Maksuõigus › Maksuotsused

3-19-568 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-568 XX rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi tahtlikult. XX ei ole andnud täpsemaid selgitusi maksuotsuse aluseks olevate tehingute kohta, vaid palus maksuhalduril tutvuda haldusasja nr 317-794 materjalidega. See annab aluse järeldada, et XX oli teadlik, et äriühing kaupa ei soetanud ning sisendkäibemaksu arvestuses kajastati võltsarveid. OÜ Krutikus ei soetanud suhkrut Reltex Group OÜ-lt, VMV Trade OÜ-lt, Bossmarin oü-lt, Hansafarmer OÜ-lt, ATRENDEX GROUP OÜ-lt ja Dollores Marketing OÜ-lt ning tehingud ei omanud majanduslikku sisu. Suhkur soetati tundmatutelt kolmandatelt isikutelt ning äriühingutega vormistati dokumendid üksnes maksueelise saamise ning sisendkäibemaksu mahaarvamise eesmärgil. OÜ Krutikus sisendkäibemaksu arvestuses võltsarvete kajastamise ning valeandmete deklareerimisega rikkus XX tahtlikult OÜ Krutikus deklareerimis- ja tasumiskohustust. XXi süülise tegevuse ning OÜ Krutikus maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. Kui XX oleks deklareerinud ja täitnud maksukohustusi, ei oleks OÜ-l Krutikus maksuvõlga tekkinud. Seega tuleb põhivõlalt summas 88 745,75 eurot arvestatud intressivõlg 70 968,93 euro ulatuses lugeda XXi süülise tegevuse tulemiks.

MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

3(12)

3-19-568 OÜ-le Krutikus väljastatud maksuotsus on õiguspärane ja sellega määratud maksuvõlg on jõustunud kohtulahendi kohaselt kehtiv. Vastustaja jääb kõigi haldusasjas nr 3-17-794 esitatud vastuväidete juurde ning nõustub selles asjas jõustunud kohtulahendites väljendatud seisukohtadega, sh maksuvõla olemasolu ja tahtluse küsimuses. Täidetud on vastutusotsuse tegemise eeldused ning kaebusest ei nähtu vastupidist. Maksuhaldur tuvastas vastutusotsuses kaebaja süü maksuvõla tekkimises, kuna äriühingu seadusliku esindajana oli kaebaja MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt vastutav maksusummade tähtaegse ja täieliku tasumise eest. Kuna kaebaja rikkus maksude deklareerimis- ja tasumiskohustust ning sellele järgnenud intresside tasumise kohustust tahtlikult, vastutab ta MKS § 40 lg-st 1 tulenevalt äriühingul tekkinud maksuvõla eest solidaarselt äriühingu ja YYiga. Kaebaja esitas OÜ Krutikus 2013. a veebruar–aprill KMD-des teadlikult valeandmeid, eesmärgiga saada maksueelis tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamise näol (vt Tartu Ringkonnakohtu 05.07.2019 otsus nr 3-17-794, p 37). Kaebaja kritiseerib tõendeid ühekaupa, kuid need ei lükka ümber seisukohti, mis on tehtud tõendite kogumile tuginedes. Puuduvad objektiivsed asjaolud, mis tingiks haldusasjas nr 3-17794 esitatud ja praeguses vaidluses korratavate vastuväidete alusel tõendite ümberhindamise. Ebaõige on ka kaebuse p-des 64–65 esitatud teoreetiline lähenemine tahtluse eitamiseks. Kaebaja süü tuvastamise osas on vastutusotsuses esitatud täiendav analüüs, mis viitab teadlikkusele tema käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimisest. OÜ Krutikus soetas suhkru tundmatutelt kolmandatelt isikutelt ning teadis, et arvetel näidatud äriühingud ei ole tegelikud suhkru müüjad. Kuna kaebaja teadis, et tehingute kohta esitatud dokumendid ei kajasta tegelikkuses toimunud tehingud, kuid näitas neid maksuarvestuses käibemaksukohustuse vähendamise eesmärgil, on tegevus tahtlik. Just kaebaja teadmisel esitati OÜ Krutikus veebruar–aprill 2013 KMD-del valeandmeid, kuna kaebaja seletuste kohaselt oli ta aktiivne vaidlusalustes tehingutes nii suhtlusel, andmete kontrollimisel, vormistamisel kui ka deklareerimisel. Samas selgitas näiteks K. R erinevalt kaebajast, et XX esitas ise neile tellimusi, küsis hinda ning sai ka hiljem vaidlusalused arved. Ka lahknevad kaebaja viited haldusasja nr 3-17-794 materjalidele vaidlusaluste tehingute dokumenteerimise osas K. A ja teiste kolmandate isikute seletustest, mis andis piisvalt alust järelduseks kaebaja tahtlikust tegevusest mh valetehingute varjamisel. Seetõttu on kaebuses kaebaja teadlikkuse ja tahtluse eitamisele suunatud väited paljasõnalised. Kaebaja oli valetehingute vormistamisest teadlik, koordineerides neid ise. Selline tegevus saab olla vaid tahtlik. Riigikohtu seisukoha järgi on kaebaja „teadmist“ võimalik tõendada kaudsete tõenditega. Kui maksuotsuse faktiliseks aluseks on „teadmine“, saab hoolsusnõuete eiramise korral kaebajale samas ette heita oluliste asjaolude tõendamata jätmist olukorras, kus maksuhalduri muud tõendid kogumis loovad põhjendatud kahtluse, et tehinguid poolte vahel ei toimunud ning kaebaja oli sellest teadlik. Sellele järeldusele viib tõenditele kogumis antud hinnang. Lisaks on eesmärgipäratu kaebuse kriitika termini „võltsarved“ kasutamise osas, kuna kaebaja teab, et suhkru päritolu varjamiseks ei säilitanud ta veoselehti ja väljastas lubamatult ise kvaliteedisertifikaate. Kuigi otsest võltsimist ei ole maksuhaldur kaebaja osalusel eksperdi abiga tõendanud, võib selliseid arveid asjaolusid arvestades pidada valeks. Tegu oli kaebaja vastutusvaldkonnaga ning ta oli vaidlusaluste suhkrutehingute sõlmimisel aktiivne. Seega on kaebaja rikkunud talle vastutusotsuses etteheidetud kohustusi tahtlikult. Vaidlusaluste tehingute tegemise ajal kehtisid suhkrule kindlad kvaliteedinõuded. Toidu käitlejana pidi kaebaja tehingute ja tarnete jälgitavust tagama nii kvaliteedisertifikaatide kui ka veoselehtedega (CMR). Kaebaja oli nõuetest teadlik, sest väljastas OÜ Krutikus klientidele ebaõigeid suhkru päritolu tõendavaid dokumente ja kvaliteedisertifikaate. OÜ Krutikus soovis 4(12)

3-19-568 niimoodi varjata suhkru tegeliku ostja andmeid, kelleks võis mh olla OÜ Krutikus ise. MTA-le jäeti tehingutele kunstlike vahelülide lisamisega mulje Eestisisesest kaubamüügist. Kaebaja soovis äriühingu esindajana varjata tegelikke müüjaid ning teha MTA-l võimatuks nende tuvastamise. Kaebaja käitumist ei õigusta tema pikk tegutsemisaeg, suur käive ega ka hankijate arv. Usutav ei ole, et OÜ-l Krutikus õnnestus soetada Eesti äriühingutelt suhkrut tehase väljamüügihinnast oluliselt odavamalt. Just ebatavaliselt madal hind pidi kaebajas tekitama kahtluse, kas talle kauba müüjateks on ikka arvel näidatud isikud. Kuigi ükski maksuhalduri päringu vastus ei kinnita, et OÜ Krutikus ostis suhkrut otse Poola tootjatelt, on ilmne, et OÜ Krutikus omas otsesidemeid vähemalt ühe suhkrutootjaga, s.o Südzucker Polska S.A-ga. MTA ei ole väitnud konkreetseid Poola või Leedu äriühinguid, kellelt OÜ Krutikus suhkrut soetas, vaid tugines faktile, et kaebaja teadis, et arvetel näidatud OÜ-d Reltex Group, VMV Trade, Bossmarin, Hansafarmer, Atrendex Group ja Dollores Marketing ei müünud OÜ-le Krutikus suhkrut, vaid seda tegi tundmatu kolmas isik. Kaebaja sai esitada seisukohad kirjalikult ning neid on vastutusotsuse analüüsitud. Seejuures on kaebaja läbivalt viidanud haldusasjas nr 3-17-794 esitatud väidetele ning sisuliselt loobunud täpsemate vastuste andmisest. Ka eriarvamuse järgselt andis maksuhaldur kaebajale võimaluse täiendavate selgituste andmiseks, kuid kaebaja seda võimalust ei kasutanud.

3-19-568 Kuigi välistada ei saa, et kaebajal võib olla õigus üksikute tõendite osas, siis tõendite kogumis hindamisel on kohus veendunud, et kaebaja oli teadlik tehingute tegelikest asjaoludest ning nende KMD-del kajastamise lubamatusest. Kaebaja roll ei olnud tegelemine pelgalt üksiktehingutega, vaid ostu-müügi tehingutega tervikuna. Kaebaja teadis tehingute tegelikest asjaoludest, sh sellest, et tehingute kohta esitatud dokumendid ei kajasta tegelikkuses toimunud tehinguid, kuid vaatamata sellele võimaldas neid kasutada OÜ Krutikus raamatupidamises, eesmärgiga vähendada käibemaksukohustust, mis on oma iseloomult tahtlik tegu. Maksuhaldur on maksuotsuses selgitanud piisavalt ja üksikasjalikult, miks tehinguid äriühingutega Reltex Group OÜ, VMV Trade OÜ, Bossmarin oü, Hansafarmer OÜ, ATRENDEX GROUP OÜ ja Dollores Marketing OÜ tegelikult ei toimunud. Maksuhaldur möönab, et kaebaja on arvetel märgitud suhkru soetanud, kuid müüjaks ei olnud konkreetsed äriühingud, vaid tundmatud kolmandad isikud ning viidatud äriühingute arveid kasutati juhatuse liikmete teadmisel OÜ Krutikus raamatupidamises maksueelise saamiseks ja käibemaksukohustuse vähendamiseks. Maksuhaldur tõi vastutusotsuses välja, mis põhjusel ja milliste tõendite kogumi alusel on ta seisukohal, et kaebaja osales aktiivselt valeandmete esitamisel ja maksukohustuse täitmata jätmisel, seejuures kontrollides ja koordineerides valetehingute andmeid esindatava nimel esitatud maksudeklaratsioonide arvestamisel. Kaebaja ei ole maksuhalduri järeldusi ümber lükanud. Lisaks on maksuhaldur vastutusotsuses (p 2.3. ja selle alapunktid) põhjalikult esitanud iga äriühingu puhul nendega seotud tehingute asjaolud, selgitanud majandusliku sisu puudumist ning kaebaja teadmist tegelikest asjaoludest. Olukorras, kus kaebaja tegeles koos YYiga suhkru müümisega ning koos YYi ja M.M kliendisuhtlusega, on maksuhaldur põhjendatult järeldanud, et tegemist ei olnud üksnes „passiivse“ juhatuse liikmega. Maksuhalduri esitatud tõendid kogumis viitavad sellele, et kaebaja teadis tehingute tegelikest asjaoludest, kuid vaatamata sellele kasutas arveid siiski OÜ Krutikus raamatupidamises. Eelnevat järeldust ei muuda kaebaja tõendamata väited (p-d 22–24) suhkru müügiahela kohta. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri seisukohta, mille kohaselt laienevad suhkru käitlemisele jälgitavuse ja käitleja tuvastamise nõue (EÜ määruse nr 178/2002 art 18) ning samuti peavad suhkruga kaasas käima vastavad sertifikaadid, kuid praegusel juhul ei ole kaebaja seda kohustust täitnud. Vastupidi, OÜ Krutikus nimel koostati vajadusel omavoliliselt ebaõigeid suhkru päritolu tõendavaid dokumente. Seda väidet ei ole kaebaja ümber lükanud. Kui suhkru kvaliteedisertifikaadil puuduvad andmed kauba saaja ja kauba saatja aadressi kohta, samuti müüja ja ostja andmed, siis see ei ole tavapärane (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 05.07.2019 otsus nr 3-17-794, p 34). Lisaks osteti asjaoludest nähtuvalt suhkrut tehingute ahelas, kuid ühtegi vaheladu ei kasutatud, mis omakorda viitab tehinguahelate puudumisele (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 05.07.2019 otsus nr 3-17-794, p-d 30.5 ja 30.6). MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse juhatuse liikme süü vormide (tahtlus, raske hooletus, hooletus) tuvastamisel VÕS § 104 lg-tes 3−5 sätestatust. Tahtlus on seotud eelkõige subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja tegevus süü tuvastamisel on ebapiisav. Vastustaja on tuginenud tõenditele kogumis. Seejuures on maksuhaldur eraldi hinnanud nii kaebaja kui ka YYi süü küsimust ning selles on välja toodud, et suhkru ostu ja müügiga tegelesid nii kaebaja kui YY. Kaebajal pidi olema ülevaade vaidlusalustest tehingutest. Kaebaja ei ole toonud välja, kes tehingute tegemist korraldas ja kes nende eest vastutas. Järelikult on kaebaja nõustunud maksuhalduri järeldusega, et muu hulgas teadis ja vastutas tehingute eest kaebaja. Vastutusotsuse p-st 2.3.3. nähtub, et maksuhaldur küsis kaebajalt, kes nimeliselt esindas OÜ-d Krutikus tehingutes Reltex Group OÜ-ga, VMV Trade OÜ-ga, Bossmarin oü-ga, Hansafarmer OÜ-ga, ATRENDEX GROUP OÜ-ga ja Dollores Marketing OÜ-ga, kes nad leidis, kes vastutas nimetatud hankijate tausta väljaselgitamise eest ning kes nimeliselt pidas hankijatega tehingute osas läbirääkimisi. Kõikide küsimuste puhul viitas kaebaja asjaolule, et OÜ Krutikus on 6(12)

3-19-568 halduskohtus vaidlustanud maksuotsuse ja kaebaja palus maksuhalduril tutvuda haldusasja 317-794 materjalidega, eelkõige maksuotsusele esitatud kaebusega. Kaebaja ei vastanud maksuhalduri küsimustele ka vastutusotsusele esitatud eriarvamuses ega kohtumenetluses. Pelgalt asjaolu, et juhatuse liikmed on maksuhaldurit „suhkruturul tekkinud olukorrast“ teavitanud, ei kummuta maksuhalduri poolt kaebajale tehtud etteheiteid. Ka OÜ Krutikus juhatuse liikmete ja teiste tehingupartnerite kinnitustest saab järeldada, et kaebaja oli tehingutest teadlik. Asjas esitatud tõendid ei kinnita, et maksuotsuses ja selle aluseks olevas kontrollaktis kirjeldatud tehingute taga oleks olnud äriühingu raamatupidaja. Kutselise raamatupidaja teenuste kasutamine ei vabasta juhatuse liiget kohustusest olla kursis ettevõtte raamatupidamises toimuvaga (vrd Riigikohtu otsus nr 3-17-2235, p 22). Praegusel juhul ei ole ilmnenud sellist teise juhatuse liikme või kolmanda isiku tegevust (nt andmete varjamine kaebaja eest, teise juhatuse liikme või töötaja poolt tema eksitamine või lausa pahatahtlikkus), mis saanuks takistada kaebajal oma juhatuse liikme kohustusi õiguspäraselt täita (vt Riigikohtu otsus nr 3-17-2235, p 14). KMD-del sisendkäibemaksu näitamine olukorras, kus selleks alust ei ole, saab olla vaid tahtlik tegu. Riigikohtu lahendites väljendatud seisukoha järgi on kaebaja „teadmist“ võimalik tõendada ka kaudsete tõenditega ning seda on selgitanud ka Tartu Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-17-794 tehtud kohtuotsuses (p 42 ning seal viidatud Riigikohtu praktika). Esineb põhjuslik seos kaebaja tegevuse ja OÜ Krutikus maksuvõla vahel (vt vastutusotsuse p 2.3.6.) Kui kaebaja oleks juhatuse liikmena täitnud korrektselt deklareerimiskohustust ning maksukohustusi, ei oleks OÜ-l Krutikus maksuvõlga tekkinud. Ka ei oleks korrektse tegutsemise tõttu kaasnenud maksuvõlaga seotud intressivõlga. Ei esine ka muid menetlus- ega vorminõuete rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua vastutusotsuse tühistamise. Kaebaja etteheide vastutusmenetluse peatamisest keeldumise osas on põhjendamatu. Maksuhalduril on sellise taotluse lahendamisel kaalutlusruum, kuna maksuotsus ei ole vastutusotsuse suhtes eelhaldusaktiks (Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 17). Kaebajale on olnud tagatud õigus olla ära kuulatud. Asjaolu, et maksuhaldur kasutab maksu- ja vastutusotsuses läbivalt mõistet võltsarved, ei oma asjas sisulist tähendust. Termini „võltsarve“ kasutamist on soovitanud erinevate arusaamade vältimiseks kasutada Riigikohus (vt nt Riigikohtu 09.05.2013 otsus nr 3-3-1-81-12, p 16). Seejuures ei pruugi olla tegemist võltsitud dokumendiga karistusseadustiku mõttes. Kaebaja üldsõnaline viide MKS § 40 lg 1 ja § 96 põhiseaduspärasuse küsitavusele ei anna alust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ning nende sätete kohaldamata jätmiseks. Etteheide seoses võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega jääb tähelepanuta. Isegi kui üks võlausaldaja (praegusel juhul maksuhaldur) oleks teistega võrreldes eelisseisus, ei riku see kaebaja õigusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-19-568 pidanud maksuotsust õiguspäraseks. Sellega rikkus halduskohus oluliselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Halduskohus on lähtunud sellest (otsuse p 14), et kaebaja oli menetlusosaline asjas nr 3-17-794, mis on aga väär. Halduskohus on samastanud OÜ Krutikus ja kaebaja ka otsuse p-s 17.2. Vastutusotsuse p-s 2.3 ei ole kaebaja süüd eraldi tuvastatud. Ei ole tõendatud, et kaebaja oli teadlik käitumise õigusvastasusest ja soovis sellist tagajärge. Võrreldes maksuotsusega ei ole vastutusotsuses tehtud mingit täiendavat analüüsi. Sisuliselt piirdutakse tõdemusega, et kuna maksuotsuse kohaselt oli äriühingu tegevus tahtlik, siis järelikult juhatuse liikme tegevus oli tahtlik. Kuigi loetletud on kõik tehingud, ei ole tuvastatud kaebaja tahtlust iga tehingu osas eraldi. Kaebuses on esitatud äriühingute kaupa väited (kaebuse p-d 25–32), mille halduskohus on jätnud tähelepanuta. Kui halduskohus oleks analüüsinud kaebuse põhjendusi, siis leidnuks ta, et maksuhalduri väited hankijate kui probleemsete äriühingute kohta ei pea valdavalt paika. Isegi kui mõne hankija puhul on ebakorrektsus vms hiljem ilmnenud, ei olnud kaebajal võimalik neist probleemidest teada saada tehingute toimumise ajal. Kaebaja teadlikkust ei tõenda maksuhalduri viidatud kohtuotsused, millega vaidlusalustest tehingutest aastaid hiljem on tuvastatud võltsarvete esitamisi mõne hankija puhul. Halduskohus on ekslikult leidnud, et kaebaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri seisukohta, mille kohaselt laienevad suhkru käitlemisele jälgitavuse ja käitleja tuvastamise nõue (EÜ määruse nr 178/2002 art 18) ning samuti peavad suhkruga kaasas käima vastavad sertifikaadid. Vastavad seisukohad esitas kaebaja kaebuse p-des 15–20 ja 42–47. Halduskohtu etteheide, et kaebaja ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust, kuna ei ole selgitanud, kes konkreetselt vaidlusaluste tehingute kokkuleppimise ja vormistamisega tegelesid, on alusetu. Muu hulgas nende asjaolude tõendamiseks taotles kaebaja vastutusmenetluses 12-lt isikult ütluste võtmist, kuid taotlus jäeti rahuldamata. Samuti taotles kaebaja vastutusmenetluse peatamist kuni asjas nr 3-17-794 lahendi jõustumiseni või juhul, kui menetlust ei peatata, siis isikutelt ütluste võtmist ja seejärel enda poolt selgituste andmist. Maksuhaldur jättis pahatahtlikult taotluse rahuldamata. Ka halduskohus jättis taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata, rikkudes oluliselt kohtumenetluse norme. Halduskohus ei ole järginud HKMS § 2 lg-s 6 sätestatut ja on tõlgendanud vääralt HKMS § 65 lg-t 2. Kaebaja ei ole saanud esitada tunnistajatele küsimusi, kuna nii vastutusmenetluses kui sellele eelnenud maksumenetluses sellist võimalust kaebajale ei antud. Halduskohus on jätnud vajaliku tähelepanuta asjaolu, et kaebaja koos teise juhatuse liikmega teavitas maksuhaldurit regulaarselt suhkruturul tekkinud olukorrast, saates maksuhaldurile tehingute andmeid, toimus ka kohtumine MTA peadirektoriga. Sellega on tõendatud, et kaebaja ega teine juhatuse liige pole soovinud maksuhaldurit eksitada, vaid soovis aidata kaasa maksupettuste vastu võitlemisele. Halduskohus ei ole pööranud piisavat tähelepanud ka maksuhalduri poolt suhkrutootjatele tehtud päringutele ja saadud vastustele. Päringud on tehtud kõigile suhkrutootjatele, kelle toodetud suhkruga tehti vaidlusaluseid tehinguid. Seega on vaidlusalustes tehingutes liikunud kauba tootjad teada (mis tõendab ühtlasi toidu jälgitavuse nõude täitmist). Ükski suhkrutootja ei ole kinnitanud maksuhalduri kahtlusi, et tegelikult telliti suhkur välismaistelt tootjatelt otse ja tehingud vormistati läbi Eesti äriühingute.

8(12)

3-19-568 Halduskohus ei ole jätnud kaebaja avaldusi ja arvamusi tähelepanuta ega rikkunud põhjendamiskohustust. Kohane ei ole kaebaja kriitika viitega haldusasja nr 3-17-794 lahendile olukorras, kus kaebus oli sisuliselt koopia nimetatud haldusasjas esitatud kaebusest. Vastustaja ei jaga kaebaja seisukohta, justkui kohtuotsuse p-s 17.2 viidatud trükiveast (sulgudes viide vastutusotsuse p-dele 2.2.4.1–2.2.4.6, kus õige viide oleks p-dele 2.3.4.1–2.3.4.6) järelduks asjaolu, et kohus ei ole kaebaja kohta esitatud väidetest otsuse tegemisel lähtunud. Samas punktis on halduskohus osutanud vastutusotsuse p-le 2.3 (XXi süü tuvastamine). Objektiivne ei ole kaebaja etteheide kohtuotsuse p-s 14 märgitu kohta. Kaebaja oli haldusasjas nr 3-17-794 menetlusosalise esindaja. Asjaolule, et halduskohus on otsuses läbivalt järginud kaebaja väiteid ja temaga seonduvaid asjaolusid ning nendest oma otsuse tegemisel lähtunud, viitab mh kohtuotsuse p-s 22 märgitu. Vastutusmenetluses on kaebaja süü eraldi tuvastatud. Väide täiendava analüüsi puudumisest vastutusotsuses on ekslik. Eraldi on käsitletud nii kaebaja kui ka YYi süü küsimust (vastutusotsuse p-d 2.2 ja 2.3). Kohus on seda otsuse tegemisel eristanud ja arvestanud ning kaebaja süüküsimusega seonduvat analüüsinud. Kaebaja oli teadlik ebaõigetest tehingutest. Seetõttu oli tema süüline tegevus käsitletav tahtlikuna. Vastuväide iga juhatuse liikme puhul kirjeldatud asjaolude puudumisest ei ole õige. Kui kaebaja oleks OÜ Krutikus juhatuse liikmena deklareerinud ja täitnud maksukohustusi õigesti, ei oleks kaebajale süüks arvatavat maksuvõlga tekkinud. Kaebaja tegevuse ja maksuvõla kujunemise vahel on otsene põhjuslik seos (tasumiskohustuse rikkumine), mis sai võimalikuks läbi deklareerimiskohustuse rikkumise. Vaidlustatud tehingutega seotud asjaolusid on kajastatud piisava põhjalikkusega vastutusotsuses ja kohtuotsuses ning need on seotud kaebaja tahtliku tegevusega. Võltsarvete esitamist, aktsepteerimist ja tasumist ei saa mõista teisiti kui kaebaja teadliku tegutsemisena. Kaebaja õigustab end küll mõne üksiku tõendi osas ja leiab, et neist ei saa otseselt tuletada tema tahtlikku tegevust, kuid selline lähenemine ignoreeriks tõendite kogumist järelduvat. Kaebaja väide, et halduskohus on tema analüüsi äriühingute kohta jätnud tähelepanuta, ei ole korrektne. Halduskohus ei pidanud tarbetut kordamist vajalikuks (HKMS § 165 lg 2) ja keskendus otseselt vastutusotsuse õiguspärasust puudutavatele küsimustele. OÜ Krutikus võttis oma hankijatelt vastu ning väljastas klientidele ebaõigeid suhkru päritolu tõendavaid dokumente ja kvaliteedisertifikaate, mis esitati MTA-le kolmandate isikute poolt. Kaebaja ise neid MTA-le ei esitanud. Sellist käitumist saab selgitada vaid eesmärk varjata suhkru tegelikke müüjaid ja teha võimatuks nende tuvastamine. Kaebaja roll ei olnud tegelemine pelgalt üksiktehingutega, vaid ta võttis vastu igapäevaseid juhtimisotsuseid ning kauba ostu ja müügi korral esindas ettevõtet juhatuse liikmena. M.M 10.12.2013 seletuse kohaselt tegeles kaebaja suhkru ostmise ja müümisega koos YYiga, suheldes klientide ja hankijatega. See eeldas kursisolekut esindatud äriühingu tegevusega terviklikult. Tunnistajate ütlused kaebaja võimaliku teadlikkuse kohta ei oleks saanud olla objektiivsed. Põhjendatud on etteheide kaasaaitamiskohustuse rikkumisest. Kaebaja ei ole andnud täpsustavaid seletusi selle kohta, kes konkreetselt vaidlusaluste äriühingutega tegelesid ega võimalda seetõttu välistada tema enda osa tehingute ebaõiges kajastamiseks. Menetluse peatamise taotlusega soovis kaebaja asja ilmselt aegumiseni venitada. Kaebaja taotlus 12 tunnistaja kohtus üle kuulamiseks ei olnud põhjendatud. Asjaolu, et kaebaja ei saanud isikutele maksumenetluses küsimusi esitada, ei ole isikute kohtus tunnistajatena ülekuulamise iseseisev alus. Selleks ei ole ka asjaolu, et kaebaja väitel on maksuhaldur tõlgendanud isikute seletusi kaebajale ebasoodsal viisil. HKMS § 65 lg 2 kohaldamisel on kohtul kaalutlusruum.

9(12)

3-19-568 Halduskohus on pööranud piisavalt tähelepanu asjas kogutud tõenditele, sh suhkrutootjatele tehtud päringutele ja vastustele. Kuigi kaebaja viidatud päringu vastused ei kinnita soetust otse tootjalt, omas OÜ Krutikus otsesidemeid vähemalt ühe suhkrutootjaga. Kuna MTA ei ole väitnud kaebajapoolset otsesoetust, ei ole see ka oluline. Kaebaja viidatud teavitused ei välista olukorda, et vaidlusalused tehingud vormistati tehingute ahela näitamiseks, suhkru tegelikku müüjat varjates ja kaebaja teadmisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-19-568 sisendkäibemaksuna oma maksuarvestuses ja tasus vastavalt vähem käibemaksu. Nõustudes kohtute põhjendustega asjas nr 3-17-794, ei ole halduskohus jätnud kaebaja väiteid tähelepanuta.

11(12)

3-19-568

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.