lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-2079/6

Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-2079/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
835
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

18.12.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2079

Haldusasi

XX kaebus Andmekaitse Inspektsiooni tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja – XX Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.11.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta XX määruskaebus menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.11.2020 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Andmekaitse Inspektsioon (AKI) tegi 23.10.2017 vaideotsuse ja ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1.-3/17/1851, millega rahuldas XX vaide osaliselt ja kohustas Tallinna Linnakantseleid täitma XX teabenõude hiljemalt 06.11.2017.

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1248/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-26-459/53Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.05.20263-25-4523/9Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 12.05.20263-25-750/16Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.05.20263-26-491/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, millest nähtuvalt ta soovib, et AKI määraks edaspidi ettekirjutuse täitmise tähtajaks viis tööpäeva. AKI pikaajalise praktika kohaselt antakse teabevaldajatele ettekirjutuse täitmiseks põhjendamatult pikk aeg. Kaebaja soovib esitada tuvastamiskaebuse, milleks tal on preventiivne huvi. Kaebaja palub tunnistada AKI 23.10.2017 ettekirjutus-hoiatusega teabevaldajale määratud tähtaeg põhiseadusega vastuolus olevaks.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 19.11.2020 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

3-20-2079 Kaebaja eesmärgiks on tuvastada, et AKI on eksinud ettekirjutuse täitmise tähtaja määramisel. Kohaseks nõudeks on AKI 23.10.2017 haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue. Kaebaja sai AKI ettekirjutuse tulemusel teabe kätte. Ta ei ole välja toonud, millise negatiivse tagajärje tõi tema jaoks AKI poolt määratud ettekirjutuse täitmise tähtaeg. Seetõttu saab kaebaja õiguse riive olla vaid väheintensiivne. Kui kaebaja ei nõustunud ettekirjutuses määratud tähtajaga, oli tal võimalus ettekirjutus selles osas vaidlustada 30 päeva jooksul. Selle võimaluse kasutamata jätmine näitab samuti riive väheintensiivsust. Tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul esinema põhjendatud huvi, mida kohtule ei nähtu.

XX esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 19.11.2020 määruse peale.

Kohus peab kontrollima HKMS § 121 lg 2 p 21 vastavust põhiseadusele. Põhiseaduse §-st 15 ei tulene, et väheintensiivse riive korral ei tohi või ei ole mõtet kohtu poole pöörduda. Tuvastamiskaebuse esitamine on põhjendatud, kuivõrd kaebaja ei saa oma õigusi kaitsta tõhusamate õiguskaitsevahenditega. AKI on ka mitmetes teistes kaebajat puudutavates menetlustes irdunud nõudest lahendada asi viie tööpäeva jooksul. Seega on alust arvata, et kaebaja õigusi võidakse ka edaspidi sel viisil rikkuda. Teabevaldaja peab teabenõudele vastama viie tööpäeva jooksul ning kohtu ülesanne on kontrollida seaduste täitmist. Kaebus ei ole perspektiivitu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

6.XX on esitanud halduskohtule kaebuse AKI 23.10.2017 ettekirjutus-hoiatuse osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks (teabevaldajale teabenõude täitmiseks määratud tähtaega puudutavas osas). Halduskohus on õigesti leidnud, et sellist nõuet saab halduskohtus iseenesest menetleda.
7.Halduskohus on kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Selle sätte kohaselt võib halduskohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus on küll esitanud põhjendused kaebaja õiguste riive vähese intensiivsuse kohta, kuid ei ole analüüsinud sätte kohaldamise teist eeldust, milleks on kaebuse vähesed eduväljavaated. Ringkonnakohus leiab, et selle puuduse saab määruskaebemenetluses kõrvaldada.
8.Tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema eriline preventiivne huvi. See tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.10.2020 määrus asjas nr 319-882, p 23.1). Kaebaja väidab preventiivse huvi olemasolu, tuues välja selle, et AKI on oma senises praktikas andnud ettekirjutuste täitmiseks oluliselt pikema aja kui teabenõude täitmiseks AvTS § 18 lg-s 1 sätestatud viie tööpäeva pikkune tähtaeg.
9.Kohtupraktikas on jaatatud isiku kaebeõigust vaidluses selle üle, kas AKI oleks pidanud järelevalvemenetluses tegema kolmandale isikule ettekirjutuse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p-d 13–16). Kuna AKI kohaldab konkreetset järelevalvemeedet kaalutlusõiguse alusel, piirdub sisuline kohtulik kontroll hindamisega, kas AKI on kaalutlusreeglitest kinni pidanud (samas, p 17).
10.AKI ettekirjutuses on viidatud AvTS § 52 lg-le 1, mille kohaselt võtab teabevaldaja ettekirjutuse saamisest alates viie tööpäeva jooksul kasutusele abinõud ettekirjutuse täitmiseks ja teatab sellest AKI-le, kes avalikustab teate oma veebilehel. Nimetatud säte reguleerib teabevaldaja tegevust ning sellest ei tulene AKI-le kohustust määrata ettekirjutuse täitmiseks 2(3)

3-20-2079 kuni 5-päevane tähtaeg. Seega määrab AKI ettekirjutuse täitmise tähtaja kaalutlusõiguse alusel (haldusmenetluse seaduse § 5 lg 1), kusjuures ettekirjutuse täitmine on tagatud sunnivahendiga. AKI peab ettekirjutuse tegemisel arvestama sellega, et teabenõuet ei ole alati võimalik täita viie tööpäeva jooksul: AvTS § 18 lg 2 järgi saab teabevaldaja paluda isikul teabenõuet täpsustada ning AvTS § 19 annab võimaluse pikendada teabenõude täitmise tähtaega 15 tööpäevani. AKI kaalutlusõigust arvestades on kaebus tähtaja määramise õigusvastasuse tuvastamise nõudes perspektiivitu, kuivõrd sellega ei saa saavutada kaebaja taotletavat eesmärki, s.o teabenõudele vastamist puudutavates ettekirjutustes igakordselt viie tööpäeva pikkuse tähtaja määramist. Praeguses asjas ei ole põhjust pidada AKI määratud tähtaega ilmselgelt ülemääraseks, arvestades, et ettekirjutuse täitmise tähtaeg ei saanud hakata kulgema enne 24. oktoobrit ning sellest arvestades oli 6. november 9. tööpäev. Ringkonnakohus rõhutab, et õigusvastase viivituse eest vastutab mitte AKI, vaid teabevaldaja, kelle vastu saab kaebaja ka esitada vajalikud nõuded. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamine ei too ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas kaasa põhiseadusega vastuolus olevat olukorda.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.05.20263-25-346/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.04.20263-24-277/32Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium