XX kaebus Tallinna Vangla 09.09.2020 käskkirja nr 1-20/12/214 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja - XX Vastustaja - Tallinna Vangla, esindaja Katri Aavik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX menetlusabi taotlus ning vabastada XX riigilõivu tasumisest.
2.Jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Tagastada XX kaebus.
4.Toimetada määrus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Määruse punktidele 2 ja 3 võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.XX paigutati Tallinna Vangla 04.09.2020 käskkirja nr 1-20/1-2/206 alusel eraldi lukustatud kambrisse. XX kohaldati täiendavate julgeolekuabinõudena: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 2) kehakultuuriga tegelemise keelamine kuni asjaolude äralangemiseni; 3) vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, mis kehtib kuni asjaolude äralangemiseni. XX esitas 08.09.2020 nimetatud käskkirjale vaide, mis on Tallinna Vanglas menetlemisel.
2.Tallinna Vangla kohaldas 09.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/214 XX suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid: 1) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, mis kehtib asjaolude äralangemiseni; 2) kehakultuuriga tegelemise keelamine kuni asjaolude äralangemiseni; 3) vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, mis kehtib kuni asjaolude äralangemiseni.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 15.09.2020 XX kaebus koos esialge õiguskaitse taotlusega. XX esitas taotluse tema väärkohlemise lõpetamiseks, piirangute lõpetamiseks ning psühhiaatri juurde toimetamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4.Tallinna Vangla esitas 16.09.2020 vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele. Tallinna Vangla palus jätta taotluse läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata. XX ei ole 09.09.2020 käskkirjale 1-20/1-2/214 esitanud vaiet. Tallinna Vangla on teadlik kaebaja tervislikust seisundist ja sellega arvestatakse ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ja konkreetsete meetmete valikul arvestatakse, milliseid meetmeid konkreetse kinnipeetava suhtes on
võimalik kasutada ja milliseid mitte. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel tuleb vanglal siiski arvestada, et tegemist on vangla üldist julgeolekut, teiste vanglas viibivate isikute julgeolekut või isikut ennast kaitsvate meetmetega. Ohuolukorra tekkimisel tuleb vanglal paratamatult kaaluda erinevaid hüvesid, kas eraldada ohu tekitaja teistest või riskida ohu realiseerumisega. Sellises olukorras ei saa vangla jääda äraootavale seisukohale ja sõltumata isikul diagnoositud tervisehäiretest, tuleb vanglal kaitsta ka teisi isikuid. Tegemist on ennetava meetmega.
5.Tallinna Vanglas ei ole muudetud XX Tartu Vanglas määratud diagnoosi. Seega on vastavad seisukohad ja andmed kohaldatavad ka tema viibimisel Tallinna Vanglas. Vastavad andmed ja Tartu vangla psühhiaater dr Siim Kaili seisukoha isiku lukustatud kambrisse paigutamise välistatusse kohta on üle vaadanud ka Tallinna Vangla. Ka kaldusasjas 3-17-1503 on Tartu Halduskohus 30.04.2020 teinud otsuse, mille raames ei ole tuvastatud, et isiku terviseseisundist lähtuvalt oleks välistatud tema viibimine eraldatud lukustatud kambris. Otsus ei ole jõustunud.
6.Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 3 kohaselt kuni asjaolude äralangemiseni. Alates 09.09.2020 V-hoonesse paigutamisest ei ole XX kohta tehtud ühtegi ettekannet, mis iseloomustab tema käitumist. Samas on täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud lühikest aega ning seisukoht nende kohaldamise kestusest sõltub isiku enda käitumisest. Tallinna Vangla direktori asetäitja Enar Pehk on edastanud seisukoha tänase päeva kohta, kus tuuakse välja isik on kergesti ärrituv kui ei saa soovitut kohe ning manipuleeriv. XX huvid ei kaalu üles avalikkuse huve. Avalikkusel on huvi, et vanglas on tagatud üldine julgeolek, ohud teiste kinnipeetavate ja vanglaametnike tervisele ja elule on minimiseeritud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetlusabi taotluse lahendamine
7.Kaebajal tuleks tasuda esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 15 eurot ja kaebuselt 15 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg-d 1 ja 6 ja halduskohtumenetluse seadustiku -HKMS § 104 lg 1). Kaebaja taotleb menetlusabi korras enda riigilõivust vabastamist maksejõuetuse tõttu.
8.HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega.
9.Võttes aluseks kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõtte andmed perioodi 15.05.2020-14.09.2020 kohta, on kaebaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul olnud kokku 60 eurot. Konto lõppjääk on 0,19 eurot. Nimetatud summast on VangS § 44 lg 2 alusel tehtud makseid 42 eurot. Arvestades mh ka vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinni peetavate isikute puhul eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast (2020. aastal seega 29,20 eurot kuus, so kokku 116,80 euro ulatuses). Järelikult kaebajal puudub võimalus 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
10.XX esitas taotluse tema väärkohlemise lõpetamiseks, piirangute lõpetamiseks ning psühhiaatri juurde toimetamiseks.
11.HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui
vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Kaebusest ei selgu, millist käskkirja XX vaidlustada soovib. Kaebuse juurde lisatud menetlusabi taotlusest nähtub, et XX soovib Tallinna Vangla 09.09.2020 käskkirja nr 1-20/1-2/214 tühistamist (vt taotluse p 2.4.). Kaebaja on 09.09.2020 käskkirja ka kaebuse juurde lisanud ning toonud välja, et esitas 09.09.2020 nimetatud käskkirjale vaide. Tallinna Vangla kinnitusel ei ole kaebaja vastavat vaiet esitanud. Samas vangla ei välista, et vaie on siiski esitatud, kuid vaiet ei ole veel registreeritud. XX esitas 08.09.2020 vaide Tallinna Vangla käskkirjale nr 1-20/1-2/206 (vt Tallinna Vangla lisa nr 2).
12.Kaebaja on vaidlustanud vaidemenetluse korras Tallinna Vangla 04.09.2020 käskkirja nr 1-20/1-2/206, mille alusel piirati samuti tema vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabadust. Seega ka nimetatud käskkirja alusel kohaldati kaebajale liikumispiirangud. Vaides toob XX välja, et mh peab ta viibima kambris üksi, kuid soovib igapäevaselt mingit tegevust (kirikus käimist, arvuti kasutamist, joogat, meditatsiooni, psühholoogi ja huviringi). VangS 69 lg 1 järgi võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud:1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine (VangS § 69 lg 2). XX ei eita, et tal esineb käitumisega probleeme ning ta võib olla enesele ja teistele ohtlik. Kohtule esitatud pöördumises toob XX välja, et talle võimaldati pastapliiats, mis on tõhus relv võrreldes raamatuga. Ka Tallinna Vangla direktori asetäitja seisukoha järgi XX ärritub kergesti, kui ei saa soovitut, ähvardab kaebuste kirjutamisega ning käitumine on manipuleeriv (Tallinna Vangla lisa nr 7). Seega oli kohtu hinnangul Tallinna Vangla täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine põhjendatud, kuna kaebaja võib oma käitumisega olla nii enesele, kui teistele ohtlik.
13.Tallinna Vangla esitatud dokumendiregistrist XXi pöördumiste kohta, nähtub, et XXile on 11.09.2020 võimaldatud vangla kulul televiisor, 16.09.2020 on võimaldatud ajalehed. Samuti on määratud kindlaks ajad psühholoogi vastuvõtule ning psühhiaatri vastuvõtule (Tallinna Vangla lisa nr 4). Eelnevast nähtub, et XXile on võimaldatud teatud meelelahutus. Lisaks märgib kohus, et joogaga ning meditatsiooniga on võimalik tegeleda ka kambrist väljumata.
14.Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (edaspidi: kodukord) p 18.1. sätestab, et vangla tagab kinnipeetavaile võimaluse usuliste vajaduste rahuldamise võimaluse. Usulistes ja hingehoidlikes küsimustes pöördub kinnipeetav vangla kaplani poole kontaktisiku vahendusel. Kinnipeetav võib kohtuda kaplaniga individuaalselt, kui ta esitab selleks kaplanile sooviavalduse. Jumalateenistustest jt religioossetest üritustest (piiblitund, leeritund, vaimulik vestlusring) kabelis saavad osa võtta ainult need kinnipeetavad, kes on kantud vastavasse nimekirja. Kinnipeetav kantakse usulises tegevuses osalejate nimekirja tema sooviavalduse alusel, mis tuleb esitada kontaktisiku vahendusel vangla kaplanile (kodukorra p 18.2.3.). Kinnipeetav, kes viibib kartseris, võib saada kaplanilt pühakirja usutunnistuse järgi (kodukorra p 18.6.). Seega tuleb XXil pöörduda vastava taotlusega kontaktisiku poole.
15.Kohus jätab XXi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebuse tagastamine
16.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS §11 lg 5 järgi on kinnipeetaval esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele ning vanglateenistus on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile (VangS § 11 lg 7). Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja vaidlustanud 08.09.2020 vaidemenetluse korras Tallinna Vangla 04.09.2020 käskkirja nr 1-20/1-2/206. Tänase päeva seisuga ei ole Tallinna Vangla saanud XXi vaiet 09.09.2020 käskkirjale nr 1-20/1-2/214. Seega ei ole täidetud kohustuslik kohtueelse menetluse läbimine vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 ja VangS §11 lg-le 5. Kohus tagastab XXi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.