Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 1. jaanuar 2021, Tallinn 3-20-2668 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks.
tegemiseks. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi „VSS“) § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikul seaduslikku alust Eestis viibimiseks. PPA taotlusele lisatud dokumendi kohaselt kehtib puudutatud isiku suhtes Šveitsi Konföderatsiooni poolt kehtestatud sissesõidukeeld Schengeni alale, millest tulenevalt on puudutatud isiku Eestis viibimine ebaseaduslik. Samuti ei tohi puudutatud isik lahkuda Eestist mõnda teise Schengeni ala asuvasse riiki. Erandina on tal ilmselt õigus viibida Prantsusmaal, kus on esitanud varjupaigataotluse. Samas ei ole Eestist Prantsusmaale võimalik minna ilma teisi riike läbimata. Üldjuhul saadetakse ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane välja 48 tunni jooksul. VSS § 23 lõikest 1 ning § 15 lõike 2 punktidest 1 ja 3 tulenevalt võib Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku tema väljasaatmise tagamiseks paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning seejuures eelkõige juhul kui tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Käesoleval juhul takistab puudutatud isiku viivitamatut väljasaatmist asjaolu, et tal ei ole kehtivat reisidokumenti. Puudutatud isikul kaasas olnud Gruusia isikutunnistus ei ole reisidokument. Selle dokumendiga ei tohi isik riigipiire ületada. Asjaolu, et varem on see puudutatud isikul õnnestunud, ei oma siinkohal tähtsust. Nõustun PPA seisukohaga, et vabaduses viibides võib puudutatud isik asuda enda väljasaatmist takistama, eeskätt lahkuda Eestist mõnesse teise Schengni ala riiki, kasutades ära seda, et Schengeni ala sees riigipiiridel piirikontrolli üldjuhul ei teostata. Kahtlust, et puudutatud isik ei jääks vabadusse pääsedes Eestis ootama enda väljasaatmist, õigustab eeskätt see, et ta on ringi liikunud Schengeni alal ilma reisidokumendita. Isegi kui puudutatud isik tõesti ei olnud teadlik tema suhtes kehtestatud Schengeni alale sisenemise keelust, pidi ta igal juhul olema teadlik sellest, et taotledes varjupaika Prantsusmaal, ei tohi ta liikuda teistesse riikidesse. PPA-le menetluse käigus antud seletustest nähtuvalt siirdus puudutatud isik Prantsusmaalt Rootsi, sooviga seal elada. Puudutatud isiku varasem käitumine näitab, et kas ei soovi saada aru oma kohustustest või rikub neid sihilikult. Ei ole usutav, et puudutatud isik ei saanud aru sellest, et tal ei ole Eestisse saabumiseks seaduslikku alust. Igal juhul esineb aga arvestatav võimalus, et vabadusse pääsedes ei jää puudutatud isik ootama enda välja saatmist, vaid tõenäoliselt püüab Eestist ise lahkuda. See, kas ta läheks sel juhul Prantsusmaale, ei ole tegelikult prognoositav. Kahtlust, et puudutatud isikul ei ole ilmselt motivatsiooni vabaduses viibides Eesti politseile kättesaadavaks jääda, suurendab ka see, et tal puuduvad Eestis sidemed ning praktiliselt osutuks Eestis iseseisvalt hakkama saamine puudutatud isiku jaoks tõenäoliselt keeruliseks: näiteks ta peaks leidma endale elukoha, millega kaasneksid täiendavad kulud jne. Neil asjaoludel on pigem usutav, et vabadusse pääsedes püüaks puudutatud isik ise Eestist lahkuda, millega takistaks enda välja saatmist sellesse riiki, kuhu ta välja saata tuleks ning samuti oleks tema iseseisev Eestist lahkumine vastuolus Schengeni alale sisenemise keeluga. On ka ilmne, et ühessegi riiki, millel on Eestiga piir, ei tohiks puudutatud isik õiguspäraselt siseneda. Nõustun PPA järeldusega, et puudutatud isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab teatud usaldust isiku vastu. Puudutatud isik oma senise käitumise tõttu sellist usaldust ei vääri: ta saabus Eestisse ebaseaduslikult ja kehtivat reisidokumenti omamata. Puudutatud isiku ebausaldusväärsust suurendab kahtlemata ka asjaolu, et ta kasutas mootorsõiduki juhtimisel juhiluba, mis on PPA asjatundja hinnangul võltsitud. PPAle antud seletus selle kohta, et isik arvas, et juhiluba on ehtne, ei ole usutav. Neil asjaoludel on usutav, et vabadusse pääsedes ei jää puudutatud isik ootama enda välja saatmist, vaid lahkub Eestist ja jätkab Schengeni alal liikumist hoolimata kehtivast Schengeni alale sisenemise keelust. VSS § 23 lõigetest 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kordan, et tegemist ei ole kahekuulise karistusega, vaid isikut tohib käesoleva loa alusel kinni pidada nii kaua kui on vajalik tema välja saatmiseks, ent mitte kauem kui kaks kuud. Isiku välja saatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Kristjan Siigur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.