Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

3-20-130 Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-130 eest, et äri toimiks. Lisaks on ettevõtte poolt esitatud vastutusvaldkondasid kirjeldavas dokumendis kirjas, et NN vastutab klientide leidmise, ettevõtte tutvustamise, raamatupidamise ja auditeerimise eest. Juhatuse asukoht on õiguskirjanduse kohaselt mõistena eraldi sisustamata, kuid seda tuleks mõista kohana, kus juhatus teostab ühingu igapäevast juhtimist. RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud kohustust tuleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (8 SE) teise lugemise käigus tehtud muudatusettepaneku nr 7 põhjendustest nähtuvalt mõista nii, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja võtmepersonal peab asuma Eestis. Juhatus on ettevõtte võtmepersonal tulenevalt TsÜS § 31 lg-test 2 ja 3. Seadusandja tahe oli kehtestada rahapesu ning terrorismi rahastamise ohu, sh muu finantsvaldkonna kuritegevuse ohu realiseerumise ärahoidmiseks sektorile, mis on viidatud riskide mõistes väga haavatav, turul tegutsemiseks rangemad nõuded. Kõnealustes valdkondades tegevuslubade kohustuse kehtestamine on vaadeldav olulise avaliku huvi kaitsena, mistõttu ei saa tegevusloakohustusega valdkonnas teenust pakkuda isikud, kes ei vasta tegevusloa väljastamise aluseks kehtestatud kontrollieseme asjaoludele. RahaPTS § 72 lg 1 p 4 kehtestamise eesmärgiks on mh tõkestada Eesti Vabariigi majandusruumi ja finantssüsteemi kasutamist rahapesuks või sellega seotud eelkuritegude toimepanemiseks. Seega on olulise avaliku huvi tagamiseks vajalik, et turul tegutseksid ettevõtted, kelle juhatus asuks Eestis, et RAB-l oleks võimalik teostada ettevõtte üle kontrolli tegevuse vastavuse osas RahaPTS nõuetele või viivitamatult kontakteeruda ettevõtte kontaktisikuga andmete saamiseks või rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega tehingute peatamiseks. Esitatud selgituste ja dokumendi põhjal on RAB seisukohal, et ettevõtte võtmepersonal ning ettevõtte juhtimine ega tegevuskoht ei asu Eestis, sest ettevõtte juhtimisega seotud oluliste ülesannete eest vastutab NN, kes ei ela alaliselt Eestis, kuid kui tööülesanded seda nõuavad, osaleb isik töös registrijärgses asukohas Eestis. Seega ei ole tõendatud juhatuse asu- ja tegevuskoht Eestis. Seetõttu ei ole võimalik teostada ettevõtte üle efektiivselt järelevalvet, mis on ohuks avalikule huvile. Ettevõte on määranud vastutava juhatuse liikme, kes väidetavalt täidab Eestis juhatuse ülesandeid, aga tema vastutusvaldkonna dokumendid ja kinnitused tõendavad, et tegelikkuses ei oma ta ettevõttes juhtivaid võtmefunktsioone, mille järgi oleks võimalik otsustada, et juhatus asub Eestis.

3-20-130 läbiviimisel; kaebaja tegutseb spetsiifilises majandusvaldkonnas, mille tegevus katkeks täielikult tegevusloa lõppemisel; kaebaja on võtnud siduvuslepingute alusel endale rahalisi ja mittevaralisi püsikohustusi, mille täitmise suutlikkus on seotud kaebaja majandustegevuse jätkumisega; kaebaja tegevuslubade kehtetuks tunnistamise tulemus oleks enam kui tõenäoliselt kaebaja maksejõuetus ca 1–2 kuu jooksul; kaebaja on täitnud kõik RahaPTS-st tulenevad tegevuslubade eelduseks olevad nõuded ja poolte vahel on vaidlus üksnes ühe ebaselge kriteeriumi tõlgenduse üle; kaebajal on kaks juhatuse liiget, kellest alaliselt Eestis viibiv juhatuse liige täidab vastustaja jaoks olulisi funktsioone ja teine juhatuse liige tegeleb eelkõige müügi korraldamisega; kaebaja ühe juhatuse liikme (osaline) faktiline viibimine välisriigis ei kahjusta RahaPTS-st tulenevate nõuete täitmist, isegi kui selline asjaolu oleks kvalifitseeritav RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud kriteeriumi mittetäitmisena. Vastustaja ei ole kasutanud kohaselt kaalutlusõigust ja täitnud uurimiskohustust ega ole haldusaktis põhjendanud, millisel kujul on vastustaja järelevalve ja kuritegevuse tõkestamise funktsioon oluliselt raskendatud, kui kaebaja üks juhatuse liige viibib osaliselt välisriigis. Isegi kui vastustaja tõlgendus RahaPTS § 72 lg 1 p 4 osas osutub õigeks, tuleb haldusakt tühistada selles esinevate oluliste kaalutlusvigade tõttu. Haldusakti proportsionaalsuse hindamisel peab vastustaja hindama ka seda, kas esinevat puudust on võimalik kõrvaldada täiendava tähtaja jooksul. Kaebajale ei ole antud täiendavat tähtaega ega suunist vastustaja poolt etteheidetava väidetava puuduse kõrvaldamiseks, et enda tegevus ümber korraldada.

RAB palus jätta kaebuse rahuldamata.

RahaPTS § 72 lg 1 p 4 sätestab muu hulgas, et ettevõtte juhatus peab asuma Eestis. Vastav muudatus võeti vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega, mille teisel lugemisel tehtud muudatusettepanekute selgituste kohaselt on juhatuse asukoha osas oluline, et võtmepersonal peab asuma ja tegutsema Eestis (eelnõu SE 8). Sama eelnõu seletuskirjast tuleneb, et juhatuse asukoha eesmärgiks on tagada, et isik, kes vastutab reaalselt kohustatud isiku tegevuse eest, asub Eestis, et tema tegevuse üle oleks võimalik teostada järelevalvet, täiendavalt on vajalik tõkestada olukord, kus Eestis luuakse vaid ettevõte ning võetakse tegevusluba, aga tegelikkuses ei seo ettevõtet Eestiga mitte ükski muu asjaolu. MSÜS § 21 lg 1 alusel on Eesti tegevusloa territoriaalne ulatus Eesti. Kui Eestis ei ole ettevõttel tegevust ja teenust siit ei pakuta, siis ei ole ka põhjendatud Eesti tegevusloa taotlemine. Eelnõu üldine eesmärk oli karmistada virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks väljastatava tegevusloa saamise nõudeid. Seaduses ei ole sätestatud, et juhatuse asukoha mõistes peavad kõik juhatuse liikmed asuma Eestis, mistõttu ei ole RAB sellist seisukohta ka võtnud. Kaebaja juhtimist, kontrollimist, igapäevast äritegevust, sh ka arendamist teostatakse peamiselt välismaalt. Kui juhatuse liige elab välismaal ning täidab oma juhatuse liikme ülesandeid seal ning täidab antud selgituste kohaselt ülekaalukalt ettevõtte juhtimist ja ettevõtte tegevust kujundavaid tegevusi, siis ei saa ettevõtte juhatus asuda Eestis. Eestis asuv juhatuse liige on juhatusse äriregistri alusel lisatud 29.06.2020, s.o seaduses sätestatud nõuete täitmiseks. Välismaal asuv juhatuse liige jätkab ettevõtte juhtimist. RahaPTS nõuete täitmine ei ole juhatuse asukoha hindamisel primaarne, sest tegemist pole juhatuse kõige esmaste võtmeülesannetega. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate puhul ei taga serveri asukoht järelevalve võimalust. Samuti ei taga serveri Eestis asumine seaduses sätestatud nõuete täitmist. Eestis peab asuma RahaPTS § 72 lg 1 p 4 kohaselt tegevuskoht ehk TsÜS § 29 lg 2 alusel koht, kust teostatakse virtuaalvääringu teenuse pakkumist ning järgitakse kõiki RahaPTS-s sätestatud 4(11)

3-20-130 kohustuslikke nõudeid ja kohustusi. Tegevuskohas peab olema võimalik teostada RahaPTS § 66 lg 1 ja 2 kohast järelevalvet, mida ei ole võimalik teostada serveri asukohas. Olukorras, kus ettevõte ei vasta seaduses sätestatud nõuetele (RahaPTS § 72 lg 1 p 4) ning RAB tegevusload omavad kuritegusid ennetavat funktsiooni ja Eesti majandussüsteemi läbipaistvust ning usaldusväärsust tagavat funktsiooni, ei ole sellise ettevõtte tegevuse jätkamine kooskõlas seaduse eesmärgi ega põhimõtetega. Otsus on kaalutlusvigadeta. Vastustaja on arvestanud, et kaebaja on tegutsev ettevõte. Nimelt on vaidlusaluses otsuses märgitud, et ettevõte, kes ei täida seadusest tulenevaid nõudeid, ei saa pärast kaebaja poolt valitud tegevusvaldkonnas teenuse pakkumise tingimuste olulise muutmise korral jätkuvalt teenust pakkuda, kui ta ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. MSÜS-s sätestatud tegevusloa põhimõte ongi ettevõtlusvabadust kitsendava iseloomuga (vt MSÜS § 4). YY vastas vestluse käigus küsimuse peale, kuidas on juhatuse liikmetel jagatud ettevõtte sisesed vastutusvaldkonnad, järgmist: „Mina tegelen ainult rahapesu tõkestamise alaste küsimustega ja vastavuskontrolli nõustamisega. Kontrollin nii tehinguid kui ka tunne oma klienti nõuete täitmist, vajadusel vaatan üle protseduurid. Teine juhatuse liige vastutab müügi poole pealt, et äri toimiks. Ta osaleb turundusüritustel. Samuti vastutab majandusaasta aruannete eest. Mina ei sekku igapäevaselt äritegevusse.“ Ainuüksi kaebaja esindaja vastus juhatuse liikmete vastutusvaldkonna jagamisest kinnitab, et kaebaja juhatus ei saa asuda Eestis, sest kõiki juhatuse peamisi funktsioone, „äritegevuse teostamist“, täidab teine juhatuse liige. Teine juhatuse liige ei asu püsivalt Eestis, vaid käib siin vajadusel. Ettevõtte äritegevust, ettevõtte uute klientide leidmist ning ettevõtte turundamist juhitakse igapäevaselt välismaalt. Sellest tulenevalt ei ole kuidagi võimalik asuda seisukohale, et ettevõtte juhatus asub Eestis. Lisaks eeltoodule ei tea ettevõtte Eestis asuv juhatuse liige näiteks ettevõtte arvelduskontode asukoha kohta, töösuhete kohta. Vastusena küsimusele esitati vastus, et konto asub vist TransferWise’is ning vist on töösuhe loodud ka raamatupidajaga. Juhatuse liikme puhul, kes juhib ettevõtte tegevust, on elementaarne, et ta teab ettevõtte krediidi- või makseteenuse pakkujat ning teab täpselt töötajate arvu, kui neid töötajaid on alla viie.

3-20-130 virtuaalvääringu tegevusalal tegutsemisel täiendav, õigusaktidest (RahaPTS ja direktiivi 2015/849 art 45 lg 2) tulenev kohustus, mitte tegevusalal tegutsemise olemuslikult vajalik element; seetõttu tuleb juhatuse asukoha määratlemisel pidada oluliseks selle juhatuse liikme tegutsemise kohta, kes ühingusiseselt vastutab äriühingu majandustegevuse kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia eest. Juhatuse liikme NN ülesandeks on tegeleda turundusega, majandusaasta aruannetega, vastutada müügi eest, klientide leidmise, ettevõtte tutvustamise, raamatupidamise ja auditeerimise eest (otsuse punkt 3.5.). Küll aga ei nähtu vaidlusalusest otsusest, et arvesse oleks võetud asjaolu, et vastavalt kaebaja 22.07.2020 kirjale osaleb juhatuse liige YY ühingu juhatuse kollegiaalses tegevuses, ühingu esindamisel ja juhtimisel kooskõlas ÄS ning ühingu põhikirjaga ning ühingu osanike otsustega kehtestatud tingimustel ja korras. Nimetatud asjaolusid vaidlusaluses otsuses analüüsitud ei ole. Lisaks on kaebaja õigesti märkinud, et 16.07.2020 menetlustoimingu protokollist nähtub, et kaebaja on selgitanud mh, et äriplaan on olemas, aga pole 100% realiseerunud ja hetkel on teise juhatuse liikmega arutlusel, kas on vaja korrigeerida. Järelikult ei ole leidnud tõendamist, et üksnes NN tegeleks ettevõtte juhtimisfunktsiooniga, nagu on viidanud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 24.09.2020 määruses. Juhatuse asukoha määratlemisel on oluline ka YY selgitus, et vajadusel osaleb NN töös registrijärgses asukohas Eestis. Ka seda väidet ei ole vastustaja oma otsuses analüüsinud, mistõttu on olulised asjaolud jäetud tähelepanuta. Seetõttu on tegemist formaalselt õigusvastase haldusaktiga ja vastustaja rikkus uurimispõhimõtet (HMS § 6). Vastustaja ei analüüsinud kaebaja esitatud üürilepingut. X OÜ-l on sõlmitud rendileping aadressil Kuldnoka 4-4 asuva kontoriruumi nr 4 kasutamiseks; see kontoriruum on lukustatava uksega, millele juurdepääs on ainult kaebaja juhatuse liikmel YY-l; vastav muudatus ruumi osas on tehtud ka rendilepingus; tegemist on ettevõtte asukohaga, kus RAB-l on võimalik teostada kohapealset kontrolli. Olukorras, kus vastustaja pole tuvastanud serveri asukohta, on asjakohatud ja paljasõnalised vastustaja väited, et serveri asukohas ei oleks võimalik järelevalvetoiminguid läbi viia. Ainuüksi registrikannete tegemise kuupäevast ei saa järeldada, et kaebaja tegelikult Eestis ei tegutse, vaid selleks tuleb sisuliselt analüüsida, kas kaebaja äritegevuse juhtimises on toimunud olulisi muutusi võrreldes varasemaga. Vaidlustatud haldusaktis ei tuginetud asjaolule, et YY ei tea ettevõtte avalduskontode asukohta või töötajate arvu. Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel. Halduskohus ei olnud selles praegusel juhul veendunud. Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2). Seejuures tuleb juriidilise isiku asukohast eristada juriidilise isiku tegevuskohta, kuigi faktiliselt võivad need ka kokku langeda; tegevuskoht ei seondu juhatuse asukohaga, vaid juriidilise isiku poolt kestva ja püsiva reaalse majandustegevuse või põhikirjalise tegevuse kohaga (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010: Kirjastus Juura, lk-d 103-104). Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks analüüsinud kaebaja kui juriidilise isiku majandustegevust, vaid järeldanud juhatuse liikme YY selgitustest ja juhatuse liikmete vastutusvaldkondade jaotusest tegevuskoha puudumist Eestis. Seejuures ei ole analüüsitud kaebaja võimalikke tehinguid oma klientidega või muid teenuse osutamise lepinguid, millest lähtuvalt saaks tuvastada ettevõtte tegevuskoha. Veelgi enam, vastustaja on 12.10.2020 menetlusdokumendis märkinud, et praegusel juhul esineb küsimus, kas kaebaja pakub üldse teenust Eestist või kaebaja pakub muu hulgas teenust 6(11)

3-20-130 Eestist (lk 6). See viitab kahtlusele, et vastustaja on järeldanud ettevõtte tegevuskoha puudumist Eestis üksnes asjaolust, et välisriigis asuv juhatuse liige täidab põhilisi juhtimisfunktsioone. Eeltoodust lähtuvalt ei ole vastustaja selgitanud haldusmenetluses välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Riigikohus on selgitanud, et haldusakti adressaadi õigusi piirava haldusakti põhjendamine on oluline, tagamaks haldusakti õiguspärasuse kontrollitavus (Riigikohtu lahend nr 3-16-2324, p 8). Kohtu ülesanne haldusakti õiguspärasuse hindamisel ei ole haldusorgani asemel haldusakti andmise eelduseks olevate faktiliste asjaolude esmane väljaselgitamine (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 määrus käesolevas haldusasjas, p 22). Praegusel juhul on vaidlusaluses otsuses olulisi põhjendamispuudusi, mida ei ole kõrvaldatud ka kohtumenetluses. Põhjendamispuudused ei ole üksnes formaalsed, vaid võisid mõjutada otsust ka sisuliselt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

X OÜ palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

7(11)

3-20-130 Apellant väidab asjakohatult, et halduskohtu otsus tugineb ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse määrusele. Apellant ei ole mõistnud halduskohtu arutluskäiku seoses ettevõtte äriplaani realiseerumisega. Halduskohus selgitas õigesti, et juhatuse asukoha hindamisel tuleb pidada oluliseks muu hulgas selle juhatuse liikme kohta, kes vastutab äriühingu majandustegevuse kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia eest. Halduskohus luges õigesti tõendatuks, et juhatuse liikmed täitsid juhtimisfunktsiooni ühiselt. RAB oleks pidanud läbi viima täiendavaid menetlustoiminguid, kui ta tahtis põhjendada, et juhatus ei asu Eestis. Virtuaalvääringu teenuse osutaja ettevõtlusdokumentide suur enamus on digitaalsed ja nendega tutvumine on võimalik serveris. Halduskohus selgitas õigesti, et vastustaja ei ole vaidlustatud haldusaktis tuvastanud, et järelevalvekohustuse täitmine oleks raskendatud. Haldusmenetluse käigus ei jätnud kaebaja ühelegi pöördumisele vastamata. Vaidlustatud haldusaktis ei ole selgitatud, miks on osa tõenditest jäetud kõrvale või kuidas on kõrvaldatud tõenditest ilmnevad ebakõlad. RAB ei täitnud põhjendamiskohustust. Isegi kui tõendite hindamisel on küsitavusi, veendumaks selles, kus tegelikult juhatuse asukoht on, siis oleks tulnud apellandil need küsitavused menetlustoimingute tulemusel kõrvaldada. Seda ei tehtud. Asjaolu, et juhatus teeb enda juhtimisotsuseid Eestist, ei saa olla üldse vaidlusaluseks küsimuseks – apellant ise on korduvalt tsiteerinud, kuidas on talle kinnitatud, et tööülesannetega seonduvalt (mh juhatuse liikme seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks) käib vastustaja juhatuse liige Eestis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-130 majandustegevuse (virtuaalvääringu teenuse pakkumise) juhtimis- ja kontrollifunktsiooni. Teisisõnu, tegemist on kohaga, kus äriühingu juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid, teostab ühingu igapäevast juhtimist.1 Finantssektori ettevõtete puhul tuleneb nõue, et juhatuse asukoht oleks seotud konkreetse järelevalvesubjekti asukohaga, paljuski Euroopa Liidu õigusest. Finantssektoris tegutseva ettevõtja asukoha regulatsioonil ei ole tähtsust mitte ainult tavapärases ühinguõiguslikus tähenduses, vaid see on otseselt seotud majandushaldusõigusega, sh muude oluliste terminitega (näiteks „varipank“) ning finantssektori ettevõtjate üle järelevalve teostamisega. Peakontor on finantsvaldkonna ettevõtja juhatuse füüsiline asukoht, kus täidetakse valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse kriitiliste funktsioonide jätkuvus.2 RahaPTS eesmärk on eeskätt võimaldada tõhusa ning operatiivse järelevalve teostamist virtuaalvääringu teenuse osutaja põhitegevuse teostajate üle, kes vahetult puutuvad kokku klientidega, andmetega ja tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Kui ettevõtja juhatuses tegelikke juhtimis- ja kontrollifunktsioone täitev isik ei tegutse Eestis, võib tema üle järelevalve tegemine olla raskendatud või suisa võimatu. RahaPTS § 65 lg 1 sätestab, et riikliku järelevalve tegemiseks võib kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32, 35, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, arvestades RahaPTS-s ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud erisusi. RahaPTS § 66 lg 1 kohaselt on RAB-l õigus kontrollida kohustatud isikute asu- või tegevuskohta, kusjuures järelevalve tegijal on õigus kontrollitava isiku esindaja juuresolekul siseneda kohustatud isiku valduses olevasse hoonesse ja ruumi. RahaPTS § 66 lg 2 sätestab, et kohapealse kontrolli käigus on haldusjärelevalve tegijal õigus: 1) piiranguteta uurida vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid, saada kohustatud isikult nende kohta selgitusi ning jälgida tööprotsesse; 2) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitavalt kohustatud isikult ning tema juhtorgani liikmetelt ja töötajatelt. Serveri asumine Eestis pole piisav, kuna see ei asenda ettevõtte reaalses tegevuskohas tegutsevate inimeste ja nende kasutuses olevate andmekandjate kontrolli. Ettevõtja juhatuse ja tegevuskoha Eestis asumise korral on RAB-l võimalik sisukamalt ja efektiivsemalt toimetada korrektse ärialase maine menetlust (RahaPTS § 72 lg 1 p 11 ja lg 2) ettevõttes võtmepositsioonil oleva isikute, sh juhatuse liikmete osas. Juhatuse asukoha ja tegevuskoha tuvastamine on mitte kaalutlusotsus, vaid faktiküsimus, mille üle saab kohus halduskohtumenetluses teostada täielikku kontrolli. Kui juhatuse asukoht ei ole Eestis, ei tohi tegevusluba väljastada ja RAB-l puudub siis kaalutlusõigus – seega saab juhatuse faktilisele asukohale anda hinnangu ka kohtumenetluses vaatamata haldusakti võimalikele põhjendamispuudustele ses osas. Riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus jääb jätkuvalt nende seisukohtade juurde.

Vt eelmine viide, lk 13–14.

9(11)

3-20-130 pärast juhatuse liikmeks saamist. Sellega on mõistlikult põhjendatav, miks ta ei ole olnud teadlik kõigist äriühingu töötajatest. Äriühingu kontor asub Eestis ja nagu kaebaja kinnitas, asus ka kaebaja server, mille kaudu virtuaalvääringu teenust pakuti, Eestis. Kui kaebaja asutati 13.12.2018 ja NN asus äriühingu juhatuse liikmeks 25.06.2020, ei ole alust pidada uute juhatuse liikmete ülesandeid juba nende senist töökogemust silmas pidades selgelt välja kujunenuteks. Kui tõendid ei kinnita vastupidist, tuleb sellisel juhul lähtuda eeldusest, et mõlemad juhatuse liikmed asuvad täitma äriühingus sisulisi juhtimisfunktsioone.

3-20-130

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.