Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-20-718 5. november 2020 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld Plandent Eesti OÜ kaebus SA Tartu Ülikooli Kliinikum riigihanke „Hambaravikabinettide sisustus ja seadmed“ alusdokumentide peale Kaebaja (vaidlustaja) Plandent Eesti OÜ, esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus Vastustaja (hankija) SA Tartu Ülikooli Kliinikum, esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Tartu Ringkonnakohtu 17. septembri 2020. a otsus SA Tartu Ülikooli Kliinikum kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. septembri 2020. a otsus osas, millega rahuldati Plandent Eesti OÜ kaebus riigihanke alusdokumendi „Tehniline ettepanek“ p 2.3.9 puudutavas osas. Jätta selles osas jõusse Tartu Halduskohtu 4. juuni 2020. a otsus.
3.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. septembri 2020. a otsus osas, millega jagati menetluskulud. Mõista Plandent Eesti OÜ-lt SA Tartu Ülikooli Kliinikum kasuks välja menetluskulud 2400 eurot. Ülejäänud vaidlustus- ja kohtumenetluse kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
Tagastada kautsjon OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus arveldusarvele nr EE512200221011374711.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.SA Tartu Ülikooli Kliinikum avaldas 27. veebruaril 2020 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Hambaravikabinettide sisustus ja seadmed“ (viitenumber 220308) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid, sh nende lisa 1 „Tehniline ettepanek“ (TE) ja hankedokumendid.
2.Plandent Eesti OÜ esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles taotles TE p-de 1.2, 2.1.4, 2.1.6, 2.1.10, 2.1.14, 2.2.1, 2.2.5, 2.3.8, 2.3.9 ja 2.4.1, hankedokumentide p 2.1 ning hanketeate osa II p 1.6 vastavusse viimist riigihangete seaduse (RHS) § 88 lg-ga 7. Riigihange on vaidlustaja hinnangul sedavõrd spetsiifiliste tingimustega, et neile vastab ainult üks hambaraviseade. Samas müüb ka vaidlustaja hambaraviseadmeid, mis vastavad kõigile tänapäevastele nõudmistele, kuid mitte hanke tingimustele. TE p 2.3.9 kohta märkis vaidlustaja, et
3-20-718 kui tingimus näeb ette, et patsienditool peab olema põrandakinnitusega ning töömoodulid kinnituma patsienditooli külge ja liikuma sellega kaasa üles-alla, siis vaidlustaja pakutavatel patsienditoolidel on põrandakinnitusega post, mille külge on kinnitatud tool. Hankija saavutaks oma eesmärgi ka siis, kui piirduks fikseeritud patsienditooli nõudmisega.
3.VAKO jättis 15. aprilli 2020. a otsusega nr 39-20/220308 läbi vaatamata vaidlustuse TE p-dele 2.1.6 (osaliselt) ja 2.2.5, kuna hankija muutis neid punkte. VAKO rahuldas vaidlustuse osaliselt ja kohustas hankijat viima TE p-d 2.1.14 (osaliselt), 2.2.1, 2.3.8 ja 2.4.1 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Ülejäänud osas jättis VAKO vaidlustuse rahuldamata. VAKO mõistis hankijalt vaidlustaja kasuks välja lepingulise esindaja kulud 1002 eurot 27 senti ja riigilõivu 407 eurot 27 senti. TE p-le 2.3.9 hinnangut andes tugines VAKO sellele, et mitme hambaraviseadmete tootja veebist kättesaadavatest kataloogidest nähtub, et tooli põrandakinnitus ei ole hambaraviseadme TE puhul ebatavaline, harvaesinev või spetsiifiline. Seega ei takista põrandakinnituse nõue riigihanke avamist konkurentsile. Asjaolu, et vaidlustaja seadmel selline kinnitus puudub, ei too kaasa tingimuse vastuolu RHS § 88 lg-ga 7.
4.Vaidlustaja esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada VAKO otsus osas, millega jäeti vaidlustus rahuldamata, ning kohustada vastustajat viima TE p-d 1.2, 2.1.4, 2.1.6, 2.1.10 ja 2.3.9 vastavusse õigusaktidega. Kaebaja jäi selle juurde, et hankija peaks TE p-s 2.3.9 piirduma fikseeritud tooli nõudega ning konkreetse kinnitusviisi kindlaksmääramine on liiga spetsiifiline. Hankija ei ole veenvalt põhjendanud, miks talle on vältimatult vajalik, et patsienditool oleks kinnitatud just põranda külge. Kui tingimusel puudub igasugune seos hankija spetsiifilise vajadusega, ei saa piirang olla objektiivselt põhjendatud. Lisaks on posti külge kinnitatud tool nii arsti kui ka assistendi jaoks mugavam ja ergonoomilisem, samuti hügieenilisem.
5.Hankija palus jätta kaebus rahuldamata. Hankija selgitas TE p 2.3.9 kohta, et tooli kasutamist mõjutab oluliselt see, kas tooli külge on kinnitatud töömoodulid, mis tooli liigutamisel liiguvad koos tooliga. Kaebaja pakutava lahenduse puhul tuleb neid eraldi liigutada. Lisaks ei teki põrandakinnitusega tooli puhul erinevalt postkinnitusega toolist suuri võbelusi. Põrandakinnitus on stabiilsem. Tegu ei ole ka harvaesineva lahendusega.
6.Tartu Halduskohus rahuldas 4. juuni 2020. a otsusega kaebuse osaliselt ja kohustas hankijat viima TE p-d 2.1.4 ja 2.1.10 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega, tühistas selles osas ja menetluskulude jaotust puudutavas osas VAKO otsuse ning muus osas jättis kaebuse rahuldamata ja VAKO otsuse muutmata. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud 2215 eurot ja kohtumenetluses kantud menetluskulud 1544 eurot 42 senti ning mõistis kaebajalt vastustaja kasuks välja kohtumenetluses kantud menetluskulud 547 eurot 20 senti. Seoses TE p-ga 2.3.9 leidis halduskohus, et põrandale kinnituv patsienditool on kinnituspinna stabiilsuse tõttu paremini fikseeritud kui postkinnitusega patsienditool. Postkinnitusega toodete välistamisel on konkurentsi piirav toime, kuid vastustaja põhjendused tingimuse vajalikkuse kohta on veenvad ja arusaadavad. TE p 2.3.9 on objektiivselt põhjendatud ega piira konkurentsi määral, et läheks RHS § 88 lg-ga 7 vastuollu.
7.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata tema taotlus kohustada vastustajat viima TE p-d 1.2 ja 2.3.9 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.
8.Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus osas, millega kohus rahuldas kaebuse osaliselt ja kohustas viima TE p-d 2.1.4 ja 2.1.10 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. 2(6)
3-20-718
9.Tartu Ringkonnakohus tegi 17. septembril 2020 otsuse, millega rahuldas kaebaja apellatsioonkaebuse osaliselt ning vastustaja apellatsioonkaebuse tervikuna. Ringkonnakohus kohustas vastustajat viima TE p 2.3.9 osas, mille järgi peab patsienditool olema põrandakinnitusega, vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Ringkonnakohus tühistas VAKO ja halduskohtu otsused eelnimetatud osas, samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas, mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud 1595 eurot ja kohtumenetluses kantud menetluskulud 820 eurot 80 senti ning kaebajalt vastustaja kasuks välja kohtumenetluses kantud menetluskulud 3364 eurot 8 senti.
9.1.Ringkonnakohus selgitas RHS § 88 lg-le 7, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta art 42 lg-le 2, art 18 lg-le 1 ja põhjendusele 74 ning Euroopa Kohtu praktikale tuginedes, et tehnilised kirjeldused tuleks koostada nii, et need ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega, ning kõige paremini aitab seda eesmärki saavutada see, kui tehnilise kirjelduse koostamisel lähtutakse funktsionaalsetest nõuetest ja kasutusomadustest; tehnilise kirjelduse üksikasjalikkuse määr peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet. Pakkujatele riigihankes võrdsete tingimuste loomist ei saa samas käsitada hankija kohustusena koostada tehniline kirjeldus nii, et pakkumust oleks võimalik teha kõikidel seda soovivatel isikutel. Hankija peab hankedokumendid koostama oma vajadustest lähtudes. Pakkujatel ei ole õigust vaidlustada tehnilises kirjelduses esitatud lahenduse otstarbekust. Oluline on, et kõne all olev tingimus oleks põhjendatud ning tagaks hankijale vajaliku ja soovitud tulemuse hankija enda arvates. Põhjendamatuid takistusi ei ole konkurentsile tehtud, kui huvi korral võinuks konkursil osaleda vähemalt kaks ettevõtet.
9.2.Ringkonnakohus leidis, et TE p 2.3.9 sisaldab kahte tingimust: 1) patsienditooli põrandakinnitus ja 2) töömoodulite kinnitumine patsienditooli külge ja tooliga koos üles-alla liikumine. Viimast neist tingimustest pidas ringkonnakohus põhjendatuks. Selle eelduseks ei ole aga tooli põrandakinnitus. Asja materjalidest ilmneb, et hankija soovis põrandakinnitust nõudes saavutada eesmärki, et patsienditool oleks ka raskekaalulise patsiendi puhul turvaline, stabiilne ja töökindel. Iga patsienditool peab aga, olenemata selle kinnitusviisist, tagama ka raskekaalulise patsiendi stabiilsuse, ohutuse ja turvalisuse. Muidu on tegemist kõlbmatu tooliga. Kuigi tooli põrandakinnitus ei ole iseenesest ebatavaline või harvaesinev, ei saa ainult kinnitusviisi põhjal järeldada, et ainult sellist liiki tool on raskekaalulise patsiendi jaoks ohutu, turvaline ja stabiilne. Seega ei ole nii spetsiifiline kinnituse nõue seatud eesmärgi saavutamiseks vajalik ning on konkurentsi piirav ja vastuolus RHS § 88 lg-ga 7.
10.Tartu Ringkonnakohus tegi 18. septembril 2020 määruse, millega parandas arvutusvead menetluskulude arvestuses ning asendas kohtuotsuse resolutsioonis vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistetud menetluskulud summaga 903 eurot 70 senti ja kaebajalt vastustaja kasuks väljamõistetud menetluskulud summaga 3409 eurot 20 senti.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Vastustaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega rahuldati kaebus, ja menetluskulude jaotust puudutavas osas. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja hinnangul ei ole TE p-s 2.3.9 sisalduv tooli põrandakinnituse nõue RHS § 88 lg-ga 7 vastuolus. Kinnitusviisi valimisel ei peetud silmas üksnes raskekaalulisi patsiente. Eriti oluline on tooli stabiilsus suurt täpsust nõudvaTE protseduuride teostamisel (näiteks mikrokirurgilised protseduurid). Hankijal on õigus lähtuvalt töö spetsiifikast ja erialasest kogemusest määrata kindlaks, millist liiki ja millistele tunnustele vastavaid tooteid või 3(6)
3-20-718 teenuseid soetada (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-65-11). Vastustaja kogemuse kohaselt on põrandakinnitus stabiilsem kui postkinnitus. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult sellega arvestamata. Põrandakinnitus ei ole ebatavaline ega harvaesinev.
12.Kaebaja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus edasi kaevatud osas muutmata. Ringkonnakohus ei kohaldanud RHS § 88 lg-t 7 ebaõigesti. Kuigi p 2.3.9 üksi ei piiraks konkurentsi, teevad seda praegusel juhul tingimused kogumis. Ringkonnakohus leidis õigesti, et eeldatavasti on kõik turule lastud ja ohutuskontrolli läbinud meditsiiniseadmed patsiendile ohutud, sõltumata tema kehakaalust. Muidu poleks neid turule lubatud. Järelikult pole põhjendatud konkreetse kinnitusviisi nõudmine. Samuti pole ringkonnakohus rikkunud põhjendamiskohustust. Päev pärast ringkonnakohtu otsuse kuulutamist ilmnes, et Lõuna ringkonnaprokuratuur kahtlustab vastustaja stomatoloogiakliiniku töötajaid riigihangete nõuete rikkumises võimaliku eesmärgiga anda eelis ühele konkreetsele ettevõttele.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.SA Tartu Ülikooli Kliinikum kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Riigikohus tühistab ringkonnakohtu otsuse TE p 2.3.9 puudutavas osas materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ning jätab selles osas jõusse halduskohtu otsuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p 4).
14.Kassatsioonimenetluses on vaidlus üksnes TE p 2.3.9 üle, mis näeb ette järgmist: „Patsienditool peab olema põrandakinnitusega ning töömoodulid kinnituvad patsienditooli külge ja liiguvad temaga kaasa üles alla.“ Ringkonnakohus rahuldas kaebuse üksnes patsienditooli põrandakinnitust puudutavas osas. Kuna ringkonnakohtu otsuse vaidlustas vastustaja ainult selles küsimuses, on ringkonnakohtu otsus ülejäänud osas jõustunud.
15.Kaebaja ja ringkonnakohtu arvates on TE p 2.3.9 vastuolus RHS § 88 lg-ga 7, mis sätestab, et tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.
15.1.Sättega on üle võetud direktiivi 2014/24 peaaegu sama sõnastusega art 42 lg 2. Lisaks näeb direktiivi art 18 lg 1 avaliku sektori hankijatele ette kohustuse kohelda ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutseda läbipaistvalt ja proportsionaalselt. Riigihanke kavandamisel ei tohi lähtuda eesmärgist konkurentsi kunstlikult piirata. Konkurentsi peetakse kunstlikult piiratuks, kui riigihanget kavandatakse kavatsusega teatavaid ettevõtjaid sobimatul viisil soodustada või ebasoodsasse olukorda panna. Direktiivi põhjenduse 74 järgi aitab riigihangete konkurentsile avatuse eesmärki kõige paremini saavutada see, kui tehnilise kirjelduse koostamisel lähtutakse funktsionaalsetest nõuetest ja kasutusomadustest. Samas nähtub direktiivi põhjendusest 41, et mh tervishoiuvaldkonnas on hankijale jäetud lai otsustusruum.
15.2.Euroopa Kohus on selgitanud, et võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtted on tehniliste kirjelduste koostamisel olulise tähtsusega, arvestades nende väljavalimisega ja sõnastamisega seotud diskrimineerimisohtu (vt nt Euroopa Kohtu otsused asjades C-413/17 Roche Lietuva, p 34 ja C-368/10 komisjon vs. Madalmaad, p 62). Mida üksikasjalikum on tehniline kirjeldus, seda suurem on oht, et teatava tootja tooteid on eelistatud (Roche Lietuva, p 37). Oluline on, et tehnilise kirjelduse üksikasjalikkuse määr järgiks proportsionaalsuse põhimõtet, mis eeldab selle kontrollimist, kas üksikasjalikkuse määr on soovitavate eesmärkide saavutamiseks vajalik (samas, p 41). Rahvatervise valdkonnas kohaldatakse proportsionaalsuse põhimõtet siiski erilisel moel, arvestades asjaolu, et inimeste elu ja tervis on Euroopa Liidu toimimise lepinguga kaitstud 4(6)
3-20-718 hüvede ja huvide hulgas esikohal, ning seda, et liikmesriigid võivad otsustada, millisel tasemel nad kavatsevad rahvatervise kaitse tagada ja kuidas selline tase saavutatakse; sellega seoses tuleb tunnustada liikmesriikide kaalutlusruumi olemasolu (Roche Lietuva, p 42; C-296/15 Medisanus, p 82). Hankijal ei ole kohustust eelistada põhimõtteliselt kas meditsiiniseadmete individuaalsete omaduste olulisust või nende seadmete kasutustulemuste olulisust (Roche Lietuva, p 45).
16.Praeguses asjas on hankija vaidlusalust tingimust põhjendanud sellega, et patsienditooli põrandakinnitus tagab postkinnitusest suurema stabiilsuse. Halduskohus märkis oma otsuses, et põrandale kinnituv patsienditool on kinnituspinna stabiilsuse tõttu paremini fikseeritud kui postkinnitusega patsienditool, mis on enam avatud välistele mõjutustele. Seejuures tuvastas halduskohus kaebaja esitatud videomaterjali põhjal, et postkinnitusega patsienditool väriseb kergelt, kui keegi sellele vastu läheb või patsient toolil tugevalt liigutab. Ringkonnakohus ei lükanud oma otsuses halduskohtu tuvastatut ümber, kuid leidis, et kõik patsienditoolid peavad sõltumata kinnitusviisist olema stabiilsed, muidu on nad kõlbmatud. Seetõttu leidis ringkonnakohus, et kinnitusviisist lähtuv tingimus on liialt spetsiifiline, ei ole hankija eesmärgi saavutamiseks vajalik ning on seetõttu vastuolus RHS § 88 lg-ga 7.
17.Kolleegiumi hinnangul asus ringkonnakohus põhjendamatult seisukohale, et hankija peab eelistama patsienditooli kasutustulemusest (stabiilsus) lähtuvat tingimust sellisele, mis määrab kindlaks tooli konkreetse omaduse, mille puhul on teada, et see tagab suurema stabiilsuse (vrd eespool viidatud Euroopa Kohtu otsus Roche Lietuva asjas, p 45). Kuigi iga patsienditool peab tagama patsiendi ohutuse ja olema seetõttu stabiilne, ei välista see, et mõnda liiki patsienditoolid võivad olla teistest stabiilsemad. Hankijal ei ole kohustust hankida valdkonna miinimumnõuetele vastavat toodet, vaid tal on õigus kehtestada enda eesmärkidele vastavad täiendavad tingimused, lähtudes mh oma varasematest kogemustest. Senikaua kuni tingimusele on objektiivne põhjendus olemas ja see ei ole diskrimineeriv, ei ole tingimus RHS § 88 lg-ga 7 vastuolus. Eriti suur on hankija kaalutlusruum tingimuste kehtestamisel rahvatervise valdkonnas (vt otsuse p 15). Praegusel juhul on hankija toonud esile objektiivse põhjenduse. Selle valguses ei saa tingimust pidada ka ettevõtjate suhtes diskrimineerivaks, sõltumata sellest, mitu ettevõtjat pakuvad nõuetekohaseid toole. Liiatigi ei vaielda praegu selle üle, et põrandakinnitusega toole pakuvad mitmed tootjad. Seega on TE p 2.3.9 RHS § 88 lg-ga 7 kooskõlas.
18.Põhjendamatu on kaebaja väide, et TE p 2.3.9 piirab praegusel juhul õigusvastaselt konkurentsi koostoimes teiste tingimustega. Tehnilise tingimuse põhjendatus sõltub esmajoones tingimuse eesmärgist ja sobivusest. Teiste tingimuste hulk või õiguspärasus seda üldjuhul ei mõjuta. Tingimuste kogum võiks kaasa tuua objektiivselt põhjendatud tingimuse õigusvastasuse, kui selle tegelik eesmärk on ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine. Arvestades hankija suurt otsustusruumi, on kohtulik kontroll selles küsimuses piiratud. Kohus ei pea kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi. Süütuse presumptsioonist (põhiseaduse § 22 lg 1) lähtudes ei saa selle kohtuasja lahendamisel olla mingit kohta kaebaja viidatud kuriteokahtlusel (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-50-15, p 17).
19.Kuna Riigikohtu otsuse tulemusena muutub kaebuse rahuldamise proportsioon, tuleb tühistada ringkonnakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse osas. Vastustajalt tuleks kaebaja kasuks välja mõista osa vaidlustusmenetluse kuludest (kogusumma 4430 eurot), kuid kuna kaebus jääb tervikuna rahuldamata, jäävad kohtumenetluse kulud tervikuna kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja kasuks tuleks kaebajalt välja mõista esimese astme kohtumenetluse kulud 912 eurot ja apellatsioonimenetluse kulud 2876 eurot, kokku 3788 eurot. Kolleegium tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude nõuded. Põhjendatud on kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista
5(6)
3-20-718 2400 eurot. Kuna vastustaja ei ole kassatsioonimenetluse kulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, jäävad kassatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
Kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.