XXi esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla kohustamiseks mitte piirata arvuti kasutamise korda, korraldada raamatukogu kättesaadavust, väljastada taotlejale keevat vett, toiduluugi ja kambriukse vaateava avatuks hoidmiseks
Menetlusosalised
Taotleja - XX Eeldatav vastustaja - Tallinna Vangla, esindaja Katri Aavik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXi menetlusabi taotlus ning vabastada XX riigilõivu tasumisest.
2.Jätta rahuldamata XXi menetlusabi taotlus tõlkekulude tasumiseks.
3.Jätta XXi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Toimetada määrus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Määruse punktidele 2 ja 3 võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.XX pöördus 22.10.2020 Tallinna Vangla poole ning avaldas soovi järgmiselt: hoida taotleja toiduluuk ja kambriukse ava avatud asendis; mitte piirata arvuti kasutamise korda, võimaldada taotlejal kasutada raamatukogu, kuna kambris olevad raamatud on loetud ning taotlejal puudub teler, väljastada taotlejale 2 korda päevas keevat vett.
2.Tallinna Vangla jättis 09.11.2020 vastusega nr 5-8/20/24088-2 XX taotlused rahuldamata. XX esitas 19.11.2020 vastusele vaide.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 13.11.2020 XXi esialge õiguskaitse taotlus nõudega rahuldada 22.10.2020 esitatud vanglale esitatud kohustamisnõue.
4.Tallinna Vangla esitas 24.11.2020 vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele. Tallinna Vangla palus jätta taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb ära hoida põhivaidluse ette ära otsustamine. Taotleja huvid ei kaalu üles avalikkuse huvi. Avalikkusel on huvi, et tagatud oleks vangla üldine julgeolek, ohud teiste kinnipeetavate ja vanglateenistujate tervisele ja elule on minimiseeritud. XX on paigutatud Tallinna Vangla kolmanda üksuse juhi 30.09.2020 käskkirja nr 1-20/12/314 alusel täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse lähtuvalt tema enda käitumisest (ähvardas kaaskinnipeetavat ja vanglaametnikke ning lõhkuda vangla vara). Senini ei ole esinenud aluseid
julgeolekuabinõude lõpetamiseks, vaid meetmeid on tulnud täiendada. 20.10.2020 on kehtestatud käitumisjuhis, mille kohaselt mh saadetakse isikut väljaspool kambrit ründeohu vältimiseks 2 meesvalvuriga. Kohtud on hinnanud XX paigutamist eraldi lukustatud kambrisse ja tema erinevaid vaba aja veetmise võimalusi ning tervislikku seisundit erinevates haldusasjades (3-20-1734, 3-20-2021, 3-202130, 2-20-14386). Seejuures on Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2020 määruse punktis 23 nr 3-20-1734 välja toodud, et arvestades isiku viiteid vangla vara kahjustamisest on asjakohane ka isiku kasutusse antava vara piiramine. Mida vähem on asju kaebaja kasutuses, seda väiksem on ka vangla vara kahjustamise või muul moel julgeoleku ohustamise võimalus. Samuti pole kohtud leidnud, et esineksid asjaolud, mis põhjendaksid isiku eraldatud lukustatud kambris viibimise lõpetamist või nõuaksid täiendavate vaba aja veetmise võimaluste rakendamist. XX on 13.11.2020 vestluses sotsiaaltöötajaga avaldanud, et tal läheb hästi ning ta oli sotsiaaltöötaja hinnangul heas tujus. Tallinna Vangla direktori asetäitja Enar Pehk, kellele allub V-hoones järelevalve teostamine on edastanud seisukoha, kus tuuakse välja isik on kergesti ärrituv, kui ei saa soovitut kohe ning on manipuleeriv.
5.Vangistust reguleerivad õigusaktid ei reguleeri kambri toiduluugi avamisega või avatuna hoidmisega seonduvat ning ei anna kinnipeetavale õigust valida, kas hoida kambri toiduluugid avatuna või mitte, seega ei ole vangla täitmata jätnud kehtiva õigusega ettenähtud kohustust. Justiitsministri 05.09.2011 määrusega nr 44 kinnitatud „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi: Järelevalve korraldus vanglas) § 12 lg-st 2 saab järeldada, et kui kambrite uksed on suletud, siis on suletud ka toiduluugid. Nimetatu on vajalik nii järelevalvet teostavate ametnike aga ka vangla julgeoleku kaalutlustel. Seetõttu ei tulene kehtivast õigusest kinnipeetavale võimalust valida, kas tema kambri toiduluuk on suletud võimitte. Kui sellist õigust kinnipeetavale ette nähtud ei ole, siis ei ole vangla tegevus õigusvastane või rikkunud kinnipeetava subjektiivseid õigusi. Taotlejale on tagatud vanglas arstiabi, sh psühhiaatriline abi ja ravi ning ta on ka ise aktiivne vastavate taotluste esitamisel meditsiiniosakonnale.
6.Vangistusalastest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust väljastada kambrisse keevat vett või vahendeid vee keetmiseks. Vangla tagab vangide toitlustamise, sh on menüüs ka kohv ja tee. Soovi korral saab kinnipeetav soetada veekeedukannu isiklikest vahenditest, kuid konkreetsel juhul ei pruugitaks isiklikku veekeedukannu kambrisse lubada. Asjaolu, et varasemalt on isikule kambrisse keeva vett võimaldatud, ei kohusta seda vanglat seda jätkuvalt tegema olukorras, kus ollakse ümber kolinud kaasaegsetesse kinnipidamistingimustesse.
7.Vanglal puudub kohustus tagada igas kambris teleri olemasolu, vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 31 lg-le 2 võib olla kinnipeetaval vanglateenistuse ametniku loal mh isiklik televiisor, kui ei esine samas lõikes toodud välistusi. Lisaks tuleb kinnipeetaval katta ka elektriseadme kasutamise kulud (VangS § 31 lg 3). Lisaks on kinnipeetaval võimalus saada informatsiooni ka raadio vahendusel (VangS § 31 lg 1). Tallinna Vanglas on raadiod sisseehitatutena kambrites ja üldkasutatavate raadiokanalite valikus on nii eesti kui venekeelseid kanaleid.
8.Vangla on 09.11.2020 selgitanud, et raamatuid laenutada ja vahetada on võimalik ning kõikide laenutatavate raamatute vahetamine uute vastu on planeeritud aasta lõpuks. Raamatukogu täiendamise küsimuses on 03.11.2020 ka sotsiaalteenuste korraldaja A.Vaks vestelnud XX ja ta selgitas, et vastavalt võimalustele täiendatakse ka raamatukogu fonde. Raamatukogu tööd korraldatakse Tallinna Vangla direktori 13.10.2019 käskkirja nr 1-1/19/68 „Ajutise erisuse kehtestamine „Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ raamatukogu teenuse osutamise regulatsioonis“ (edaspidi: käskkiri nr 1-1/19/68 ) alusel. Lähtuvalt XX taotlusest on ta saanud kohtuda 19.11.2020 kaplaniga ning talle väljastati ka usulist kirjandust. Kinnipeetavatele tagatakse vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju VangS § 30 lg 1 alusel. Sama § lõike 2 kohaselt on kinnipeetaval lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või korda. Õiguskirjanduse kohaselt annab VangS § 30 lg 1 kinnipeetavale õiguse lugeda vanglas olemasolevaid, st vangla poolt tellitud ja kinnipeetavatele lugemiseks välja pandud ajalehti ja ajakirju. Ajakirjade valik on vanglateenistuse otsustada. Sama kehtib ka raamatute kohta.
9.Vangla rahuldab taotlusi arvuti kasutamiseks vastavalt nende arvule ja vangla võimalustele. Oktoobrikuus oli XX võimalus viis korda käia internetipunktis. Seega oli tagatud võimalus tutvuda
õigusaktidega. Alates 10.11.2020 on Tallinna Vangla direktori käskkirjaga 1-1/20/52 lõpetatud seoses koroonaviiruse ohuga kõik saatmised, mis ei ole hädavajalikud. Seega ei toimu ka saatmisi internetipunkti ja vajadusel saab õigusakte raamatukogu vahendusel laenutada. Vastavat taotlust lahendab vangla kui teabenõuet, st soovitud õigusaktid väljastatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Arvestades, et haldusmenetluse seaduse § 6 uurimispõhimõtte kohaselt peab haldusorgan ise välja selgitama asjas olulise tähendusega asjaolud, ei ole konkreetsetele õigusnormidele viitamine oma pöördumistes ka vajalik. Samuti on võimalik kaitsta oma õigusi halduskohtumenetluses.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetlusabi taotluse lahendamine
10.Kaebajal tuleks tasuda esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 15 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 6 ja halduskohtumenetluse seadustiku -HKMS § 104 lg 1). Kaebaja taotleb menetlusabi korras enda riigilõivust vabastamist ning tõlkekulude tasumisest vabastamist maksejõuetuse tõttu.
11.HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega.
12.Võttes aluseks kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõtte andmed perioodi 14.07.2020-13.11.2020 kohta, on kaebaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul olnud kokku 65 eurot. Konto lõppjääk on 6,76 eurot. Nimetatud summast on VangS § 44 lg 2 alusel tehtud makseid 45,50 eurot. Arvestades mh ka vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinni peetavate isikute puhul eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast (2020. aastal seega 29,20 eurot kuus, so kokku 116,80 euro ulatuses). Järelikult taotlejal puudub võimalus 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks.
13.HKMS § 82 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. HKMS § 82 lg 3 kohaselt korraldab kohus ise tõlgi leidmise, kui tõlgi leidmine on menetlusosalise jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Sama sätte teise lause järgi kannab tõlkimise kulud menetlusosaline. Kaebaja on kohtu poole pöördunud eesti keeles. Samuti on vaie vanglale esitatud eesti keeles. Ka varasemalt on kaebaja kohtusse pöördunud eesti keeles (vt nt 3-20-1734 jne). Eelnevast saab järeldada, et taotleja valdab eesti keelt piisaval määral, et aru saada menetlusdokumentidest. Kohus jätab rahuldamata XXi taotluse tõlgete korraldamiseks vene keelde. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
14.HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).
15.XX taotleb esialgse õigusakaitse korras, et Tallinna Vangla rahuldaks tema 22.10.2020 pöördumises nimetatud järgmised taotlused: hoida taotleja toiduluuk ja kambriukse ava avatud asendis; mitte piirata arvuti kasutamise korda, võimaldada taotlejal kasutada raamatukogu, kuna kambris olevad raamatud on loetud ning taotlejal puudub teler, väljastada taotlejale 2 korda päevas keevat vett. Esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on sellisel juhul
lubatud üksnes olukorras, kui on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile olulist kahju (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014 kohtumäärus nr 3-3-1-59-14, 19). Praegusel juhul sellist olukorda ei esine.
16.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on ohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Tallinna Vangla märkis õigesti, et vangistust reguleerivad õigusaktid ei reguleeri kambri toiduluugi avamisega või avatuna hoidmisega seonduvat. Järelevalve korralduse vanglas § 12 lg 2 järgi tuleb sisevalvepiirkonnas ringkäiku tehes kontrollida kambris toimuvat. Üldjuhul kontrollitakse kambris toimuvat visuaalselt läbi kambri uksesilma. Kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks. Eelnevast saab järeldada, et kui kambrite uksed on suletud, siis on suletud ka toiduluugid. Kuna taotleja viibib eraldatud lukustatud kambris, ei ole taotlejal õigust äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda oma osakonna territooriumil (vt justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“ § 8 lg 1). Vanglal puudub õigus kaaluda, kas hoida XXi kambri uks või toiduluuk avatuna.
17.Vangla on vastuses taotlusele ning kohtunõudele välja toonud, et vangide menüüs on kohv ja tee. Asjaolu, et varasemalt on isikule kambrisse keeva vett võimaldatud, ei kohusta vanglat seda jätkuvalt tegema. Tulenevalt Vangla sisekorraeeskirja § 58 lg 3 p-st 13 on kinnipeetavale lubatud veekiirkeetja võimsusega kuni 0, 5 kW, kuid vanglal puudub kohustus väljastada keevat vett või veekiirkeetja. Vangla tõi vastuses välja, et turvakaalutlustel ei pruugi taotlejale veekiirkeetjat ka isiklikest vahenditest lubada turvalisuse kaalutlustel.
18.VangS § 31 lg 2 järgi võib kinnipeetaval olla vanglateenistuse ametniku loal mh isiklik televiisor, kui ei esine samas lõikes toodud välistusi. Lisaks on kinnipeetaval võimalus saada informatsiooni ka raadio vahendusel (VangS § 31 lg 1). Vangla tõi vastuses välja, et Tallinna Vanglas on raadiod sisseehitatutena kambrites ja üldkasutatavate raadiokanalite valikus on nii eesti kui venekeelseid kanaleid.
19.Käskkirja nr 1-1/19/68 p 17.3.1. järgi korraldatakse raamatukogu teenust vastavalt ükskuse võimalustele ning töökorraldusele. Vangla selgitas 09.11.2020 taotlejale ning kohtule, et raamatuid laenutada ja vahetada on võimalik ning kõikide laenutatavate raamatute vahetamine uute vastu on planeeritud aasta lõpuks. Vanglal puudub kohustus väljastada pidevalt uusi raamatuid. Vangla toob välja, et XXile on 19.11.2020 väljastatud mh usulist kirjandust. Kinnipeetavatele tagatakse vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju VangS § 30 lg 1 alusel. Sama § lõike 2 kohaselt on kinnipeetaval lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või korda.
20.VangS § 311 järgi ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Kinnipeetaval on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist. Nimetatud säte ei täpsusta, kui pika ajavahemiku tohib kinnipeetav internetti kasutada või millise ajavahemiku tagant on kinnipeetaval õigus internetti kasutada. Vangla tõi välja, et oktoobrikuus oli XX võimalus käia viis korda internetipunktis ning tagatud oli võimalus tutvuda õigusaktidega. Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirjaga 1-1/20/52 „Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, osakondade lukustamine, päevakavajärgsete tegevuste peatamine ja kinni peetavate isikute kokkusaamiste korraldamise peatamise jätkamine“ p 1.2 järgi tuleb lõpetada kinnipeetavate saatmised sh osakonnasisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu terviseteenuse osutamiseks. Eelnevast tulenevalt ei toimu vangla kinnitusel ka saatmisi internetipunkti. Vajadusel on tagatud õigusaktide laenutamine raamatukogu vahendusel. Kohtu hinnangul on nimetatud piirang põhjendatud arvestades, et ka Eesti vanglatesse on jõudnud COVID-19 viirusesse haigestumine, mida saab ohjeldada üksnes liikumispiirangutega.
21.Avalikkuse huvi on, et tagatud oleks vangla üldine julgeolek, säiliks vangla vara ning ohud teiste kinnipeetavate ja vanglateenistujate tervisele ja elule on minimeeritud. Kuna taotleja huvid ei kaalu üles avalikkuse huvi, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
22.Kohus jätab XXi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.