Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
14.04.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-174
Haldusasi
XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 15.01.2021 otsuse nr 7002010148-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja Markus Hallang Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Grete Raidma
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.02.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.02.2021 määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse.
2.Rahuldada XX määruskaebus osaliselt ja tühistada Tallinna Halduskohtu 01.02.2021 määruse resolutsiooni p 1 osas, milles halduskohus keeldus kaebajale kohtumenetluse ajaks Eestis viibimise õiguse andmisest. Teha tühistatud osas uus määrus, millega keelata XX Eestist väljasaatmine kuni haldusasjas nr 3-21-174 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Politsei- ja Piirivalveameti 15.01.2021 otsuse nr 7002010148-1 kehtivuse peatamata jätmise osas jätta halduskohtu määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7). ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
XX esitas Eestis 28.03.2019 rahvusvahelise kaitse taotluse, mille Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lükkas 30.03.2020 otsusega nr 7001910069-1 tagasi. Sama otsusega pandi XX-le kohustus lahkuda Eestist Nigeeria Liitvabariiki ja tema suhtes kohaldati viieaastast sissesõidukeeldu Schengeni alale.
2.XX algatatud kohtumenetlus PPA 30.03.2020 otsuse tühistamiseks ei olnud edukas. Tallinna Ringkonnakohus pidas 03.11.2011 otsuses nr 3-20-642 usutavaks, et kaebaja on sündinud moslemiperes, hiljem vahetanud usu kristluse vastu ja tegelenud jutlustamisega. Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja siiski ei kvalifitseeru pagulaseks, sest päritoluriigi info ei kinnitanud tema tagakiusukartuse põhjendatust ning päritoluriigi info valguses ei ole usutavad
3-21-174 kaebaja väited tema isa, õe ja abikaasa tapmisest ega kaebaja enda ründamisest tema usuvahetuse tõttu. Ringkonnakohus märkis veel, et isegi kui kaebaja väited oleksid usaldusväärsed, oleks tal võimalik Nigeerias tagakiusu vältimiseks ümber paikneda. Riigikohus ei võtnud 16.12.2020 määrusega XX kassatsioonkaebust menetlusse.
3.XX esitas 17.12.2020 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse.
4.PPA jättis 15.01.2021 otsusega nr 7002010148-1 taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 21 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata, sest taotlus on korduv ja selle suhtes kohaldatakse VRKS § 24 lg-t 3, s.o ei esine uusi asjaolusid ning taotleja ei ole esitanud uusi dokumente või tõendeid, mis omavad tähtsust taotleja kvalifitseerimisel rahvusvahelise kaitse saajana. 1) Korduvale taotlusele oli lisatud uus tõend – koopia ajakirjast „Tell“ (24.05.2018). Artikli lkdel 12 ja 13 on märgitud CC nimelist isikut. Artikli kohaselt tapsid relvastatud karjased Benue osariigis üle 20 inimese ja üle 30 inimese sai haavata. Surma said eluskarja valvurid, preestrid ja lapsed. Relvastatud mehed põletasid maha üle 100 maja ja kiriku. Enne seda rünnakut oli toimunud mujal ka reisi rünnakuid. CC kohta mainitakse, et „ta on olnud oma evangeelse töö tõttu terroristlike rünnakute sihtmärgiks selles piirkonnas“ ning „üks evangelistide külastaja oli CC, kes pidas kirikus piiblitundi“. See uus tõend kinnitab, et Benue osariigis on toimunud rünnakuid, kuid mitte seda, et taotlejat ennast oleks otseselt usuvahetuse tõttu rünnatud. Artikkel näitab, et Benue osariik ei pruugi olla täiesti ohutu koht elamiseks, kuid Nigeeria valitsus on seal vähenenud turvalisuse olukorrast teadlik ega ole täiesti tegevusetu. Taotleja on pärit Lagosest. Esimeses rahvusvahelise kaitse menetluses selgus, et ohtlikud olukorrad tekkisid siis, kui ta käis teistes piirkondades jutlustamas. Seda, et tal oleks olnud Lagoses elades ohtlik, tema ütlustest ei nähtunud. Benue osariigi ja Lagose vahel on Google Maps andmetel 763–802 km. 2) 07.01.2021 esitas kaebaja PPA-le teise uue tõendina ajakirja väljavõtte, kus on pilt, millel on väidetavalt tema onu nimega QQ. Isegi kui nimetatud isik on taotleja onu, kes on seotud terroristidega ja keda armee otsib taga (mida ei ole uduselt pildilt võimalik tuvastada), tähendab see, et taotlejal on võimalik saada onu eest riigipoolset kaitset. Ajakiri ei tõenda, et taotleja on terroristlike rühmituste sihtmärk. Asjaolu, et kohalik ajakirjanik on väite sel moel kirja pannud, ei anna tunnistust rahvusvahelise kaitse vajadusest. Eelmises menetluses tuvastati, et taotleja selgitused õe ja abikaasa tapmise kohta on vastuolulised ning ei ole usutav, et isik võiks Nigeerias olla ohus oma usuvahetamise tõttu. Usuvahetamine on Nigeerias sallitud ja pigem rünnatakse teatud Nigeeria osades kristlasi, mitte konkreetselt usuvahetajaid. Selle ohu maandamiseks on isikul võimalik Nigeerias ümber paikneda. Jutlustaja ametit pidava isikuna on taotlejal kindlasti riigis ringiliikumise ja ümberpaiknemise võimalustega piisavalt kursis. 3) Taotlejal on võimalik Nigeeriasse tagasi pöörduda. Päritoluriigi teabe järgi toimub Nigeeria teatud osariikides relvastatud kokkupõrkeid, kuid üldise vägivalla tase ei ole nii suur, et see oleks ohtlik tsiviilisikute elule. Seega peaks rahvusvahelise kaitse taotleja välja tooma isiklikud asjaolud, mille tõttu temal on päritoluriiki tagasi pöördumine ohtlik. Benue osariigis, kus esineb fulani moslemite karjaste ja kristlastest põllumeeste vahelisi konflikte, elavad peamiselt kristlased, kus nende osakaaluks on hinnatud 88%, aga ka kuni 97%. Kogukondlikud konfliktid on Nigeerias väga levinud ja on teada, et fulani mässulised on Benue osariigis näiteks kahel katoliiklasel pea maha raiunud. Fulani karjused on hõivanud ka kohalikke külasid, millele omakorda on vastatud sõjalise operatsiooniga. See näitab, et Benue osariik on oma eripäralt selline, kus võibki esineda rohkem vägivalda, kuid see ei ole taotleja kodukoht. Nigeeria põhiseadus ja seadused tagavad nii riigisisese liikumisvabaduse, välismaale reisimise ja emigreerumise kui ka tagasipöördumise, kuid julgeolekutöötajad piirasid vahel liikumisvabadust, seades sisse liikumiskeelde piirkondades, kus on terrorirünnakuid ja etnilist 2(6)
3-21-174 vägivalda. Nigeerias on u 190 miljonit inimest – see on suur, suhteliselt tihedalt asustatud ning kultuuriliselt ja etniliselt mitmekesine riik. Ligikaudu pool rahvastikust elab linnapiirkondades; neist omakorda pool linnades, kus on 500 000 elanikku või rohkem (sh elab Lagoses 13 miljonit inimest). Elanikkonnas on kristlasi ja moslemeid peaaegu võrdselt ning on ka põlisusu või usulise kuuluvuseta vähemused. Mitmed kristlikud kogukonnad elavad eelkõige riigi lõunaosas ja moslemid (valdavalt sunniidid) moodustavad valdava enamiku riigi põhjaosas. Kummagi religiooni esindajaid leidub aga kõikjal riigis ning ka suuremates linnades on segu erinevaid etnilise ja usulise taustaga inimesi.
5.XX palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada PPA 15.01.2021 otsus ja kohustada PPA-d tema rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt läbi vaatama. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses peatada PPA 15.01.2021 otsuse kehtivus ja anda talle kohtumenetluse ajaks Eestis viibimise õigus. 1) PPA ei ole arvestanud kaebaja esitatud uusi tõendeid ega argumente ning on rikkunud oluliselt uurimisprintsiipi ja teinud kaalutlusvigu. Korduv taotlus tulnuks läbi vaadata sisuliselt. Kaebaja tagakiusu põhjuseks on lisaks usuvahetamisele tema usuline kuuluvus, jutlustajaks olemine ja pidev usukuulutamine üldiselt. PPA-le uue tõendina esitatud ajakirja „Tell“ artiklis on selgelt välja toodud kaebaja tagakiusu põhjus (tema usuline kuuluvus ja usu kuulutamine), tagakiusaja (terroristlikud rühmitused) ning see, et kaebaja spetsiifiliselt on olnud nende rünnakute sihtmärgiks. Täiendavalt kohtule esitatud tõenditest (ajalehes „New Telegraph“ 06.01.2021 ilmunud artikkel) nähtub, et QQ on kaebaja onu ja terrorist ning onu tappis kaebaja isa usulistel põhjustel. QQ on vastutav paljude kristlusesse pöördunud inimeste ja deradikaliseerunud moslemite vastu toime pandud rünnakute eest. Seega ei ole usutav PPA väide, et kaebaja onu ei kujuta temale ohtu. Kaebaja tagakius on toimunud usulistel põhjustel. 2) Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, et kaebaja saaks teostada oma menetluslikke õigusi, vastata kohtu küsimustele ja anda omapoolseid seletusi, sh uute tõendite kohta. Väljasaatmise keelamine kuni kohtumenetluse lõpuni aitab tagada ka 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni art-s 33 sätestatud non-refoulement põhimõtet.
6.Politsei- ja Piirivalveamet selgitas 29.01.2021 vastuses kohtunõudele, et PPA 30.03.2020 otsusega tehtud lahkumisettekirjutust ei ole kehtetuks tunnistatud ning PPA asuks seda täitma, kui kohus keeldub kaebajale viibimisõiguse andmisest. Ettekirjutuse kohaselt kuulub see sundtäitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise järel. PPA ei ole tuvastanud uusi asjaolusid, mis takistaks kaebajal Nigeeriasse naasmist. Haldusasjas nr 3-20-642 tuvastati, et kaebajal on võimalik Nigeerias ümber paikneda. Seega ei peaks andma kaebajale Eestis viibimisalust.
7.Tallinna Halduskohus jättis 01.02.2021 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse PPA 15.01.2021 otsuse kehtivuse peatamiseks ja keeldus kaebajale kohtumenetluse ajaks Eestis viibimise õiguse andmisest alates kohtumääruse jõustumisest (resolutsiooni p 1). 1) Kuna kaebaja on nõustunud kirjaliku menetlusega, ei ole talle viibimisõiguse andmine vajalik kohtuistungil osalemiseks. Kirjalikud selgitused on võimalik kohtule esitada esindaja vahendusel ka päritoluriigis viibides. 2) Viibimisõiguse andmine ei ole vajalik ka selleks, et järgida non-refoulement põhimõtet. Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus on korduv ning PPA leidis õigesti, et ei esine uusi asjaolusid, mis omaksid tähtsust isiku kvalifitseerimisel rahvusvahelise kaitse saajana. Uute tõendite esitamine ei tähenda tingimata, et tegemist oleks uue asjaoluga. Tallinna Ringkonnakohus on 03.11.2020 otsuses nr 3-20-642 leidnud, et isegi kui kaebaja väited tema ründamisest usuvahetuse tõttu isapoolse perekonna liikmete poolt oleksid usaldusväärsed, oleks kaebajal võimalik Nigeerias ümber paikneda. Ringkonnakohtu hinnangul oli PPA 30.03.2020 otsuses piisava põhjalikkusega analüüsinud tagasipöördumise võimalikkust. PPA on vastuseks 26.01.2021 kohtunõudele märkinud, et olukord Nigeerias ei ole muutunud. Ka kaebaja ei ole 3(6)
3-21-174 esitanud ühtegi tõendit ega usutavalt põhjendatud väidet, et terroristlik rühmitus, mille juhtliikmete hulka väidetavalt kuulub kaebaja onu, kontrolliks kogu Nigeeria territooriumi ja otsiks kaebajat kogu Nigeerias taga selleks, et teda tappa. Kaebaja pole esitanud tõendeid, et ümberpaiknemine riigisiseselt ei oleks objektiivselt või mingite temaga seotud isiklike asjaolude tõttu võimalik ning riik ei suudaks pakkuda väljaspool terroristlike rühmituste poolt reaalselt ohustatud riigi territooriumi osi kaitset kaebajale ja tsiviilelanikkonnale üldiselt. Rahvusvahelised organisatsioonid ei ole välja andnud teavet, et Nigeeria oleks oma kodanikele naasmiseks ohtlik ja sinna inimeste tagasisaatmine poleks lubatav. Kaebusele lisatud tõenditest ei nähtu selliseid asjaolusid. PPA on analüüsinud päritoluriigi teavet. 3) Kuna kaebaja taotlus on korduv ja kaebus on perspektiivitu, ei ole põhjust anda kaebajale Eestis viibimise õigust.
8.XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 15.02.2021 määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu 01.02.2021 määruse resolutsiooni p 1 ja lubada kaebajal viibida kohtumenetluse ajal Eestis. 1) Kaebaja esitas PPA-le uued tõendid selle kohta, et tema tagakiusaja – onu – on terrorist, kelle sihtmärgiks on mh pereliikmed. Üks tõend on esitatud ka pärast PPA 15.01.2021 otsuse tegemist. Neid tõendeid ei ole haldusasjas nr 3-20-642 hinnatud. Halduskohus nõustus PPA 05.01.2021 otsuse põhjendustega, kuid ei analüüsinud määruses tõendeid, mis esitati alles kohtumenetluses (ajaleht „New Telegraph“, kaebuse lisad 6–10). 2) Alusetu on halduskohtu etteheide, et kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid Nigeerias ümberpaiknemise võimatuse kohta. Kaebaja oli haldusasja nr 3-20-642 menetluses seisukohal, et tal ei ole kuskil Nigeerias turvaline, kuid varem ei olnud tal võimalik seda tõendada. Kaebaja onu on kõrge profiiliga terrorist, kes korraldab terrorirünnakuid kogu Nigeerias. Kaebaja on evangelist ja jutlustaja ning see on oluline osa kaebaja identiteedist. Jutlustamine on kaebajale elulise tähtsusega. Jutlustuste toimumine on avalik teave. Selliselt saavad onu ja tema W grupi kaasvõitlejad kaebaja asukohast teada. Kaebajalt ei saa eeldada, et ta loobuks oma usu praktiseerimisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebuse saab HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks nõuda määruskaebusele PPA seisukohta, vaid arvestab tema 29.01.2021 ja 17.02.2021 menetlusdokumentides tooduga.
10.Taotlus anda kohtumenetluse ajaks Eestis viibimise õigus tuleb lahendada esialgset õiguskaitset reguleerivate normide alusel, arvestades ka VRKS-s sätestatut (vt eeskätt VRKS § 251). Kohus kohaldab kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud abinõusid, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks on kaebuse ilmselge perspektiivitus (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).
11.PPA jättis 15.01.2021 otsusega kaebaja korduva rahvusvahelise kaitse taotluse VRKS § 21 lg 1 p 4 ja § 24 lg 3 alusel läbi vaatamata ning kinnitas 29.01.2021 seisukohas halduskohtule, et asub kaebajale Eestis viibimise õiguse mitteandmise korral täitma kaebajale 28.03.2019 tehtud lahkumisettekirjutust. Kaebaja väitel ähvardab teda Nigeeriasse tagasisaatmise korral 4(6)
3-21-174 tema usu tõttu tagakius, mille eest Nigeeria ametivõimud ei saa või ei taha teda kaitsta. Seega on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
12.Kohtuasjas, kus väidetakse, et isiku riigist väljasaatmisel võib tema elu sattuda päritoluriigis ohtu, saab lubada kohtumenetluse ajal isikut välja saata siis, kui kohtul ei jää kahtlust, et kaebusel pole edulootust, eelkõige juhul, kui taotlus on asjaoludest nähtuvalt ilmselgelt esitatud varjupaigasüsteemi kuritarvitamiseks. Sellisele eesmärgile võib osutada mh korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine kohe pärast eelmise taotluse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist või korduvas taotluses selliste väidete või tõendite esitamine, mida oleks võinud esitada juba esialgse taotluse läbivaatamise ajal.
13.VRKS § 21 lg 1 p 4 ja § 24 lg 3 alusel võib jätta korduva rahvusvahelise kaitse taotluse sisuliselt läbi vaatamata, kui on tuvastatud, et ei esine uusi asjaolusid ning taotleja ei ole esitanud uusi dokumente või tõendeid, mis omavad tähtsust taotleja kvalifitseerimisel rahvusvahelise kaitse saajana. Järelikult tuleb korduv taotlus sisuliselt läbi vaadata, kui sellest ilmneb selliseid uusi asjaolusid või tõendeid, mille tõttu tõenäoliselt tuleks muuta varasemat järeldust seoses taotleja kvalifitseerimisega rahvusvahelise kaitse taotlejana. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja korduvas rahvusvahelise kaitse taotluses esitatud väited tema tagakiusamisest ja Nigeeriasse tagasipöördumise ohtlikkusest kattuvad suuresti väidetega, mida kohtud hindasid juba haldusasjas nr 3-20-642. Samuti on uus taotlus esitatud vahetult pärast seda, kui jõustusid esmase rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud kohtuotsused. Samas esitas kaebaja koos korduva taotlusega PPA-le ja täiendavalt ka halduskohtule uusi tõendeid nende väidete kinnitamiseks, mida kohtud pidasid haldusasjas nr 3-20-642 paljasõnaliseks või ebausutavaks. Muu hulgas soovib kaebaja uute tõenditega tõendada, et tal ei ole Nigeerias võimalik ümber paikneda, sest kaebaja on evangelist, kelle tegevus on avalik ning kaebaja onu ja temaga seotud terrorirühmitused korraldavad rünnakuid kogu Nigeerias. Kaebaja sõnul ei saanud ta neid tõendeid varasemas menetluses esitada, sest sel ajal tal neid veel ei olnud. Kohtumenetluses esitatud täiendavate tõendite kohta ei ole PPA 15.01.2021 otsuses seisukohta võtnud. Ringkonnakohus leiab, et uute tõendite usaldusväärsust tuleb põhjalikumalt hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus, kuid neid ei saa pidada kaebaja rahvusvahelise kaitse saajaks kvalifitseerumisel ilmselgelt asjassepuutumatuks. Seejuures tuleb arvestada, et HKMS § 158 lg 31 järgi hindab halduskohus rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See säte kehtib ka korduva rahvusvahelise kaitse taotluse puhul. Seega tuleb halduskohtul Eestis viibimise õiguse taotluse lahendamise käigus kaebuse perspektiivile hinnangu andmisel arvestada mh asjaolude muutumise ja uute tõendite esitamise võimalusega. Eeltoodut arvestades oli ennatlik pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks.
14.Praeguseks on asjaolud mõnevõrra muutunud ning ringkonnakohtul tuleb sellega arvestada. Halduskohus jättis 22.03.2021 otsusega kaebuse rahuldamata. Seega on kaebaja korduva taotluse suhtes tehtud lõplik otsus ja rahvusvahelise kaitse menetlus on lõppenud (VRKS § 31 lg 1 p 2). See ei välista siiski kaebaja üldist kaebeõigust ega ka õigust taotleda kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist. Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt hindab ringkonnakohus seetõttu, kas kaebajale tuleks anda esialgne õiguskaitse, hoolimata tema korduva taotluse suhtes lõpliku otsuse tegemisest (vrd ka Riigikohtu 11.11.2019 määrus nr 319-681, p 11 ja 02.03.2017 määrus nr 3-3-1-54-16, p-d 17–18).
15.Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajal eespool toodud põhjustel jätkuvalt esialgse õiguskaitse vajadus.
16.Kaebuse edulootused ei ole suured, kuid kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada siiski ilmselgelt perspektiivituks. Asjas on vaidlus eeskätt tõendite üle. Halduskohus on 5(6)
3-21-174 22.03.2021 otsuses iseenesest põhjalikult analüüsinud kaebaja uusi väiteid ja tõendeid, sh kõrvutanud neid Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2020 otsuses nr 3-20-642 hinnatud asjaoludega ning leidnud kokkuvõtvalt, et kaebaja korduv taotlus põhineb samadel asjaoludel, mis esmane taotlus. Samas kui kaebaja esitab apellatsioonkaebuse, võib ringkonnakohus anda tõenditele teistsuguse hinnangu kui halduskohus.
17.Kaebaja jaoks on ilmselgelt tegemist olulise küsimusega. Asja materjalidest ei nähtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks ülemääraselt avalikke huve. Avalikes huvides on välistada rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamine, kuid see sõltub praegusel juhul hinnangust kaebaja väidete usutavusele ja nende kinnituseks esitatud tõendite usaldusväärsusele. PPA ei ole välja toonud, et esialgse õiguskaitse tõttu võib kaebaja väljasaatmine osutuda oluliselt keerulisemaks ja võimatuks või viidanud muudele pöördumatutele negatiivsetele tagajärgedele riigi jaoks. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole avalik huvi seega ülekaalukas. Ringkonnakohtul puudub teave selle kohta, et kaebajale viibimisõiguse andmine kohtumenetluse ajaks ohustaks kolmandate isikute õigusi.
18.Kõike eelnevat arvestades on kaebaja ja avalikud huvid mõistlikus tasakaalus, kui keelata kaebaja Eestist väljasaatmine enne kohtumenetluse lõppu, kuid mitte peatada PPA 15.01.2021 otsuse kehtivust, millega taastuks kaebaja staatus rahvusvahelise kaitse taotlejana.
19.Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt, tühistab halduskohtu 01.02.2021 määruse resolutsiooni p 1 osas, milles halduskohus keeldus kaebajale viibimisõiguse andmisest, ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega keelab kaebaja Eestist väljasaatmise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Halduskohtu määrus jääb muutmata PPA 15.01.2021 otsuse kehtivuse peatamata jätmist puudutavas osas.
20.Asjaolude muutumise korral võib menetlusosaline taotleda esialgse õiguskaitse tühistamist või muutmist (HKMS § 253 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.