 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud lg 1). Märkida tuleb haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andes lähtus lg 3). Vastustaja ei ole projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisel esitanud põhjendusi, kust nähtuks kaebajate, kolmanda isiku (Tele 2 Eesti AS) ning avalike huvide kaalumine. Kuivõrd kohus leidis eelpool, et kaebajad tuli haldusmenetlusse kaasata ning ära kuulata kuna vaidlustatud haldusaktid võivad piirata kaebajate omandiõigust, siis pidi vastustaja projekteerimistingimustes ja ehitusloa andmise otsuses ka vastavad põhjendused koos faktiliste aluste ja kaalutlustega esitama. Kaebajad on õigesti viidanud, et Riigikohus on korduvalt rõhutanud menetlus- ja vorminõuete erilist tähtsust planeerimismenetluses, mida iseloomustab laiaulatuslik diskretsiooniruum. Järelikult peab ka sarnaselt projekteerimistingimuste andmise otsus sisaldama põhjendusi, millest nähtuks, et selle alusel ehitusõiguse andmisel on kõiki olulisi asjaolusid arvesse võetud ja huve ratsionaalselt kaalutud. Seda eriti olukorras, kus antav ehitusõigus võib riivata kolmanda isiku (kaebajate) õigusi. Kuivõrd vastav kohustus on käesoleval juhul jäetud täitmata, siis toob see kaasa vaidlustatud haldusaktide tühistamise ka põhjendusel, et põhjendamiskohustust ei ole järgitud.
12.Kolmandaks viitasid kaebajad mobiilsidemastist ja selle juurde kuuluvatest seadmetest tekkivale negatiivsele mõjule tervisele. Kohus märgib esmalt, et asjas on kinnitust leidnud, et Terviseamet viis 14. novembril ja 28. novembril 2019 läbi elektromagnetkiirguse mõõtmise Ojametsa kinnistul ja selle lähiümbruses. (tl 58-60p) Vastavalt sotsiaalministri 21.02.2002 määruse nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ § 6 lõikele 2 on elektrivälja tugevuse piirmääraks 10-400 MHz sageduse puhul 28 V/m. 14.11.2019, kui mastile ei olnud veel saatjat paigaldatud, olid mõõtmistulemused xxxxxx kinnistul nii sees, kui väljas maksimaalselt 0,1-0,5 V/m. 28.11.2019 oli mastile paigaldatud saatja ja sisse lülitatud saatja korral saadi xxxxxx ja xxxxxxx kinnistutel õues maksimaalselt tulemuseks 0,30-0,80 V/m, toas oli maksimaalseks tulemuseks 0,16 V/m. Mõõtmistulemuste kohaselt antud tingimustes 14.11.2019 mõõtekohtades M1−M3 ning 28.11.2019 mõõtekohtades M1−M4 saadud mõõtetulemused ei ületa sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr 38 „Mitte-ioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ kehtestatud elektromagnetvälja parameetrite piirväärtusi (tl 58-60p). Eeltoodust tulenevalt on asjas tõendamist leidnud, et mõõtmise tulemused on väga kaugel piirnormist, mis võiks hakata mõju avaldama inimese tervisele. Seega leiab kohus, et kaebajate väited mobiilside masti ohust inimeste tervisele on põhjendamatud. Kohus toob välja, et Riigikohus leidis oma kaebajate poolt viidatud 11.10.2019 lahendis asjas nr 3-15-2232 sarnases vaidluses, kus mobiilsidemast püsitati kõigest 40 m kaugusele kaebuse esitaja eluasemest, et ei pea põhjendatuks kaebaja väidet, et mobiilsidemasti
rajamine võib ohustada tema ja ta pere tervist (p 8.1.). Kuigi haldusorganil tuleb ehitusluba andes arvestada lisaks ehitisest endast lähtuvale mõjule ka selle kasutamisega kaasnevat mõju, võis vastustaja eeldada, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastab sagedusloa üksnes juhul, kui sellega ei ohustata inimeste tervist ja keskkonda (vt ESS § 14 lg 1 p 2). Kohtule on sealjuures esitatud elektromagnetkiirguse mõõtmise tulemused ning nagu kohus juba ülalpool märkis ei kinnitanud need kaebajate väiteid võimalikust ohust inimese tervisele.
13.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebus tuleb ärakuulamisõiguse ja põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu rahuldada. Kohus tühistab Saue Vallavalitsuse 14.02.2018 korralduse nr 211 „Projekteerimistingimuste määramine Vanamõisa küla Ojametsa kinnistule mobiilside masti ehitusprojekti koostamiseks“ ja Saue Vallavalitsuse 03.04.2019 ehitusloa nr 1912271/07616. Kohus selgitab siinkohal siiski kaebajatele, et antud juhul ei ole ka välistatud korrektse menetluse läbiviimise järgselt mobiilside masti seadustamine läbi uute projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise samasse asukohta, kuid käesoleval hetkel selles selgust ei ole tulenevalt vastustajapoolsetest rikkumisetest.
14.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus vastustaja kahjuks. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab vastavalt HKMS § 108 lg 8 tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Käesoleval juhul osales kolmas isik vastustaja poolel, millest tulenevalt jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Kaebajate menetluskulud tuleb vastustajalt välja mõista. Kaebajad on taotlenud vastustajalt menetluskulude hüvitamist kokku summas 3226 eurot. Kohus leiab, et kaebajate menetluskulud on arvestades asja mahtu ja keerukust ning kohtule esitatud kaebust ning selle täiendusi põhjendatud ning tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et käesoleval juhul tuleb menetluskulusid vähendada seoses esialgse õiguskaitse taotluse menetlusega, milline taotlus jäi rahuldamata. Üldjuhul ehitusloa vaidlustes on esialgse õiguskaitse taotlemine asjakohane. Asjaolu, et kohus antud vaidluse asjaoludest tulenevalt jättis taotluse rahuldamata ei tähenda automaatselt seda, et selles osas tehtud menetluskulud on põhjendamatud ning välja mõistmisele ei kuulu. Samuti ei nähtu kohtule esitatud arvetest ja nende spetsifikatsioonidest, et esindaja vahetus oleks tinginud täiendava menetluskulu, mida muidu ei oleks tekkinud. Vastustaja poolt viidatud seisukohtadega tutvumise kattumine ei ole õige, kuivõrd esimese arve kohaselt sai kaebate esindaja tutvuda vastustaja seisukohtadega esialgse õiguskaitse taotlusele (mis esitati kohtule 01.11.2019), mitte vastusega kaebusele (mis esitati 02.12.2019), kuivõrd 19.11.2019 arve nr 2019/0314 väljastamise ajaks ei olnud vastustaja vastust kaebusele veel esitanudki. Tunnihind 160 eurot jääb keskmise õigusabi tunnihinna määra piiresse ega ole ülemääraselt kõrge. Seega tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista menetluskulud summas 3226 eurot. Mis puudutab aga kaebaja taotlust jätta menetluskulud täiendava vastuse osas summas 115,20 eurot kolmanda isiku kanda, kuivõrd viimane esitas menetlusdokumendi hilinemisega ning kohus võttis selle vastu, siis märgib kohus järgmist. HKMS § 108 lg 9 sätestab, et kui menetlusosaline kuritarvitab oma menetlusõigusi, jättes mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, või muul viisil venitab pahatahtlikult menetlust, võib kohus osa sellisest tegevusest teistele menetlusosalistele tekkinud menetluskuludest temalt välja mõista. Kohus nõustub kaebajatega selles, et kolmandal isikul oleks tulnud esitada vastavalt kohtu 28.04.2020 määrusele uusi asjaolusid sisaldavad seisukohad hiljemalt 14.05.2020 ning neile sai vastata kuni 21.05.2020. Kolmas isik esitas oma lõplikud seisukohad, mis sisaldasid mh uusi asjaolusid 21.05.2020 ehk hilinemisega. Eeltoodust tulenevalt mõistab
kohus kolmandalt isikult kaebajate kasuks välja kaebajate poolt kantud täiendavad menetluskulud summas 115,20 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.