1.Rahuldada XXi menetlusabi taotlus ja vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot tasumise kohustusest.
Jätta XXi korduv esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta XXi korduvad arst-psühhiaatri juurde toimetamise ja ekspertiisi tegemise taotlused läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 203 lg 1).
ASJAOLUD
1.Tallinna Vangla kohaldas 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/206 alates 04.09.2020 XXi (taotleja) suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni.
Tallinna Vangla kohaldas 09.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/214 taotleja suhtes uute registreeritud sündmuste tõttu täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni.
3.Tallinna Vangla lõpetas 30.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/231 taotleja suhtes 04.09.2020 ja 09.09.2020 käskkirjadega kohaldatud julgeolekupiirangud ning kohaldas alates 30.09.2020 täiendavate julgeolekuabinõudena: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist (v.a vangla sisekorraeeskirja (VSKE) §-s 60 sedastatu); 3) ohjeldusmeetmete kasutamist – käerauad kambrisse sisenemisel ja vanglasisesel saatmisel; 4) kehakultuuriga tegelemise keelamist; 5) vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Abinõusid kohaldatakse kuni asjaolude äralangemiseni. Käskkirja põhjenduste kohaselt ähvardas taotleja 29.09.2020 avalduses lõhkuda vangla vara ning tungida kallale meditsiiniosakonna juhatajale ja psühhiaatrile. Seega võib kinnipeetav jätkata rikkumiste toimepanemist ja ohustada teiste isikute julgeolekut. Vältimaks kinnipeetava
3-20-2021
võimalike verbaalsete ja füüsiliste konfliktide teket kaaskinnipeetavatega ning tagamaks VSKE-de täitmine, on vaja korraldada järelevalve viisil, mis vähendab võimalusi agressiooni väljendamiseks. Järelevalve korraldamisega on vaja tagada üldine julgeolek vanglas. Lukustatud kambris on võimalik taotleja üle teostada efektiivsemat järelevalvet. Kinnipeetava ettearvamatu käitumise ja konfliktiolukordade vältimiseks on vaja taotleja suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Liikumis- ja suhtlemisvabaduse ning kehakultuuriga tegelemise võimaluse piiramisel on välistatud otsene kokkupuude teiste kinnipeetavatega. Isiklike esemete kasutamise keelamise eesmärgiks on vältida vangla vara rikkumist. Käeraudade kasutamine on põhjendatud vältimaks rünnakuid kinnipeetavaga kokkupuutuvatele isikutele.
4.Taotleja esitas 13.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-20-1734) Tallinna Vangla 09.09.2020 käskkirja peale koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Taotleja palus lõpetada tema väärkohtlemine, kohustada vanglat peatama kaebuses loetletud piirangud ja toimetada ta psühhiaatri juurde. Vangla ei ole täitnud lubadust toimetada taotleja arstpsühhiaatri juurde ja taotlejal keelati ära ilukirjanduslikud teosed. Taotleja vajab meelelahutust ja rehabiliteerivaid tegevusi nagu kirikus ja psühholoogi vastuvõtul käimine, jooga ja meditatsioon.
5.Tallinna Halduskohus jättis 17.09.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-1734 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja tagastas kaebuse. Tallinna Vangla vastusest nähtuvalt on taotleja esitanud vaide 04.09.2020 käskkirja peale (registreeritud 08.09.2020), kuid 09.09.2020 käskkirja peale pole vaiet esitatud. Kuna taotleja võib oma käitumisega avaldada ohtu nii endale kui ka teistele isikutele, on põhjendatud kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Kuivõrd taotlejal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, tuleb kaebus tagastada.
6.Taotleja esitas 22.09.2020 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 17.09.2020 määruse ning vangla 04.09.2020 ja 09.09.2020 käskkirjad. Taotleja esitas 24.09.2020 ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse ja teatas, et vangla kaotas taotleja vaide 09.09.2020 käskkirja peale ära. Taotleja esitas 27.09.2020 ringkonnakohtule taotluse ekspertiisi tegemiseks, kuna taotlejale on pandud ebaõiged diagnoosid. Taotleja avaldas 30.09.2020, et vangla andis 30.09.2020 uue käskkirja tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta, ja palus viidatud käskkirja tühistada osas, milles liikumispiirangu tõttu ei võimaldata taotlejal käia kirikus ja osaleda taasühiskonnastavates tegevustes, milles on keelatud ilukirjanduslikud teosed ja milles käskkiri näeb ette käeraudade kasutamise 19.10.2020 kl 11.00 kriminaalasjas nr 1-15-1007 toimuval kohtuistungil. Taotleja teatas 05.10.2020 ringkonnakohtule, et liikumispiirang on käeraudade kasutamise tõttu ebavajalik ja et ta ei ole siiani saanud tõhusat ravi.
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.10.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-1734 riigi õigusabi taotluse rahuldamata, taotlused ekspertiisi korraldamiseks ja tõendite kogumiseks rahuldamata, määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 17.09.2020 määruse muutmata. Arvestades, et taotleja on esitanud vaided 04.09.2020 ja 30.09.2020 käskkirjade peale ning arvatavasti ka 09.09.2020 käskkirja peale, on kohtul võimalik lahendada taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajal. Ringkonnakohus tõlgendas taotleja 30.09.2020 avaldust (registreeritud 01.10.2020) määruskaebuse täiendusena, milles taotleja palus ringkonnakohtul arvestada esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimuses muutunud asjaoludega. Taotleja avaldustest järeldub, et ta ei vaidlusta julgeolekuabinõude kohaldamist täies ulatuses, sh eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vaid liikumispiirangu ja isiklike asjade omamise piirangu osas. Taotleja on toonud välja soovi käia kirikus, osaleda taasühiskonnastavates tegevustes ja lugeda ilukirjandust. 2(5)
3-20-2021
Ringkonnakohus leidis, et liikumispiirang ja isiklike esemete kasutamise keelamine on asjaolusid arvestades põhjendatud ja proportsionaalsed meetmed. 04.09.2020, 09.09.2020 ja 30.09.2020 käskkirjadest ning vangla edastatud materjalidest nähtub, et taotleja on ähvardanud nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka vanglapersonali liikmetele kallale tungida ja vangla vara kahjustada; taotleja võib käituda ettearvamatult ning ka taotleja ise tunnistab agressiivsust ja ähvardamist. Puudub vaidlus, et taotlejal on vaimne häire või haigus. Samas on arst pidanud taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist lubatavaks. Vanglateenistujad on iseloomustanud taotlejat manipuleeriva inimesena, kes oma tahtmist mitte saades ärritub kergesti ja ähvardab kaebuste kirjutamisega. Ka selle asja materjalidest ilmneb, et kui vangla ei täida taotleja nõudmisi – nt ei võimalda kiirelt arsti või psühhiaatri vastuvõttu või kohtumist mõne muu tema nõutud isikuga – järgnevad sellele taotleja ähvardused. Taotleja tegevusest ilmneb kaalutletus ja võime oma käitumist kontrollida, kuigi see võib tema seisundist tulenevalt olla raskendatud. Neid asjaolusid arvestades ei välista taotleja tervislik seisund tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Avalik huvi tagada vanglas üldine julgeolek ja kaitsta teiste isikute õigushüvesid kaalub üles taotleja huvi piirangute vähendamise vastu. Arvestades, et taotleja käitumine võib muutuda, s.o ta võib taltuda, kuid samas ka kedagi rünnata või vangla vara kahjustada, peab vanglal olema võimalus operatiivselt otsustada, kas piiranguid leevendada või karmistada, sh kas kasutada 19.10.2020 toimuvale istungile toimetamisel taotleja suhtes ohjeldusmeetmeid. Sellest, et taotleja ei saa julgeolekuabinõude kehtivuse ajal käia kirikus, osaleda sotsiaal- jm programmides ning lugeda ilukirjandust, ei tulene taotlejale raskeid tagajärgi, mida hiljem pole võimalik kõrvaldada. Julgeolekuabinõude kohaldamisega ei alandata taotleja inimväärikust ega riivata põhjendamatult tema põhiõigusi. Vaidlust ei ole selles, et taotlejal võimaldatakse kuulata raadiot, lugeda ajalehti ning õppe- ja usukirjandust, kasutada 1–2 korda nädalas arvutit, kord päevas 1 tunni jooksul jalutada ja kord nädalas telefoni kasutada. Samuti on taotlejal hiljuti toimunud kaks psühholoogi vastuvõttu ja talle on määratud ravi. Mida vähem asju taotleja kasutuses on, seda väiksem on vangla vara kahjustamise või muul moel julgeoleku ohustamise võimalus. Taotleja saab kasutada hädavajalikke esemeid ja olla kursis uudistega. Taotleja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei ole ka muutunud asjaolusid arvestades põhjendatud.
8.Taotleja esitas 16.10.2020 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (haldusasi nr 3-20-2021), milles ta palus esialgse õiguskaitse korras peatada vaidemenetluse ajaks Tallinna Vangla 30.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/231 kehtestatud isiklike esemete kasutamise keelamise, kehakultuuriga tegelemise keelamise, vanglasisene liikumis- ja suhtlemispiirang kiriku ja taasühiskonnastava tegevuse osas, käeraudade kasutamise 19.10.2020 kohtuistungil. Samuti taotles taotleja arst-psühhiaatri juurde toimetamist ja ekspertiisi tegemist. Taotleja soovis menetlusabi ja lisas oma vanglasisese konto väljavõtte perioodi 30.05.-30.09.2020 kohta.
9.Tallinna Vangla palus 22.10.2020 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Põhjendused:
9.1.Taotleja on esitanud 04.09.2020, 09.09.2020 ja 30.09.2020 käskkirjadele vaided. Tallinna Ringkonnakohus lahendas taotleja õiguskaitse taotluse 12.10.2020 määrusega. Vangla on kaalunud, kas eraldada ohutekitaja teistest või riskida ohu realiseerumisega. Vangla ei saa jääda äraootavale seisukohale. Sõltumata isikul diagnoositud tervisehäiretest tuleb vanglal kaitsta ka teisi isikuid. Tegemist on ennetava meetmega.
9.2.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise asjaolud ei ole ära langenud: taotleja helistas 05.10.2020 ja teatas, et kuna arst teda vastu ei võta, ei jää tal midagi muud üle, kui ametnikke rünnata. Taotleja teatas 16.10.2020 rahuliku häälega, et tal on jätkuvalt probleem meditsiiniosakonnaga ja kui ta pääseb vastuvõtule, siis teeb nagu 10 aastat tagasi, mil võttis 3(5)
3-20-2021
meditsiiniosakonna juhataja pantvangi. Taotleja keeldus 19.10.2020 tingimisi vabastamise videoistungile minemast, kuna ta pidi kandma käeraudu väljaspool kambrit. Taotleja teavitas 19.10.2020 valvurit, et kuna ta ei saanud oma käitumise tõttu minna videoistungile, mille tingis, et arst ei kirjutanud talle välja vastavaid ravimeid, lööb ta järgmisel korral arsti nähes talle tassi vastu pead puruks. Taotleja teatas 20.10.2020 vangla spetsialistile, et kambris on ette valmistatud hambaharjad ja lusikas, millega kavatseb rünnata toidujagajat, kuna talle tuuakse hommikuti külma teed, ja samuti psühhiaatreid, kuna need ei väljasta sobivaid ravimeid ega unerohtusid. Kogu 20.10.2020 vestluse aja oli kinnipeetav rahulik ja kinnitas, et on vanglat hoiatanud ja teeb oma plaanid teoks. 20.10.2020 võeti taotleja kambrist ära erinevad esemed, sh otsast teravaks tehtud hambahari, metallist kirjaklamber, omavahel kokku kleebitud plastikust noad. Eelmärgitud sündmuste alusel andis vangla 20.10.2020 välja käitumisjuhise, mille kohaselt saadetakse väljaspool kambrit ründeohu vältimiseks taotlejat 2 meesvalvuriga, käerauad paigaldatakse selja taha, kambrit kontrollitakse loenduse käigus äärmiselt põhjalikult eesmärgiga leida ründamiseks ettevalmistatud esemeid, meditsiinitöötaja vastuvõtt toimub ainult 2 vanglaametniku juuresolekul ja vastuvõtu ajal kannab taotleja käeraudu.
9.3.Arvestades taotleja käitumist, ei ole võimalik kaaluda täiendavate julgeolekuabinõude muutmist ega anda taotlejale võimalusi liikuda rohkem kambrist väljas, käia kirikus ja osaleda muudes taasühiskonnastamise tegevustes. Samuti on põhjendatud piirata isiklike esemete kasutamist, vältimaks uute ründamiseks või vara kahjustamiseks sobilike vahendite valmistamist. Vangla peab vähendama kinnipeetavast tekkivat ohtu ega saa panna teisi kinnipeetavaid ega ametnikke olukorda, kus võib toimuda rünnak. Taotleja on avaldanud sotsiaaltöötajale, et tuleb tegevuste leidmisega toime, mh lugedes, ja tal on piisavalt lugemismaterjali. Vangla ei saa võimaldada ka rohkem vangla vara, nt ilukirjandust, kuna vangla vara rikkumise oht on jätkuvalt reaalne.
9.4.Tervishoiuteenuse osutamise küsimused (keeldumine ravimisest) on maakohtu pädevuses ja taotleja on pöördunud maakohtu poole seoses psühhiaatrilise raviga (tsiviilasi nr 2-2014386). Taotleja on praeguse vangistuse (alates 06.07.2020) jooksul käinud psühhiaatri vastuvõtul 5 korral ning igal korral on hinnatud patsiendi seisundit ja määratud ravi. Isiku subjektiivne eelistus ravimite saamiseks ei anna alust hagi ega hagi tagamise taotluse rahuldamiseks. Harju Maakohus jättis 09.10.2020 määrusega asjas nr 2-20-14386 hagi tagamise taotluse rahuldamata, kuna hagejal on võimalik taotleda kohtult tervishoiuteenuse osutamist, mitte konkreetset ravi.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 alusel tuleb halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Taotleja on esialgse õiguskaitse taotluses märkinud „Menetlus abi taotlus“, ent ei ole konkreetset taotlust esitanud. Küll on taotleja esitanud enda vanglasisese konto väljavõtte, millest kohus järeldab, et taotleja taotleb menetlusabi andmist. Konto väljavõttest nähtuvalt olid taotleja taotluse esitamisele eelnenud 4 kuu vabalt kasutatavad sissetulekud [(40 – 18,09) ÷ 4 × 2] 10,96 eurot, mistõttu ei ole taotleja suuteline tasuma riigilõivu 15 eurot ja tema menetlusabi taotlus tuleb rahuldada.
11.HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus taotleja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
4(5)
3-20-2021
12.Taotleja esitas haldusasjas nr 3-20-1734 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse tühistada vangla 30.09.2020 käskkiri osas, milles liikumispiirangu tõttu ei võimaldata tal käia kirikus ja osaleda taasühiskonnastavates tegevustes, millega keelatakse ilukirjanduslikud teosed ja milles nähakse ette käeraudade kasutamine 19.10.2020 kl 11.00 kriminaalasjas nr 1-15-1007 toimuval kohtuistungil. Halduskohtu hinnangul on taotleja seega juba pöördunud kohtusse kohtueelse menetluse ajal ja taotlenud vangla 30.09.2020 käskkirjaga kehtestatud piirangute peatamist esialgse õiguskaitse korras. Tallinna Ringkonnakohus on 12.10.2020 määruses vaadanud taotleja esialgse õiguskaitse taotluse vangla 30.09.2020 käskkirja osas läbi ja jätnud selle rahuldamata. Tegemist on korduva taotlusega HKMS § 55 lg 3 tähenduses. Ka kehakultuuriga tegemise piirang on hõlmatud liikumispiirangu kehtestamise põhjendustega. Kuna asjaolud ei ole võrreldes haldusasjas nr 3-20-1734 esitatuga muutunud ja halduskohus jagab ringkonnakohtu määruses toodud seisukohti, jääb taotleja korduv esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
13.Taotleja on esitanud kohtule ka taotluse arst-psühhiaatri juurde toimetamiseks ja ekspertiisi tegemiseks. Kohus märgib, et taotleja esitas ka haldusasjas nr 3-20-1734 samad taotlused. Ka nende taotluste osas on kohtud oma seisukoha avaldanud. Seega tuleb ka need taotlused kui korduvad jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/
MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 09.11.2020 KOHTUMÄÄRUSEGA
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.