XXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 4. oktoobri 2018. a otsuse nr 13-6/1013 ja 3. detsembri 2018. a vaideotsuse nr 13-30.3/18/852-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja FIE XXX Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Anne Lepik Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXX kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste kulud nende enda kanda.
3.Asendada kaebaja nimi avaldatavas kohtulahendis tähemärkidega.
4.Tühistada Tartu Halduskohtu 11. jaanuari 2019. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12. juulil (k.a) 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-19-11 Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) XXXle (edaspidi kaebaja) määrati põllumajandusministri
13.märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 25) alusel 18. aprillil 2016 toetus summas 12 180 eurot ja 84 senti mootorsõiduki ostmiseks jaekauplemise eesmärgil ehk rändkaupluse ostmiseks. Toetus maksti välja 21. aprillil 2016.
2.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA või vastustaja) tegi
4.oktoobril 2018 otsuse nr 13-6/1013, millega nõudis kaebajalt tagasi toetus summas 12 180 eurot ja 84 senti. Otsuse kohaselt nõutakse toetus tagasi seetõttu, et toetusraha eest ostetud sõidukit ei saa käsitleda rändkauplusena, investeeringuobjekti ei kasutata sihipäraselt, loomata on töökohad ja toetuse taotlemisel on esitatud põllumajandusliku müügitulu kohta ebaõigeid andmeid. PRIA tugines toetuse tagasinõudmisel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 63 lg-tele 1 ja 3, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 966/2012 art 135 p-dele 3 c ja 4; Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 111 lg-le 1, §-le 112 ja § 114 lg-le 1.
3.Kaebaja esitas 9. novembril 2018. a toetuse tagasinõudmise otsusele vaide, mille PRIA jättis
3.detsembri 2018. a vaideotsusega nr 13-30.3/18/852-1 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 2. jaanuaril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub PRIA
4.oktoobri 2018. a otsuse nr 13-6/1013 ja 3. detsembri 2018. a vaideotsuse nr 13-30.3/18/8521 tühistada.
5.Tartu Halduskohus võttis 10. jaanuari 2019. a määrusega kaebuse menetlusse ning määras
20.märtsi 2019 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja põhiseisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
6.1.Investeerimisobjekti on kasutatud sihipäraselt ning äriplaanis algselt kavandatud töökohad on jäänud loomata realiseerunud äririskide tõttu.
6.2.Kaubandustegevuse seadusest tuleb rändkauplusena mõista kõiki mootorsõidukeid, mis kauplevad müügikohtadest moodustuval kaubandusliku teenindamise marsruudil. Kauba jaemüügiks sõiduki kohandamise vajadus aga sõltub iga müüdava kauba spetsiifikast ja müüja vajadustest. Vastustaja nõue, kasutatud riiete müümiseks kasutada kassaaparaati, külmikut jms riietega kauplemiseks ei ole põhjendatud. Rändkauplusena käsitlemiseks on piisav ka vaid sõiduki tagumise istmerea kokku lappimine kaupade eksponeerimiseks või istmete eemaldamine suuremate kaupade müügiks (nt jõulukuused või istikud). Tüübikinnitus ei ole oluline. Oluline on eelkõige see, et kauba müügiks kehtestatud nõuded oleksid täidetud.
6.3.Kauplemise fakti kinnitab 25. mai 2017 ja 17. juuli 2017 järelkontrollid, mis toimusid ajal, mil rändkauplusest buss peatus kaubandusliku teenindamise eesmärgil Käru vallas. Kaubandustegevusega tegelemine vähemalt kord kuus on tõendatud sularaha sissetuleku orderitega. Tegelikult on müügitegevus toimunud tihedamalt, kuid siis ei ole kaupa õnnestunud lihtsalt müüa.
3-19-11
6.4.Kaebaja kasutab tagumist istmerida kokku klapituna kauba eksponeerimiseks ja turvavöid ei ole ta pidanud kunagi eemaldama, kuna need teda ei sega ja ei ole ka seganud sõiduki kasutamist kaubandustegevusel. Ka oleks sõiduki kasutus kaheksakohalise mahtuniversaalina vastuolus sõidukile kehtestatud tehnonõuetele, sest antud sõidukile on kehtestatud istekohtade arvuks viis. Vastustaja väide sõiduki kasutamise kohta lubatust rohkemate reisijate veoks on vale ja vaid oletus. Sõiduki esiaknale on paigaldatud nõuetekohane kleebis ja tagaukse siseküljel on plakat.
6.5.Kaebaja ei ole toetuse taotlemisel esitanud müügitulu kohta valeandmeid. Tuludeklaratsiooni parandamine tähendab deklaratsioonis vigade kõrvaldamist, mitte vastupidist. Kaebaja esitas PRIA-le müügitulu tõendamiseks tuludeklaratsioonid, väljavõtted päevaraamatust, põllumajandussaaduste müügilepingud, kassa sissetuleku orderid, ligi 22 ha põllumaa kasutamise lepingud jms dokumendid, mis tõendavad majandustehingute õigsust ja toimumist. Sularahatehingu väljavõtte esitamise nõue on kaebaja eraellu sekkumine. Vastustaja on pindalatoetuste kontrollimiste raames põllumaade kasutamise tuvastanud.
6.6.Töökohtade mitteloomise osas poolte vahel vaidlus puudub. Vastustaja ise on ka ise leidnud, et kaebaja tegevus on kahjumlik. Kaebajal ei ole võimalik rändkaupluse tegevuse mittetasuvuse tõttu võtta tööle palgatööjõudu.
6.7.Kaebaja on korduvalt pidanud muutma kauba sortimenti ja kauplemisteekonda, et vähendada kahjumit. See, kas on ostjaid või mitte, ei tähenda, et tegemist ei ole rändkauplusega. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et kuna kauba ostmisel ei väljastatud nõuekohaseid arveid, siis ei saa kauba müüki käsitleda rändkaupluse tegevusena, vaid tegemist on kaebaja kui eraisiku tegevusega. Rändkauplusest kasutatud riiete müümine on ettevõtlus ja müük on toimunud müügikohtadest moodustuval kaubandusliku teenindamise marsruudil toetust saadud mootorsõidukist.
6.8.Kaebaja endine tööandja maksis isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise eest kulude hüvitist, kuna kaebaja käis mootorsõidukiga tööalasel koolitusel, kuid samal ajal müüs ka kaupa ja teinekordi planeeris ja katsetas uusi kaubandusliku teenindamise marsruute. PRIA ei ole selgitanud, kuidas või miks teise tööandja poolt sõidukulude kompenseerimine välistab rändkaupluse tegevuse. Kaebaja ei nõustu, et sõidukil puudub nõuetekohane kindlustus, aga isegi nõuetekohase liikluskindlustuse puudumine ei ole toetuse tagasinõude aluseks. 6.9 PRIA ei ole kasutanud kaalutlusõigust lõpetada järelevalveperiood ennetähtaegselt toetust tagasi nõudmata seoses toetuse saaja kehva tervisliku seisundiga. Vastustaja ei ole arvestanud, et kaebaja esitas vastustajale rahuldatud toetusest (taotlus nr 64001600061) loobumise avalduse seoses tegevuse elluviimist mittevõimaldava kehva tervisliku seisundiga. Kaebaja ei tööta enam kehva tervise tõttu palgatööl ja on arvel töötuna. Kargud olid takistuseks ka kaubanduse korraldamisel. Kaebajal on diagnoositud 9. juulil 2014 muud segatüüpi ärevushäired (Dgn: F41.3). Kaebaja tervislik seisund on halvenev ja tal ei ole ärevushäiretest tulenevalt oma tööd võimalik ette planeerida ning seetõttu jäävad esitamata aruanded, tekivad vead raamatupidamises jne. Pingeid tekitava ettevõtlusega tegelemine üksnes süvendab kaebaja haigust ja takistab selle ravi.
6.10.Kaebajal ei puudunud kauba soetamise algdokumendid. Kaebaja on vastustajale esitanud kontrollide käigus istikute soetamist tõendavad kviitungid, näidanud ära, millistel põllumassiividel kasvatab kaebaja jõulukuuski, esitanud Coop Finants AS-st kaupade soetamist tõendavad kviitungid, tõendanud Osta.ee portaalist kasutatud riiete hulgi ostmist. On ilmselge, et ligi 70 000 kasutatud riideeseme ostmine toimus edasimüügi eesmärgil.
7.Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtlikult järgnevad.
7.1.Kaebaja ei kasutanud toetust saanud investeeringuobjekti sihipäraselt. 26. septembril 2016. a läbi viidud kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et kaebaja ostis mootorsõiduki Renault
3-19-11 Trafic, mida ei kasutata äriplaanis esitatud eesmärgil. Sõiduki kategooria oli M1, mis on sõiduauto ning tegemist ei ole rändkauplusega. 26. mai 2017. a järelkontrollis selgus, et sõiduk on endiselt jaemüügiks kohandamata ja rändkauplusele vastav tüübikinnitus ja sõiduki kategooria puudus. Kontrolli käigus teavitas toetuse saaja PRIA järelevalveametnikku sellest, et ei kavatse luua taotluses lubatud kahte töökohta. 18. juulil 2017. a lisakontrolli tegemise ajaks oli sõiduk viidud kategooria N alla kui kaubik, kuid rändkauplusele vastavat tüübikinnitust ei väljastatud, kuna sõidukisse paigaldatud riiul ei tee sõidukist veel rändkauplust, puudus eriotstarbelise sõiduki funktsioon (nt puudusid kassaaparaat, külmik jms). Kaebaja ostetud kaubik on harilik sõiduauto, millest eemaldati istmed, et transportida ühest kohast teise kasutatud riideid või vähesel määral põllumajandustoodangut. See ei muuda sõidukit rändkaupluseks. Toetuse abil ostetud sõidukile olid tagasi pandud tagumised turvavööd ja kolmas istmerida, mis viitavad sõiduki kasutamisele kaheksakohalise mahtuniversaalina. Sõiduk oli omavoliliselt ümber ehitatud, auto registritunnistusel on istekohtade arvuks koos juhiga viis kohta. Infosilt on paigutatud tagumise ukse alumisele siseküljele.
7.2.Kaebajal ei olnud kauplemiseks ette nähtud kindlaid kuupäevi ja kellaaegasid. Algdokumendid müügi kohta puudusid. Kohapealses järelkontrollis selgus, et peamiselt müüakse kasutatud riideid. Kaebaja müüs ka kuuski ning hulgilaost ostetud juur- ja puuvilju. 2017. a märtsi- ja aprillikuus müüki ei toimunud. Päevaraamatu andmetel osteti 2017. a kaupa ühel korral 80,59 euro eest, ülejäänud müüdavaks kaubaks oli kasutatud riided, mille kaebaja ostis oksjonilt kui eraisik. Seisuga 18. juuli 2017 oli tulu kaupade müügist 995 eurot, liisingu ja sõidukiga seotud kulud 1 100 eurot, kütusele kulutati 1085 eurot. 2016. a saadi valdav osa rändkaubandusega seotud sissetulekust (3 390 eurot) aasta lõpul kuuskede müügist. Kontrolli käigus esitati seisuga 26. mai 2017 kauba müüki tõendavate dokumentidena kassa sissetuleku ordereid, mille koostamise aeg oli 17. detsember 2017. a. Ülejäänud osa müügitulust (1544 eurot) saadi istikute, juur – ja puuviljade ning valdavalt riiete müügist. Müüdavat kaupa osteti 2016. aastal 563,58 euro eest. Sõidukiga seotud liisingumaksed, kindlustused ja kütuse kulud olid üle 8 000 euro. Tegevust on näidatud vaid kohapealsete kontrollide läbiviimise ajal. Muul ajal müügitegevust ei toimunud. Pärast 26. maid 2017 on müügitegevus hoopiski peatunud. Kaebaja tegevus ei ole kasumlik ja jätkusuutlik ning toetuse eesmärk on täitmata.
7.3.Rändkaupluse marsruudi (Kohila- Käru- Vihtra-Jüri) pikkuseks kaardirakenduste järgi on 300 km. Viimane müük toimus 30. juunil 2017, mil müüdi 15 euro eest kasutatud riideid. 18. juuliks 2017 oli kaubik läbinud 38798 km. Seisuga 27. aprill 2018 oli auto odomeetri läbisõidu näit 60719 km. Seega oli läbitud ajavahemikul 18. juuli 2017 kuni 27. aprill 2018 kokku 21921 km (see on aeg, mil autot sihipäraselt ei kasutatud ja XXX oli haige).
7.4.Kohila vald on maksnud kaebajale kompensatsiooni tööülesannete täitmisel isikliku sõiduauto (reg nr 862MPN) kasutamise eest nii 2016 kui 2017. a kokku summas 836 eurot. MTA esitatud vastusest on selgunud, et sõidukit kasutati Kohila Vallavalitsuses tööülesannete täitmiseks ja esitleti isikliku sõiduautona (mitte FIE ettevõtluses kasutatava rändkauplusena, milleks toetust saadi).
7.5.Toetuse taotlemisel esitatud põllumajandusliku müügitulu suurus ja selle saamine ei ole tõendatud. Kaebaja on esitanud toetuse taotlemisel põllumajandusliku müügitulu kohta valeandmeid. Taotleja on erinevates toetuse saamise taotlustes näidanud 2013. aasta ja 2014. aasta kohta erinevaid müügitulusid. 23. veebruaril 2015 esitatud taotluse kohaselt on 2013. aastal müüdud heintaimi 2 887 euro eest ja koguseks oli 39,90 tonni. Paar kuud hiljem teises meetmes esitatud toetusetaotluse järgi müüdi samal aastal 120 tonni heintaimi 4001 euro eest. Enne kõnealuses meetmes taotluse esitamist parandati 2013. a E-vormi. Usutav ei ole eksimus sellise koguse müüginumbrite näitamisel (ca 40 tonni asemel 120 tonni), eriti kui tegemist on ühe tehinguga, mis moodustabki kogu toetuse saaja põllumajandusliku müügitulu.
7.6.Kaebaja on 2013. aasta e-vormi esitanud MTA-le viiel korral. 11 märtsil 2014 esitatud deklaratsioonil on üürituluks 917,45 eurot ning metsamaterjali võõrandamisest saadud tulu
3-19-11 suuruseks 1 euro. Teisel (02.04.14) ja kolmandal (27.10.14) korral parandatud deklaratsioonis müügitulu andmeid ei muudetud. Neljandal korral parandas kaebaja E-vormi 23. veebruaril 2015 ja lisas varasemale müüginumbrile põllumajandussaaduste müügi eest 4000 eurot. 27. märtsil 2015 esitatud vormil lisandus põllumajanduslikule müügitulule 1 euro (vajalik määruse nr 25 § 2 lg 1 p 1 täitmiseks – põllumajanduslik müügitulu peab olema üle 4000 euro). Müügitulus sellises määras muudatuste tegemine viitab müügitulu kunstlikule tekitamisele, et kvalifitseeruda taotlejaks.
7.7.Kaebajalt nõutud filtreerimata pangakonto esitamise nõue ei ole ebaseaduslik.
7.8.Kuna toetuse eesmärk on täitmata ning sõidukit ei kasutata sihtotstarbeliselt, siis tuleb toetus tagasi nõuda täielikult. Kaebaja on esitanud PRIA-le haiguslood, milles viitab, et seoses oma tervisliku seisundiga rändkaupluse tegevust ei toimu. Samas osutab isik jätkuvalt majutusteenust Mälivere puhkemajas, mis on saanud samuti majandustegevuse mitmekesistamise meetmest toetust. Jätkus ka isiku majandustegevus füüsilisest isikust ettevõtjana ja kaebaja töötas Kohila vallas ametnikuna. Auto sõidumeeriku näidu järgi oli sõiduk olnud aktiivses kasutuses ja kaebaja sai Kohila Vallavalitsuses tööülesandeid täites ka sõidu kompensatsiooni. Investeeringuobjekti mittesihipärast kasutamist haigestumise tõttu ei saa pidada seetõttu põhjendatuks. Kaebaja töötas Kohila Vallavalitsuses vallasekretärina alates 2003. a märtsist kuni 30. oktoobrini 2017. 2017. aastal viibis kaebaja töövõimetuslehel 71 päeva (2017. a juhtus teadaolevalt mootorrattaõnnetus). Kaebajal esinevad muud segatüüpi ärevushäired ei ole takistanud puhkemaja pidamist ja rändkaupluse tegevuse korraldamist, kuid üldine psühholoogiline seisund isiksuse tasandil võib ettevõtluses tegutsemist raskendada. Isiku tervislik seisund ei ole selline, mis takistaks toetuse saamisel võetud kohustuste täitmist ja ettevõtlusega tegelemist.
7.9.Kaebaja lubas luua 2 töökohta, mille eest sai hindamisel lisahindepunkte. Selle kohustuse täitmine oleks välistanud isiku haigestumisest tuleneva mõju investeeringuobjekti sihipärasele kasutamisele. Füüsilisest isikust ettevõtja ei pea majandustegevust ise ellu viima, vaid saab selleks palgata tööjõudu.
KOHTU SEISUKOHT
8.Vaidlus puudub selles, et vastustaja on määranud kaebajale 18. aprilli 2016. a otsusega nr 136/215 kaebaja taotluse (nr 664015700072) alusel toetuse mootorsõiduki ostmiseks jaekauplemise eesmärgil ehk rändkaupluse ostmiseks. PRIA maksis toetuse 12 180, 84 eurot välja 21. aprillil 2016.
9.Vaidlustatud otsusega (I kd, tl 7-10) otsustas vastustaja nõuda toetuse tagasi. Toetus nõuti tagasi seetõttu, et toetusraha eest ostetud sõidukit ei saa käsitleda rändkauplusena, investeeringuobjekti ei kasutata sihipäraselt, loomata on töökohad ja toetuse taotlemisel on esitatud põllumajandusliku müügitulu kohta ebaõigeid andmeid.
10.Kaebaja heidab vastustajale ette otsuse ebapiisavat põhjendamist ja kaalutlusõiguse teostamata jätmist. Kaebaja leiab, et PRIA ei ole kasutanud kaalutlusõigust lõpetada järelevalveperiood ennetähtaegselt toetust tagasi nõudmata seoses toetuse saaja kehva tervisliku seisundiga. Kaebaja väitel on vaidlustatud otsus motiveerimispuudustega.
11.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohtadega, et vaidlustatud otsus on põhjendamispuudustega ning sellest puuduvad põhikaalutlused ning rikutud on ärakuulamisõigust.
3-19-11
12.Kohus leiab, et kaebajale on haldusmenetluses piisavalt tagatud õigus olla ära kuulatud, sh tagatud võimalus esitada enne asjas otsuse tegemist oma seisukohad rändkaupluse tegutsemise kohta. Kaebaja on olnud kohapealsete kontrollide juures ja esitanud seal omapoolseid selgitusi ning märkusi kontrollaktidele (I kd, tl 91-92). Järelkontrolli tulemusena on vastustaja koostanud kohapealse järelkontrolli protokolli, millele on kaebaja samuti saanud esitada selgitusi ja märkusi (I kd, tl-d 93-97) ja lisakontrolli protokolli (I kd, tl-d 103-104). Neid dokumente on kaebajale tutvustatud. Samuti on antud kaebajale võimalus esitada oma seisukohad vastuseks vastustaja järelepärimistele (I kd, tl-d 210-211, 214-216). Seega on kaebaja saanud kasutada oma õigust olla haldusmenetluses ära kuulatud (HMS § 40) ning vastustaja ei ole ärakuulamisõigust rikkunud.
13.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (lg 2) ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (lg 3). Nendele nõuetele vaidlustatud otsus vastab, kuigi kohus möönab, et kohati on otsus raskesti jälgitav.
14.Kohtu hinnangul on vastustaja ära näidanud toetuse tagasinõudmise õiguslikud ja faktilised alused ning viidanud tõenditele, mille alusel tema lõppjäreldus on kujunenud. Vastustaja on otsuses selgitanud, et nii valeandmete esitamise kui ka investeeringuobjekti mittesihipärase kasutamise korral on toetuse tagasinõudmise õiguslikuks aluseks nii ELÜPS § 111 lg 1 kui ka määruse (EL) nr 1306/2013 ning 1605/2002 art 135 p 3 c ja p 4, millele on vaidlustatud haldusaktis viidatud. Kaebajalt nõutakse toetus tagasi täielikult, kuna toetusraha eest soetatud sõidukit ei saa käsitleda rändkauplusena, investeeringuobjekti ei kasutata sihipäraselt, loomata on töökohad ja toetuse taotlemisel on esitatud valeandmeid põllumajandusliku müügitulu osas. Samuti ei ole soetatud sõidukit registreeritud rändkauplusena.
15.Investeeringuobjekti sihipärase kasutamise osas viitab vastustaja toetuse taotlemise ajal kehtinud määruse nr 25 § 16 lg 3 p-le 1, töökohtade loomise osas kaebaja esitatud äriplaanile ning asjaolule, et vastava kinnituse eest sai kaebaja taotluse hindamisel juurde 8 lisahindepunkti. Väidetava valeandmete esitamise osas on vastustaja osutanud määruse nr 25 § 2 lg 1 p 1 ning loetletud tõenditele tuginedes leidnud, et kaebaja on põllumajandusliku müügitulu kohta esitanud valeandmeid eesmärgil näidata vastavust toetuse saamise nõuetele. Seega ei nõustu kohus kaebaja väitega põhjenduste ulatuse ebapiisavusest ega seisukohaga PRIA kaalutluste puudumises. Täiendavad põhjendused on esitatud ka vaideotsuses (I kd, tl-d 11-12).
16.Vastustaja on seisukohal, et investeeringuobjekt ei ole rändkauplus kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) mõistes ning investeeringuobjekti ei kasutatud sihipäraselt. Tegemist on hariliku sõiduautoga, millest eemaldatakse istmed, et transportida ühest kohast teise kasutatud riideid või vähesel määral põllumajandustoodangut. Kaebaja selle seisukohaga ei nõustu ning leiab, et rändkauplusena tuleb mõista kõiki mootorsõidukeid, mis kauplevad müügikohtadest moodustuval kaubandusliku teenindamise marsruudil ning kauba jaemüügiks sõiduki kohandamise vajadus sõltub iga müüdava kauba spetsiifikast ja müüja vajadustest ning tüübikinnitus ei ole oluline. Oluline on eelkõige see, et kauba müügiks kehtestatud nõuded oleksid täidetud.
3-19-11
16.1.Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Määruse nr 25 lg 3 p 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekti säilitama ja sihtotstarbeliselt kasutama vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmise. Toetuse taotlemise eesmärgiks oli kaebaja avalduse kohaselt mootorsõiduki soetamine, millega tegeleda mitme valla ja linna territooriumil asuvatest müügikohtadest moodustuval kaubandusliku teenindamise marsruudil kauba jaemüügiga. Ehk teisisõnu rändkaupluse soetamine (I kd tl 89). Toetuse saamisel võttis kaebaja kohustuse soetada rändkauplus või ehitada soetatav sõiduk ümber rändkaupluseks. 16.2 Kohus on seisukohal, et PRIA on kohapealsete kontrollide ja uuritud tõendite põhjal asunud õigesti seisukohale, et kaebaja soetatud sõiduk ei vasta investeeringuobjekti tunnustele ja kaebaja ei ole seda sihipäraselt kasutanud. KaubTS § 15 lg 3 kohaselt on rändkauplus ühe või mitme valla või linna territooriumil asuvatest müügikohtadest moodustuval kaubandusliku teenindamise marsruudil liikuv kauba jaemüügiks kohandatud mootorsõiduk, millel ei pea olema müügisaali. Kaebaja ostis PRIA-lt saadud toetuse eest bussi Renault Trafic (reg nr 862MPN). Sõiduki kategooria M1 muudeti PRIA lisakontrolli kontrolli protokolli kohaselt kaubikuks kategooria tähisega N1 alles 18. juulil 2017 (I kd, tl 103). Enne seda kasutati sõidukit mahtuniversaalina (kategooria M1). Sõiduk oli jaemüügiks kohandamata. Sõidukisse paigaldatud riiul ei muuda sõidukit rändkaupluseks ning sõidukil puudub eriotstarbelise sõiduki funktsioon (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. a direktiiv nr 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta, II lisa p 5.8 ja lisa C lg 5. Vt lisaks ka sama määruse IV ja IX lisa). Samuti nähtub kaebaja kirjeldusest, et sõidukit on esmajoones kasutatud esemete transportimiseks. Kohus möönab, et kaebaja võis transportida ka esemeid, mida soovis müüa, kuid mitte iga transpordivahendit ei saa käsitleda rändkauplusena. Kohus möönab, et mitte kõigi kaebaja tootevalikus olnud esemete või taimede (kuuseistikud, kasutatud riided) rändkaupluses müümiseks ei pruukinud olla eriseadmete kasutamine (nt külmik) ning sõiduki oluline ümberehitamine vajalik, kuid kuna kaebaja müüs toetuse saanud sõidukis ka toiduaineid (sh juur- ja puuvilju), siis ei saa asuda seisukohale, et sõiduki ümberehitamine eriotstarbeliseks sõidukiks ning registreerimine vastava kategooria alla ei olnud vajalik. Kaebajale anti haldusmenetluses korduvalt võimalus registreerida sõiduk rändkauplusena (N kategooria alamkategooria eriotstarbeline sõiduk), kuid kaebaja seda ei teinud. Kaebaja registreeris M1 (reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid, millel on lisaks juhiistmele maksimaalselt kaheksa istekohta) sõiduki üksnes kaubaveoks konstrueeritud sõiduki kategooriasse (N1 kategooria), kuid ei täitnud Maanteeameti tingimusi eriotstarbelise sõidukina registreerimiseks (vt vaidlustatud otsuse lk 2 – I kd, tl 7 pöördel). On ilmne, et ühe riiuli lisamine ning ühe istmevahe kõrvaldamine sõidukis ei ole piisav, et käsitada ümberehitatud sõidukit rändkauplusena, milleks toetust anti. Seega ei ole kohtu hinnangul kaebaja taotluse esitamise hetkel kehtinud määruse nr 25 § 16 lg 3 p-s 1 sätestatud toetuse saajale pandud kohustusi nõuetekohaselt täitnud.
16.3.Kaebaja on suutnud tõendada rändkaupluseks soetatud sõiduki sihipärast kasutamist (kauplemiseks) üksnes üksikutel päevadel kuus ja ka rändkaupluse müügikäive viitab vähesele kauplemisele (vt päevaraamatu väljavõte – I kd, tl-d 105-113). Soetatud on ka esemeid, mis ei olnud investeeringuobjektiks ega sihipärases kasutuses ning tehtud tegevusi, mida ei olnud algses äriplaanis kajastatud. Samuti on kaebaja kasutanud rändkaupluseks soetatud sõidukit isikliku sõidukina töösõitudeks ehk kasutanud sõidukit olulisel määral toetuse taotlemisel märgitust erineval otstarbel (vt Kohila vallavalitsuse vastus järelepärimisele – I kd, tl 123). Samuti viitab järelkontrollides tuvastatud sõiduki läbisõidu ning kaebaja väidetud
3-19-11 müügipäevade ning kohtade võrdlus sellele, et suures osas ei ole soetatud sõidukit kasutatud toetuses märgitud müügitegevusega tegelemiseks. Eluliselt ei ole usutav, et sellisel määral sõiduki kasutamine teise tööandja juures kandis esmajoones rändkaupluse jaoks uute teenindusmarsruutide uurimise eesmärki. Sedavõrd suurel määral sõiduki kasutamine isiklikeks sõitudeks või teise tööandja juures töösõitudeks viitab, et rändkauplusena kasutati sõidukit vähestel kordadel ning see polnud sõiduki esmane kasutusotstarve ega ole kooskõlas toetuse eesmärkidega.
16.4.Lisaks eelnevale puudub vaidlus ka selles, et kaebaja ei ole loonud toetuse taotlemisel lubatud kahte täistööajaga töökohta ning ta ka ei kavatse seda teha rändkaupluse tegevuse mittetasuvuse tõttu. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et juba enne kaebajaga juhtunud liiklusõnnetust oli kaebaja seisukohal, et toetuse ühte eesmärki – kahe töökoha loomist – ta täita ei kavatse (vaidlustatud otsuse lk 4 – I kd, tl 8 pöördel), kuid jätkas samas FIE-na tegutsemist. Sellega rikkus kaebaja määruse nr 25 § 16 lg 3 p 9 nõudeid.
17.Seega on täitmata nõue, et toetuse abil ostetakse rändkauplus, mida kasutatakse sihtotstarbeliselt, mis oli määrus nr 25 § 4 lg 1 p-st 3 tulenevalt toetuse saamise eelduseks.
18.Määrus nr 25 § 2 lg 1 p 1 nägi ette, et toetust võib taotleda mikroettevõtja, kelle omatoodetud põllumajandussaaduste või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro ja see moodustas mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 50% tema kogu müügitulust. Toetuse taotlemisele vahetult eelnenud aastad olid 2013 ja 2014 (taotlus esitati 20. aprill 2015).
18.1.Kaebajalt nõutakse toetus tagasi täies ulatuses põhjusel, et ta on esitanud põllumajandusliku müügitulu kohta ebaõigeid andmeid ning et tema müügitulu püüti näidata tegelikult suuremana, et täita toetuse taotlejale kehtestatud eeldused. Kaebaja leiab, et tuludeklaratsiooni parandamine tähendab deklaratsioonis vigade kõrvaldamist, mitte vastupidist.
18.2.Kohus nõustub vastustajaga ning leiab, et kaebaja sellised muudatused müügitulus annavad põhjendatud kahtluse eeldada, et müügitulu andmed on viidud üksnes kunstlikult vastavusse määruse nõuetega, et kvalifitseeruda taotlejaks. Kui 23. veebruaril 2015 PRIA-le esitatud taotluse (viitenr 663015700734) kohaselt on kaebaja müünud 2013. aastal heintaimi 2887 euro eest ja koguseks oli 39,90 tonni, siis paar kuud hiljem teises taotluses märgiti, et samal aastal müüdi 120 tonni heintaimi 4001 euro eest. Kohus nõustub, et usutav ei ole eksimus sellise koguse müüginumbrite näitamisel, eriti, kui tegemist on ühe tehinguga, mis moodustabki kogu toetuse saaja põllumajandusliku müügitulu. Maksu-ja Tolliameti andmetest nähtub samuti, et 2013. a kohta esitas kaebaja e-vormi viiel korral. 11. märtsil 2014. a esitatud deklaratsioonil on üüritulu 917,45 eurot ning metsamaterjali võõrandamisest saadud tulu 1 euro. Teisel (2. aprillil 2014) ja kolmandal (27. oktoobril 2014) korral parandatud deklaratsioonis müügitulu andmed ei muutu. Neljandal korral (23. veebruaril 2015) parandab kaebaja E-vormi lisades varasemale müüginumbrile põllumajandussaaduste müügi 4000 euro eest. 27. märtsil 2015 lisandus põllumajanduslikule müügitulule 1 euro. Kohus leiab, et vastustaja on põhjendatult järeldanud, et pidev e-vormi muutmine viitab samuti kaudselt põllumajandusliku müügitulu kunstlikule tekitamisele, et kvalifitseeruda üldse nõuetekohaseks taotlejaks (määrus nr 25 § 2 lg 1 p 1).
3-19-11
19.Kohus ei sea kahtluse alla kaebaja väidet, et ta on teataval määral kauplemisega tegelenud. Seda kinnitavad ka kohtumenetluses esitatud kassa sissetuleku orderid ja pildimaterjal (II kd, tl-d 18-23). Nimetatud asjaolu ei tähenda siiski, et kaebaja on toetuse esemeks olnud sõidukit kasutanud nõuetekohaselt ning täitnud toetuse taotlemisel võetud kohustused nõutavas määras (vt eelmisi punkte).
20.Kohus leiab, et kui enamikus osas on äriplaanis seatud eesmärkidest täitmata ja täitmata on ka toetuse saamise üldine eeldus, on põhjendatud toetuse täielik tagasinõudmine. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et põhjendatud oleks toetuse tagasinõudmine üksnes osaliselt. Kui võrrelda kaebaja äriplaanis algselt kavandatud tegevusi ning tegelikult ellu viidud tegevusi, siis on ilmne, et enamikus osas on need jäänud täitmata.
21.Kohus leiab, et PRIA on vaidlustatud otsuses piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et puudub alus järelevalveperioodi ennetähtaegseks lõpetamiseks ja toetuse tagasi nõudmata jätmiseks. Kaebaja märgib, et tulenevalt diagnoositud ärevushäiretest ei tule ta toime ettevõtlusega tegelemisega. Seetõttu esitas ta 16. oktoobril 2017 PRIA-le sellekohase avalduse ettevõtluse lõpetamiseks ja palus PRIA-l toetust mitte tagasi nõuda ning lõpetada järelevalveperiood ennetähtaegselt. PRIA vastuse kohaselt oli kaebajale juba enne toetuse taotlemist määratud töövõimetuspension ning samuti psühhiaatri juures käigud toimusid enne toetuse taotlemist. Ühtlasi on kaebaja käinud palgatööl Kohila vallas kuni oktoobrini 2017 ja saanud tööülesannete täitmisel isikliku sõiduauto (reg nr 862MPN) kasutamise eest kompensatsiooni nii 2016. kui ka 2017. aastal (I kd, tl 123). Kaebaja tervislik seisund ei ole olnud takistuseks puhkemaja pidamisel ja rändkaupluse tegevuse korraldamisel aastatel 2016 ja 2017. Kohus nõustub nende vastustaja seisukohtadega. Kaebaja on esitanud kohtumenetluses küll PERH-i psühhiaatrikliiniku juhataja abstraktse arvamuse (II kd, tl 24), mille kohaselt vähendab kaebaja haigus tema stressitaluvust ning töötamine endise koormusega ei ole enam võimalik, kuid nimetatud dokument ei kinnita, et füüsilisest isikust ettevõtjana jätkamine ning toetuse eesmärkide täitmine haigusest tulenevalt oleks võimatu. Haigus, mis kaebaja selgituse kohaselt diagnoositi tal 2014. aastal ja mis on väidetavalt takistanud ettevõtlusega nõuetekohaselt tegelemist, ei takistanud kaebajal 2015. aastal taotlemast ka teist toetust määruse nr 25 alusel. Kaebaja taotles nimetatud aastal toetust põllumajandusministri 20. jaanuari 2015 määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ raames ning jätkas füüsilisest ettevõtjana tegutsemist. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja tervislik seisund ei ole asjaoluks, mistõttu tulnuks vastustajal loobuda toetuse tagasinõudmisest. Kaebaja tervislik seisund ei oma toetuse tagasinõudmisel määravat tähtsust ka seetõttu, et toetuse tingimustele mittevastav tegevus toimus olulisel määral juba ajal, mil isik oli juba diagnoositud terviserike ning ta jätkas ettevõtlusega.
22.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane. Kohtu hinnangul ei ole otsuse andmisel tehtud ka vormi- ega menetlusvigu, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise. Kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane ning tühistamisele ei kuulu, tuleb ka vaideotsuse tühistamise nõue jätta rahuldamata. Seega jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud nende olemasolul samuti tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4). Kohus asendab omal algatusel kaebaja nime avaldatavas kohtuotsuses tähemärkidega, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid (HKMS § 175 lg 3). Kuna
3-19-11 kaebus jääb rahuldamata, siis tühistab kohus HKMS § 253 lg 3 alusel ka 11. jaanuaril 2019. a kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.