Gerly Kreegi (Kreek) ja Tarmo Tamme (Tamm) kaebus haridus- ja teadusministri 1. juuni 2020. a käskkirja nr 1.1-2/20/128 tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Gerly Kreegi ja Tarmo Tamme kaebus.
2.Jätta Gerly Kreegi ja Tarmo Tamme taotlus Rae valla menetlusse kaasamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Gerly Kreegi ja Tarmo Tamme esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Haridus- ja teadusminister andis 1. juuni 2020. a käskkirjaga nr 1.1-2/20/128 tegevusloa Osaühingu ESTEETIKA JA TANTSUKOOL eralasteaiale Eralasteaed Tiki-Triki õppe korraldamiseks koolieelses lasteasutuses Rae vallas.
2.Gerly Kreek ja Tarmo Tamm (kaebajad) esitasid Tartu Halduskohtule 30. juunil 2020 kaebuse haridus- ja teadusministri 1. juuni 2020. a käskkirja nr 1.1-2/20/128 tühistamiseks. Kaebuses on esitatud taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebajad põhjendavad, et vaidlustatud käskkirja kehtivus enne kohtuotsuse jõustumist tekitaks osapoolte vahel mittevajalikke pingeid. Vaidlusaluse tegevusloaga on antud Osaühingule ESTEETIKA JA TANTSUKOOL õigus rajada lastead aadressile Harju maakond, Rae vald, Peetri alevik, Salu tee 8. Laste arv võib lasteaiarühmas ulatuda kuni 20 lapseni ning planeeritud on kahe rühma jagu lasteaiakohti. Hoone, kuhu lasteaeda soovitakse asutada, asub planeeringute järgselt üksikelamutelele ette nähtud alal tupiktänavas ning mitte haridusehitise maaks mõeldud ärimaal. Hoone asub kaebajatele kuuluva elamukinnistu (Harju maakond, Rae vald, Peetri alevik, Salu tee 12) naaberalal. Lasteaia asutamine tooks kaasa rohke liiklusvoo, täiendavate parkimiskohtade vajaduse ja müra. Igapäevase lasteaia tegevusega muutuks piirkond
3-20-1252 elavaloomuliseks avalikuks alaks. Asutus langetaks elukeskkonna kvaliteeti ja tooks kaasa kinnisvara väärtuse languse. Üksikelamu kasutamiseks koolieelse lasteasutusena on elamut laiendatud, hoone välisilmet on muudetud ning ümberehitustööde järgselt ei vasta elamu enam ehitusloa aluseks olevale projektile. Võib eeldada, et ka elamus sees on toimunud või toimuvad ehitustööd. Kinnistu omanik ei ole taganud ehitise vastavust õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Välja ei ole selgitatud kõiki asjaolusid, kaalutlusõigust ei ole rakendatud kohaselt, haldusakt on puudustega ning rikutud on huvitatud isikute kaasamise kohustust ja õigust ärakuulamisele. Lisaks on kaebuses esitatud taotlus Rae valla menetlusse kaasamiseks.
3.Tartu Halduskohus andis 30. juuni 2020. a määrusega Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) tähtaja kaebajate esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoha esitamiseks. Ühtlasi kaasas kohus haldusasja menetlusse kolmanda isikuna Osaühingu ESTEETIKA JA TANTSUKOOL (kolmas isik) ning andis ka kolmandale isikule võimaluse esitada seisukoht kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
4.HTM esitas kohtule 6. juulil 2020 seisukoha, milles palub kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. HTM põhjendab, et kaebus on perspektiivitu ning kaebuses esitatud küsimuste lahendamine seoses kinnistu kasutusotstarbe ja ehitamise õiguspärasusega on kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses. Taotluse rahuldamine võib kaasa tuua olukorra, kus koolieelne lasteasutus ei saa tegevusega õppeaasta alguses alustada. See omakorda kahjustab nende laste vanemate õigusselgust ning -kindlust, kes on arvestanud sellega, et nende lastel on lähiajal lasteaiakoht. Väikeelamute maal elavatel isikutel ei saa tekkida õiguskindlust, et piirkonda lasteaeda ei rajata. Konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses on nõudlus lasteaiakohtade järgi suur. Tegevusluba ei ole antud konkreetsel aadressil tegutsemiseks. Tegevusloa alusel võib kolmas isik õpet läbi viia kogu Rae valla territooriumil. Tegevusloa tühistamine piiraks kolmanda isiku õigust tegutseda olulisemalt laiemalt kui kaebajate viidatud ulatuses. Tegevusloa andmine on kaalutlusotsus, mille tegemisel saab kaaluda üksnes neid asjaolusid, mis õigusaktide kohaselt kuuluvad kontrolliesemesse. Tegevusloa kontrollieseme nõudeks ei ole asutuse maa sihtotstarve. Ainus ruumidega seonduv kontrollieseme nõue on, et tegevusluba antaks isikule, kui tema õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia asjaomase taseme õppe ning vastab õppekava vajadustele. Viidatud nõude täitmise kontrollimisel tugines HTM mh Tervise- ja Päästeameti antud positiivsetele hinnangutele. Tegevusluba väljastati, kuna kõik kontrolliesemesse kuuluvad nõuded olid täidetud.
5.Kolmas isik esitas kohtule 6. juulil 2020 seisukoha, milles palub kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Kolmas isik põhjendab, et taotlusest ei nähtu kohtuotsuse täitmise võimatus ega täitmise raskendatus. Osapoolte vaheliste pingete tekkimine on pigem ebameeldivus, mille talumine kohtumenetluse ajal ei ole piisav esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamiseks. Samuti on ajutised ebameeldivused, mida kaebajad peavad taluma, liikluskoormuse võimalik suurenemine ja lastega kaasnev elavaloomulisus. Kaebuses esitatud väited ei anna alust jaatada kaebajate subjektiivsete õiguste riivet. Kaebajad ei ole esile toonud subjektiivset õigust, mille kohaselt neil oleks õigus otsustada vaidlusaluse tänava liikluskoormust või kohaliku omavalitsuse territooriumi parkimiskohtade planeerimist. Kaebajad pidid kinnistut soetades arvestama Rae valla planeerimisotsuste võimaliku ajas muutumisega. Eralasteaia tegutsemise korral ei ole ühe rühma suurus 20 last. Tegelikkuses on planeeritud lasteaia ühe rühma suuruseks maksimaalselt 16 last, mis kahe rühma peale teeb kokku 32 last. Koostöös Rae vallaga on välja töötatud liikluskorralduslik lahendus, mille kohaselt autod ei pargi lasteaia ette, vaid jätavad autod enne tupiktänavale pööramist. Samuti, lapsi ei tooda lasteaeda samaaegselt ning kõik lapsed ei käi koguaeg igapäevaselt lasteaias. Seega ei suureneks kaebajatele kuuluva elamu ees liikluskoormus märkimisväärselt.
3-20-1252 Liikluskoormus suureneks vaid lasteaia töötajate autode ning toitlustusbussi võrra, kuid neid sõidukeid pargitakse kolmanda isiku kinnistul. Ühtlasi, HTM ei teosta järelevalvet ehitusseadustikust tulenevate nõuete üle ning eelnimetatud seadusest tulenevate õiguste kaitse ei ole võimalik kolmandale isikule väljastatud tegevusloa tühistamisega. Pääste- ja Terviseamet on asunud seisukohale, et elamu sobib eralasteaia tegevuseks. Kaebuses esitatud väited ei kuulu tegevusloa kontrolliesemesse ning HTM-il puudus kohustus tegevusloa menetlusse kaebajaid kaasata. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks oluliselt avalikku huvi, kuivõrd Rae vallas ei ole tagatud kõikidele lastele võimalust käia kodule lähedal asuvas lasteaias, mis on oluline nii lapse arengu seisukohast kui ka tagamaks lapsevanemale võimaluse tööle naasta. Lasteaia asutamine ei mõjuta kaebajate omandiõiguse teostamist. Tegevusloa tühistamisel kaotaks kolmas isik õiguse tegutseda ükskõik millisel aadressil Rae valla territooriumil.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I) ning lahendab seejärel kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse (II). I
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab, kui seaduses ei ole ette nähtud sellest erandeid. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 23. märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13; 12. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-981, p 11). HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
8.Erakooliseaduse (EraKS) § 5 lg 2 kohaselt annab tegevusluba ettevõtjale õiguse õppetöö läbiviimiseks tegevusloal märgitud õppekava alusel, haridustaseme piires ja omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Andmed ja dokumendid, mis tegevusloa taotluses HTM-ile esitama peab, on sätestatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lg-s 2 ja EraKS § 54 lg-s 2. HTM-ile tuleb esitada mh andmed erakooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, sisustuse, maa-ala ja muu vara olemasolu kohta või kasutuse kohta liisingu- või rendilepingu alusel ning nende vastavuse kohta tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuetele (EraKS § 54 lg 2 p 7), misjärel HTM kontrollib, kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia asjaomase taseme õpet ning vastab õppekava vajadustele (EraKS § 55 p 2). Kontrollieset täpsustab koolieelse lasteasutuse seaduse § 11 lg 2 p 2, mille kohaselt peavad ruumid (hooned) ja maa-ala olema laste arenguks ja mänguks sobiva sisustusega ning vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud tervisekaitse nõuetele ja õigusaktidega kehtestatud tuleohutuse ja päästealade nõuetele.
9.Kohtu hinnangul ei ole kaebuses kirjeldatud ulatuses ehitise ehitamist ja planeerimist reguleerivatele õigusaktidele vastavuse kontrollimine vaidlustatud tegevusloa kontrolliesemeks. HTM ei pea tegevusloa andmise otsustamisel kontrollima, kas maad, millel hoone asub, kasutatakse kooskõlas selle sihtotstarbega, kas hoone vastab ehitus- ja kasutusloa aluseks olevale ehitusprojektile vms. Seega ei seondu kaebajate nimetatud etteheited vaidlustatud tegevusloa kontrolliesemega. Kaebajad ei väida, et hoone ja maa-ala sisustus on puudulik või et täidetud ei ole õigusaktidega kehtestatud tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuded, mille on Terviseamet 21. mai 2020. a tervisohutuse hinnangus nr 12.5-1/20/3462 ja Päästeamet 15. mai 2020. a tõendis nr 7.2-2.1/5066-1 täidetuks lugenud. Samuti on vastustaja ja kolmas isik õigesti märkinud, et tegevusluba on antud EraKS§ 5 lg 2 alusel
3-20-1252 omavalitusüksuse territooriumi täpsusega, mitte konkreetsel kinnistul. Ka EraKS § 5 lg 2 sõnastus kinnitab, et tegevusluba ei anta konkreetses asukohas teenuse osutamiseks ning kontrolliese ei hõlma seega konkreetse kinnistu kasutusõigusega seonduvat.
10.Kuna kaebajate kirjeldatud haridus- ja teadusministri 1. juuni 2020. a käskkirja nr 1.1-2/20/128 puudused ei ole EraKS §-s 55 sätestatud tegevusloa kontrolliesemeks, ei saa haldusakt kaebajate subjektiivseid õigusi riivata. Kaebajatel on kaebuses kirjeldatud etteheidete osas võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, nt kolmanda isiku suhtes ehitusjärelevalve teostamiseks või planeerimisseadusest kinnipidamise kontrollimiseks (ehitusseadustiku § 130 lg 2). Seega ei ole tegemist olukorraga, mil tuleks kaebajatele tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid tegevusloa vaidlustamiseks ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
11.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebajate taotlust Rae valla haldusasja menetlusse kaasamiseks ning kohus jätab taotluse seetõttu läbi vaatamata. II
12.Kaebajad on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kuigi kohus tagastab kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu, peab kohus võimalikuks lahendada kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 17. mai 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 15).
13.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
14.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Ka ebamõistlike piirangute talumist on peetud esialgse õiguskaitse vajadust kaasa toovaks asjaoluks (Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-12-2224, p 7). Kohtu hinnangul ei ole kaebajate argumendid piisavalt kaalukad esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
15.Kaebajate kirjeldatud liikluskoormuse ja mürasaaste suurenemine saab kaebajatele tekitada üksnes väheseid ebamugavusi. Kolmanda isiku kinnitusel on koostöös Rae vallaga välja töötatud liikluskorralduslik lahendus, millest tulenevalt ei saa koormuse suurenemisest tingitud negatiivsed mõjud olla märkimisväärsed (vt ka kolmanda isiku 20. mai 2020. a kaaskiri kohaliku omavalitsuse arvamusele). Arvestades, et liikluskoormus suureneks vaid lasteaia töötajate ja lasteaeda teenindavate isikute transpordivahendite võrra, peab kohus kolmanda isiku selgitusi usutavateks. Ka laste põhjustatavat müra ning menetlusosaliste vahelisi pingeid ei saa pidada kaebajatele ülemääraseid ebameeldivusi tekitavateks. Lisaks tuleb arvestada, et HTM kinnitusel on Rae vallas lasteaiakohtade järgi suur nõudlus. Eeltoodut kinnitab ka Rae Vallavalitsus 7. mai 2020. a arvamuses nr 10-6/4422-1. Lasteaiakohtade loomine ja kohalikele elanikele lasteaiateenuse võimalikult kodu lähedal osutamine on oluline avalik huvi. Esialgse
3-20-1252 õiguskaitse abinõue rakendamisel tuleks kohalikel elanikel, kes on kolmanda isiku lasteaia avamisega juba arvestanud, leida uus lasteaia koht ning oma töö ja muud tegevused sellest tulenevalt ümber korraldada. Ühtlasi pärsiks esialgse õiguskaitse kohaldamine oluliselt kolmanda isiku majandustegevust, keelates kolmandal isikul õppeaasta alguses tegevusega alustada ning Rae vallas õpet korraldada. Seega oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine olulisel määral vastuolus avaliku huvi ja puudutatud isikute õigustega.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
17.Kohus märgib täiendavalt, et ei käsitle käesolevas määruses menetlusosaliste menetluskulusid, kuivõrd välistatud ei ole määruse tühistamise korral haldusasja menetluse jätkumine ning täiendavate menetluskulude tekkimine. Kohus jaotab ja mõistab välja menetluskulud täiendavas määruses pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist, andes eelnevalt menetlusosalistele menetluskulu nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks täiendava tähtaja (HKMS § 178 lg 3 ja 170 lg 1 p 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.