Rahvastik › Pagulased

3-20-642 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-642 koraani, mis osutavad sellele, et tegu on islamitraditsioonide alusel välja antud tunnistusega. Kaebaja nimi sünnitunnistusel (C) on islamipärane. Kaebaja vahetas kristlusesse pöördudes oma nime W-ks. Tõendi täielikult kõrvalejätmine seetõttu, et sellel puuduvad ametlikud allkirjad või templid, on vastuolus VRKS § 18 lg-ga 2. Tunnistusel on isa nimena kirjas Y, mille kaebaja on välja toonud 22.04.2019 vestluses vastuses küsimusele 21, kuid PPA ei ole seda protokolli kirja pannud. Protokolli viimasel lehel on näha, et kaebaja on isa nime oma käega kirja pannud ja vestluse lindistuselt (2:12:27) on kuulda, et kaebaja ütleb isa nime Y. Lisaks on sünnitunnistusel isa ja ema perekonnanimi Q, mille kohta on kaebaja vestlusel kinnitanud, et see oli tema sünnipärane perekonnanimi. Tunnistusel on sünniajaks XX.XX.XXXX, mis on kaebaja sünnikuupäev. Asjaolu, et sünnitunnistusel on lisaks keskmised nimed N ja D, ei muuda seda kaheldavaks. Joruba kultuuris on tavapärane anda lapsele sünnitseremoonial palju nimesid, mis on eriliste tähenduste ja soovidega lapse tulevikuks. Kaebaja hilisemates dokumentides ei ole keskmisi nimesid kasutatud, seega ta ei pidanud vajalikuks neid mainida. Kaebaja nimi C on poisi nimi. Jorubakeelses sünnitunnistuse versioonis on kasutatud väljendit “Oruko omo”, mis tähendab “lapse nimi”. Kaebaja ei oska hinnata, kas araabiakeelses versioonis on tegu veaga või mõne keelelise eripäraga. Kaebaja ei tahtnud enam kasutada Q perekonnanime, sest see viitas islamile ja otsustas võtta isa nime L. Samas kuulates vestluse lindistust (2:12:13), selgitab kaebaja sama küsimuse juures, et C on moslemipärane versioon tavalisemast nimest W. EASO on seisukohal, et isegi kui teatud olukordades võib varjupaigamenetluses tõendi tagasilükkamine olla põhjendatud, peab see järeldus põhinema tõendite täielikul analüüsil. Sellist analüüsi PPA otsusest ei nähtu. Kaebaja on tõendanud sündimist moslemiperekonda ka fotodega. PPA ei ole fotosid ega kaebaja põhjendusi arvestanud, kuigi neilt on näha islamipäraste riiete kandmine. Fotod tõendavad seda, kuidas kaebaja peab jutlusi. Kaebaja on PPA-le pakkunud ka videomaterjali DVD-del, millel on näha kaebaja jutluste pidamine 2008. a-l erinevale publikule, kuid PPA ei soovinud videosid näha. Kaebajat ähvardab vägivald sellepärast, et ta on moslemina sündinud, kuid pöördunud kristlusesse, ta jutlustab aktiivselt ning tema mõjul on usku vahetanud ka tema pere. Päritoluriigi informatsioon kinnitab, et Nigeerias on olukord ohtlik islamist kristlusesse pöördujate jaoks, eriti nende jaoks, kes mängivad rolli teiste moslemite kristlusesse pöördumises. PPA on tõendite nimekirja (otsuse punkt 4) jätnud lisamata kaebaja esitatud ajaleheartikli („Businessman Escapes Death, Family Faces Persecution“), kuid on otsuse lõpuosas selle kohta siiski seisukohta väljendanud. Kaebaja peres oli algselt neli last (22.04.2019 vestluse p 11). Pärast õe tapmist on alles kolm last. Kaebajale jääb arusaamatuks, millisel alusel PPA ajaleheartikli kahtluse alla seab. PPA on öelnud, et artikkel ei anna tunnistust sellest, et taotleja võiks vajada rahvusvahelist kaitset, seda enam, et artikkel räägib ohust sugulaste poolt. Kaebaja on läbivalt rääkinud ohust, mis ähvardab teda islamiäärmusliku onu HH poolt, kes näeb kaebajat nende moslemipere traditsioonide hävitajana. Kaebaja sai kinnituse selle kohta, et ta vend on riigist lahkunud ja otsib kaitset oma kirikukaaslaselt alles siis, kui ta viibis ise Rootsis. Kaebaja esitas pilte, millel ta on ise koos oma vennaga. Pilte võrreldes on võimalik ära tunda, et sellel on tõepoolest kaebaja vend. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi valedokumenti ega ebaõiget seletust. Perekonnaliikmed võivad tagakiusus mängida olulist rolli. Moslemitest konvertiidid on tihti sunnitud peitu pugema, et surma vältida. Kaebaja selgitas 05.03.2020 vestluse käigus, et ta oli ühenduses organisatsiooniga Seek Asylum Sweden, mille kaudu talle selgitati, et varjupaiga taotlemiseks peab ta olema Rootsi territooriumil ja ühendust võtma kohaliku migratsiooniametiga. Kaebaja pidas turvalisemaks järgida talle antud juhtnööre, kui pöörduda täiesti võõra riigi ametivõimude poole. 3(12)

3-20-642 Kaebaja vastab VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud pagulasseisundi kriteeriumitele, mistõttu ei ole lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeelu kohaldamine õiguspärased.

PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.

PPA on haldusmenetluse käigus teinud eksimuse seoses kaebaja väidetava vanusega ajal, kui ta kristluse avastas. Vaidlust ei ole, et protokollis on viga ja kaebaja ütles, et ta oli 15–16-aastane, kui ta kristlusesse pöördus. Samas ei ole terve otsus üles ehitatud ühele vastuolule, vaid otsusest nähtuvalt on kaebaja väidetes mitmeid ebausutavust tekitavaid asjaolusid. Usutavaks ei saa pidada, et kaebaja imaamist isa ei saanud aru, et ta pani lapse kristlikku keskkooli. Kui kaebaja on tõepoolest pärit radikaalsest islami perekonnast ja kaebaja onu on mõjukas moslem, siis ei ole usutav, et kaebaja kristlikkusse kooli panemine tuli välja alles siis, kui ta oli juba kristlaseks pöördunud ja luges perekonna ees piiblit. Ebausutavust kinnitab ka see, et kaebaja oli tulihingeline moslem, kui ta Calebi kooli pandi. Oleks mõistlik eeldada, et hetkel, kui kaebaja sai aru, et ta on kristlikku kooli pandud, oleks ta ise pidanud oma imaamist isale seda rääkima. Puudub seos usuvahetuse ja isa tapmise vahel. Ei ole usutav, et kaebaja usuvahetus oli moslemikogukonna jaoks suureks probleemiks, kuid ometi tema endaga midagi ei juhtunud. Kui kaebaja väited oma islamistlikust radikaalsest perekonnast, kes süüdistavad üksnes teda nende perekonna islamistlike juurte hävitamises, on tõesed, siis ei ole eluliselt usutav, et kaebaja isa, õde ja naine on jõhkralt mõrvatud, aga teda ennast rünnatud ei ole. Asjaolu, et kaebaja on paar korda pidanud jutluste ajal püssipaukude tõttu ära jooksma ja teda üks kord lõigati katkise pudeliga kätte, ei ole võrreldavad rünnakutega, mille osaliseks väidetavalt said tema lähedased. Kui tema suguvõsa on nii jõhker, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja on saanud 2004/2005. a-st, kui ta kristlusesse pöördus, elada Lagoses ja Benues 2019. a-ni tõsisemate rünnakute alla sattumata. Kaebaja väited usuvahetuse ja suguvõsa reageerimise osas lähevad vastuollu tema selgitustega, et ta käis koolis, ülikoolis, reisis ringi, jutlustas, ajas mitmeid erinevaid ärisid ning abiellus nii Lagoses kui Benues. Päritoluriigi informatsioonist nähtub, et kui perekond ei toeta konverteerimist, siis on moslemitest konvertiidid tihti sunnitud peitu pugema, et surma vältida. Kuna kaebaja sugulased on väidetavalt radikaliseerunud moslemid, kes on jõhkralt tapnud tema lähedased, siis on mõistlik eeldada, et kaebaja oleks konverteerumise tulemusel pidanud oma perekonna eest peitu pugema, kuid kaebaja ei pidanud seda vajalikuks. Kaebaja esitatud sünnitunnistusel puuduvad allkirjad või templid, mis kinnitaks dokumendi ehtsust. Puudub alus arvata, et sellel toodud sünnitunnistuse saaja nimi CC on kaebaja nimi. Kaebaja on esitanud kaks nime muutmisega seotud dokumenti: 10.02.2016 dokument tõendab, et kaebaja kasutab nimesid Q ja L. 23.11.2017 tõendist nähtub, et kaebajale kehtib ka nimi XX. Seega ei ole ühtegi usutavat tõendit, mis kinnitaks, et kaebaja nimeks tunnistatakse ka CC. Kaebaja selgitas 22.04.2020 vestluse p-s 21, et tema sünninimi on COQ (mitte CC) ning ta ei tahtnud enam kasutada (üksnes) Q perekonnanime, sest see viitas islamile ja seega otsustas ta võtta isa nime L. Lisaks on kaebaja esitatud 1998. a õppemaksu arve peal tema nimeks W Q. Seega pidi ta omama W Q nime juba 10-aastaselt. Sünnitunnistuse tekstist nähtub, et see on mõeldud tütarlapsele. Tegemist on võltsitud dokumendiga. PPA volitatud esindaja võttis enne otsuse koostamist telefoni teel ühendust araabia-eesti keele tõlgi ER-ga, kes on nimetatud dokumendi tõlkinud. Tõlk selgitas, et dokumendis olev tekst viitab läbivalt asjaolule, et dokument on mõeldud tütarlapsele. PPA-l ei ole võimalik tuvastada, kas kaebaja esitatud fotol on ta perekonnaga või mitte. Seega ei kinnita see kaebaja sündimist moslemiperekonda. Kinnitust ei ole leidnud ka asjaolu, et kaebaja isa, abikaasa ja õde oleksid surnud just kaebaja usuvahetuse tõttu. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit, mis kinnitaks tema võimalikku tagakiusuohtu. Lisaks on 4(12)

3-20-642 kaebaja väited eluliselt mitteusutavad. PPA ei kahtle kaebaja väites, et tema isa suri 2007. a-l, vaid asjaolus, et kaebaja isa suri just kaebaja pärast. Kaebaja esitatud kiri ei tõenda kaebaja isa mõrva ja kaebaja kristlusesse pöördumise vahelist seost ega võimalikku tagakiusu kaebaja vastu. PPA möönab, et on teinud haldusmenetluses vea ja jätnud kaebaja poolt esitatud ajaleheartikli „Businessman Escapes Death, Family Faces Persecution“ tõendite nimekirja lisamata. Vaidlustatava otsuse p-st 3 nähtub, et ajaleheartiklit on käsitatud kui tõendit ja seda on analüüsitud. PPA on pannud ajaleheartikli tõesuse kahtluse alla artikli väljastamise aja tõttu. Kaebaja lahkus Nigeeriast 06.02.2019 ning artikkel ilmus 17.02.2019. Kaebaja väitis 22.04.2019 vestluse p-s 43, et ta ei teadnud artiklist ise midagi ning selle edastas talle Iiri pastor, kui ta oli Rootsis. Artikli ilmumise hetk tekitab kahtlust. Artiklist ei nähtu ühtegi uudist ega viimase aja sündmust, mille tõttu oleks võinud teema olla sellel hetkel aktuaalne. Seega on märkimisväärne kokkulangevus, et artikkel väljastati just peale seda, kui kaebaja lahkus Euroopasse rahvusvahelist kaitset taotlema. PPA on vaidlustatavas otsuses toonud välja mitu artikli vastuolu. Artikkel ei anna tunnistust sellest, et kaebaja võiks vajada rahvusvahelist kaitset, seda enam, et artikkel räägib ohust sugulaste poolt. PPA on vaidlustatava otsuse p-s 2.2 viidanud UK Home Office raportile, mille järgi on üldjuhul võimalus saada tagakiusu või tõsise ohu korral mitteriikliku osapoole eest riigilt kaitset, sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest ja profiilist. Raportis on märgitud, et kui oht tuleneb mitteriiklikust osapoolest, on siseriiklik ümberpaiknemine Nigeerias üldjuhul mõeldav lahendus. PPA ei ole tuvastanud ja kaebaja ei ole väitnud, et kaebaja poolt välja toodud tagakiusajad, tema radikaalsed sugulased, eeskätt tema onu šeik H, oleks nõnda kõrge profiiliga, et kujutaks kaebajale ohtu ükskõik kus Nigeerias. Seega on kaebajal võimalik ümber paikneda ning tal on päritoluriigi informatsiooni järgi võimalik Nigeeria ametivõimudelt abi saada. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks tema võimalikku tagakiusuohtu. Kaebaja selgitused oma elust Nigeerias ja võimalikust tagakiusuohust ei ole eluliselt usutavad ning on vastuolus päritoluriigi informatsiooniga. Isegi kui PPA on haldusmenetluses eksinud paari asjaoluga, on siiski jõutud õige tulemuseni. Kaebaja taotlus on selgelt põhjendamatu vastavalt VRKS § 201 lg-tele 2 ja 4.

3-20-642 kaebaja, et tema onu on väga mõjuvõimas ja tema mõjuvõim ulatuvat üle terve Nigeeria. Kui üks imaam oleks olnud kaebaja enda onu, oleks kaebaja seda kindlasti pika ja põhjaliku vestluse jooksul PPA-le maininud. PPA on möönnud, et on teinud menetlusliku vea, jättes otsuses hindamata kaebaja sünnitunnistuse. Võimaliku tõendi täielikult kõrvale jätmine seetõttu, et sellel puuduvad ametlikud allkirjad või templid, on vastuolus VRKS § 18 lg-ga 2. Samas ei tule PPA otsust nimetatud vea tõttu tühistada, kuna kohtumenetluses esitatud argumentide tõttu on arusaadav, et sünnitunnistust hinnates oleks PPA jõudnud samadele järeldustele (HMS § 58). PPA selgitas, et kaebajaga seotud andmed on kantud sünnitunnistusele pastapliiatsiga ning et blankett on tõlgi kinnitusel väljastatud tüdrukule. Seda asjaolu kaebaja selgitada ei ole suutnud. Samuti ei ole kaebaja suutnud kohtumenetluses selgitada, miks on tunnistusel kirjas CC. Isegi kui kaebaja eesnimi on olnud algul C ja see on muudetud hiljem W-ks, ei ole arusaadav, miks on järgmised nimed D. Kaebaja on väitnud, et Nigeerias pannakse lapsele palju eesnimesid, kuid sel juhul on arusaamatu, kuhu on kadunud sünnitunnistuselt kaebaja tolleaegne väidetav perekonnanimi Q. Kaebaja selgitas 22.04.2020 vestluse p-s 21, et tema sünninimi on COQ (mitte CC) ning ta ei tahtnud enam kasutada (üksnes) Q perekonnanime, sest see viitas islamile ja seega otsustas ta võtta isa nime L. Lisaks tõi vastustaja välja, et kaebaja esitatud 1998. a õppemaksu arvel on tema nimeks W Q. Seega pidi ta omama W Q nime juba 10-aastaselt ja sellel ei saanud olla seost kaebaja usuvahetusega. Ei ole eluliselt usutav, et rangete islami traditsioonidega pere paneks oma poja rahvusvahelisse kooli ega teaks seejuures, et sealne õpe on kristliku taustaga. See, et pere ei olnud kooli kristlikust suunitlusest teadlik, oleks äärmiselt ebatõenäoline. Seega isegi kui kaebaja sündis moslemiperekonda, ei takistanud see tal rahvusvahelises koolis õpingute alustamist. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja jätkas pärast tema sõnul kristluse vastuvõtu ilmsikstulekut koolis õpinguid ja pere ei teinud selleks muid takistusi, kui ei andnud talle enam raha õppemaksuks. Kaebaja heidab PPA-le ette, et ta on PPA-le pakkunud ka videomaterjali DVD-del, millel on näha kaebaja jutluste pidamine 2008. a-l erinevale publikule, kuid PPA ei ole soovinud videosid näha. Samas ei ole PPA seadnud kahtluse alla seda, et kaebaja oli enne Nigeeriast lahkumist kristlane ja pidas ka jutlusi. PPA hinnangul ei nähtu seda, et kaebajale oleks kristlaseks olemise tõttu osaks saanud tagakius. Puudub seos kaebaja usuvahetuse ja kaebaja isa väidetava tapmise vahel, sest ei ole usutav, et kaebaja usuvahetus oli moslemikogukonna jaoks suureks probleemiks. Kaebaja ütlused isa surma osas on vastuolulised. Kaebaja on läbivalt väitnud (nt 14.11.2019 vestluse protokolli p 16), et tema isa rööviti 2006. või 2007. a-l ja tapeti 2007. a-l. Samas on kaebaja 22.04.2019 vestluse protokolli p-s 10 väitnud, et ta läks ülikooli 2008. a-l, pidi seal käima 4 aastat, kuid jättis peale isa surma õpingud pooleli. Samuti on vastuolulised kaebaja selgitused õe ja abikaasa tapmise kohta. Esimesel vestlusel 22.04.2019 väitis kaebaja, et kui ta õde tapeti, kolis ta oma tüdruksõbra juurde ja abiellus temaga hiljem. Kohtuistungil väitis kaebaja, et mõlemad tapeti 2018. a-l. Hiljem kinnitas kaebaja istungil, et õde tapeti enne kui ta naine, kuid siiski enamvähem samal ajal. Samas ei ole vaidlust selles, et kaebaja abiellus 2016. a-l. Seega ei ole võimalik, et kaebaja õde sai surma 2018. a-l. Kaebaja ei suutnud istungil öelda, mis kuus õde ja abikaasa tapeti. Isegi küsimuse peale aastaaja kohta ei suutnud ta muud vastata, kui et Aafrikas talve pole. Abikaasa tapmise ja sellest teadasaamisega seotud detaile ei soovinud kaebaja vestlusel avaldada ja vastas neile hiljem e-kirjaga. Usaldusväärseid tõendeid õe ja abikaasa tapmise kohta PPA-le esitatud ei ole. Isegi kui tõendeid nende surmade kohta oleks, ei tule kaebaja jutust ega ühestki tõendist välja loogiline seos, miks oleks seda tehtud kaebaja enda tagakiusamisega seonduvalt.

6(12)

3-20-642 PPA on jätnud kaebaja esitatud ajaleheartikli („Businessman Escapes Death, Family Faces Persecution“) õigustatult kõrvale kui ebausaldusväärse. PPA on pannud ajaleheartikli tõesuse kahtluse alla selle väljastamise aja tõttu. Kaebaja lahkus Nigeeriast 06.02.2019 ning artikkel ilmus 17.02.2019. Artikli ilmumise hetk tekitab kahtlust. Artiklist ei nähtu ühtegi uudist ega viimase aja sündmust, mille tõttu oleks võinud teema olla sellel hetkel aktuaalne. Seega on märkimisväärne kokkulangevus, et artikkel väljastati just peale seda, kui kaebaja lahkus Euroopasse rahvusvahelist kaitset taotlema. Kolme aasta tagune nimevahetus võib olla usutavalt ajaleheartiklis kajastatud kui hiljutine sündmus. Ka see, et kaebaja õe ega abikaasa mõrva mainitud ei ole, ei peaks näitama tingimata artikli ebausaldusväärsust. Seevastu ei nähtu ainsatki mõistlikku põhjust, miks peaks taoline ajaleheartikkel kajastama kaebaja kohta nii palju temale sobilikku infot, sh detaile nimevahetamise kohta. Ainus selgitus on, et artikkel ei ole tegelikult ilmunud, vaid kaebaja on loonud endale sobiva tõendi. Kui on tõesed kaebaja väited oma islamistlikust radikaalsest perekonnast, kes süüdistavad üksnes teda nende perekonna islamistlike juurte hävitamises, siis ei ole eluliselt usutav, et kaebaja isa, õde ja naine on jõhkralt mõrvatud, aga teda ennast rünnatud ei ole. Kaebaja ei suutnud ka 22.04.2019 vestlusel nimetada, millal leidis aset tema torkamine katkise pudeliga, kuid kinnitas, et sellest jäi tema käele arm (küsimus nr 5). 14.11.2019 vestlusel (protokolli p 36) räägib kaebaja, et sai Idumotas peetud jutluse ajal pussitada ja sellest jäi randmele arm. Kohtuistungil kinnitas ta, et teda on rünnatud katkise pudeliga ja tal on sellest peas haav. Kaebaja selgitused tema rünnakutest on vastuolulised ega ole seetõttu usaldusväärsed. Kohus ei sea kahtluse alla, et kaebaja käel või peas võibki olla arme, kuid ei usu kaebaja väiteid sellest, et need vigastused tekitati usulistel põhjustel. Vigastuse saamise asjaolud peaksid olema kaebajal sedavõrd hästi meeles, et ta neid lühikese aja jooksul segamini ei aja ja sootuks erinevalt ei kirjelda. Kui kaebaja suguvõsa on tõepoolest sedavõrd jõhker, et tapab oma liikmeid, siis ei ole eluliselt usutav, et kaebaja on saanud 2004/2005. a-st, kui ta kristlusesse pöördus, elada Lagoses ja Benues 2019. a-ni ilma tõsisemate rünnakute alla sattumata. Seda eriti olukorras, kus ta ise aktiivselt viib läbi jutlusi ja korraldab kristlikke programme. PPA on keeldunud õigesti kaebajale varjupaika andmast. Kaebaja ei vaja ka täiendavat kaitset. Lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu otsused on õiguspärased. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7(12)

3-20-642 Halduskohus on ajaleheartikli seadnud kahtluse alla pelgalt seetõttu, et see sisaldab liiga palju „kaebajale sobilikku infot“. Kaebaja võttis ühendust ajalehe väljaandja P. M. Expressiga ning sai neilt vastuse, et nad on nõus ajalehenumbri Eestisse saatma, mistõttu esitab kaebaja kohtule ajalehenumbri paberversiooni. Ebaselgeks jääb, millised kaebaja ütlused on päritoluriigi informatsiooniga vastuolus, kuna kohus ei ole neid välja toonud. Päritoluriigi informatsioon kinnitab, et Nigeerias on islamist kristlusesse pöördujate jaoks olukord eriti ohtlik ning eriti ohtlik nende jaoks, kes mängivad rolli teiste moslemite kristlusesse pöördumises. Kohus ei ole analüüsinud päritoluriigi infot ega ole otsuses vastuolusid välja toonud. Päritoluriigi info viitab selgelt, et kristlased on tihti Nigeerias rünnakute ohvrid ning tagakiusu tase on väga kõrge. Kohtuistungil rääkis kaebaja kahest rünnakust korraga, kuid tõlk ei tõlkinud ütlusi täpselt. Kaebaja ütles, et tal on peas arm hoopis teisest rünnakust (rünnak matšeetega). Kaebaja ei saa aru, milliseid tõendeid ta oleks pidanud kohtule esitama, tõendamaks, et tema nähtavad vigastused tekitati usulistel põhjustel. Kaebaja silmis on kogetud rünnakud väga tõsised ja tõendavad ohtu tema elule. Esimesel vestlusel jutustas kaebaja kokkuvõtlikult olulistest asjaoludest, mis puudutasid tema usuvahetust, pereliikmete surma ja tagakiusu. Esimest korda küsis PPA tagakiusajate täpsemaid detaile alles 16.08.2019 e-kirja teel, millele 22.08.2019 vastates kaebaja oma onu korduvalt mainis. Seega on ekslik kohtu seisukoht, et kaebaja rääkis oma onust detailsemalt alles teise vestluse käigus. Kaebaja on intervjuu käigus selgitanud, et ta pandi Calebi kooli, kuna tema isa tahtis talle parimat haridust. Kooli ei reklaamitud kui kristlikku, vaid kui kõrgetasemelist rahvusvahelist kooli. Seda, et kaebaja perekond ei teadnud, et kool on kristlik, tõendab ka asjaolu, et kaebaja isa lõpetas tema õppemaksu maksmise pärast seda, kui kaebaja kristlusesse pöördus. Arusaamatu on kohtu väide, et puudub seos kaebaja usuvahetuse ja tema isa surma vahel. Kaebaja isa tapeti tema usuvahetuse tõttu, mille ajendiks oli kaebaja poolt kristluse propageerimine. Kaebaja isa mõrv demonstreerib ohtu kaebaja enda elule, kuna kaebajal on oluline roll oma lähipere ja teiste inimeste usuvahetuses. Kaebaja ei ole kunagi väitnud, et oleks ülikooli vahetult pärast isa surma ja selle otsese tagajärjena pooleli jätnud, vaid isa surm oli üks faktoritest, mis sellele kaasa aitasid. Kui kaebaja isa tapeti 2007. a-l ja kaebaja läks ülikooli 2008. a-l ning jättis seejärel kooli pooleli, on see aset leidnud pärast isa surma. Võttes arvesse kaebaja poolt läbielatud traumasid, ei ole üllatav, et tal on keeruline stressiolukorras meenutada ajalisi detaile (õe ja abikaasa tapmise aeg). Kaebaja esitas koos 19.10.2020 seisukohaga fotokollaaži, mille järgi saab teha kindlaks, et piltidel on just kaebaja ja tema pere. Kaebaja esitas lisatõendina foto tema ema Hadži palverännakuks hangitud viisast, mis kinnitab, et kaebaja on sündinud moslemiperekonda; tõendi kaebaja abikaasa surma kohta, millel on surmakuupäevaks märgitud 14.11.2018. Kaebaja ei ole esitanud võltsitud dokumente. Kaebaja võttis lisaks ühendust kohtuga, kes andis välja uue kinnituse kaebaja nimevahetuse kohta (vastuse lisa 8). Kaebaja ei ole kunagi õenduse erialal õppinud ega ole PPA viidatud artiklit avaldanud. Kaebaja võttis kooliga ühendust ning kool saatis kinnituse, et kaebaja ei ole selles koolis käinud (vastuse lisa 10).

8(12)

3-20-642 Kaebaja esitatud fotod on vanad ja nende põhjal ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, kas kaebaja on või ei ole sündinud moslemi perekonda. Sünnitunnistuse ehtsuse osas märgib PPA, et tõsikindla tõendina ei saa võtta ankeeti, millel puudub allkiri või tempel. Lisaks on blankett tõlgi kinnitusel väljastatud tüdrukule. Tõlgi järeldus tuleneb pühast tekstist, mis asub dokumendi ülaosas ning mitte „Oruko omo“ tõlkest. PPA esitab ringkonnakohtule kaebaja esitatud dokumentide osas ekspertarvamuse (lisa 1), mis saadi pärast halduskohtu istungit. Ekspertarvamuses leitakse, et kaebaja on PPA-le esitanud võltsitud dokumendi Lagose osariigi Yaba piirkonna kohtu poolse isiku nime kinnitamise tõendi näol, mis on väljastatud 10.02.2016. Hinnangus selgitatakse, et tõendi legaliseerimise pitser ei vasta trükitehnilise kvaliteedi poolest ja turvaelementidelt samaliigilisele pitserile. Esimesel (22.04.2019) vestlusel paluti kaebajal jutustada kõikidest põhjustest, mis ajendasid teda kodumaalt lahkuma ning tal paluti täpsustada, kes andis ultimaatumi isale usupöördumise asjus (vestluse p 5). Vestluse p-s 11 paluti kaebajal rääkida oma perekonnast. Vestlus oli piisavalt pikk ja põhjalik ning kaebajal oli mitmeid kordi võimalik mainida oma onu kui põhilist tagakiusajat. Seda kaebaja ei teinud. Kaebaja väited Calebi kooli osas on ebausutavad. Isegi kui perekond ei olnud alguses teadlik kooli usulisest suunast, siis ei ole päritoluriigi informatsiooni põhjal eluliselt usutav, et perekond lasi kaebajal koolis käimist jätkata pärast väidetavat konverteerumise avalikuks tulemist. Samuti ei ole kaebaja suutnud selgitada, et kui ta oli kooli minnes tulihingeline moslem, siis miks ta ise oma vanematele kristlikust suunitlusest ei rääkinud niipea, kui ta sellest teada sai. Puudub seos kaebaja usuvahetuse ja isa tapmise vahel, sest ei ole eluliselt usutav, et kaebaja usuvahetus oli moslemikogukonna ja tema suguvõsa jaoks suureks probleemiks, samas tema endaga midagi ei juhtunud. Kaebaja poolt välja toodud intsidendid ei ole võrreldavad rünnakutega, mille osaliseks väidetavalt said tema lähedased. Kuna kaebaja on esitanud võltsimistunnustega dokumendi ning tema väited on ka teistel asjaoludel ebausutavad, ei ole usutav, et vastuolu kaebaja selgitustes tema õe ja abikaasa tapmise aja kohta tulenes vältimissümptomist. Vastustaja on menetluse raames tuvastanud avalikest allikatest W L kirjutatud artikli „Uuenduslikud lähenemisviisid õenduspraktikas Aafrikas“. Autori e-maili aadressiks on [email protected]. Kaebaja e-maili aadressiks on [email protected]. Nimed ja e-mailid viitavad ühele ja samale isikule. Lisaks leiab sama organisatsiooni leheküljelt (https://xxxxxxx) kaebaja nime (koos pildiga) kui üliõpilassaadik 47nda ülemaailmse õendusabi kongressi korraldamistoimkonnas. Mõlemalt leheküljelt nähtub autori biograafia, mille kohaselt on autor Nigeerias Ebonyi osariigis xxx viimase aasta õpilane. Toodud informatsioon läheb vastuollu kaebaja eelnevate väidetega oma õpingute ja elu osas Nigeerias. Seoses kaebaja esitatud ajaleheartikliga jääb vastustaja varasema seisukoha juurde. Kaebaja on minetanud oma usaldusväärsuse ja vastustajal on põhjendatud alus kahelda artikli tõesuses. Kaebaja abikaasa surmatunnistus ei muuda asjaolu, et kaebaja on esitanud vastuolulisi ütlusi oma abikaasa surma osas. Vastuolu ei põhine surma kuupäevas, vaid kaebaja välja toodud sündmuste järjestuses.

9(12)

3-20-642

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-20-642

Open Doors: Nigeria (vaadatud 02.11.2020) - https://www.opendoorsusa.org/christian-persecution/worldwatch-list/nigeria/

US Department of State. 2019 Report on International Religious Freedom: Nigeria - https://www.state.gov/reports/2019-report-on-international-religious-freedom/nigeria/

11(12)

3-20-642 vajadusega end varjata, vaid hoopis seetõttu, et jutlustas erinevates paikades kristlusest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kaebaja ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks eelkõige seetõttu, et esimesel intervjuul (22.04.2019) ei maininud kaebaja sõnagagi tagakiusajana oma isapoolset perekonda (vt küsimus nr 5 – mu isale anti ultimaatum, et ta peab uuesti islami usku pöörama. Kes andis ultimaatumi? Ultimaatumi andis üks kohalikest imaamidest) ning kaebaja ütlused on olnud ebajärjepidevad seonduvalt oma õe ja abikaasa väidetava tapmisega (vt halduskohtu otsuse p 51) – kaebaja ei osanud istungil öelda, mis kuus ta õde ja abikaasa tapeti, isegi aastaaega mitte. Arvestades sündmuste olulisust kaebaja jaoks ning seda, et tegemist on suhteliselt värskete sündmustega (2018. a), ei ole eluliselt usutav (isegi kaebaja üleelamisi arvestades), et kaebaja ei oskaks nende asjaolude kohta täpsemaid selgitusi anda. Viimaseks märgib ringkonnakohus, et isegi juhul, kui kaebaja väited oleksid usaldusväärsed, oleks tal võimalik Nigeerias ümber paikneda, et vältida tagakiusu. PPA on seda küsimust vaidlustatud otsuses põhjalikult ja adekvaatselt analüüsinud (vt otsuse p-d 2.2 ja 2.3).

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.