VRKS § 201VSS § 10 lg 2VSS § 15 lg 2VSS § 25 lg 1VSS § 68
Lahendi tekst
Riigi Teataja
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Janar Jäätma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
11.08.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-21-651
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahendid
Politseija Piirivalveameti taotlus XX-le kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik XX-le, esindaja Markus Hallang Tallinna Halduskohtu 28.05.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Puudutatud isiku määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX-le määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.05.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-651 menetlusse.
2.Jätta XX-le määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Puudutatud isik (sündinud XX.XX.XXXX) on Nigeeria Liitvabariigi kodanik. Ta lahkus Nigeeriast 06.02.2019 ja saabus 12.02.2019 Rootsi Kuningriiki, kus esitas 14.02.2019 rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik saabus Rootsi Kuningriiki Nigeeria kodaniku passiga (kehtivusega 08.02.2016–07.02.2021) ja Schengeni C-liiki ühekordse viisa (kehtivusega 24.01.2019–15.02.2019) alusel, mille väljastas Belgia saatkond Eesti nimel.
2.Rootsi Migratsiooniamet esitas 20.02.2019 Eesti Vabariigi Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) palve rahvusvahelise kaitse taotleja vastuvõtmiseks. PPA rahuldas palve 22.02.2019 vastuskirjaga.
3-21-651
3.Isik esitas 28.03.2019 rahvusvahelise kaitse taotlus, millest selgub, et ta tuli Eestisse oma elu päästmiseks. Taotluse kohaselt tapsid moslemid tema isa ja abikaasa. Ta vahetas usku ja on kristlane. Talle õpetati, et ta peaks põgenema Rootsi, kuid tal on ükskõik, milline riik teda kaitseb, kuna ta tahab elada.
4.PPA luges 30.03.2020 otsusega nr 7001910069-1 taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 201 kohaselt selgelt põhjendamatuks ning lükkas taotluse VRKS § 201 lg-te 2 ja 4 alusel tagasi. Isikut kohustati Eestist lahkuma Nigeeria Liitvabariiki. Isikule seati viieaastane sissesõidukeeld Schengeni alale.
5.Isik esitas PPA 30.03.2020 otsuse peale kaebuse, mille kohtud jätsid rahuldamata. Riigikohus ei võtnud 16.12.2020 määrusega isiku kassatsioonkaebust menetlusse.
6.Isik esitas 17.12.2020 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, mille PPA jättis 15.01.2021 otsusega nr 7002010148-1 läbi vaatamata ning taotlus lükati tagasi. Isik esitas PPA 15.01.2021 otsuse peale kaebuse, mille halduskohus jättis 22.03.2021 otsusega nr 3-21-174 rahuldamata. Kohtumenetluses kohaldati esialgset õiguskaitset osaliselt ning keelati PPA-l saata isik Eestist välja.
7.PPA esitas 26.03.2021 Tartu Halduskohtule taotluse lubada isik paigutada kuni kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse. Tartu Halduskohus rahuldas 28.03.2021 määrusega PPA taotluse ja andis loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni 28.05.2021 (kaasa arvatud).
8.PPA esitas 30.03.2021 läbi Välisministeeriumi Nigeeria Saatkonnale palve isikule reisidokumendi väljastamiseks ning 14.04.2021 täiendava järelpärimise Nigeeria Saatkonnale. Lisaks pöördus PPA 10.05.2021 Välisministeeriumi poole, et saada kontakti Nigeeria Saatkonnaga.
9.PPA esitas 21.05.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra VSS § 15 lg 2 p-des 1 ja 3 ning § 25 lg 2 alusel. PPA esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui ta on PPA-le teada andnud, et ei täida lahkumiskohustust. PPA esindaja küsis 05.03.2020 toimunud vestluse käigus, kas isik on nõus vabatahtlikult lahkumiskohustust täitma juhul, kui tema rahvusvahelise kaitse taotluse osas tehakse negatiivne otsus. Isik ei kinnitanud, et ta oleks nõus vabatahtlikult lahkuma. Isik ütles, et eelistab teist riiki. Isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset kohe esimeses turvalises riigis (s.o Belgias) ega ka reisil järgnevalt läbitud riikides (s.o Prantsusmaal ja Saksamaal), vaid läks sealt edasi Rootsi, kuigi oli teinud endale Eesti viisa. Need asjaolud annavad aluse arvata, et vabatahtliku lahkumiskohustuste täitmistähtaja määramise korral ei pruugi isik seda iseseisvalt ja määratud tähtaja jooksul täita. Isik võib ebaseaduslikult ja omavoliliselt lahkuda mõnda teise liikmesriiki või Eestis siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. Põgenemise ohu võimalust suurendab asjaolu, et olles kätte saanud rahvusvahelise kaitse taotluse osas negatiivse otsuse, millega koostati isikule ka koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld Schengeni alale, ei ole isikul pärast lahkumiskohustuse täitmist võimalik siseneda Schengeni alale viie aasta jooksul ning tal puudub võimalus seaduslikult lahkuda mõnda teise liikmesriiki. Isiku esialgne plaan oli kasutada Eestit kui transiitriiki ning minna Rootsi. Seetõttu on PPA-l põhjendatult alust arvata, et isik on valmis kasutama kõiki abinõusid väljasaatmise vältimiseks; 2) isikul ei ole pärast halduskohtu 22.03.2021 otsust asjas nr 3-21-174 enam võimalust endale Eesti Vabariigis viibimisõigust tagada läbi rahvusvahelise kaitse menetluse; 3) PPA hinnangul ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tõendust leidnud, et isik on usku vahetanud. Samuti ei leidnud tõendamist, et isiku isa, õde ja abikaasa tapeti nende endi 2(6)
3-21-651 või isiku usuvahetuse tõttu või et isikul endal oleks olnud suuri probleeme usuvahetuse tõttu. Kuna isiku osas ei ole leidnud kinnitust tagakius, ei ole alust arvata, et tema suhtes võiks esineda ebainimlikku või julma kohtlemist. PPA dokumendieksperdid tuvastasid rahvusvahelise kaitse menetluses, et isik esitas PPA-le võltsimistunnustega dokumente. Isikust lähtub VSS § 68 p-s 2 nimetatud põgenemiseoht; 4) isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid, mistõttu ei ole võimalik tema väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul. Kuna Eestis ei ole Nigeeria Liitvabariigi saatkonda, võtab isikule kehtiva reisidokumendi hankimine aega. Väljasaatmise korraldamiseks peab PPA lisaks dokumendile hankima transiidiload ka teistest riikidest. Samuti raskendavad väljasaatmise korraldamist lennupiirangud, kuid isiku väljasaatmine ei ole perspektiivitu; 5) VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada; 6) isiku kinnipidamise pikendamine nelja kuu võrra on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend ning on vajalik ebaseadusliku piiriületuse takistuseks ja väljasaatmis-menetluse lõpule viimiseks. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamise pikendamine vastuolus ka isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega
10.Isik taotles vastuses PPA taotluse rahuldamata jätmist. Asjaolu, et isik pole nõus naasma päritoluriiki, ei tähenda, et isikust lähtuks põgenemisoht. Isik pole valeandmeid esitanud. Isiku suhtes on võimalik kohaldada järelevalvemeetmeid, kuna üürileping kinnitab elukoha olemasolu Tallinnas. Isikul on piisavalt raha.
11.Tallinna Halduskohus pikendas 28.05.2021 määrusega isiku kinnipidamiskeskuses viibimise aega kuni 28.09.2021 kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) PPA teavitas kohtuistungil, et Nigeeria Saatkonnaga loodi kontakt, mistõttu ei ole tuginemine VSS § 15 lg 2 p-le 3 enam asjakohane. Analüüsida tuleb seega, kas isikut on õigus kinni pidada VSS § 15 lg 2 p 1 alusel; 2) isikust lähtub põgenemisoht. VSS § 68 p-st 6 tuleneb, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on korduvalt nii PPAle kui ka kohtule selgitanud, et ta ei ole valmis vabatahtlikult päritoluriiki lahkuma, ent on valmis lahkuma mistahes teise turvalisse riiki. Isik märkis kohtuistungil, et ta on asunud tegema ettevalmistusi Ghanasse minekuks. Seega on ilmne, et isik ei soovi naasta oma päritoluriiki. Isik kinnitab, et tal on piisavalt raha. Põgenemisoht on reaalne, kuna ta võib vabaduses olles Eestist omal käel lahkuda või hakata kõrvale hoiduma väljasaatmismenetlusest. Isikust lähtuvat põgenemisohtu suurendavad rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud keelduvad otsused. Põgenemisohule viitab see, et ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses turvalises riigis ning tema eesmärgiks oli jõuda Rootsi, mitte Eestisse. Isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid ja tal puuduvad Eestis sellised sidemed, mis annaksid aluse eeldada, et ta Eestist ei lahkuks. Põgenemisohtu ei vähenda tõendid elukoha olemasolu kohta; 3) PPA tuginemine VSS § 68 p-le 2 ei ole piisavalt põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus lükkas 03.11.2020 otsuse nr 3-20-642 p-s 13 dokumentide võltsimise kahtluse tõendite kogumile tuginedes ümber; 4) lahkumisettekirjutuse sundtäitmise keeld ei takista isiku paigutamist ega kinnipidamist, mida PPA-l on võimalik teha VSS-i alusel; 5) praegusel juhul ei oleks leebemad järelevalvemeetmed põgenemisohu tõttu ilmselt tõhusad; 6) isiku väljasaatmine ei ole perspektiivitu ning tema kinnipidamise tähtaja pikendamine ei ole ajaliselt ebaproportsionaalne. Isikut on kinni peetud kaks kuud ning tema kinnipidamise tähtaja pikendamine nelja kuu võrra ei ületa 6 kuud ja see on kooskõlas VSS § 25 lg-s 1 sätestatud tähtajaga;
3(6)
3-21-651 7) puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Isik taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja tema vabastamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) praegusel juhul pole tegemist VSS § 68 p-s 6 sätestatud olukorraga. Kaebaja ei soovi päritoluriiki naasta, kuna ta kardab tagakiusu. PPA saab kohustada isikut lahkuma ka teise riiki kui päritoluriik. Väljasaatmine ei pea toimuma üksnes päritoluriiki; 2) kuigi kaebajal on raha, ei järeldu sellest reaalne põgenemisoht; 3) isik sattus Eestisse põhjusel, et Rootsi saatis isiku Eestisse tagasi. Isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid; 4) isik selgitas, et tegutses Rootsi minnes sõbra sõnade järgi ja Seek Asylumist soovitati Rootsi reisida. Kaebaja eesmärk oli jõuda turvalisse riiki, mis ei tähenda, et see pidanuks ilmtingimata Rootsi olema; 5) kehtivate reisidokumentide puudumine ei tähenda, et isikust lähtuks põgenemisoht; 6) võimalik on kohaldada järelevalvemeetmeid, kuna isikul on olemas kindel elukoht, mida kinnitab üürileping.
13.PPA taotles vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) isik ei kinnitanud ametnikele, et ta on nõus sihtriiki naasma (VSS § 68 p 6); 2) põhjust on arvata, et vabaduses olles isik lahkuks Eestist. Ta ei taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis, milleks oli Belgia. Samuti ei taotlenud ta rahvusvahelist kaitset Prantsusmaal ega Saksamaal, mida kasutas transiitmaana, et minna Rootsi Eesti viisa alusel. Põgenemisohtu suurendavad rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud keelduvad otsused. Samuti pole isikul õigust viie aasta jooksul siseneda Schengeni alale; 3) kuna isikut kohustati haldusaktiga lahkuma Nigeeria Vabariiki ja Riigikohus ei võtnud selles vaidluses isiku kassatsioonkaebust menetlusse, PPA 30.03.2020 otsus on jõustunud. Isikul ei ole õigust sihtriiki valida ja väljasaatmine lõppeb Lagose lennujaamas. Pärast seda on isikul õigus valida endale sihtriik. Sihtriigi muutmine pole praeguse vaidluse esemeks; 4) dokumentide puudumine ei takista isikul Eestist lahkumast. Schengeni alal saab ta piiramatult liikuda. Raha olemasolu suurendab valikuvõimalusi põgenemisviiside vahel valimisel; 5) üürilepingu usaldusväärsuse lükkas Tartu Ringkonnakohus 26.05.2021 määruse p-s 17 ümber; 6) leebemad järelevalvemeetmed pole tõhusad, kuna nendega ei saa takistada ebaseaduslikku piiriületust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise loa pikendamisel tugines halduskohus VSS § 15 lg 2 p-le 1. VSS § 15 lg 2 p 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.
15.Direktiivi 2008/115/EÜ nõuete ühetaoliseks rakendamiseks koostatud tagasisaatmise käsiraamatu (Euroopa Komisjoni 16.11.2017 soovitusega (EL) 2017/2338 – ELT L 339, 4(6)
3-21-651 19.12.2017, lk 83–159) p-i 1.6 kohaselt võivad välismaalase põgenemise ohule viidata muu hulgas dokumentide puudumine, samuti elukoha või püsiva viibimiskoha puudumine, varasem käitumine ja raha puudumine, samuti ebaseaduslik sisenemine mh Schengeni alale. Samas rõhutatakse, et iga juhtumit tuleb hinnata individuaalselt ja tervikuna ning ükski loetletud asjaoludest (nt ebaseaduslik piiriületus või dokumentide puudumine) ei anna automaatselt alust järeldada põgenemise ohu olemasolu. Põgenemisohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid, sh isiku vanust ning tervislikku ja sotsiaalset seisundit, mis võivad teatud juhtudel kinnitada, et põgenemise ohtu ei esine, ehkki täidetud on üks või mitu riigisiseses õiguses kindlaks määratud kriteeriumi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2019 määrus asjas nr 3-19-1063, p 13).
16.VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud põgenemisohtu on määruskaebuse esitaja puhul seostatud VSS § 68 p-s 6 märgitud asjaoluga, s.o isik on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Viidatud alusel põgenemisohtu on jaatanud lisaks Tallinna Halduskohtule ka Tartu Halduskohus 28.03.2021 määruses ja Tartu Ringkonnakohus 26.05.2021 määruses. Kohtud on järeldanud, et isik ei ole nõus lahkuma päritoluriiki, kuid ta on väidetavalt nõus lahkuma teise turvalisse riiki. Tartu Halduskohtu istungil ei osanud isik ega tema esindaja konkreetset riiki nimetada. Tallinna Halduskohtu istungil märkis isik üldsõnaliselt, et ta oleks nõus lahkuma Ghanasse. Samas pole viidatud asjaolu aga ainuüksi piisav, arvestades teisi asjaolusid kogumis, et välistada isikust lähtuv põgenemisoht VSS § 68 p 6 mõttes. Ka teised, sh Eestisse saabumise asjaolud kogumis lubavad pidada piisavalt tõenäoliseks seda, et isiku esmaseks eesmärgiks on jääda Schengeni alale ja mitte täita vabatahtlikult lahkumiskohustust.
17.Isik saadeti Eestisse Rootsi Migratsiooniameti palve alusel ning ta ei tulnud Eestisse enda algatusel rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil. Belgia saatkond väljastas isikule viisa Eesti nimel, kuigi isiku tahteks oli minna Rootsi Kuningriiki. PPA märgib vastuses, et isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis (s.o Belgias) ega ka järgnevates transiitriikides (s.o Prantsusmaal ja Saksamaal). Isiku eelnev käitumine ei luba seega pidada tema väidet usutavaks, et tema eesmärgiks oli jõuda ükskõik millisesse turvalisse riiki, taotlemaks rahvusvahelist kaitset. Usutav on, et isik pidi aru saama, et nii Belgia, Prantsusmaa kui ka Saksamaa on turvalised riigid, kus vajadusel rahvusvahelist kaitset taotleda. Rahvusvahelise kaitse õigus ei loo isikule õigust valida endale sobiv turvaline riik, kus rahvusvahelist kaitset taotleda. Rootsi pääsemiseks ei kasutanud isik mitte Rootsi, vaid Eesti viisat, mis lubab järeldada, et isik otsib erinevaid alternatiivseid võimalusi oma eesmärgi saavutamiseks.
18.Tõenäosust, et isik hoiaks vabaduses olles lahkumiskohustuse täitmisest kõrvale, suurendab ka asjaolu, et isikule on korduvalt nõnda-öelda keeldutud rahvusvahelise kaitse andmisest. Sellises olukorras võib isiku motivatsioon otsida alternatiivseid lahendusi oma eesmärgi saavutamiseks – jääda Schengeni alale või pääseda Rootsi – olla suurem kui täita lahkumiskohustust. Viimati märgitut eeskätt olukorras, kus isikul on raha, et võimalikke alternatiivseid valikuid ellu viia ilma lahkumiskohustust täitmata.
19.Isik ei oma Eestiga sellised sotsiaalseid, majanduslikke ja isiklikke sidemeid (nt töökoht, perekond, kauaaegsed sõbrad, vara jms), mis suurendaksid vabaduses olles tema siia jäämise tõenäosust.
20.Põgenemisohu jaatamiseks ei pea isik olema eelnevalt üritanud lahkuda või juba korra lahkunud. Tegemist on prognoosotsusega, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust ning võimalik oht ei pea olema realiseerunud. 5(6)
3-21-651
21.Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei ole praegusel juhul alust. Isikul puuduvad hoiule antavad dokumendid. Kaebaja soovib üürilepinguga tõendada asjaolu, et tal on olemas elukoht, kus oleks võimalik vabaduses olles viibida. Tartu Ringkonnakohus on esitatud üürilepingu usaldusväärsust hinnanud ja leidnud kokkuvõtlikuklt, et tegemist pole usaldusväärse dokumendiga. Üürileping kandis 22.01.2021 kuupäeva, kuid seda ei esitatud Tartu Halduskohtule. Seejuures oli isikul kohtumenetluses esindaja. Üürileping oli koostatud üksnes eesti keeles (vt Tartu Ringkonnakohtu 26.05.2021 määrus nr 3-21-651, p-d 17 ja 18). Tallinna Ringkonnakohtul puudub praegusel juhul alus asuda teistsugusele seisukohale, kui asus Tartu Ringkonnakohus. Võimalik elukoht, sh dokumendi hoiule võtmine ja registreerimiskohustus ei tagaks, et isik vabaduses olles ei lahkuks Eestist Schengeni teistele aladele.
22.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et praegusel juhul ei saa kinnipidamiskeskuses viibimisaja pikendamist pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks.
23.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus isiku määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.