Rahvastik › Pagulased

3-21-174 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-174 mässulised on Benue osariigis näiteks kahel katoliiklasel pea maha raiunud. Fulani karjused on hõivanud ka kohalikke külasid, millele omakorda on vastatud sõjalise operatsiooniga. See näitab, et Benue osariik on oma eripäralt selline, kus võibki esineda rohkem vägivalda, kuid see ei ole taotleja kodukoht. Nigeeria põhiseadus ja seadused tagavad nii riigisisese liikumisvabaduse, välismaale reisimise ja emigreerumise kui ka tagasipöördumise. Nigeerias on u 190 miljonit inimest – see on suur, suhteliselt tihedalt asustatud ning kultuuriliselt ja etniliselt mitmekesine riik. Elanikkonnas on kristlasi ja moslemeid peaaegu võrdselt ning on ka põlisusu või usulise kuuluvuseta vähemused. Mitmed kristlikud kogukonnad elavad eelkõige riigi lõunaosas ja moslemid (valdavalt sunniidid) moodustavad valdava enamiku riigi põhjaosas. Kummagi religiooni esindajaid leidub aga kõikjal riigis ning ka suuremates linnades on segu erinevaid etnilise ja usulise taustaga inimesi.

PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.

3(9)

3-21-174 Ajakirja Tell artiklist ei nähtu ühtegi uut asjaolu, mis ei olnud teada eelnevas rahvusvahelise kaitse menetluses ja sellele järgnenud kohtumenetluses (haldusasi nr 3-20-642). Haldusasjas 320-642 läbiti kolm kohtuinstantsi ja kohtud jäid seisukohale, et päritoluriigi informatsiooni valguses ei ohusta kaebajat koduriigis tagakius. Kaebaja 14.11.2019 vestlusel antud vastus läheb täielikult vastuollu kaebaja väidetega praeguses menetluses. Kaebaja selgitas esimeses rahvusvahelise kaitse menetluses seoses 2018. a-l Gweris toimunud rünnakuga, et ta sai hiljem teada, et inimesed said rünnakus surma. Kaebaja väitel põgenes ta enne, kui nägi, kas inimesed said tulistamise käigus pihta. PPA küsimusele, et kuidas kaebaja sai hiljem teada, et inimesed surma sai, vastas kaebaja, et talle rääkisid inimesed, kes nägid seda pealt või oli see uudistes. PPA palvele otsustada kumb see siiski oli vastas kaebaja, et sellest rääkis isik, kes oli näinud, kuidas inimesed maha kukkusid ja seal oli verd. Kaebaja selgitas ka, et seda räägiti kohalikus kogukonnas. Praeguses menetluses selgitab kaebaja, kuidas teda Gweris toimunud rünnaku käigus altaril sihiti ja kuidas kuul möödus temast väga lähedalt ning tabas tema kõrval seisva preestri otsaesist, mille käigus preester koheselt suri. Kaebaja väidab, et nägi tulistajaid. Samuti on kaebaja esitanud ajakirja koopia, milles on väidetavalt pilt kaebajast pärast nimetatud rünnakut surnukeha tassimas. Ei ole eluliselt usutav, et inimene ei mäleta nõnda olulisi vahejuhtumeid oma elus. Vastustaja ei pea usutavaks, et kaebaja unustas esimeses rahvusvahelise kaitse menetluses mainida, et tegelikult oli Gweris toimunud rünnaku sihtmärgiks tema ise ja ta napilt pääses kuuli eest, mis tappis preestri ta kõrval. Seega on kaebaja esitanud teadlikult valeütlusi ja valetõendeid. Ajakirja Tell artiklis kajastatud sündmustest (kaks päeva varem rünnati Guma linna, Gweri linna rünnaku käigus tulistati valimatult kristlasi, süüdati kristlaste maju) nähtub pigem see, et Fulani karjaste sihtmärgiks olid kristlased üldiselt Benue osariigis ning rünnak ei olnud sihitud personaalselt kaebaja vastu. Võimalik, et kirikusse sisenedes sooviti rünnata pastoreid ja piibliõpetajat enne, kui tavalisi usujärgijaid. See ei tähenda aga, et Fulani karjased on võtnud kaebaja eraldi personaalselt sihikule. Eeltoodut toetab ka asjaolu, et nimetatud rünnakut kajastasid mitmed teised avalikest allikatest kättesaadavad ajalehed, kus kaebaja nime pole mainitud. Kaebajal on võimalik jätkata usukuulutamist Nigeeria teistes piirkondades, kus taolisi konflikte ei esine. Kaebaja esitatud artikkel ei tõenda, et päritoluriigi informatsioon, millele ringkonnakohus 03.11.2020 otsuses nr 3-20-642 tugines, on vale ega seda, kuidas sai kaebaja 12 aastat kodukohas ilma ennast peitmata elada, kui tema onu on mõjuvõimas terrorist, kes süüdistas teda perekonna au rikkumises. Ka ei lükka see ümber ringkonnakohtu 03.11.2020 otsuse p-s 14 märgitut, et esimesel vestlusel PPA-ga ei maininud kaebaja ühtegi korda oma onu ning kaebaja ei suutnud istungil öelda, millal tema abikaasa ja õde tapeti. Seega võib nimetatud asjaolusid pidada ikka veel ebausaldusväärsust tekitavateks. Ringkonnakohus märkis, et isegi juhul, kui kaebaja väited oleksid usaldusväärsed, oleks tal võimalik Nigeerias ümber paikneda, et vältida tagakiusu. Seega on kaebaja meelevaldselt asunud seisukohale, et kõige olulisem põhjus, miks kaebaja ei kvalifitseerunud rahvusvahelise kaitse saajaks, on vastuolud tema onu kohta esitatud väidetes. Kaebaja esitatud artiklid ei tõenda korduvas rahvusvahelise kaitse menetluses kaebaja kvalifitseerumist rahvusvahelise kaitse saajaks. Kaebaja esitatud ajaleheartikli järgi üritavad Nigeeria ametivõimud kaebaja onu kinni võtta. PPA on õigesti ja põhjendatult tuletanud sellest, et vajaduse korral saab kaebaja paluda riigilt kaitset. Vastustajale jääb arusaamatuks, mille alusel peab kaebaja PPA hinnangut meelevaldseks. On eluliselt usutav, et riik pakub kodanikule kaitset isiku eest, kes on kuulutatud tagaotsitavaks. Kaebaja onu ei kvalifitseeru VRKS § 19 lg 5 järgi tagakiusajaks.

4(9)

3-21-174 PPA on arvestanud kaebaja poolt esitatud uute tõendite ja argumentidega ning on vaidlustavas otsuses põhjendanud selgelt ja arusaadavalt, miks nimetatud asjaolusid ei saa käsitada kui uusi asjaolusid. PPA ei ole rikkunud HMS §-st 6 tulenevat uurimisprintsiipi, ei ole teinud kaalutlusvigu ning PPA haldusakt on kooskõlas HMS §-ga 54 ja õiguspärane.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

PPA otsuse p-st 3 nähtuvalt on PPA üle kontrollinud olukorra kaebaja päritoluriigis ja leidnud, et seal ei esine relvakonflikte määral, mis kujutaks ohtu tsiviilisikute elule pelgalt riigis viibimise tõttu. Benue osariigis esineb kogukondlikke ja usukonflikte, kuid see pole kaebaja elukoht. Riigisisene liikumisvabadus on tagatud ning kodanikel on võimalik riiki tagasi pöörduda. PPA hindas VRKS § 18 lg-t 2 järgides kaebaja esitatud uusi tõendeid lähtuvalt sellest, kas need omavad tähtsust taotleja kvalifitseerimisel rahvusvahelise kaitse saajana. PPA leidis (otsuse p 2), et ajakiri Tell kajastab asjaolusid, mida on varem käsitletud. Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamisel 07.01.2021 esitatud tõendite osas leidis PPA (otsuse p 3), et isegi kui YY on kaebaja onu ja seotud terroristidega, ei saa esitatud tõenditest välja lugeda, et ta sooviks kaebajat tappa, arvestades mh, et ta ei teinud seda Nigeerias 15 aasta jooksul enne kaebaja riigist lahkumist. Ükski esitatud tõend ei tõenda, et kaebaja personaalselt oleks terroristlike rühmituste sihtmärk usuvahetuse ja jutlustajaks olemise tõttu ning tal poleks võimalik riigisiseselt ümber paikneda. Kaebaja väidetav onu on riigi poolt tagaotsitavate terroristide nimekirjas, mis samuti näitab, et riigi poolt on võimalik kaitset saada. Kaebaja on oma 07.01.2021 vastuses PPA-le viidanud veebis avaldatud artiklile, millest nähtub, et Lagoses on vahistatud Boko Haram’i liikmeid ning nähtub üheselt, et riigivõim tegeleb terroristide tegevuse ohjamisega. Kaebaja esitatud New Telegraph artiklist ei ole võimalik järeldada, et kaebaja oleks personaalselt üle Nigeeria oma onu või temaga seotud terroristliku rühmituse poolt taga otsitud. Tegemist on üksnes kaebaja oletusega, mida PPA ei pidanud võtma tõena, arvestades kaebaja üldisele usaldusväärsusele varasemas menetluses antud hinnangut. Küll on kaebaja tõendanud ajaleht Daily Sun koopiaga, et riiklikult tagaotsitav on YY ehk riik tegeleb terroristlike rühmituste liikmete, sh kaebaja onu, otsimisega. Kaebaja poolt viidatud ajakiri Tell kirjeldab terroristlike rühmituste rünnakuid Benue osariigis, mh rünnakut Gweris, millest kaebajal õnnestus pääseda. Viidatud artiklist ei nähtu, et kaebaja oleks üle terve Nigeeria terroristide poolt taga otsitud oma evangeelse töö tõttu ja seetõttu puuduks tal võimalus oma religiooni avalikult praktiseerida riigi osades, kus terroristide rünnakud kristlaste vastu on moslemitega asustatud aladega võrreldes harvad. Ringkonnakohus on 03.11.2020 otsuses (p-d 12, 14) lähtunud samadest asjaoludest, millele kaebaja korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel tugineb. Vahe on üksnes selles, et kaebaja on esitanud tõendid oma onu kohta. Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et kohus on võtnud seisukoha, et isegi kui kaebaja paljasõnaliste väidete põhjal eeldada, et kaebaja mõned pereliikmed on tapetud usuvahetuse tõttu ning isapoolne perekond on esitanud ultimaatumi pöörduda tagasi islamiusku, on riigisisene ümberpaiknemine tagakiusu vältimiseks võimalik. Seega ei lükka korduva taotluse menetluses esitatud uued tõendid ümber kohtute ja PPA varasemat seisukohta, et usuvahetus ei ole asjaolu, mis kaebaja päritoluriigis tingiks üleriigilise tagakiusu ohu. Kaebaja ei pea asuma elama Benue või Oyo osariiki. Kaebajal on võimalik Nigeeria suuruses riigis kristlaste enamuse poolt asustatud aladel leida endale piisavalt turvaline elukoht, isegi kui eeldada, et tema isapoolse pere moslemitest liikmed peavad usuvahetust lubamatuks ja on valmis selle tõttu tapma. Ringkonnakohus tuvastas juba eelmises 5(9)

3-21-174 kohtumenetluses, et kaebaja on usuvahetuse tulemusel kristlane ning tegutseb pastorina, kes käis erinevates kohtades jutlustamas. PPA ja kohtud on varasemas menetluses kaebaja väiteid koos päritoluriigi teabega käsitlenud. Kohtud on leidnud, et ohutu riiki tagasipöördumine ja elamine kristlust austavates riigi piirkondades on võimalik. Kaebaja pole korduva taotlusega koos esitanud tõendeid selle kohta, et kristlastele turvalistes piirkondades elamine oleks temale mingite isiklike asjaolude tõttu ohtlik ning riik ei suudaks tagada tõhusat, püsivat ega kaebajale kättesaadavat kaitset. Kohtud ega PPA pole välistanud, et kaebaja elu ja tervis võivad sattuda ohtu, kui ta avalikult jutlustab evangeeliumi (praktiseerib avalikult kristlust) terroristlike rühmituste poolt enim ohustatud aladel. See ei tähenda aga kaebajale südamelähedase religiooni praktiseerimise võimatust või ohtlikkust mujal selle riigi territooriumil. Usuvabaduse olulise piiranguna ei saa käsitleda seda, kui kaebaja ei saa oma jutlusi turvalisuse kaalutlustel üle kogu riigi reklaamida. Usuvabaduse olulise piiranguna poleks käsitatav ka see, kui riigivõim soovitaks vältida evangeeliumi jutlustamist piirkondades, mis on teada islamiäärmuslaste tegevuspiirkonnana või kehtestaks seal ajutisi liikumispiiranguid. Nigeeria paiknemine globaalses terrorismiohu edetabelis kõrgel positsioonil ja kuulumine nn musta nimekirja pole muutunud ning sellele viitamine ei tõenda individuaalset tagakiusuohtu kaebajale. Ringkonnakohus on üheselt asunud seisukohale, et kaebaja puhul esinevatel asjaoludel ei ole alust asuda seisukohale, et Nigeeria tervikuna oleks kaebajale elamiseks ohtlik. Menetluslikke rikkumisi kohtule ei nähtu. Kaebajale tagati ärakuulamisõigus ja võimalus esitada oma seisukoht. Arvestades, et tegemist oli taotluse sisulise läbi vaatamata jätmisega, on kaevatav haldusakt õiguslikult ja faktiliselt piisavalt põhjendatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6(9)

3-21-174 Kaebaja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2021 määrusele nr 3-21-174, kus on öeldud, et korduvas menetluses esitatud täiendavate tõendite kohta ei ole PPA 15.01.2021 otsuses seisukohta võtnud, ning et „uute tõendite usaldusväärsust tuleb põhjalikumalt hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus, kuid neid ei saa pidada kaebaja rahvusvahelise kaitse saajaks kvalifitseerimisel ilmselgelt asjassepuutumatuks.“ Seadus ei nõua kaebaja väidete sajaprotsendilist tõendust. Antud olukorras ei saa eeldada, et kaebaja esitaks kohtule kirjaliku tõendi selle kohta, et tema onu ja tema terroristlik organisatsioon kaebajat nimeliselt taga otsiks – seda tuleb järeldada asjaolusid kogumis hinnates. Hinnates ajalehe New Telegraph artiklit kaebaja poolt haldusasjas 3-20-642 esitatud artikliga „Businessman Escapes Death, Family Faces Persecution“, kus on kaebaja isik nimeliselt välja toodud, ning seda, et kaebaja on kristlusesse pöördumise tõttu kogenud oma sugulaste poolt tagakiusu, on ainujäreldatav, et kaebaja on oma onu poolt Nigeerias tagaotsitav. Kaebaja onu terroristliku rühmituse haarde tõttu on tema ohutu ümberpaiknemine Nigeerias välistatud. Kuna tagasipöördumise korral peaks kaebaja oma ohutuse tagamiseks oma usuliste toimingute tegemise lõpetama, oleks selline otsus õigusvastane.

3-21-174

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-174 rünnaku kohta aga hoopis: „Ma külastasin kirikut Benues ja pidasin piibli õpetust, kui ründajad tormasid ruumidesse ja tulistasid täpselt minu suunas altaril. Püstolikuul möödus lähedalt minu peast ja tabas preestri otsaesist, kes oli minu kõrval mulle tõlkimas, ja ta suri koheselt. Oli pikalt tihedat tulistamist, nii et paljud inimesed said kuulidega pihta ja teised jooksid kirikust välja, et varjuda. Ma nägin tulistajaid. Nende eesmärk oli tappa. Me olime kirikus piibliõpetusel, nii et see ei olnud üksnes karjaste ja põllumeeste kokkupõrge. Minul õnnestus põgeneda, ronides üle kantsli kõrval oleva aia ja joostes põõsastesse. Ajakirja koopial on pilt minust kandmas inimeste surnukehasid, kes olid tapetud selle massirünnaku käigus.“ Need kaks kaebaja esitatud versiooni samast sündmusest erinevad kardinaalselt. Lisaks eelnevale, kui esimesel intervjuul 22.04.2019 (küsimus 6) väitis kaebaja, et on sündinud ja elanud Lagoses ajani, kui kolis elama abikaasa juurde Benuesse, siis 07.01.2021 seisukohas on kaebaja asunud väitma, et on pärit hoopis Oyost (seda ilmselt seetõttu, et ajalehe New Telegraph artikkel kirjeldab terrorist YYi päritolu piirkonnana Oyot). Niisiis ei pea ringkonnakohus kaebaja ütlusi endiselt usaldusväärseteks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Human Rights Watch. Nigeria events of 2020 ‒ https://www.hrw.org/world-report/2021/country-chapters/nigeria

Human Rights Watch. Nigeria events of 2019 ‒ https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/nigeria#

Open Doors: Nigeria (vaadatud 28.09.2021) ‒ https://www.opendoorsusa.org/christian-persecution/worldwatch-list/nigeria/

Human Rights Watch. Nigeria events of 2020 ‒ https://www.hrw.org/world-report/2021/country-chapters/nigeria

National Review. The U.S. should not ignore the Plight of Nigeria’s Christians, 15.08.2021 ‒ https://www.nationalreview.com/2021/08/the-u-s-should-not-ignore-the-plight-of-nigerias-christians/

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.