Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 27.08.2020, Tartu 3-20-1252 G.K. ja T.T. kaebus haridus- ja teadusministri 01.06.2020. a käskkirja nr 1.1-2/20/128 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 07.07.2020. a määrus G.K. ja T.T. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebajad/määruskaebuse esitajad G.K. ja T.T. Volitatud esindaja Arvo Junti Vastustaja Haridus- ja Teadusministeerium Kolmas isik OÜ ESTEETIKA JA TANTSUKOOL Volitatud esindajad v.adv. Aivar Pilv, v.adv. Epp Lumiste
RESOLUTSIOON
1.Jätta G.K. ja T.T. määruskaebus Tartu Halduskohtu 07.07.2020. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale läbi vaatamata.
2.Jätta G.K. ja T.T. määruskaebus Tartu Halduskohtu 07.07.2020. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.07.2020. a määrus resolutsiooni punktide 1 ja 3 osas muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale osas, milles määruskaebus jäi läbi vaatamata halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2 tühistamiseks ning rahuldamata halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ ESTEETIKA JA TANTSUKOOL esitas 21.05.2020 Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) taotluse eralasteaiale Tiki-Triki õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks tegevusloa väljastamiseks koolieelses lasteasutuses Rae vallas.
2.Haridus- ja teadusminister andis 01.06.2020. a käskkirjaga nr 1.1-2/20/128 tegevusloa OÜ ESTEETIKA JA TANTSUKOOL eralasteaiale Eralasteaed Tiki-Triki õppe korraldamiseks koolieelses lasteasutuses Rae vallas, võttes aluseks erakooliseaduse (EraKS) § 5 lg 2 ja § 54 lg 1 ning OÜ ESTEETIKA JA TANTSUKOOL 21.05.2020. a taotluse.
3.G.K. ja T.T. esitasid 30.06.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nad palusid tühistada haridus- ja teadusministri 01.06.2020. a käskkiri nr 1.1-2/20/128. Veel palusid kaebajad kaasata menetlusse haldusorganina Rae valla ning peatada 01.06.2020. a käskkirja täitmine kuni otsuse jõustumiseni käesolevas asjas. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse põhjendused: Kohane on tühistamiskaebus, kuna ainult läbi tegevusloa tühistamise on võimalik, et eralasteaed tegevust ei alustaks. Lasteasutuse tegutsemiskohaks on Harju maakond, Rae vald, Peetri alevik, Salu tee 8, milleni viib tupiktee. Hoone asub kaebajatele kuuluva elamukinnistu (xxx) naaberalal. Ehitis on ehitisregistri andmetel üksikelamu, sihtotstarbega 100% elamumaa. Laste arv võib lasteaiarühmas ulatuda kuni 20 lapseni ning planeeritud on kahe rühma jagu lasteaiakohti, mis tooks kaasa rohke liiklusvoo, täiendavate parkimiskohtade vajaduse ja müra, langeks elukeskkonna kvaliteet ja kinnisvara väärtus. Koolieelse lasteasutusena kasutamiseks on elamut laiendatud, välisilmet on muudetud, ümberehitustööde järgselt ei vasta elamu ehitusloa aluseks olevale projektile. Võib eeldada, et elamu sees on ka toimunud või toimuvad ehitustööd. Kohalik omavalitsus (KOV) on väljendanud vastuseisu eralasteaia avamisele. Välja ei ole selgitatud kõiki asjaolusid, kaalutlusõigust ei ole rakendatud kohaselt, haldusakt on puudustega ning rikutud on huvitatud isikute kaasamise kohustust ja õigust ärakuulamisele. Ka rikub haldusakt kaebajate põhiseaduslikku õigust piiranguteta kasutada enda varalisi õigusi. Käskkirja kehtivus enne kohtuotsuse jõustumist tekitaks osapoolte vahel mittevajalikke pingeid.
4.HTM palus 06.07.2020. a seisukohas jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Seisukoha põhjendused: Kaebuses esitatud küsimuste lahendamine on KOV-i pädevuses. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine võib kaasa tuua olukorra, kus koolieelne lasteasutus ei saa tegevusega õppeaasta alguses alustada, mis kahjustab nende laste vanemate õigusselgust ja -kindlust, kes on arvestanud, et nende lastel on lasteaiakoht. Väikeelamute maal elavatel isikutel ei saa tekkida õiguskindlust, et piirkonda lasteaeda ei rajata. Nõudlus lasteaiakohtade järgi on suur. Tegevusloa tühistamine piiraks kolmanda isiku õigust tegutseda olulisemalt laiemalt kui kaebajate viidatud ulatuses. Tegevusloa kontrollieseme nõudeks ei ole asutuse maa sihtotstarve. Ainus ruumidega seonduv kontrollieseme nõue on, et tegevusluba antaks isikule, kui tema õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia asjaomase taseme õppe ja vastab õppekava vajadustele. Tegevusluba väljastati, kuna kõik kontrolliesemesse kuuluvad nõuded on täidetud.
5.OÜ ESTEETIKA JA TANTSUKOOL palus 06.07.2020. a seisukohas jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Seisukoha põhjendused: Osapoolte vaheliste pingete tekkimine on ebameeldivus, mille talumine kohtumenetluse ajal ei ole piisav esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamiseks. Samuti on ajutised ebameeldivused, mida kaebajad peavad taluma, nagu liikluskoormuse võimalik suurenemine ja lastega kaasnev elavaloomulisus. Kaebajad pidid kinnistut soetades arvestama Rae valla planeerimisotsuste võimaliku ajas muutumisega. Koostöös Rae vallaga on kokku lepitud, et lapsevanemad pargivad autod enne tupiktänavale pööramist. Lapsi ei tooda lasteaeda samaaegselt ja kõik lapsed ei käi igapäevaselt lasteaias. Seega ei suureneks kaebajate elamu ees liikluskoormus märkimisväärselt. Pääste- ja Terviseamet asusid seisukohale, et elamu sobib eralasteaia tegevuseks. Kaebuses esitatud väited ei kuulu tegevusloa kontrolliesemesse ning HTM-il puudus kohustus tegevusloa menetlusse kaebajaid kaasata. Rae valla lastele lasteaiakoha loomine ja eralasteaia teenuse osutamine on oluline avalik huvi. Lasteaia asutamine ei mõjuta kaebajate omandiõiguse teostamist.
6.Tartu Halduskohus tagastas 07.07.2020. a määrusega kaebajate kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis kaebajate taotluse Rae valla menetlusse kaasamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni
p 2) ja kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) HTM ei pea tegevusloa andmise otsustamisel kontrollima, kas maad, millel hoone asub, kasutatakse kooskõlas sihtotstarbega, kas hoone vastab ehitus- ja kasutusloa aluseks olevale ehitusprojektile vms. Kaebajate nimetatud etteheited ei seondu tegevusloa kontrolliesemega. Kaebajad ei väida, et hoone ja maa-ala sisustus on puudulik või täidetud ei ole õigusaktidega kehtestatud tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuded, mille on Terviseamet 21.05.2020. a tervisohutuse hinnangus nr 12.5-1/20/346-2 ja Päästeamet 15.05.2020. a tõendis nr 7.2-2.1/5066-1 täidetuks lugenud. EraKS § 5 lg 2 sõnastus kinnitab, et tegevusluba ei anta konkreetses asukohas teenuse osutamiseks. Seega kontrolliese ei hõlma konkreetse kinnistu kasutusõigusega seonduvat. Kuna kaebajate kirjeldatud puudused ei ole EraKS §-s 55 sätestatud tegevusloa kontrolliesemeks, ei saa haldusakt kaebajate subjektiivseid õigusi riivata. Kaebajatel on kaebuses kirjeldatud etteheidete osas võimalik pöörduda KOV-i poole, nt kolmanda isiku suhtes ehitusjärelevalve teostamiseks või planeerimisseadusest kinnipidamise kontrollimiseks (ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2). Tegemist ei ole olukorraga, mil tuleks kaebajatele tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid tegevusloa vaidlustamiseks, mistõttu kaebus tagastati halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebuse tagastamise tõttu puudus vajadus lahendada kaebajate taotlust Rae valla menetlusse kaasamiseks, mistõttu jäeti taotlus läbi vaatamata. 2) Kaebajate kirjeldatud liikluskoormuse ja mürasaaste suurenemine saab kaebajatele tekitada väheseid ebamugavusi. Kolmanda isiku kinnitusel on välja töötatud liikluskorralduslik lahendus, millest tulenevalt ei saa koormuse suurenemisest tingitud negatiivsed mõjud olla märkimisväärsed (kolmanda isiku 20.05.2020. a kaaskiri KOV-i arvamusele). Ka laste põhjustatavat müra ja menetlusosaliste vahelisi pingeid ei saa pidada kaebajatele ülemääraseid ebameeldivusi tekitavateks. HTM kinnitusel on Rae vallas lasteaiakohtade järgi suur nõudlus. Eeltoodut kinnitab Rae Vallavalitsus 07.05.2020. a arvamuses nr 10-6/4422-1. Lasteaiakohtade loomine ja kohalikele elanikele lasteaiateenuse võimalikult kodu lähedal osutamine on oluline avalik huvi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine pärsiks oluliselt kolmanda isiku majandustegevust ning oleks olulisel määral vastuolus avaliku huvi ja puudutatud isikute õigustega. Seetõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.G.K. ja T.T. esitasid 22.07.2020 määruskaebuse, milles nad paluvad tühistada Tartu Halduskohtu 07.07.2020. a määrus ja teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse, kaasata menetlusse Rae vald ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse põhjendused: 1) Käskkiri riivab kaebajate subjektiivseid õigusi, sest seda rakendatakse kaebajaid puudutavas mõjuulatuses. Eralasteaia tegevus seab piirangud kaebajate kinnistu vabale valdamisele ja kasutamisele. Kaebajate esitatu puudutab otseselt käskkirja alusel välja antud tegevusloa kontrollieset. Kui HTM tegevusluba annab õiguse tegutseda ükskõik millises asukohas KOV-i haldusterritooriumil, on EraKS § 54 lg 2 p 7 sisutühi säte. Ehitisregistrist nähtuvalt ei ole Salu tee 8 üksikelamus toimunud ümberehitustöid puudutavat dokumentatsiooni esitatud. Kui kolmas isik esitas eralasteaia ruumide tervisekaitsenõuetele vastavuse hindamiseks üksikelamu ehitusprojekti, ei saa see sisaldada eralasteaiale, vaid üksikelamule tulenevaid erinõudeid. Avalikest registritest nähtuvalt ei ole Salu tee ala hõlmavat detailplaneeringut kehtetuks tunnistatud ega seda taotletud. Tiki-Triki lasteasutuse hooned ei vasta EhS-ga kehtestatud nõuetele, mistõttu need ei saa vastata tervisekaitsenõuetele. Salu tee 8 kinnistu omanik pidi arvesse võtma, et tegevusluba ei anna konkreetse maa kasutussihtotstarbe muutmiseta õigust rajada elamumaale äriasutust, teha konkreetse elamu sees ja väljas ehitustöid KOV-i nõusolekuta, korralist dokumentatsiooni esitamata, jättes naaberkinnistuomanikud ehitustegevusest teavitamata ja nõusolekut küsimata (EhS § 12 lg 3). Loamenetlusse tulnuks
kaasata naaberkinnistute omanikud. Tegevusluba on peatatav ja kehtetuks tunnistatav (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 43; EraKS § 56). Kaebuse tagastamine on ennatlik. Rae vallale ei antud seisukoha esitamise võimalust. 2) KOV ei ole tellinud eralasteaia teenust kolmandatelt isikutelt, mistõttu avalikule huvile viitamine kellegi äritegevuse arendamisel ei ole kohane. Ükski isik ei saa omada õigustatud ootust eralasteaia avamisele, kui selle loomise sisulised ja õiguslikud alused puuduvad. Salu tee piirkonna elanike õigustatud ootus on, et senine elukeskkond säiliks. Liiklusseadust rikkumata ei ole võimalik Salu teel ega tupikteel laste toomiseks lasteaeda parkida. Avalike huvidega, eelkõige Salu piirkonna elanike huvidega, ei ole kooskõlas ühe kinnistuomaniku äriline tegevus elamupiirkonnas, mille realiseerimine muudab m.h elamupiirkonna liiklusolukorra põhjendamatult oluliselt raskemaks.
8.HTM esitas 19.08.2020 vastuse määruskaebusele, milles ta nõustub Tartu Halduskohtu määrusega. Seisukoha põhjendused: Kaebuses kirjeldatud küsimuste lahendamine on KOV-i pädevuses. Tegevusloa andmise üle otsustamisel saab HTM kaaluda üksnes asjaolusid, mis kuuluvad tegevusloa kontrolliesemesse. HTM kontroll saab piirduda sellega, kas õppemateriaalne baas vastab õppekava vajadustele. HTM saab ärakuulamist rakendada üksnes asjaolude osas, mis kuuluvad EraKS § 55 alusel tegevusloa kontrolliesemesse. HTM-il ei ole pädevust hinnata, kas ehitise kasutusluba on õiguspärane või kas Tervise- või Päästeameti antud ohutushinnang on kooskõlas õigusaktidega. HTM ei saa lahendada tegevusloa kaudu planeeringutega seotud probleeme, EhS-ist tulenevate nõuete lahendamist või tagada liiklusohutust. KOV-i arvamus ei kuulu EraKS-i mõttes tegevusloa kontrolliesemesse. Kehtiv regulatsioon võimaldab lapsehoiukohti tagada erasektori kaasamise teel. Rae vallas on suur nõudlus lasteaiakohtade järele ning avalikke huve arvestades peab arvestama kõikide elanike huve teenuste tagamiseks.
9.OÜ ESTEETIKA JA TANTSUKOOL esitas 19.08.2020 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta kaebajate määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.07.2020. a määrus muutmata. Seisukoha põhjendused: Tegevusloa kontrolliesemeks ei ole hoone planeeringujärgse kasutamisega seonduv ega KOV-i territooriumil parkimiskorraldus. Menetlusse ei tulnud kaasata naabreid ega KOV-i (EraKS § 54 lg 6, § 55). Salu tee 8 kinnistul eralasteaia pidamine ei riiva kaebajate õigust omandit kasutada, käsutada ega vallata. HTM ei pidanud andma hinnangut ümberehitustöödele ega ehituse kasutamise otstarbele EhS-i mõistes. EhS-i nõuete rikkumise üle teostab järelevalvet KOV. Kaebeõiguse puudumine on kahtlusteta selge. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eelduseid ei esine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohtu menetluses on kaebajate määruskaebus Tartu Halduskohtu 07.07.2020. a määruse peale, mille resolutsiooni p-i 1 kohaselt tagastati kaebajate kaebus; resolutsiooni p-i 2 kohaselt jäeti läbi vaatamata kaebajate taotlus Rae valla menetlusse kaasamiseks ning resolutsiooni p-i 3 kohaselt jäeti rahuldamata kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebajate määruskaebuse osas halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 2 peale (I), seejärel halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 (II) ja p-i 3 (III) peale ning viimaks lahendab menetlusosaliste taotlused (IV). I
11.Kaebajad palusid kaebuses kaasata menetlusse haldusorganina Rae vald. Halduskohus leidis vaidlustatud määruses (p 11), et kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebajate taotlust Rae valla menetlusse kaasamiseks, mistõttu jättis taotluse läbi vaatamata.
12.HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. HKMS ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust, kui kohus jätab menetlusosalise taotluse haldusorgani kaasamiseks rahuldamata või läbi vaatamata. Samuti ei ole sellise määruse puhul tegemist määrusega, mis takistaks asja edasist menetlust. Kuna halduskohtu 07.07.2020. a määrus ei ole resolutsiooni p-i 2 osas vaidlustatav ega takista asja edasist menetlust, siis võttis ringkonnakohus 06.08.2020. a määrusega (tl 108-108p) ekslikult menetlusse kaebajate määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.07.2020. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale.
13.HKMS § 203 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 3 p 6 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. HKMS § 190 sätestab, et kui HKMS § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg-tes 4-7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. HKMS § 187 lg 3 p-st 6 koostoimes §-ga 190 ja § 203 lg-ga 2 tuleneb ringkonnakohtu õigus jätta määruskaebus läbi vaatamata, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamist õigust.
14.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebajate määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.07.2020. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale läbi vaatamata.
15.Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada kaebajatele, et HKMS § 24 lg 1 sätestab, et halduskohus võib arvamuse andmiseks kaasata menetlusse haldusorgani. Haldusorgani kaasamise otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel, arvestades konkreetse asja eripära (RKHK 19.05.2008. a otsus nr 3-3-1-61-07, p 25). Seega ei ole kohtul kohustust haldusorganit menetlusse kaasata. II
16.Ringkonnakohus leiab, et kaebajate määruskaebus Tartu Halduskohtu 07.07.2020. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Kaebajate väitel puudutab nende poolt esitatu otseselt HTM-i käskkirja alusel välja antud tegevusloa kontrollieset. Ringkonnakohus kaebajatega ei nõustu. Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 1 lg 1 kohaselt koolieelne lasteasutus on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. KELS § 4 lg 1 kohaselt lasteasutused jagunevad munitsipaal- ja eralasteasutusteks. EraKS § 2 lg 2 p 1 järgi on erakooliks koolieelne lasteasutus. EraKS § 5 lg 1 p 1 kohaselt peab ettevõtjal olema tegevusluba õppetöö läbiviimiseks EraKS § 2 lg-s 2 nimetatud erakoolis. EraKS § 5 lg 2 kohaselt tegevusluba annab ettevõtjale õiguse õppetöö läbiviimiseks tegevusloal märgitud õppekava alusel, haridustaseme piires ja omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Tegevusloa lasteaias õppetöö läbiviimiseks väljastab HTM (EraKS § 54 lg 1). Andmed ja dokumendid, mis tuleb tegevusloa taotluses
HTM-le esitada, on sätestatud MSÜS § 19 lg-s 2 ja EraKS § 54 lg-s 2. HTM väljastab tegevusloa, kui isik vastab EraKS §-s 55 „Tegevusloa kontrolliese“ sätestatud nõuetele, milleks on: 1) õppekavas õppe eesmärgiks seatud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad; 2) õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia asjaomase taseme õpet ning vastab õppekava vajadustele; 3) arengukavast lähtuvalt on tagatud erakooli jätkusuutlikkus; 4) erakooli direktor vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele; 5) erakool on täitnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) tulenevad eriliiki isikuandmete töötlemise nõuded; 6) erakooli pidaja ja erakool vastavad käesoleva seadusega erakooli pidamisele kehtestatud nõuetele. Eeltoodule tuginedes nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebajate kirjeldatud ehitise ehitamist ja planeerimist reguleerivatele õigusaktidele vastavuse kontrollimine ei ole tegevusloa kontrolliesemeks. Analoogselt kaebuses väidetuga ei seondu ka määruskaebuses toodud kaebajate samased väited tegevusloa kontrolliesemega. Halduskohus märkis määruses asjakohaselt, et kaebajatel on kaebuses kirjeldatud etteheidete, mis korduvad ka määruskaebuses, osas võimalik pöörduda KOV-i poole ehitusjärelevalve teostamiseks ja planeerimisseadusest kinnipidamise kontrollimiseks (EhS § 130 lg 2). Tegevusloa andmine kolmandale isikule ei sea mingeid piiranguid kaebajate kinnistu valdamisele ja kasutamisele. Kaebajate sellekohane väide on põhjendamatu.
18.Õigusaktidega kehtestatud tervisekaitse- ja tuleohutusnõuded lugesid täidetuks Terviseamet 21.05.2020. a terviseohutuse hinnangus (tl 81-81p) ja Päästeamet 15.05.2020. a tõendis (tl 79). Terviseameti terviseohutuse hinnangu kohaselt toimus terviseohutuse hindamine muuhulgas vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.10.2011. a määrusele nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ (määrus nr 131). Terviseamet märkis, et eralasteaia Tiki-Triki kasutatavad ruumid, ruumide sisustus ja maa-ala aadressil Salu tee 8, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa vastavad kehtivatele tervisekaitsenõuetele. Ringkonnakohus, nõustudes kolmanda isiku vastuses määruskaebusele märgituga, leiab, et määruse nr 131 §-s 6 nimetatud nõuded lasteasutuse hoonele ja ruumidele ei ole seotud määruskaebuses esile toodud hoone kasutusotstarbega või projekti järgse ehitamisega.
19.EraKS §-s 55 sätestatust lähtudes ei kuulu KOV-i arvamus EraKS-i mõttes tegevusloa kontrolliesemesse. EraKS § 54 lg 7 kohaselt HTM üksnes teatab tegevusloa andmisest vallavõi linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil erakool tegutseb. Seega HTM-l ei olnud kohustust anda Rae vallale võimalust esitada seisukoht tegevusloa taotluse osas.
20.Kõike eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus tagastas kaebajate kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. III
21.Ringkonnakohus leiab, et kaebajate määruskaebus Tartu Halduskohtu 07.07.2020. a määruse resolutsiooni p-i 3 peale tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud
määruses õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest normidest ja põhimõtetest esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel, leides, et kaebajate argumendid ei ole piisavalt kaalukad esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mille pinnalt tuleks asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
23.Kolmanda isiku kinnitusel (06.07.2020. a seisukoha p 2.3.3, tl 90-93p; 20.05.2020. a kaaskiri KOV-i arvamusele, tl 85) on koostöös Rae vallaga välja töötatud liikluskorralduslik lahendus, mille kohaselt autod ei pargi lasteaia ette, vaid jätavad autod enne tupiktänavale pööramist. Kolmanda isiku kinnitusel on ta KOV-ga kokku leppinud suunava sildi paigaldamise. Kolmas isik esitas halduskohtule ka foto liikluskorraldust suunava liiklusmärgi kohta (tl 96p). Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust nõustuda kaebajate väidetuga, et liiklusolukord muutub oluliselt raskemaks.
24.HTM märgib vastuses määruskaebusele õigesti, et kehtiv regulatsioon võimaldab lapsehoiukohti tagada erasektori kaasamise teel. Nimelt sätestab KELS § 4 lg 1 selgelt, et lasteasutused on nii munitsipaal- kui ka eralasteasutused. Kaebajad ei vaidlusta asjaolu, et Rae vallas on nõudlus lasteaiakohtade järele suur. Eeltoodut kinnitas nii HTM (06.07.2020. a seisukoha p 2, tl 31-33) kui ka Rae vald (arvamus kolmandale isikule, tl 8). Rae vald märkis enda arvamuses, et ta toetab põhimõtteliselt eralasteaedade rajamist Rae valda, lahendamaks lasteaiakohtade puudust. Seega on sisutu kaebaja väide, et KOV ei ole tellinud eralasteaia teenust kolmandatelt isikutelt.
25.Kõike eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatult rahuldamata. IV
26.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebajate määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.07.2020. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale rahuldamata ning halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 osas muutmata.
27.Kolmas isik palub vastuses määruskaebusele määrata kindlaks menetluskulude suurus ja jaotus ning jätta kõik haldusasja menetluskulud kaebajate kanda. Kolmas isik ei esitanud koos määruskaebusega ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 210 lg 42 kohaselt kui ringkonnakohus ei ole enne menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamist andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, võib menetlusosaline esitada need ringkonnakohtule koos taotlusega menetluskulude kohta täiendava määruse tegemiseks kümne päeva jooksul ringkonnakohtu määruse kättetoimetamisest arvates.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.