Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
08.12.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2026
Haldusasi
X OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalve-ameti rahapesu andmebüroo XX.XX.XXXX otsuse peale, millega tunnistati kaebaja senised virtuaalvääringu osutamise teenuste tegevusload ning majandustegevuse registri andmed kehtetuks ja keelduti uue tegevusloa väljastamisest
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X OÜ, volitatud esindaja adv Tõnis Loorits Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo, volitatud esindaja Mihkel Ruubas
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X OÜ määruskaebus rahuldamata. Muuta Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määruse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu põhjendustega. Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (RAB) väljastas 18.01.2019 X OÜ-le tegevusload virtuaalvääringu rahakotiteenuse osutamiseks ja virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse osutamiseks. 10.03.2020 jõustusid muudatused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RahaPTS). RahaPTS § 1182 lg 1 sätestab, et RahaPTS alusel tegevusloa saanud ettevõtja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima RahaPTS kehtiva redaktsiooni § 70 lg 3 p-des 9–11 ning § 72 lg 1 p-des 11, 4, 5 ja 6 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2020. aasta 1. juuliks. X OÜ esitas 30.06.2020 tegevusloa muutmise taotluse virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks.
2.RAB keeldus XX.XX.XXXX otsusega nr Y X OÜ tegevusloa muutmise taotluse rahuldamisest, sest ettevõtja ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud tingimustele ning
3-20-2026 tunnistas RahaPTS § 1182 lg 2 alusel kehtetuks ettevõtja senised tegevusload ning nimetatud lubadega seotud majandustegevuse registri andmed, sest ettevõtja ei ole ennast viinud vastavusse 10.03.2020 jõustunud seadusenõuetega. Otsuse põhjenduste kohaselt jõustus 10.03.2020 RahaPTS uus redaktsioon, mille eesmärgiks oli karmistada nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkumisel. Selle teenuse pakkujatega seotud riskide maandamiseks võetavad meetmed peaksid taastama kontrolli tegevusvaldkonna üle ja hoidma turult eemal ettevõtted, kes Eestis reaalselt ei tegutse ning kelle üle ei ole võimalik Eestis järelevalvet teostada. Tulenevalt RahaPTS § 72 lg 1 p-st 4 peab virtuaalvääringu teenuse pakkuva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht olema Eestis või tegutsema välisriigi äriühinguna Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eestis. X OÜ juhatuse liikmeks, ainuosanikuks ja tegelikuks kasusaajaks on Ukraina kodanik CC. CC elab Ukrainas, tal puudub Eestis kinnisvara, ta ei ole saanud Eestis töötasu ega ole Eesti maksuresident. Teiseks juhatuse liikmeks on Eesti kodanik QQ, kes ei ole varasemalt ettevõttega seotud olnud. Seega ei ole juhatuse asukoht Eestis. Ettevõtja poolt esitatud andmete kohaselt tegeleb QQ ettevõttes igapäevaselt kontaktisiku rolli täitmisega, tema ülesandeks on teabe kogumine ja analüüsimine ebatavaliste ning rahapesu kahtlusega tehingute kohta, teabe edastamine RAB-le ning muude kohustuste täitmine, mis on seotud RPTS-i nõuete täitmisega; üldsõnaliselt on välja toodud vastutava juhatuse liikme roll, kuid kirjeldatud pole selle ülesande igapäevast sisulist poolt. Ettevõtja esitatud andmetel tegeleb CC igapäevaselt müügitegevusega, mis hõlmab endas uute klientide leidmist ja ettevõtte reklaamimist, klientide toetamist ja nõustamist; isiku rolliks on ettevõtte uuenenud reeglistiku tutvustamine klientidele ning jälgimine, et kliendid seda rakendaks. RAB-i hinnangul on CC roll ettevõtte igapäevases toimimises ja teenuse pakkumisel suur ning tal on otsene seos pakutava teenusega, mis nõuab isiku pidevat kohalolu ettevõtte Eesti kontoris ning tema ülesanded on ettevõtte tegevuses olulise tähtsusega. 10.03.2020 jõustunud RahaPTS muudatuste seletuskirja kohaselt peab ettevõtja võtmepersonal asuma Eestis. X OÜ võtmepersonal, ettevõtte juhtimine ega tegevuskoht ei asu Eestis, kuivõrd oluliste juhtimis- ja kontrollifunktsioonide ülesannete eest vastutab välismaal elav juhatuse liige CC. RAB-il on tekkinud põhjendatud kahtlus, et QQ juhatuse liikmeks ja kontaktisikuks määramine on näilik vorminõuete täitmine. Tegevusloa andmisel on kuritegusid ehk ohtu ennetav funktsioon, s.o see toimub avalikes huvides. Asjaomases valdkonnas ei saa teenust pakkuda isik, kes ei vasta mh RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 toodud nõuetele. RAB-il peab olema võimalik kontrollida, kas ettevõtte tegevus vastab RahaPTS nõuetele, samuti viivitamatult kontakteeruda ettevõtte kontaktisikuga andmete saamiseks või rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega tehingute peatamiseks. Kui juhatus või kontaktisik ei asu Eestis, on selliste eesmärkide saavutamine oluliselt raskendatud või võimatu. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne saavutatava eesmärgi suhtes, et tõrjuda ohtusid klientide huvidele ning tagada Eesti Vabariigi finantssüsteemi maine ja usaldusväärsus. Avalik huvi ning klientide õiguste kaitse on suurema kaaluga kui üksikisiku õigus teenust pakkuda ja tegeleda majandustegevusega.
3.X OÜ esitas 16.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB XX.XX.XXXX otsuse nr Y tühistamiseks. Koos kaebusega esitas X OÜ esialgse õiguskaitse taotluse vaidlusaluse otsuse kehtivuse peatamiseks kuni praeguses asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.
4.Tallinna Halduskohus jättis 26.10.2020 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5).
2(7)
3-20-2026 Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Samas ei ole äratuntav kaebajal õiguskaitse vajaduse olemasolu. Pole eluliselt usutav, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekib kaebajal kahju miljonites eurodes. Kaebaja möönab, et tal on võimalik oma tegevus ümber struktureerida selliselt, et majandustegevus koheselt ei lõppe. Virtuaalvääringu teenuse osutamise lõpetamine võib küll negatiivselt mõjutada kaebaja kliendibaasi, kuid sellest ei saa järeldada, et kaebaja majandustegevus peaks täielikult lõppema või et seda ei oleks hiljem võimalik taastada. Isegi kui asuda seisukohale, et õiguskaitsevajadus siiski eksisteerib, tuleks esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta avaliku huvi tõttu. Rahapesu kujutab endast olulist ohtu raha- ja finantssüsteemile, mistõttu esineb selle tõkestamise vastu kaalukas avalik huvi. Tegevuslubade süsteem aitab tagada seda avalikku huvi viisil, kus üksnes nõuetele vastavad äriühingud saavad osutada tegevusloale vastavat teenust. Olukorras, kus nõuetele vastavuse tagamine on kaebaja enda mõjusfääris ning esialgse hinnangu järgi ei saa kaebust pidada kuigi perspektiivikaks, tuleb pidada avalikku huvi rahapesu tõkestamiseks kaalukamaks kaebaja huvist. Oluline on seegi, et juhatuse asukoha seotus Eestiga tagab, et ettevõtte üle oleks võimalik reaalselt järelevalvet teha. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tingiks olukorra, kus süsteemis töötab äriühing, kes ei pruugi vastata nõuetele ega olla järelevalveasutustele kättesaadav, mis omakorda kujutab ohtu raha- ja finantssüsteemile.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määrus ja uue määrusega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja investeeringud, tegevuskulud ja käive suurenevad ning tema tegevus on just muutumas kasumlikuks. Halduskohus andis kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolule väära hinnangu. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob kaebaja jaoks kaasa pöördumatud tagajärjed. Kohus leidis ebaõigesti, et esialgse õiguskaitse vastu räägib ülekaalukas avalik huvi. RahaPTS § 72 lg 1 p 4 eesmärk on muuta võimalikuks vastustaja poolt järelevalve teostamine. Kaebaja põhiline majandustegevus toimub veebiplatvormil. Kaebaja serverite ja paberkandjal dokumentide asukoht on Eestis, kus elab ja tegutseb kaebaja kontaktisikust juhatuse liige QQ. RAB ei ole välja toonud olukorda, kus ta oleks üritanud teostada järelevalvet rikkumise kahtluses ja tal ei olnud seda võimalik teha või see oli teostatav oluliste raskustega. Seega on järelevalve kontekstis kaebaja juhatuse asu- ja tegevuskoht Eestis. CC kohustused kaebaja majandustegevuse korraldamisel hõlmavad turundustegevust, sh potentsiaalsete klientide suunamist kaebaja veebiplatvormile. Selle käigus ei genereerita teavet ega dokumente, mis ei oleks kättesaadavad ettevõtte asukohas. Virtuaalvääringu teenuste tegevuslubade omajate puhul on tavaline praktika, kus kõik või osad juhatuse liikmed on välisriigi kodanikud ning nende faktiline elukoht on välisriigis. Kõrgendatud avalik huvi ja kaebaja mittevastavus RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sätestatule on näilik. Isegi kui RahaPTS üldeesmärgist lähtuvalt tuleb möönda avaliku huvi olemasolu, ei saa see kaaluda üles kaebaja õiguste kahjustumist. Avaliku huvi hindamisel tuleb arvestada, et kaebaja puhul ei esine ühtegi kontrollitavat ja objektiivselt tuvastatavat ohtu RahaPTS-st tulenevate eesmärkide täitmisele. Kui kohtumenetluse kestel peaks esinema kaebaja tegevuses RahaPTS-i rikkumisi või kui faktiline järelevalve oleks tegelikkuses raskendatud või võimatu, on vastustajal võimalik võtta kasutusele täiendavaid meetmeid. Seega asjaolu, et üks juhatuse liige kahest elab välisriigis ja käib Eestis üksnes juhatuse liikme kohustustest tulenevalt, ei tekita kõrgendatud riski, mis peaks tooma kaasa mittevastavuse RahaPTS § 72 lg 1 p-le 4. Kohus ei looks esialgse õiguskaitse kohaldamisega õigusvastast olukorda, kuivõrd kaebaja tegevus ei ole vastuolus RahaPTS § 72 lg 1 p-ga 4. RahaPTS-st ega seletuskirjast ei tulene ühtegi viidet sellele, et normi eesmärk ja tegelik tähendus on mh, et mitme juhatuse liikmega äriühingu puhul peavad kõik juhatuse liikmed alaliselt viibima Eesti territooriumil, kõik juhatuse liikmed peavad omama alalist viibimisõigust 3(7)
3-20-2026 Eestis ja omama Eesti kodakondsust ning kui mitme juhatuse liikmega äriühingu puhul üks on teise riigi resident, eeldatakse, et kogu juhatus viibib välisriigis. Kõnealusest õigusnormist ja seadusandja seletustest nähtub, et normi eesmärkideks on eelkõige RAB järelevalve teostamise võimaldamine. Kui Eestis tegutseb tegevusloa alusel välisriigi ettevõtte filiaal, ei pea selle juhatus asuma Eestis ning esindusisik peab asuma ja tegutsema Eestis. Tõlgendus, et mitme juhatuse liikme puhul, kui üks juhatuse liige viibib vahepeal välisriigis, asub terve juhatus välisriigis, ei ole kooskõlas seaduse eesmärgiga. Äriseadustiku § 187 lg 2 kohaselt on juhatuse liikmete vastutus solidaarne ning juhatuse liikmetel on ühingu juhtimisel erinevad funktsioonid. Seaduse eesmärk on täidetud, kui RahaPTS-st tulenevate tõkestamismeetmete eest vastutav juhatuse liige asub Eestis ning virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuskoht (s.o serverid, domeenid, dokumentide hoiustamine – asjaolud, mille suhtes RAB kontrolli teostab) asuvad samuti Eestis.
RAB palub jätta määruskaebus rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi. Seejuures on kaebuse ilmne perspektiivitus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks (HKMS § 249 lg 3; Riigikohtu halduskolleegiumi 02.03.2006 määrus asjas nr 3-3-1-306, p 8). Halduskohus möönis küll kaebuse väheseid eduväljavaateid, kuid ei võtnud selles osas lõplikku seisukohta. Ringkonnakohus leiab, et asjaolud ja asjassepuutuvate õigusnormide sisu on piisavalt selged ja kaebus on võimalik tunnistada ilmselt perspektiivituks juba praeguses menetlusstaadiumis ning jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata sellel põhjendusel.
9.RAB tunnistas kaebaja tegevusload kehtetuks 10.03.2020 jõustunud seadusemuudatuste1 alusel, mille seletuskirjas põhjendati muudatuste peamist eesmärki järgmiselt: „Muudatuste eesmärk on tugevdada RABi pädevust loamenetluses ja järelevalve teostamisel ning sätestada täiendavad tegevusloa taotlemise nõuded äriühinguteenuse pakkujatele, finantseerimisasutustele ning virtuaalvääringu teenusepakkujatele. Nende teenusepakkujatega seotud riskide maandamiseks võetavad meetmed võimaldaksid nende tegevusvaldkondade üle kontrolli taastada ja hoida turult eemal ettevõtted, kes Eestis reaalselt ei tegutse ning kelle üle ei ole võimalik Eestis järelevalvet teostada.“
Eelnõu materjalides kirjeldatakse, et virtuaalvääringu teenuse osutajate üle tõhusa järelevalve teostamise võimaluse puudumine on toonud kaasa tõsiseid riske riigi, majanduskeskkonna ja klientide huvidele.
10.Praeguses asjas on keskse tähtsusega, kuidas tõlgendada RahaPTS § 72 lg 1 p-i 4, mis sätestab, et virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks antakse tegevusluba, kui tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis või välisriigi äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eestis. Seega normi sõnastuse kohaselt peab juhatuse asukoht olema Eestis. Ka normi eesmärgipärane tõlgendus kinnitab normi grammatilise tõlgenduse järeldust. Eelnõu seletuskirja lk-l 6 põhjendatakse Eesti asukoha nõude sätestamist järgmiselt: „Samuti lisatakse virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkumise ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkumise tegevusloa kontrolliesemesse nõue, et RABilt tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht peavad olema Eestis või kui tegemist on välisriigi ettevõtjaga, peab ta tegevusloa taotlemiseks Eestis avama filiaali.
3-20-2026 Tegevusloa andmise menetluses tuleb lisaks RahaPTS-s sätestatud erinormidele kohaldada majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (edaspidi MSÜS) sätestatud üldnorme. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 29 lg 11 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku asukoht ühingulepinguga või põhikirjaga määratud koht Eestis. Asukoha määramine on kohustuslik tingimus iga eraõigusliku juriidilise isiku asutamisel. RahaPTS § 17 lg 1 kohaselt peavad kohustatud isikud määrama juhatuse liikme, kes vastutab rahapesu ja terrorismi tõkestamise nõuete rakendamise eest. Samas ei ole aastast 2018 eraõigusliku juriidilise isiku asukoht enam seotud juhatuse asukohaga (TsÜS § 29). Seetõttu võib juhatus asuda ka välisriigis. Taolises olukorras on äriühing äriseadustiku (ÄS) § 631 lg 2 kohaselt kohustatud määrama kontaktisiku, kelle eesmärk on tagada menetlusdokumentide ja ettevõtjale suunatud tahteavalduste kätte toimetamine ettevõtjale. Vastutus ühingu tegevuse üle on siiski juhatusel, kelle üle RABil on keeruline faktiliselt järelevalvet teostada. Seega täiendatakse RahaPTS §-i 72 erinõudega, et ka juhatuse asukoht peab olema Eestis. Finantsturul kehtib üldiselt põhimõte, et finantssektori ettevõtja tegevuskoht ja registrijärgne asukoht peavad olema samas liikmesriigis. Taolise nõude laiendamine ettevõtjale, kelle tegevusalaks on virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkumine või virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkumine, vähendaks Eesti äriühingute kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise võimalusi. Samuti on nõude sätestamise tinginud vajadus efektiivsemalt rakendada riiklikke järelevalvemeetmeid, kiirelt kätte saada rahapesu tõkestamise kontaktisikut ja tagada andmetele kiirem ligipääs. RAB saab ettevõtja üle järelevalvet teha ainult siis, kui ka ettevõtja tegevuskoht asub Eestis. Juriidilise isiku tegevuskohaks on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2). Finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht on see, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus. See tähendab, et ka kontaktisik RahaPTS § 17 lg 2 mõistes peab asuma Eestis, sest vastasel juhul ei ole tal võimalik täita RahaPTS § 17 lg 7 tulenevaid kohustusi. Erinevalt asukohast ei ole tegevuskoht määratud õiguslikult, vaid faktiliselt, mistõttu tegevuskoht ja asukoht võivad kokku langeda, kuid ei pruugi. Tegevuskohaks võib olla ka juriidilisele isikule kuuluv majandusüksus ehk ettevõtte asukoht või mõni muu reaalse tegevuse koht, mis siiski ei asu ühingu registrijärgse asukoha aadressil. 2 Seetõttu lisatakse tegevusloa väljaandmise kontrolliesemesse ka Eestis asuva tegevuskoha nõue, mis võimaldaks RABil kontrollida ühingu tegevuse vastavust RahaPTS nõuetele.“
11.Ringkonnakohus peab ekslikuks kaebaja arusaama, et seaduse eesmärgi järgimiseks piisab sellest, et Eestis on kaebaja registrijärgne asukoht ning siin asuvad kaebaja kasutatavad serverid ja tegutseb RahaPTS-ist tulenevate tõkestusmeetmete eest vastutavaks määratud juhatuse liige, kes on kontaktisikuks RAB-ile (edaspidi vastutav juhatuse liige). Kontaktisiku Eestis alaliselt töötamise nõue tuleneb mitte RahaPTS § 72 lg 1 p-st 4, vaid teisest sättest (§ 17 lg 5). RahaPTS § 72 lg 1 p 4 ei piirdu selle nõudmisega, et alaliselt töötaks Eestis vastutav juhatuse liige, vaid nõuab, et Eestis oleks nii ettevõtja tegevuskoht kui ka juhatuse asukoht. Juhatuse asukoha Eestis asumine on faktiküsimus. Arvestades RahaPTS eesmärki, ei piisa asukoha määramiseks sellest, kuidas ettevõtja ise on tahtnud oma asukohta suhetes teiste isikute ja riigiga määratleda. Oluline on see, kus füüsiliselt asuvad isikud, kes reaalselt täidavad ühingu juhatuses majandustegevuse (virtuaalvääringu teenuse pakkumise) juhtimis- ja kontrollifunktsiooni. Teisisõnu, tegemist on kohaga, kus äriühingu juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid, teostab ühingu igapäevast juhtimist.3 Finantssektori ettevõtete puhul tuleneb nõue, et juhatuse asukoht oleks seotud konkreetse järelevalvesubjekti asukohaga, paljuski Euroopa Liidu õigusest. Finantssektoris tegutseva ettevõtja asukoha regulatsioonil ei ole tähtsust mitte ainult tavapärases ühinguõiguslikus tähenduses, vaid see on otseselt seotud majandushaldusõigusega, sh muude oluliste terminitega (näiteks „varipank“) ning finantssektori ettevõtjate üle järelevalve teostamisega. Peakontor on finantsvaldkonna ettevõtja juhatuse füüsiline asukoht, kus täidetakse valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse kriitiliste funktsioonide jätkuvus.4
K. Saare, U. Volens, A. Vutt, M. Vutt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Juura 2015, lk 81, äärenumber 320. Seletuskiri äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht) eelnõu juurde, lk 5. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/455719c5-367b-4799-8fe3-7d38b76b8136.
Vt eelmine viide, lk 13–14.
5(7)
3-20-2026
12.On selge, et QQ juhatuse liikmena virtuaalvääringu teenuse pakkumisel juhtimisfunktsiooni ei täida. Kaebaja ise on tegevusloamenetluses RAB-ile kirjeldanud selle isiku ülesandeid nõnda: „Vastutav juhatuse liige: QQ. Vastavateks spetsiifilisteks juhatuse liikme kohustusteks on tema vastutusalas: ühingu kui kohustatud isiku tegevuses ilmnevatele ebatavalistele või rahapesu kahtlusega tehingutele või asjaoludele või terrorismi rahastamisele viitava teabe kogumise korraldamine ja analüüsimine; teabe edastamine rahapesu andmebüroole (RAB) rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral; muude kohustuste täitmine, mis on seotud RPTS nõuete täitmisega.“ Kaebaja pole ka kohtumenetluses QQ rolli laiemana deklareerinud. Ukrainas resideeriva ja kaebuse väidete kohaselt Eestit vastavalt vajadusele väisava CC rolli kirjeldas kaebaja RAB-ile järgmiselt: „[e]ttevõtte tegevuse turundus ja reklaam; potentsiaalsete klientide leidmine ning neile ettevõtte tutvustamine; olemasolevate kliendisuhete hoidmine, kliendisuhtlus, sh ettevõtte uuenenud reeglistiku tutvustamine ning selle klientide poolt elluviimise jälgimine.“ Ehkki CC ülesannete kirjelduses on põhirõhk pandud turundusele ja kliendisuhtlusele, ei ole asjaoludest tulenevalt kahtlust (ja tegelikult kaebaja ka ei väida vastupidist), et reaalselt juhib ettevõtet CC, kes on ka osaühingu omanik ja oli kuni QQ juhatuse liikmeks nimetamiseni 03.07.2020 juhatuse ainuliige. QQ roll piirdub vaid rahapesu tõkestamise nõuete täitmisega ning kõik ülejäänud juhatuse liikme funktsioonid on CC kanda.
13.Ringkonnakohus märgib, et alates 07.10.2020 on küll QQ asemel juhatuse liikmeteks CC kõrvale nimetatud BB ja HH, kuid see toimus pärast vaidlustatud haldusakti andmist ja neid muudatusi ei saa kaevatava haldusakti õiguspärasusele hinnangu andmisel arvesse võtta (haldusmenetluse seaduse § 54 ja HKMS § 158 lg 2 teine lause).
14.Eelnevast järeldub, et kaebaja majandustegevusega seotud info ja andmekandjad on eeskätt seotud CC-ga. Vastutava juhatuse liikme ja kontaktisiku roll on kahtlemata ka oluline, kuid tegemist on siiski ettevõtte põhitegevust toetava tugitegevusega. Ringkonnakohus leiab erinevalt kaebajast, et RahaPTS eesmärk on eeskätt võimaldada tõhusa ning operatiivse järelevalve teostamist virtuaalvääringu teenuse osutaja põhitegevuse teostajate üle, kes vahetult puutuvad kokku klientidega, andmetega ja tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega. RahaPTS § 72 lg 1 p 4 mõte ei ole tagada seda, et RAB saaks kontrollida, kas kontaktisik ja vastutav liige täidavad enda RahaPTS §-st 17 tulenevaid ülesandeid, vaid seda, et virtuaalvääringu teenuse pakkumisel järgitaks RahaPTS nõudeid. Seetõttu pole ka tähtis, et juhatuse liikmetel on solidaarne õiguslik vastutus.
15.Kui ettevõtja juhatuses tegelikke juhtimis- ja kontrollifunktsioone täitev isik ei tegutse Eestis, võib tema üle järelevalve tegemine olla raskendatud või suisa võimatu. RahaPTS § 65 lg 1 sätestab, et riikliku järelevalve tegemiseks võib kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30– 32, 35, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, arvestades RahaPTS-s ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud erisusi. RahaPTS § 66 lg 1 kohaselt on RAB-il õigus kontrollida kohustatud isikute asu- või tegevuskohta, kusjuures järelevalve tegijal on õigus kontrollitava isiku esindaja juuresolekul siseneda kohustatud isiku valduses olevasse hoonesse ja ruumi. RahaPTS § 66 lg 2 sätestab, et kohapealse kontrolli käigus on haldusjärelevalve tegijal õigus: 1) piiranguteta uurida vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid, saada kohustatud isikult nende kohta selgitusi ning jälgida tööprotsesse; 2) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitavalt kohustatud isikult ning tema juhtorgani liikmetelt ja töötajatelt. Eelkirjeldatud volitusi ei saa RAB rakendada Ukrainas, vähemalt mitte nii tõhusalt ja operatiivselt, kui seda saaks teha Eestis. Serveri asumine Eestis pole samuti piisav, kuna see ei asenda ettevõtte reaalses tegevuskohas tegutsevate inimeste ja nende kasutuses olevate andmekandjate kontrolli. Rahvusvahelise koostöö mehhanismid, iseäranis väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike, pole üldjuhul samaväärsed oma riigi territooriumil järelevalve organi käsutuses olevate võimalustega. Virtuaalvääringu teenuse 6(7)
3-20-2026 osutamisel toimub põhiosa järelevalveorganile huvipakkuvast tegevusest virtuaalruumis ja asjaomane teave on talletatud ettevõtet juhtiva(te) isiku(te) valduses olevates seadmetes. Kui neid valdav isik asub Ukrainas, jääb järelevalve tegemise tegelik võimalus pigem formaalseks ja märksa piiratumaks. Tähtsusetu pole ka asjaolu, et Eestis püsivalt asuvate isikute kohta on RAB-il võimalik märksa tõhusamalt koguda teavet riigiasutuste omavahelises koostöös (ametiabi, RahaPTS sätestatud järelevalveasutuste teabevahetus), samuti süüteomenetluste toimetamine. Lisaks tuleb märkida, et ettevõtja juhatuse ja tegevuskoha Eestis asumise korral on RAB-il võimalik sisukamalt ja efektiivsemalt toimetada korrektse ärialase maine menetlust (RahaPTS § 72 lg 1 p 11 ja lg 2) ettevõttes võtmepositsioonil oleva isikute, sh juhatuse liikmete osas. Tõhusa järelevalve tegemist eelviidatud küsimustes nõuavad ka Euroopa Liidu asjaomase direktiivi sätted.5
16.Seega peavad RahaPTS § 72 lg 1 p 4 eesmärgist tulenevalt Eestis asuma äritegevuse põhioperatsioonide eest vastutavad juhatuse liikmed ja töötajad (krediidiasutuse puhul oleks selle analoog peakontor). Kaebaja puhul on selliseks isikuks CC, kes vaidlustamata asjaolude kohaselt Eestis alaliselt ei ela ega tööta. Ühingu kaugjuhtimine pole lubatud.6
17.Kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 määruses haldusasjas nr 3-20-1659 võetud seisukohad ei anna alust asuda siinses asjas võetust teistsugusele seisukohale. Esiteks tuleb märkida, et viidatud asjas ei nõustunud ringkonnakohus kaebaja tõlgendusega RahaPTSle, vaid leidis, et välismaal asuva juhatuse liikme roll äriühingu juhtimises ei olnud haldusaktis piisavalt hästi välja toodud. Praeguses asjas sai ringkonnakohus analüüsida välismaal asuva juhatuse liikme funktsioone põhjalikumalt ja sai seetõttu anda kaebuse perspektiivile täielikuma hinnangu. Teiseks, esialgse õiguskaitse küsimuses võetud seisukohad on paratamatult esialgsed ega ole siduvad teistele analoogseid vaidlusi lahendavatele kohtutele ega muuhulgas ka põhiasja arutavale esimese astme kohtule. Ringkonnakohus märgib siinses asjas ka seda, et juhatuse asukoha ja tegevuskoha tuvastamine on mitte kaalutlusotsus, vaid faktiküsimus, mille üle saab kohus halduskohtumenetluses teostada täielikku kontrolli. Kui juhatuse asukoht ei ole Eestis, ei tohi tegevusluba väljastada ja RAB-il puudub siis kaalutlusõigus – seega saab juhatuse faktilisele asukohale anda hinnangu ka kohtumenetluses vaatamata haldusakti võimalikele põhjendamispuudustele ses osas. Riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist.
18.Eeltoodu tõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata kaebuse perspektiivituse tõttu. Halduskohtu määruse resolutsioon jääb jõusse, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi. (allkirjastatud digitaalselt)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849, 20. mai 2015, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ.