Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 03.09.2020, Tartu 3-19-11 A.B. kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 04.10.2018. a otsuse nr 13-6/1013 ja 03.12.2018. a vaideotsuse nr 13-30.3/18/852-1 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 12.06.2019. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.B. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/apellant – A.B. Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Anne Lepik
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.06.2019. a otsus muutmata ning A.B. poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda.
2.Asendada kaebaja nimi avaldatavas kohtulahendis tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 03.09.2020, arvates (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 18.04.2016. a otsusega määrati FIE A.B.le (kaebaja) põllumajandusministri 13.03.2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 25) alusel toetus summas 12 180,84 eurot mootorsõiduki ostmiseks jaekauplemise eesmärgil (rändkauplus). Toetus maksti välja 21.04.2016.
2.PRIA saatis 01.09.2017 kaebajale teavituskirja (nr 13-5/17/2), kus palus toetuse saajal viia oma tegevus kooskõlla määruse nõuetega ja kohandada sõiduk eriotstarbeliseks jaemüügiks kasutatavaks sõidukiks, teha masinale rändkauplusele vastav registreering hiljemalt 21.04.2018 ning luua kaks töökohta samaks kuupäevaks. PRIA märkis, et lihtsalt auto ostmiseks, millest müüakse peamiselt kasutatud riideid, toetust ei anta.
3.Kaebaja saatis 16.10.2017 PRIA-le avalduse (nr 13-30.3/17/663), milles teatas, et soovib seoses raske tervisliku seisundiga ettevõtluse lõpetada, palus toetust mitte tagasi nõuda ja lõpetada järelevalveperiood ennetähtaegselt. PRIA teatas 25.10.2017. a vastuses nr 13-1/17/1190-1 kaebajale, et ei lõpeta järelevalveperioodi ennetähtaegselt, kuna A.B.le määrati töövõimetuspension ja psühhiaatri juures käigud toimusid juba enne toetuse taotlemist.
4.PRIA nõudis 04.10.2018. a otsusega nr 13-6/1013 kaebajalt toetuse summas 12 180,84 eurot tagasi. Otsuse põhjenduste kohaselt ei saa toetusraha eest ostetud sõidukit käsitada rändkauplusena, seega investeeringuobjekti ei kasutata sihipäraselt, loomata on töökohad ja toetuse taotlemisel esitati põllumajandusliku müügitulu kohta ebaõigeid andmeid. PRIA tugines toetuse tagasinõudmisel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 63 lg-tele 1 ja 3, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 966/2012 art 135 p-dele 3 c ja 4 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 111 lg-le 1, §-le 112 ja § 114 lg-le 1.
5.Kaebaja esitas 09.11.2018 toetuse tagasinõudmise otsuse peale vaide, mille PRIA jättis 03.12.2018. a vaideotsusega nr 13-30.3/18/852-1 rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 02.01.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 04.10.2018. a otsuse ja 03.12.2018. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja arvates on toetuse tagasinõudmise otsus ebapiisavalt põhjendatud ning rikutud on ärakuulamisõigust. PRIA ei kasutanud kaalutlusõigust ning ei lõpetanud järelevalveperioodi ennetähtaegselt toetust tagasi nõudmata seoses toetuse saaja kehva tervisliku seisundiga.
7.Tartu Halduskohus jättis 19.02.2019. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ning tühistamisele ei kuulu ja jättis sellest tulenevalt ka vaideotsuse tühistamise nõude rahuldamata. Halduskohtu hinnangul sai kaebaja kasutada õigust olla haldusmenetluses ära kuulatud. Kaebaja oli kohapealsete kontrollide juures ja esitas seal omapoolseid selgitusi ning märkusi kontrollaktidele (I kd, tl 91-92), järelkontrolli protokollile (I kd, tl 93-97) ja lisakontrolli protokollile (I kd, tl 103-104). Samuti anti kaebajale võimalus esitada oma seisukohad vastuseks vastustaja järelepärimistele (I kd, tl 210-211, 214-216). Vaidlustatud otsus vastab haldusaktile ja selle põhjendamisele haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele. Täiendavad põhjendused on esitatud ka vaideotsuses (I kd, tl 11-12). PRIA on kohapealsete kontrollide ja uuritud tõendite põhjal asunud õigesti seisukohale, et kaebaja soetatud sõiduk ei vasta investeeringuobjekti tunnustele ja kaebaja ei ole seda sihipäraselt kasutanud. Kaebajale anti haldusmenetluses korduvalt võimalus registreerida sõiduk rändkauplusena (N kategooria alamkategooria eriotstarbeline sõiduk), kuid kaebaja seda ei teinud. Üks sõidukisse paigaldatud riiul ei muuda seda rändkaupluseks ning sõidukil puudub eriotstarbelise sõiduki funktsioon (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 05.09.2007. a direktiiv nr 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta, II lisa p 5.8 ja lisa C lg 5, samuti IV ja IX lisa). Kuna kaebaja müüs toetuse saanud sõidukis ka toiduaineid (sh juur- ja puuvilju), siis ei saa asuda seisukohale, et sõiduki ümberehitamine eriotstarbeliseks
sõidukiks ning registreerimine vastava kategooria alla ei olnud vajalik. On ilmne, et ühe riiuli lisamine ning ühe istmerea kõrvaldamine sõidukist ei ole piisav, et käsitada seda rändkauplusena, milleks toetust anti. Seega ei täitnud kaebaja taotluse esitamise hetkel kehtinud määruse nr 25 § 16 lg 3 p-s 1 sätestatud toetuse saajale pandud kohustusi nõuetekohaselt. Rändkaupluseks soetatud sõiduki sihipärane kasutamine (kauplemiseks) on tõendatud üksnes üksikutel päevadel kuus ja ka rändkaupluse müügikäive viitab vähesele kauplemisele (vt päevaraamatu väljavõte – I kd, tl 105-113). Soetatud on esemeid, mis ei olnud investeeringuobjektiks ega sihipärases kasutuses ning tehtud tegevusi, mida ei olnud algses äriplaanis kajastatud. Samuti on kaebaja kasutanud rändkaupluseks soetatud sõidukit isikliku sõidukina töösõitudeks. Eluliselt ei ole usutav, et sellisel määral sõiduki kasutamine teise tööandja juures kandis esmajoones rändkaupluse jaoks uute teenindusmarsruutide uurimise eesmärki nagu väitis kaebaja. Kaebajalt nõutakse toetus tagasi täies ulatuses põhjusel, et ta esitas ka põllumajandusliku müügitulu kohta ebaõigeid andmeid. Kaebaja tehtud muudatused müügitulus annavad põhjust eeldada, et müügitulu andmed viidi üksnes kunstlikult vastavusse määruse nõuetega, et kvalifitseeruda toetuse taotlejaks. MTA andmetest nähtub samuti, et 2013. a kohta esitas kaebaja e-vormi viiel korral. Vastustaja on seega põhjendatult järeldanud, et ka pidev e-vormi muutmine viitab vähemalt kaudselt põllumajandusliku müügitulu kunstlikule tekitamisele, et kvalifitseeruda nõuetekohaseks taotlejaks (määrus nr 25 § 2 lg 1 p 1). Kuna suurem osa äriplaanis seatud eesmärkidest on kaebajal täitmata ja täitmata on ka toetuse saamise üldine eeldus, on toetuse täielik tagasinõudmine põhjendatud. Kaebaja tervislik seisund ei ole asjaoluks, mille tõttu tulnuks vastustajal loobuda toetuse tagasinõudmisest. PERH psühhiaatrikliiniku juhataja abstraktse arvamuse (II kd, tl 24) kohaselt vähendab kaebaja haigus tema stressitaluvust ning töötamine endise koormusega ei ole enam võimalik, kuid nimetatud dokument ei kinnita, et füüsilisest isikust ettevõtjana jätkamine ning toetuse eesmärkide täitmine haigusest tulenevalt oleks kaebajal võimatu. Kaebaja tervislik seisund ei oma toetuse tagasinõudmisel määravat tähtsust ka seetõttu, et toetuse tingimustele mittevastav tegevus toimus olulisel määral juba ajal, mil isikul oli terviserike juba diagnoositud ning ta jätkas ettevõtlusega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 12.06.2019. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et halduskohus on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Halduskohus ei selgitanud piisavalt välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja ei ole oma otsust piisavalt motiveerinud.
8.1.Investeeringutoetuse abil ostetud sõiduk on rändkauplus kaubandustegevuse seaduse mõttes. Sõiduki ümberehitamine ei ole nõutav ja selle jaekaubanduseks kohaldamise aste sõltub kaupleja vajadustest. Halduskohus andis kaubandustegevuse seaduse § 15 lg-s 3 esitatud rändkaupluse mõistele vale tõlgenduse, leides, et rändkauplused on üksnes need sõidukid, mis on registreeritud liiklusregistris eriotstarbeliste sõidukitena.
8.2.Ebaõige on halduskohtu väide, et sõiduk oli jaemüügiks kohandamata. Sõidukist oli eemaldatud istmerida ja sellesse oli paigaldatud riiul. Tegemist on piisava kohandamisega, et muuta sõiduk rändkaupluseks.
8.3.Vastustaja rikkus kaebaja õigust olla ära kuulatud. Kuigi kaebaja oli kohapealsete kontrollide juures ja esitas omapoolseid selgitusi ning märkusi kontrollaktidele, ei tutvustatud
talle enne otsuse tegemist kavatsust toetus tagasi nõuda. Kaebajal tekkis õiguspärane ootus, et vastustaja nõuete täitmisel loetakse tema tegevus nõuetele vastavaks. Alles pärast riiuli ehitamist esitati kohapealse kontrolli käigus 26.05.2017 kaebajale selgitus, et vastustaja nõuab lisaks tüübikinnituse muutmist eriotstarbeliseks. Vastustajale esitati toetuse taotlemisel sõidukite müüja hinnapakkumine, millest nähtus, et kaebaja plaanib osta PRIA-lt saadud toetuse eest bussi Renault Trafic ja sõiduki kategooria on M1. Haldusorgani tegevusetus on tekitanud olukorra, kus kaebajal puudub võimalus sõiduki võõrandamisel maksta ära liisingujääk ja tagastada toetus täies ulatuses
8.4.Vale on vastustaja järeldus, et suures osas ei ole soetatud sõidukit kasutatud toetuses märgitud müügitegevusega tegelemiseks ja rändkaupluse müügikäive viitab vähesele kauplemisele. Kuni esimese kohapealse kontrolli läbiviimiseni kasutati sõidukit kauplemiseks kord kuus. Paljasõnaline ja tegelikkusele mittevastav on vastustaja väide, et müügitegevus toimus vaid vastustaja poolt kontrollide läbiviimise ajal. Kaebaja on kohtule esitanud pildid, kus toimub kauplemine nii kuuseistikute kui kasutatud riietega. Kuna sõidukil on eemaldatavad istmeread, siis ei näinud kaebaja takistust selle kasutamisel rändkaupluse pidamiseks. Vastustaja otsuses toodud väide, et kaebaja kasutab sõidukit mahtuniversaalina 8 reisija veoks, ei ole usutav. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja oleks eelistanud rändkauplust tööandja teenistujate kasutuses olnud uuematele ja mugavamatele autodele (KIA Sportage) muudel põhjustel, kui uute kauplemisteekondade proovimiseks. Vastustaja ja halduskohtu väited, et kaebaja soetas ka esemeid, mis ei olnud investeeringuobjektiks ning tehtud tegevusi, mida ei olnud algses äriplaanis kajastatud, ei vasta tegelikkusele.
8.5.PRIA leidis vaidlustatud otsuses, et kaebaja tervislik seisund ei saa olla takistuseks kaebaja tegevuse jätkumisel, kuna tal on võimalik palgata tööjõudu. Selline tegevus oleks ettevõtja poolt tahtlik maksejõuetuse põhjustamine. Vale on vastustaja väide, et kaebaja ei plaanigi äriplaanis kirjeldatud töökohtade loomist. Halduskohus ei ole arvestanud, et kaebaja tervis ei ole stabiilne ja vaimne olukord raskeneb pidevalt.
8.6.Vastustaja ja halduskohus leidsid, et kaebaja esitas põllumajandusliku müügitulu kohta valeandmeid. Kaebaja esitas PRIA-le müügitulu tõendamiseks dokumendid, mis tõendavad majandustehingute õigsust ja toimumist. Tuludeklaratsiooni parandamine tähendab üksnes vigade kõrvaldamist, mitte vastupidi.
8.7.Haldusorgan ei ole piisavalt teostanud kaalutlusõigust, et lõpetada järelevalveperiood ennetähtaegselt toetust tagasi nõudmata või nõuda toetus tagasi osaliselt seoses toetuse saaja kehva tervisliku seisundiga või lubada kaebajal senist rändkaupluse pidamist jätkata.
8.8.Vaidlusaluse otsuse ja kohtumenetluses esitatud põhjenduste alusel ei ole võimalik veenduda, et toetuse tagasinõue oli õiguspärane. Põhjendamisnõude täitmiseks ja põhjendamiskohustuse eesmärkide saavutamiseks peab haldusaktist lisaks õiguslikule alusele nähtuma vähemalt põhiliste asjaolude ja kaalutluste lühikirjeldus. Kaebajale ei ole arusaadav, millised olid vastustaja arvates faktilised asjaolud, millised järeldused ning millist tähendust ja kaalu vastustaja ühele või teisele kaalutlusele tegelikult omistas.
9.Vastustaja palub ringkonnakohtule esitatud vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Haldusakti põhjendamiskohustust ei ole rikutud. Kaebaja on ära kuulatud ja tema esitatud seisukohad ka arvesse võetud. Kogutud ja uuritud tõendite pinnalt pole võimalik toetust tagasi nõudmata jätta. Toetust taotleti rändkaupluse soetamiseks, seega oleks tulnud auto ostmisel
arvestada nõuetega, mis on seatud sedalaadi tegevusele. Rändkauplusega teiste teenuste kombineerimine ei ole lubatav, sest toetust sai taotleda just rändkaupluse soetamiseks, mitte auto ostmiseks, millega saaks transportida müüdavat kaupa müügikohtadesse. Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheitega selgitamiskohustuse täitmata jätmise kohta. Kaebajale anti kõik võimalused tegevuse äriplaani ja meetme määruse nõuetega vastavusse viimiseks. Vastustaja nõustub soetatud sõidukile halduskohtu poolt antud hinnanguga (otsuse p 16.2). Ühe riiuli lisamine ja ühe istmerea kõrvaldamine sõidukis ei ole piisav, et käsitada sõidukit rändkauplusena. Kaebaja poolt ringkonnakohtule täiendavalt esitatud tõendid Maanteeameti liiklusregistris registreeritud rändkaupluste ja VTA registreeritud rändkaupluste kohta ei kinnita, et kaebaja soetatud auto näol oleks tegemist rändkauplusega. Kaebaja sai kohalikult omavalitsuselt kompensatsiooni, kasutades toetuse abil soetatud autot ametisõitudeks. Pole usutav, et kohalik omavalitsus maksaks ettevõtjale lihtsalt kompensatsiooni uute kauplemisteekondade proovimiseks ehk katsetusteks. Kaebaja esitas PRIA-le haiguslood, milles viitab, et seoses tema tervisliku seisundiga rändkaupluse tegevust ei toimu. Samas jätkus tema majandustegevus füüsilisest isikust ettevõtjana ja ta töötas edasi Kohila vallas ametnikuna. Haigus, mis A.B. selgituse kohaselt diagnoositi tal 2014. a ja mis peaks olema takistuseks ettevõtlusega tegelemisel, ei takistanud tal 2015. a lisaks toetuse taotlemisele määruse nr 25 alusel taotleda samal aastal ka toetust põllumajandusministri 20.01.2015. a määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ raames. Taotlus jäeti 20.06.2016. a otsuse nr 13-30.2/16/1296 alusel rahuldamata (hindamistulemused) ning seega on vale kaebaja väide omal algatusel tervisliku seisundi tõttu toetusest loobumise kohta. Mis puudutab 29.08.2016 esitatud taotlust (bassein ja väliköögi lustinurgaga ehitamine), siis toetusest loobumise avalduse seoses haigusega (sääre-hulgimurd, segatüüpi ärevushäired), esitas toetuse saaja 31.05.2018 (toetuse saaja ei olnud veel kulutusi teinud).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud ükski väide ei anna alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus ei eksinud ringkonnakohtu arvates vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka kohtumenetluse norme. Halduskohus on igakülgselt, objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnanud kõiki asjas esitatud asjaolusid ning ühtki kaebaja asjakohast väidet pole jäetud tähelepanuta. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse põhjendustega ja järeldustega ning halduskohtu poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Vaidlust ei ole selles, et määruse nr 25 § 4 lg 1 p 3 kohaselt sai toetust taotleda rändkaupluse ja selle sisseseade ostmiseks. Kaebajale määrati toetus summas 12 180,84 eurot mootorsõiduki ostmiseks jaekauplemise eesmärgil ehk rändkaupluse ostmiseks (PRIA 11.09.2015. a otsus nr 13-6/1073). Määruse nr 25 (taotluse esitamise ajal kehtinud redaktsioon) § 16 lg 3 p 1 kohaselt oli toetuse saaja kohustatud toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekti säilitama ja sihtotstarbeliselt kasutama vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Toetus maksti kaebajale välja 21.04.2016. Järelevalveperioodi lõpp saabub seega 21.04.2021. Kuna perioodil 2016-2017 toimunud kohapealse kontrolli, järelkontrolli ja lisakontrolli käigus selgus, et muuhulgas on toetuse abil soetatud sõiduk endiselt jaemüügiks kohandamata ja
rändkauplusele vastav tüübikinnitus ja sõiduki kategooria puudus, siis nõudis PRIA 04.10.2018. a otsusega nr 13-6/1013 kaebajalt toetuse tervikuna tagasi. Otsuse põhjenduste kohaselt ei saa toetusraha eest ostetud sõidukit käsitada rändkauplusena, seega ei kasutata investeeringuobjekti sihipäraselt ning loomata on töökohad ja toetuse taotlemisel esitati põllumajandusliku müügitulu kohta ebaõigeid andmeid.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja arvamusega, et halduskohus andis kaubandustegevuse seaduse § 15 lg-le 3 vale tõlgenduse. Kaubandustegevuse seaduse § 15 lg 3 kohaselt on rändkauplus ühe või mitme valla või linna territooriumil asuvatest müügikohtadest moodustuval kaubandusliku teenindamise marsruudil liikuv kauba jaemüügiks kohandatud mootorsõiduk, millel ei pea olema müügisaali. Vastavalt auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnitusele ja ümberehituse tingimuste, nõuete ja korra § 5 lg-le 5 teostatakse sõiduki tüübi riiklik tüübikinnitus vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ IV ja XI lisas ning direktiivi 2002/24/EÜ I lisas nimetatud toodete EÜ tüübikinnituste või E tüübikinnituste tunnustamise teel. Rändkauplusele on ette nähtud eraldi tüübikinnitus ja registreerimistunnistusel on jaemüügis kasutataval sõidukil vastav registreering ning kategooria N. PRIA poolt 26.09.2016 läbi viidud kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et toetuse eest osteti mootorsõiduk Renault Trafic, reg. nr 862MPN, mida aga ei kasutata sihipäraselt, s.o toetustaotluse osana PRIA-le esitatud äriplaanis toodud eesmärgil ehk rändkauplusautona. Sõiduki kategooria oli jätkuvalt M1, mis tähendab sõiduauto ning tegemist ei olnud jaemüügiks kohandatud rändkauplusega. 18.07.2017 viidi läbi lisakontroll ja siis selgus, et sõiduk oli viidud küll kategooria N alla (kaubik), kuid rändkauplusele vastavat tüübikinnitust sõidukile ei väljastatud, kuna kaubikusse paigaldatud riiul ei teinud sellest veel rändkauplust, sõidukil puudus eriotstarbelise sõiduki funktsioon. Väidetavalt rändkauplusautona kasutatavast kaubikust puudusid näiteks kassaaparaat, külmik jne. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et nimetatud sõiduk oleks liikunud ühe või mitme valla või linna territooriumil asuvatest müügikohtadest moodustuval kaubandusliku teenindamise marsruudil.
13.Ebaõige on kaebaja väide, nagu oleks halduskohus ja vastustaja asunud alusetult seisukohale, et tegu oli jaemüügiks kohandamata sõidukiga. Määruse nr 25 lg 3 p 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekti säilitama ja sihtotstarbeliselt kasutama vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Toetuse taotlemise eesmärgiks oli kaebaja avalduse kohaselt mootorsõiduki soetamine, millega tegeleda mitme valla ja linna territooriumil asuvatest müügikohtadest moodustuval kaubandusliku teenindamise marsruudil kauba jaemüügiga, ehk teisisõnu rändkaupluse soetamine (I kd, tl 89). Toetuse saamisel võttis kaebaja seega kohustuse soetada rändkauplus või ehitada soetatav sõiduk ümber rändkaupluseks. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu hinnanguga, et ühe riiuli lisamine ja ühe istmevahe kõrvaldamine toetuse abil soetatud sõidukis ei ole piisav, et käsitada seda rändkaupluseks ümberehitatud sõidukina, milleks kaebajale toetust anti. Sõiduk ei olnud tegelikult kauba jaemüügiks kohandatud ja seda näitas ka liikluskindlustuse poliis nr C0050177371 (kindlustusperiood 23.02.2017 – 22.02.2018), mille kohaselt on tegemist sõiduautoga ehk mahtuniversaaliga (M1), mis on selle omaniku tavakasutuses. Tegemist oli hariliku sõidukiga, millest olid eemaldatud istmed. Kaubiku omavoliline ümberehitamine ja sellest mõnel korral kasutatud riiete ja vähesel määral põllumajandustoodete müümine ei muutnud autot veel rändkaupluseks. Samuti nähtub kaebaja enda poolt PRIA-le esitatud kirjeldustest, et sõidukit on esmajoones kasutatud erinevate esemete transportimiseks. Iseenesest võis kaebaja transportida ka esemeid, mida ta soovis müüa, kuid mitte iga transpordivahendit, millega selliseid esemeid veetakse, ei saa käsitleda rändkauplusautona.
Kuigi kaebaja seletas soetatud sõiduki nn multifunktsionaalsust ka sellega, et tulevikus oleks seda kergem müüa ja ei näinud eemaldatavate istmeridade tõttu takistust selle kasutamisel rändkauplusena, jätab ta aga tähelepanuta asjaolu, et kõneksolevast meetmest ei anta toetust nn multifunktsionaalsete sõidukite ostmiseks, mida muuhulgas saab kasutada näiteks müügitegevuseks, vaid toetuse abil tehtud investeering peab täitma ka majandustegevuse mitmekesistamise eesmärki maapiirkonnas. See eesmärk oleks olnud täidetud üksnes läbi tegevuse rändkauplusena ja selle pidamisest tulu saamise, mida aga tegelikkuses ei toimunud. Seega jõudis halduskohus põhjendatult järeldusele, et kaebaja ei ole taotluse esitamise hetkel kehtinud määruse nr 25 § 16 lg 3 p-s 1 sätestatud toetuse saajale pandud kohustusi nõuetekohaselt täitnud.
14.Kaebaja väidab veel, et ei olnud mõistlik nõuda temalt selliste investeeringute tegemist, mis ei ole kirjeldatud äriplaanis või mis ei aitaks kaasa rentaabluse suurenemisele. PRIA-le toetuse saamiseks esitatud äriplaani p-s 1.1 nimetab toetuse saaja toetatava tegevusena rändkaupluse ostmist. Punktis 1.2 kirjutab ta, et soovib oma tegevust arendada jaekaubanduse suunal ja hakata opereerima rändkauplusega. Müüdav kaubasortiment ostetakse hulgimüügiettevõtetelt ja talupidajatelt. Lisaks maapiirkondade teenindamisele, kus puuduvad kauplused, on taotlejal plaanis hakata põllumajandussaaduseid müüma ka linnalistes piirkondades. Kaubandustegevus võimaldab leevendada ettevõtja tegevuse hooajalisust, suurendab tööhõivet ning kindlustab ettevõtjale aastaringse püsiva sissetuleku. Ringkonnakohtu hinnangul ei olegi PRIA nõudnud kaebajalt midagi rohkemat kui toetatud investeeringuobjekti ehk sõiduki ja toetuse saaja tegevuse vastavusse viimist määruse nr 25 nõuetega ja tema enda poolt esitatud äriplaaniga.
15.Kaebaja ei nõustu ka sellega, et ta esitas põllumajandusliku müügitulu kohta valeandmeid. Määrus nr 25 § 2 lg 1 p 1 nägi ette, et toetust võib taotleda mikroettevõtja, kelle omatoodetud põllumajandussaaduste või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro ja see moodustas mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 50% tema kogu müügitulust. Kui 23.02.2015 PRIA-le esitatud taotluse (viitenr 663015700734) kohaselt on kaebaja müünud 2013. a heintaimi 2887 euro eest ja müüdud heintaimede koguseks oli 39,90 tonni, siis paar kuud hiljem esitatud teises taotluses märkis ta, et samal aastal ehk 2013. a müüdi hoopis 120 tonni heintaimi ja seda 4001 euro eest. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et ei ole usutav lihtsalt kaebaja eksimus sellise koguse põllumajandussaaduste müüginumbrite näitamisel ja seda eriti juhul, kui tegemist oligi vaid ühe ja sama tehinguga, mis moodustas toetuse saaja kogu põllumajandusliku müügitulu 2013. aastal. MTA-lt saadud andmetest nähtub samuti, et 2013. a kohta esitas kaebaja E-vormi viiel korral. 11.03.2014. a esitatud deklaratsioonil on üüritulu suuruseks 917,45 eurot ning metsamaterjali võõrandamisest saadud tulu suurus 1 euro. Teisel ja kolmandal korral parandatud deklaratsioonis müügitulu andmed ei muutu. Neljandal korral (23.02.2015) parandab kaebaja E-vormi, lisades varasemale müüginumbrile põllumajandussaaduste müügi 4000 euro eest. 27.03.2015 lisandus põllumajanduslikule müügitulule veel 1 euro. PRIA on eeltoodust põhjendatult järeldanud, et pidev E-vormi muutmine viitab samuti vähemalt kaudselt põllumajandusliku müügitulu kunstlikule tekitamisele, et üldse kvalifitseeruda nõuetekohaseks taotlejaks (määrus nr 25 § 2 lg 1 p 1).
16.Kaebaja leiab ka apellatsioonkaebuses, et PRIA ei ole piisavalt teostanud kaalutlusõigust, et lõpetada järelevalveperiood ennetähtaegselt toetust tagasi nõudmata ning leidis alusetult, et tema tervislik seisund ei takista tegevuse jätkamist rändkaupluse pidajana. Vaidlust ei ole selle üle, et 16.10.2017 saatis kaebaja PRIA-le avalduse (nr 13-30.3/17/663), milles teatas, et soovib seoses raske tervisliku seisundiga ettevõtluse lõpetada, palub toetust
mitte tagasi nõuda ja lõpetada järelevalveperiood ennetähtaegselt. 25.10.2017 teatas PRIA talle, et ei lõpeta järelevalveperioodi ennetähtaegselt, kuna töövõimetuspension oli A.B.le määratud ja ta käis psühhiaatri juures juba enne toetuse taotlemist. Kaebaja esitas PRIA-le ka haiguslood, millele viidates ta väidab, et just seoses tema tervisliku seisundiga rändkaupluse tegevust ei toimu. Vastustaja selgitas aga välja, et samas osutab kaebaja jätkuvalt majutusteenust Mälivere puhkemajas, mis sai samuti majandustegevuse mitmekesistamise meetmest toetust. Jätkus kaebaja majandustegevus FIE-na ning kaebaja töötas veel ka Kohila vallas. Sõidumeeriku näidu järgi oli toetuse abil soetatud sõiduk siiski aktiivses kasutuses ja A.B. sai Kohila Vallavalitsuse tööülesandeid täites samale sõidukile vallast kompensatsiooni. Ringkonnakohus nõustub seetõttu vastustaja ja halduskohtu arvamusega, et investeeringuobjekti mittesihipärast kasutamist just kaebaja haigestumise tõttu ei saa pidada põhjendatuks. Samuti ei ole vähetähtis asjaolu, et toetustaotluses lubas kaebaja luua ka kaks töökohta, mille loomine oleks samuti välistanud kaebaja võimalikust haigestumisest tuleneva mõju investeeringuobjekti sihipärasele kasutamisele, kuna füüsilisest isikust ettevõtja ei pea majandustegevust ise ellu viima, vaid võib selleks palgata tööjõudu. Kohila Vallavalitsuse 30.10.2017. a vastuse nr 21.3-6.1/1572-1 kohaselt töötas A.B. Kohila Vallavalitsuses alates 2003. a märtsist kuni 2017. a oktoobrini ja puudus 2017. a õnnetuse tõttu töölt natuke üle kahe kuu. Seega ei ole usutav kaebaja väide, et temal just 2014. a diagnoositud haigus on oma iseloomult selline takistus, mis ei võimalda enam investeeringuobjekti sihipärast kasutust. Samuti nähtub asja materjalidest, et juba enne mootorrattaõnnetust 2017. a teatas kaebaja PRIA-le, et ei kavatse töökohti luua, kuna see oleks äri mõttes kahjumlik. Samas kaebaja majandustegevus FIE-na jätkus. 2014. a diagnoositud haigus, mis väidetavalt on takistuseks rändkaupluse pidamisel, ei takistanud kaebajal siiski 2015. a lisaks toetuse taotlemisele määruse nr 25 alusel, taotleda samal aastal toetust ka Põllumajandusministri 20.01.2015. a määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel.
17.Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et PRIA vaidlustatud otsuse ja kohtumenetluses esitatud põhjenduste alusel ei ole võimalik veenduda, et toetuse tagasinõudmine oli õiguspärane. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (lg 2) ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (lg 3). Nendele nõuetele vaidlustatud 04.10.2018. a otsus vastab. PRIA on selles ära näidanud toetuse tagasinõudmise õiguslikud ja faktilised alused ning viidanud tõenditele, mille alusel tema lõppjäreldus kujunes. Vastustaja selgitas oma otsuses, et nii valeandmete esitamise kui ka investeeringuobjekti mittesihipärase kasutamise korral on toetuse tagasinõudmise õiguslikuks aluseks ELÜPS § 111 lg 1 ja määruse (EL) nr 1306/2013 ning 1605/2002 art 135 p 3 c ja p 4, millele on vaidlustatud haldusaktis viidatud. Kaebajalt nõuti toetus tagasi täielikult, kuna toetusraha eest soetatud sõidukit ei saa käsitleda rändkauplusena ja seda pole ka registreeritud rändkauplusena, investeeringuobjekti ei kasutata seega sihipäraselt, loomata on töökohad ja toetuse taotlemisel on esitatud valeandmeid põllumajandusliku müügitulu osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, mille järgi oleks toetus tulnud tagasi nõuda üksnes osaliselt. Kui võrrelda kaebaja äriplaanis algselt kavandatud tegevusi ning tema poolt tegelikult ellu viidud tegevusi, siis on selge, et suures osas on need täitmata. Toetus tuli tagasi nõuda täielikult, kuna toetust saanud investeeringuobjekti ei kasutatud sihipäraselt, töökohad on loomata (määruse nr 25 § 16 lg 3 p 9) ja toetuse
taotlemisel esitatud põllumajandusliku müügitulu suurus ja selle saamine ei ole tegelikult tõendatud.
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud PRIA ka kaebaja õigust olla ära kuulatud ega jätnud täitmata selgitamiskohustust. Korduvate kontrollide käigus nõudis PRIA järelevalveametnik kaebajalt soetatud sõiduki ja oma tegevuse vastavusse viimist määruse nr 25 nõuetega (vt näiteks kontrollakt 26.09.2016, kaebaja enda 18.07.2017. a selgitus jt halduskohtule esitatud dokumendid). Seega anti kaebajale kõik võimalused oma tegevuse äriplaani ja meetme määruse nõuetega vastavusse viimiseks. Seda, et oma tegevuse ja investeeringuobjekti määruse nr 25 nõuetega vastavusse viimata jätmisel nõuab PRIA toetuse tagasi, selgitati kaebajale näiteks 01.09.2017. a teavituskirjas (I kd, lk 114). Samuti on kaebajale haldusmenetluses piisavalt tagatud õigus olla ära kuulatud, s.h võimalus esitada enne asjas otsuse tegemist oma seisukohad rändkaupluse tegutsemise kohta. Kaebaja on olnud ka kohapealsete kontrollide juures ja esitanud seal omapoolseid selgitusi ning märkusi kontrollaktidele (I kd, tl 91-92). Järelkontrolli tulemusena koostas vastustaja kohapealse järelkontrolli protokolli, millele on kaebaja samuti saanud esitada selgitusi ja märkusi (I kd, tl 93-97) ja lisakontrolli protokolli (I kd, tl-d 103-104). Nimetatud dokumente on kaebajale tutvustatud. Kaebajale anti võimalus esitada oma seisukohad vastuseks PRIA järelepärimistele (I kd, tl 210-211, 214-216). Seega sai kaebaja kasutada oma õigust olla haldusmenetluses ära kuulatud (HMS § 40).
19.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.06.2019. a otsuse muutmata.
20.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad apellatsioonimenetluse kulud, s.o tasutud riigilõiv, kaebaja enda kanda.
21.Kuna halduskohus asendas kaebaja nime avaldatavas kohtuotsuses tähemärkidega HKMS § 175 lg 3 alusel, teeb seda ka ringkonnakohus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.