Kalev Põllu (nim Põld) kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 14.03.2019.a otsuse nr 17-6/19/188 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Kalev Põld, esindaja Monika Meerents Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Eva Rückenberg
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 28.09.2020. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 25).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 29.11.2017.a otsusega nr 17-6/483 kaebajale püügivahendi parendamise toetuse, kaebajat käsitleb otsuse lisa punkt 35. PRIA 22.08.2018.a otsuse nr 17-6/449 alusel maksti kaebajale välja toetus 11 956 eurot. Kaebaja tegutseb toetuse taotleja ja saajana ning kaebajana tema kui füüsilisest isikust ettevõtja (ärinimi Kalev Põld, registrikood 10469005) tegevuse raames.
2.PRIA tegi 14.03.2019 otsuse nr 17-6/19/188 (tl 6-8, edaspidi vaidlustatud otsus), millega ta tunnistas kehtetuks punktis 1 nimetatud otsused ning nõudis kaebajalt väljamakstud toetuse tagasi. Otsuses on viidatud kontrolliaruandele nr 15-7/18/27-39 (tl 133-142, edaspidi kontrolliaruanne).
Kaebajale määrati toetus hülgekindlamate ja suurema selektiivsusega ühe 4-meetrise ja ühe 3meetrise avaveemõrra soetamiseks. Vastustaja põhjendas vaidlustatud otsust sellega, et kaebaja taotluses esitatud hinnapakkumused ei vasta meetme määruse tingimustele (meetme määruse § 6 lg 1-2) ja toetuse väljamaksmise aluseks olevad nõuded, sealhulgas investeeringuobjekti ja omafinantseeringu eest tasumised, on täidetud kunstlikult, mistõttu on jäetud täitmata omafinantseeringu tasumise nõue (meetme määruse § 10 lg 2, KTKS § 27 lg 4 p 4, KTKS § 31 lg 2). Hinnapakkumused tuleb küsida vähemalt kolme üksteisest sõltumatu ettevõtja käest ja pakkumust ei tohi küsida endaga seotud isiku käest tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 tähenduses. Kaebaja esitas kolm hinnapakkumust. Täiendava kontrolli käigus selgus, et kolm taotlejat - Avo Alas, Tambet Mere ja Kalev Põld - on omavahel esitanud (võidukaid) hinnapakkumusi, korduvalt kantud teineteise kalapüügilubadele, tegutsenud koordineeritult, jaganud saaki ja kasumit. Isikud on omavahel majanduslikult seotud. Pangakontode väljavõtetelt ilmnevad raha ringmaksed Avo Alase, Tambet Mere ja Kalev Põllu vahel. Toetuse saajad on esialgset 10 000 eurot kasutades teinud kaks korda ringselt ülekandeid, näidates sel viisil PRIA-le investeeringute eest tasumist kogusumma 55 374 euro ulatuses. Osalised kandsid üksteise pangakontodele korduvalt üle ühte ja sedasama raha, millega tasuti kunstlikult investeeringuobjektide arvete eest. Kuna tuvastatud on asjaolud, mille tõttu oleks kogu toetuse taotlus algusest peale rahuldamata jäänud, siis ei ole osaline tagasinõudmine põhjendatud.
3.Kaebaja esitas 20.04.2019 vaide, milles ta palus tunnistada vaidlustatud otsuse kehtetuks. PRIA jättis 26.06.2019.a vaideotsusega nr 17-4/19/1-1 (tl 10-11) vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 25.07.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Kaebaja ei ole küsinud hinnapakkumusi endaga seotud isikute käest. Vastustaja teatas juba taotluse menetluse käigus kavatsusest jätta kaebaja taotlus rahuldamata põhjusel, et taotluse raames väljavalitud hinnapakkumuse on esitanud Avo Alas, kes on kantud kaebaja kalapüügiloale ja on seetõttu kaebajaga seotud isik TuMS § 8 tähenduses, kuid pärast selgituste saamist loobus sellest vastuväitest. Vastustaja kontrollis kaebaja ja Avo Alase seotud isikuteks olemist samadel alustel kui 02.11.2018 algatatud täiendava kontrolli käigus. Ometi on vastustaja asunud vaidlustatud otsuses varasemast erinevale seisukohale. See ei ole kooskõlas hea halduse tava ja õiguskindluse printsiibiga. Kui vastustaja kontrollis kaebaja ja Avo Alase võimalikku seotud isikuks lugemise asjaolu juba taotluse menetlemise käigus, siis oli kaebajal õiguspärane alus järeldada, et nimetatud alusel ei saa hilisemalt enam tekkida vaidlusi toetuse määramise ja väljamaksmise õiguspärasuse osas. TuMS § 8 kohaldamisel tuleb arvestada, et tegemist ei ole juriidiliste isikute, vaid füüsiliste isikutega (füüsilistest isikutest ettevõtjatega). Kaebajat, Avo Alast ja Tambet Meret ei saa lugeda seotud isikutes TuMS § 8 lg 1 mõistes. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hinnapakkumised ei ole koostatud hinnapakkujate poolt ning et hinnapakkumised on omavahel eelnevalt kooskõlastatud. Ainuüksi asjaolu, et kalkulatsioonid on vormiliselt sarnased, ei anna alust järeldada, et kalkulatsiooni algandmed ei ole koostatud/esitatud konkreetse hinnapakkuja poolt. Kaebaja ei nõustu, et toetuse väljamaksmise aluseks olevad nõuded on kunstlikult täidetud. Kaebaja tasus Avo Alas arve nr 1 alusel 17 934 eurot kahes osas, 21.05.2018 tasuti 10 000 eurot
ja 22.05.2018 tasuti 7 934 eurot. Maksed, mille arvel kaebaja tasus Avo Alasele, on kaebajale laekunud õiguspäraselt: kaebajale Tambet Merelt laekunud makse aluseks oli kaebaja poolt Tambet Merele 15.05.2018 esitatud arve nr 1 kogusummas 18 720 eurot. Alates Tambet Mere tehtud maksete kaebaja arvelduskontole laekumisest muutusid kaebaja kontole laekunud rahalised vahendid kaebaja varaks. Seega täitis kaebaja investeeringuobjekti eest tasumise kohustuse oma vahendite arvel. Ka enne Tambet Mere maksete laekumist olid kaebajal olemas omafinantseeringu summale vastavad ulatuses rahalised vahendid sularahana, kaebaja oleks saanud maksta need sisse oma pangakontole. Meetme määrus ei näe ette, et investeeringuobjekti eest tuleks tasuda selliselt, et omafinantseeringule vastav summa tuleb eraldi tasuda. Otsuse tegemisel ei ole arvestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Vastustaja oleks pidanud teostama kaalutlusõigust, kas nõuda toetus tagasi täielikult või osaliselt. Kaebaja ei ole esitanud taotluses valeandmeid ja ei ole mõjutanud taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja viitas kontrolliaruande ja vaidlustatud otsuse põhjendustele ning jäi nende juurde. Vastustaja selgitas, et kui toetustaotluse menetluse (n.ö tavamenetluse) tulemusel rahuldas PRIA kaebaja taotluse ning määras ja maksis kaebajale toetuse, siis täiendava kontrollimenetluse tulemusel leidis PRIA, et tegelikkuses ei olnud kaebaja toetuskõlbulik, kuivõrd oli teadlikult rikkunud või ei olnud teadlikult täitnud toetuse saamise nõudeid. Kontrollimenetlus algatati pärast toetuse väljamaksmist ühiselt kolme taotleja suhtes. Kontrollimenetluses selgunud asjaolusid võttis vastustaja arvesse kogumis ja koosmõjus. Nõuete, sh omafinantseeringu nõude täitmata jätmine toimus kaebaja poolt (ühiselt koos veel kahe taotlejaga) teadlikult. Selle asjaolule viitavad otseselt kaebaja ja veel kahe taotleja omavahelised seosed (hinnapakkumuste tegemine üksteisele, ühine majanduslik huvi, n.ö raharingmaksed pangakontodel jms). Vaidluse esemeks ei ole formaalselt kehtestatud nõuete rikkumine, vaid toetuse saamiseks vajalike tingimuste kunstlik täitmine nii toetuse taotlemise kui ka toetuse väljamakse taotlemise etapis. Vastastikku pakkumuste tegemine ja mõrdade valmistamine näitab, et toetuse saajad, sh kaebaja, olid võimelised ise endale püügivahendid valmistama. Vastastikku võidukate pakkumuste tegemine ning püügivahendite valmistamine on toimunud vaid toetuse saamise eesmärgil. Vastastikku samas suuruses arvete esitamise ja tasumise tulemusel ei tekkinud vähimatki muutust toetuse saajate rahalises seisus. Maksetel puudus majanduslik sisu ja eesmärgiks oli ainuüksi toetuse väljamaksmise tingimuse vormiline täitmine. Kuivõrd rikkumine on tuvastatud juba toetuse taotlemise faasis, toob see kaasa olukorra, kus saadud toetus ei saa olla õiguspärane 100% ulatuses. Seda isegi juhul, kui toetuse arvel soetatu on sihipärases kasutuses. Vastustaja on kohustatud alusetult makstud toetuse tagasi nõudma, kui on kindlaks tehtud, et toetuse saaja on toetuse saamiseks vajalikud tingimused loonud kunstlikult. On tõsi, et samal kontrolliaruandel põhineva otsuse vaidlustas ka Tambet Mere, tema kaebus kohtuasjas 3-19-1383 rahuldati ja kohtuotsus on jõustunud, kuid vastustaja ei nõustu selle otsuse seisukohtadega. Otsus jäi edasi kaebamata vastustaja esindaja vahetusega seotud asjaolude tõttu. Sarnastel asjaoludel on halduskohus ja ringkonnakohus kohtuasjas 3-19-1386 jätnud kaebused rahuldamata.
Kohtu seisukoht
6.Vaidlus käsitleb püügivahendi parendamise toetust. Selle määramist reguleerib Eesti õiguses kalandusturu korraldamise seadus (KTKS) ning selle alusel antud maaeluministri 17.04.2017.a määrus nr 34 „Püügivahendi parendamise toetus“ (edaspidi meetme määrus, kehtis kaebajale toetuse määramise ja väljamaksmise ajal oma algses redaktsioonis). Pooled ei ole tuginenud sellele, et kohaldamisele kuuluv Eesti õigus oleks vastuolus asjaomase Euroopa Liidu õigusega.
7.Poolte vaidluse keskmes on küsimus, kas kaebajale hinnapakkumused teinud isikud ehk Avo Alas (tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana) ja Tambet Mere (tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana) on üksteisest ja kaebajast sõltumatud. Vastustaja väidab, et tegemist oli omavahel ja kaebajaga seotud isikutega. Vastustaja tugineb seejuures järgmistele asjaoludele: - isikud on omavahel esitanud võidukaid hinnapakkumusi; - isikud on teinud toetuse abil soetatud püügivahendite eest tasumisel omavahel järjestikuseid ülekandeid; - isikud on kantud üksteise kalapüügilubadele; - isikud on koordineerinud oma tegevust kalapüügil ning jaganud saaki ja tulu.
8.Meetme määruse § 6 sätestab järgmist: - lg 1: taotleja küsib toetatava tegevuse elluviimiseks üksteisest sõltumatute ettevõtjate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile; - lg 2: taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isiku käest TuMS § 8 tähenduses. Eeltoodu tähendab, et meetme määruse nõuete täitmiseks peavad pakkumused vastama samaaegselt kahele tingimusele: esiteks peavad pakkumuste esitajad olema üksteisest sõltumatud ettevõtjad ja teiseks ei tohi pakkumuste esitajad olla TuMS § 8 sätestatud viisil seotud toetuse taotlejaga. Tegemist on erinevate tingimustega. Vastustaja väidab vaidlustatud otsuses, et kaebaja on rikkunud mõlema tingimuse nõudeid.
9.TuMS § 8 lg 1 kohaselt on isikud omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Viidatud säte sisaldab 9-punktilist loetelu isikutest, keda igal juhul käsitletakse seotud isikutena, näiteks abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased (p 1), tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane (p 8), isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsiavõi osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest (p 6). Kaebajal ei ole õigus selles, et isikud saavad olla omavahel seotud ainult TuMS § 8 lg 1 p 1-9 nimetatud konkreetsetel viisidel. Säte ütleb selgelt, et isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Isikud võivad olla TuMS § 8 lg 1 tähenduses seotud ka juhul, kui neil on ühine majanduslik huvi muul kui loetelus toodud alusel või viisil. Kaebaja viitab Maksu- ja Tolliameti kodulehel antud selgitusele, milles öeldakse, et tulumaksuseadus annab seotud isikute mõistele lõpliku loetelu ja siit tulenevalt ei ole võimalik seotud isikute ringi muuta ega laiendada. Vastustaja ei olegi seda teinud. Vastustaja on kohaldanud TuMS § 8 lg 1 selle praeguses, alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis. Sätte praegu kehtivat sõnastust tsiteeris vastustaja kaebajale oma 11.08.2017.a kirjas (tl 64 pöördel). Kui kaebaja lähtus üksnes MTA kodulehel avaldatud ja tõepoolest mõnevõrra eksitavalt sõnastatud selgitusest, siis on see kaebaja riisiko.
10.Kaebaja esitas toetuse taotlemisel järgmised hinnapakkumused: - 4-meetrise mõrra soetamiseks: pakkumused tegid Avo Alas, Tambet Mere ja Raivo Viilik (tl 52, 54, 56), valitud parim hinnapakkumine Avo Alas (tl 49); - 3-meetrise mõrra soetamiseks: pakkumused tegid Tambet Mere, Raivo Viilik ja Avo Alas (tl 53, 55, 57), valitud parim hinnapakkumine Avo Alas (tl 48). Vastustaja väitel on Avo Alas ja Tambet Mere omavahel seotud isikud. Vastustaja viitab sellele, et need isikud on kantud teineteise kalapüügilubadele, on viinud neljal korral kokkuostu samades kogustes sama liiki kalu ning saanud kalade kokkuostjalt võrdses suuruses tasu (täpsemad andmed kontrollakti lk 13-15). Kohtu hinnangul on vastustaja nendest asjaoludest õigesti järeldanud, et Avo Alas ja Tambet Mere tegutsesid kooskõlastatult, tõenäoliselt püüdsid kala ühiselt ja jagasid saagi võrdselt. Eluliselt ei ole usutav, et näiteks 08.10.2018 püüdsid need isikud teineteisest sõltumatult kumbki 142 kg ahvenat, 22 kg särge, 14 kg vimba ja 19 kg ümarmudilat. Kui isikud tegutsesid oma majandustegevuses ühiselt ja kooskõlastatult, siis teostasid nad ühist majanduslikku huvi.
11.Vastustaja väitel on kaebaja ning pakkumused esitanud Avo Alas ja Tambet Mere samuti omavahel seotud isikuteks. Ka sellega tuleb nõustuda. Vastustaja toob välja, et ka kaebaja ja Avo Alas on kantud teineteise kalapüügilubadele ning saanud samal või järgnevatel päevadel kalade kokkuostjalt võrdses suuruses tasu (kontrollakti lk 13-14). Tegemist on otsuse eelmises punktis kirjeldatule sarnase olukorraga. Kaebaja selgitas vaidemenetluses kokkulangevust sellega, et talle ja Avo Alasele lubatud püügikogused on samad. See ei saa aga seletada summade kattumist sendi pealt. Kaebaja esitatud andmed isikute püütud kalade koguse kohta (tl 150-151) ei näita ühtki liiki kalade puhul täpselt samu koguseid.
12.TuMS § 8 lg 1 praegu kehtiva redaktsiooni seletuskirja põhjal (kättesaadav www.riigikogu.ee, algselt eelnõu 723 SE, liidetuna 936 SE) sätestatakse üldisem isikute seotuse määratlus, mille kohaselt on isikud seotud ühise majandusliku huvi või valitseva mõju kaudu. Ühise majandusliku huvi puhul tegutsevad isikud ühise eesmärgi nimel, annavad näiteks mõlemad oma panuse toote või teenuse väljatöötamisse, valmistamisse või turule toomisesse, sõlmivad omavahel kulude jagamise kokkuleppeid, sõlmivad kokkuleppeid eesmärgiga hoiduda kõrvale maksukohustuste täitmisest. Ühise majandusliku huvi avaldumiseks saab pidada otsuse punktis 10-11 toodut. Kohtu hinnangul võib ühise majandusliku huvi avaldumiseks pidada ka seda, kui isikud tegutsesid ühiselt toetuse saamise tingimuste näilise täitmise eesmärgil. Kontrolliaruandes on välja toodud, et Avo Alase toetusetaotluses esitasid hinnapakkumused Tambet Mere (võitja), Kalev Põld ja Raivo Viilik, Tambet Mere toetusetaotluses esitasid hinnapakkumused Kalev Põld (võitja), Mati Audova ja Avo Alas ning Kalev Põllu toetusetaotluses esitasid hinnapakkumused Avo Alas (võitja), Tambet Mere ja Raivo Viilik. Kaebaja, Avo Alase ja Tambet Mere esitatud hinnapakkumused on küsitud peamiselt teineteiselt. Igaüks neist võitis ühe pakkumise ja sai valmistada toetusega finantseeritud püügivahendid ühele nende seast. Sõltumatute pakkumuste korral ei saa sellise olukorra tekkimist pidada eluliselt usutavaks. Vastustaja viitas kontrollaktis ka arusaamatult suurtele erinevustele sama eseme ehk 4 m mõrra valmistamiseks kavandatud töötundide arvus. Eeltoodu viitab sellele, et kaebaja, Avo Alas ja Tambet Mere tegutsesid kooskõlastatult eesmärgiga luua olukord, kus igaüks neist saab toetuse abil omandada soovitud püügivahendid ning ühtlasi valmistada ühele neist toetusega finantseeritud püügivahendid.
Kaebaja, Avo Alas ja Tambet Mere tegutsesid kooskõlastatult ka püügivahendite eest tasumisel (vt otsuse punkti 16).
13.Õige ei ole kaebaja väide, et vastustaja kontrollis taotluse menetluse käigus isikute seotust samadel alustel kui täiendava kontrolli käigus. PRIA esitas 11.08.2017 kaebajale küsimusi (tl 64 - 65). Vastuseks kaebajale ja teistele isikutel esitatud küsimusele saatis MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu 16.08.2017 PRIA-le selgituse (tl 62) ning 13.09.2017 esitas kaebaja omapoolse selgituse (tl 70). Küsimus ja selgitused käsitlesid üksnes asjaolu, et isikud olid kantud üksteise kalapüügilubadele. Sellest üksi ei oleks tõepoolest piisanud, et isikuid seotuks pidada. Vaidlustatud otsuses ja kontrollaktis tugines vastustaja aga lisaks mitmete muude asjaolude kogumile. Kaebaja peab oluliseks seda, et isikud on igaüks eraldi registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, deklareerivad oma tulud ja kulud ise ning samale kalapüügiloale kantud isikute vahel ei ole lepingulisi suhteid. See ei tähenda, et isikud ei või olla TuMS § 8 lg 1 tähenduses seotud. Vastupidi - kui isikud oleksid ühiselt moodustanud ja registreerinud äriühingu või deklareeriksid ühiselt tulud ja kulud, siis puuduks üldse vajadus TuMS § 8 lg 1 kohaldamiseks, sest tegemist oleks nende ühise ettevõttega.
14.Kokkuvõttes peab kohus põhjendatuks vastustaja järeldust, et kaebaja, Avo Alas ja Tambet Mere omasid ühist majanduslikku huvi. Avo Alase ja Tambet Mere hinnapakkumused kaebajale rikuvad nii meetme määruse § 6 lg 1 kui ka lg 2 - Avo Alas ja Tambet Mere ei ole üksteisest sõltumatud ettevõtjad ning on kaebajaga seotud isikud TuMS § 8 tähenduses.
15.Meetme määruse § 3 näeb ette, et omafinantseeringu minimaalne määr on 20 protsenti abikõlblike kulude maksumusest. Meetme määruse § 10 lg 2 kohaselt peab toetuse saaja olema soetatud vara vastu võtnud ja selle eest tasunud. Töö, mille kulude hüvitamiseks taotletakse toetuse maksmist, peab olema lõpetatud ning toetuse saaja peab olema selle vastu võtnud ja selle eest tasunud.
16.Vastustaja kirjeldas kontrollaktis kaebaja, Avo Alase ja Tambet Mere vahelisi makseid toetuse abil soetatud püügivahendite eest tasumisel (kontrollakti p 4.3, lk 10-12). Esimesel ringil liikus 10 000 euro suurune rahasumma 17.05.2018 Avo Alaselt Tambet Merele, sealt 18.05.2018 kaebajale, sealt 21.05.2018 tagasi Avo Alasele. Teisel ringil liikus 8720 eurot 21.05.2018 Avo Alaselt Tambet Merele, sealt 22.05.2018 kaebajale, kes tasus 22.05.2018 7934 eurot Avo Alasele. Lisaks tasus kaebaja 28.05.2018 muul alusel Avo Alasele 786 eurot. Kaebaja konto väljavõtte (tl 107-108) põhjal oli kaebaja konto jääk 18.05.2018 seisuga 176,95 eurot, 21.05.2018 laekus Tambet Merelt 10 000 eurot, samal päeval kandis kaebaja Avo Alasele 10 000 eurot ning 21.05.2018 lõppjääk oli 172,95 eurot. 22.05.2018 laekus kaebajale Tambet Merelt 8720 eurot ning kaebaja kandis Avo Alasele 7934 eurot. Eeltoodu tõendab vastustaja väidet, et kaebaja, Avo Alase ja Tambet Mere vahel ringles üks ja seesama rahasumma ning ilma selle summata ei oleks kaebajal olnud võimalust tasuda soetatud püügivahendite eest meetme määruses ette nähtud viisil. Kaebaja on täitnud kunstlikult kohustuse kogu abikõlbulik kulu, sh nõutav omafinantseering enne toetuse väljamaksmist tasuda. Tasumise kunstlikkust ei kõrvalda see, et isikud tegid ülekanded üksteisele väljastatud arvete alusel ning et kaebaja tegi ülekanded tema kontole laekunud raha arvel. See ei muuda asjaolu,
et lõpptulemusena sai Avo Alas tagasi algselt tema kontol olnud ja vahepeal teiste isikute kontodel ringelnud raha ning majanduslikult ühegi isiku olukord ei muutunud. Kohus nõustub vastustajaga, et tegelik majanduslik sisu tehingutel puudus.
17.Tähtsust ei oma see, kas kaebajal võis omafinantseeringu tasumiseks vajalik summa olla olemas sularahas. Meetme määruse § 5 p 6 alusel ei ole sularahas tehtud kulutus abikõlbulik. Sama määruse § 10 lg 5 p 1 kohaselt tuli toetuse maksmiseks esitada abikõlbliku kulu maksmist tõendav maksekorraldus või pangakonto väljavõte. Kaebajal oli õigusaktist tulenev kohustus tasuda pangakontolt tehtud ülekandega. Vastustajal ei olnud kohustust välja selgitada, kas kaebajal võis tasumiseks vajalik summa olla olemas sularahas. Kui kaebaja soovis sularahas saadud tulu kasutada omafinantseeringu tasumiseks, siis oleks see tulnud maksta pangakontole. Seda kaebaja teinud ei ole. Kohus hindab tegelikult tehtud toimingute õiguspärasust, mitte hüpoteetiliselt võimalike tegevuste õiguspärasust, mis tegelikkuses aset leidnud ei ole.
18.Kohus nõustub sellega, et mitte kõik kontrollaktis välja toodud vastustaja argumendid ei ole samavõrd kaalukad. Näiteks ei saa ülemäärast tähtsust omistada dokumentide vormistusele või sellele, et haldusmenetluses abistas isikuid sama nõuandja või konsultant. Ka eraldi võetuna vähest kaalu omavad argumendid võivad aga olla asjakohased ja omada tähtsust asjaolude kogumis. Asjaolude kogumi alusel tehtud vastustaja järeldusi ei lükka ümber see, kui mõne asjaolu kaal eraldi võetuna on väike või kui sellest asjaolust üksi ei oleks sama järeldust teha saanud.
19.KTKS § 32 lg 3 p 1 alusel tunnistatakse fondi toetuse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud. KTKS § 30 lg 9 p 1 ja 3 järgi jäetakse taotlus rahuldamata muuhulgas järgmistel juhtudel: - fondi toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele; - taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. KTKS § 53 lg 1 sätestab, et kui pärast fondi toetuse väljamaksmist selgub, et toetus on eeskirjade eiramise tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetus toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 508/2014 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 art 99 „Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid“ lg 2 näeb ette, et liikmesriigid määravad kindlaks korrektsiooni summa, mis on proportsionaalne toetusesaajapoolse kohustuste täitmata jätmise või õigusrikkumise olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning sellega, kui tähtis on EMKFi toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks. Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 „Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta“ art 4 lg 3 ütleb, et kui tehakse kindlaks, et taotletakse soodustusi, mis ei vasta kohaldatava ühenduse õiguse eesmärkidele, luues kunstlikult selle soodustuse saamiseks nõutavad tingimused, siis vastavalt juhtudele soodustust kas ei anta või võetakse see ära.
20.On tõsi, et vaidlustatud otsuse põhjendused toetuse täieliku tagasinõudmise kohta on napid. Vastustaja sellekohased põhjendused (vaidlustatud otsuse lk 4-5) koosnevad valdavas osas õigusaktide tsiteerimisest. Siiski on arusaadav, et vastustaja tugines sellele, et tuvastatud
asjaoludel oleks toetus jäänud algusest peale määramata ja välja maksmata ning toetuse saamise tingimuste kunstliku täitmise korral näeb Euroopa Liidu õigus ette toetuse äravõtmise. Kohus peab neid põhjendusi praeguse vaidluse asjaoludel piisavaks ning nõustub vastustajaga, et proportsionaalne on kaebajale määratud toetuse täielik tagasinõudmine. Kaebaja ei täitnud toetuse määramise ega väljamaksmise eeldusi. Tegemist ei ole kaebaja eksimuse või hooletusega. Kaebaja on teadlikult loonud olukorra, kus talle toetuse määramise ja väljamaksmise tingimused, sh kolme sõltumatu ettevõtja pakkumuse ja omafinantseeringu olemasolu olid täidetud ainult näiliselt. Sellises olukorras kohaldub määruse nr 2988/95 art 4 lg 3, mis näeb ette toetuse tagasinõudmise.
21.Tartu Halduskohus tegi 18.11.2019 otsuse kohtuasjas 3-19-1383, see on Tambet Mere kaebus PRIA 14.03.2019.a otsuse nr 17-6/19/190 ja 20.06.2019.a vaideotsuse nr 17-4/19/2-1 tühistamiseks. Kohus rahuldas kaebuse. Kohus leidis muuhulgas, et PRIA ei ole tõendanud, et Tambet Mere, Avo Alas ja Kalev Põld on seotud isikud TuMS § 8 mõttes. Kohtuotsus on jõustunud. Kaebaja ei olnud menetlusosaline kohtuasjas 3-19-1383 ning see kohtuotsus ei ole praeguse vaidluse lahendamisel pooltele ega kohtule siduv. Kohus teeb igas kohtuasjas järeldused lähtudes vastavas asjas menetlusosaliste poolt esile toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest.
22.Kokkuvõttes on vastustaja kohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et kaebaja rikkus kolme võrreldava hinnapakkumuse nõuet meetme määruse § 6 lg 1 ja 2 tähenduses ning abikõlbliku kulu, sh omafinantseeringu tasumise nõuet meetme määruse § 3 ja § 10 lg 2 tähenduses. Vaidlustatud otsus on õiguspärane nii toetuse määramise tühistamise kui ka toetuse tagasinõudmise osas. Kaebaja väited ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
23.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
24.Kohus kohaldas 29.07.2019.a määrusega käesolevas asjas esialgset õiguskaitset ning peatas vaidlustatud otsuse täitmise kuni 28.08.2019. Pooled esialgse õiguskaitse kohaldamist ei vaidlustanud ning see pikenes HKMS § 252 lg 4 alusel. HKMS § 249 lg 4 kohaselt kehtib esialgne õiguskaitse edasi kuni kohtumenetluse lõppemiseni (menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni).
25.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.