Tallinna Vangla 18.11.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/768 tunnistati V.Z süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 ja VangS § 67 p 1 rikkumises ning talle määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt karistati V.Zt selle eest, et ta keeldus 18.10.2019 kella 18.30 paiku tööle minemast.
3.V.Z esitas 18.11.2019 Tallinna Vanglale vaide (Tallinna Vanglas registreeritud 20.11.2019 numbriga 5-15/19/194-1), milles taotles vangla 18.11.2019 käskkirja tühistamist.
3-19-2163 Samuti taotles V.Z nimetatud käskkirja täitmise peatamist. Selle taotluse jättis Tallinna Vangla 22.11.2019 otsusega nr 5-15/19/194-2 rahuldamata. V.Z vaie on menetlemisel.
4.Tallinna Vangla 19.11.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/769 tunnistati V.Z süüdi VangS § 37 lg 1 ja VangS § 67 p 1 rikkumises ning talle määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt karistati V.Zt selle eest, et ta keeldus 19.10.2019 kella 18.28 paiku tööle minemast.
5.V.Z esitas 19.11.2019 Tallinna Vanglale vaide (Tallinna Vanglas registreeritud 20.11.2019 numbriga 5-15/19/195-1), milles taotles vangla 19.11.2019 käskkirja tühistamist. Samuti taotles V.Z nimetatud käskkirja täitmise peatamist. Selle taotluse jättis Tallinna Vangla 23.11.2019 otsusega nr 5-15/19/195-2 rahuldamata. V.Z vaie on menetlemisel.
6.Tallinna Vangla 20.11.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/771 tunnistati V.Z süüdi VangS § 37 lg 1 ja VangS § 67 p 1 rikkumises ning talle määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt karistati V.Zt selle eest, et ta keeldus 21.10.2019 kella 18.38 paiku tööle minemast.
7.V.Z esitas 21.11.2019 ja 25.11.2019 Tallinna Vanglale vaide (Tallinna Vanglas registreeritud 25.11.2019 numbriga 5-15/19/199-1), milles taotles vangla 19.11.2019 käskkirja tühistamist. Samuti taotles V.Z nimetatud käskkirja täitmise peatamist. Selle taotluse jättis Tallinna Vangla 26.11.2019 otsusega nr 5-15/19/199-2 rahuldamata. V.Z vaie on menetlemisel.
8.Tallinna Vangla 22.11.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/780 tunnistati V.Z süüdi VangS § 37 lg 1 ja VangS § 67 p 1 rikkumises ning talle määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt karistati V.Zt selle eest, et ta keeldus 22.10.2019 kell 18.15 paiku tööle minemast.
9.V.Z esitas eelnimetatud vangla käskkirja peale 24.11.2019 vaide (Tallinna Vanglas registreeritud 27.11.2019 numbriga 5-15/19/200-1). V.Z vaie on menetlemisel.
10.V.Z esitas 19.11.2019, 20.11.2019, 22.11.2019 ja 26.11.2019 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlused, milles palus Tallinna Vangla 18.11.2019 käskkirja, 19.11.2019 käskkirja, 20.11.2019 käskkirja ning 22.11.2019 käskkirja täitmise peatamist kuni vaideotsuste kaebetähtaja möödumiseni (haldusasjad nr 3-19-2163, 3-19-2168, 3-19-2181 ja 3-19-2206). Taotluses sisaldus riigi õigusabi taotlus esindaja saamiseks põhjusel, et taotleja on õigusasjades kogenematu. Taotleja leidis, et Tallinna Vangla ei ole korrektselt läbi viinud distsiplinaarmenetlusi ning tehtud käskkirjad ei ole vastavuses seadusega. Taotleja ei ole keeldunud töö tegemisest. Taotleja nõudis 18.10.2019 ja 19.10.2019 vanglalt töö tegemiseks tööriideid ja töövahendeid. Taotlejale väljastati 23.10.2019 riided. VangS § 39 lg 1 kohaselt peab vangla poolt olema tagatud kõik vajalik töö tegemiseks. Arusaamatu, mis põhjusel vangla taotlejat distsiplinaarkorras karistas. Taotleja saab aru, et ta peab alluma vanglaametnike korraldustele, samas ei suutnud ametnik praegusel juhul väljastada riideid. Kohatu ja väär on väide, et taotleja tehtav töö sarnaneb kambri koristamisega. Tänaseni pole vangla väljastanud ühtki töövahendit ning sellest hoolimata on taotleja teinud töö ära oma kulude ja riietega. Taotlejat on võrreldes teiste kinnipeetavatega ebavõrdselt koheldud ning seega on vangla rikkunud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-i 12. Teine kinnipeetav allkirjastas 16.10.2019 lepingu ning taotles tööle asumist, kuid teda ei lastud tööle ilma tööriieteta. Isik lasti alles 20.11.2019 tööle. On arusaamatu, miks taotlejaga käituti teisiti ning määrati nii karm karistus.
2(7)
3-19-2163 Vaatamata eeltoodule on taotleja tööülesanded täitnud, küll aga 1 tund hiljem. Tööde tegemise graafikust nähtuvad töötamise ajad. Taotleja tervis on kartseris ohus. Üksuse juht R. Tänav on taotlejale septembris kooskõlastanud seljatugirihma. Taastusravi arst on taotlejale 2019. a augustis määranud ka võimlemismati.
11.Tallinna Vangla palus 26.11.2019 ja 27.11.2019 vastustes jätta V.Z esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel kannab V.Z alates 24.11.2019 kella 13.50 kartserikaristust Tallinna Vangla 20.11.2019. käskkirja alusel. Karistuse kandmine lõpeb 27.11.2019 kell 13.50. Seega ajaks, mil kohus taotluse osas seisukoha võtab, on Tallinna Vangla 20.11.2019 käskkiri juba eelduslikult täidetud ja V.Zl ei ole võimalik oma taotlusega enam soovitud eesmärki saavutada. Täitmise ootel on kartserikaristused, mis on V.Zle määratud Tallinna Vangla 22.11.2019, 19.11.2019 ja 18.11.2019 käskkirjadega. V.Zl töötamist välistavaid asjaolusid ei esinenud ja ta oli määratud vangla majandustöödele. V.Z ei allunud vanglaametnike korraldustele asuda koristama ja keeldus mõjuva põhjuseta töökohustust täitmast. Kinnipeetav ei asunud töökohustust täitma, tuues põhjuseks asjaolu, et talle pole antud tööriideid ja -vahendeid. V.Z väide, et talle polnud töövahendeid väljastatud, on asjakohatu. Koristaja töö ei nõua spetsiifilist tööriietust. Kinnipeetavale on väljastatud piisavalt vanglavormi elemente, mis võimaldab vajadusel peale töötamist riietust vahetada. Koristustöödele määratud kinnipeetavale sobivate töörõivaste mitteandmine ei anna alust töötamisest keeldumiseks. Jääb arusaamatuks, millel põhineb V.Z väide teise kinnipeetava tööle mittelubamise kohta. Teine kinnipeetav töötab majandustöödel koristajana ja Tallinna Vangla ei ole keeldunud tema tööle lubamast põhjusel, et tal ei ole tööriideid. Olenevalt töö iseloomust ja töökohast võivadki nõuded tööriietuse ja tingimuste osas erineda. Nt remondi- ja ehituse abitöölisel, kel tuleb mh teha maalritöid, keevitustöid jms, on vajalik tööriietus ja isikukaitsevahendid. Ka jäätmete käitlemise ruumis jäätmete sorteerimine on n.-ö mustem töö kui eluosakonna koridoris mopi ja veega põranda pesemine ning eeldab tööriietust ja kaitsevahendeid. Kui majandustöödele määratud kinnipeetavate riietuses esineb erinevusi, ei ole tegu põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega, vaid töö iseloomust tingitud vajadusega. V.Z suhtes on läbi viidud õiguspärased distsiplinaarmenetlused ning tuvastatud on VangS § 37 lg 1 ja VangS § 67 p 1 rikkumine. V.Z süü on tõendatud. Seega on vähetõenäoline, et vaidemenetlustes V.Z vaided rahuldatakse. V.Z väide, et terviseprobleemide tõttu ei tohiks ta kartserikaristust kartserikambris kanda, ei ole põhjendatud. Kui kinnipeetaval esineb terviseprobleeme, mis välistavad kartserikaristuse kandmise, väljastab Tallinna Vangla meditsiiniosakond vastavasisulise arstitõendi. Isikule, kellele on arstitõendiga näidustatud kartserirežiimi ajal pikali olemine, jäetakse päevaks madrats kambrisse. Tallinna Vangla meditsiiniosakond ei ole väljastanud arstitõendit, mis välistaks kaebaja kartserikaristuse kandmise või kohustaks looma talle kartserikambris eritingimusi. Ka Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni koosoleku protokolli nr 61 põhjal, mille V.Z halduskohtule esitas ja millele ka tugineb, ei saa teistsuguseid järeldusi teha. Tallinna Vangla ei eita, et V.Zl on esinenud terviseprobleeme ja arstitõendid on antud võimlemismati ja seljavöö võimaldamiseks, kuid need tõendid ei vabasta V.Zt kartserikaristuse kandmisest.
3(7)
3-19-2163 Õigusvastane kartserikaristus on kompenseeritav rahalise hüvitisega ning ei saa asuda seisukohale, et V.Zle kaasneks distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisega pöördumatut kahju, millest tulenevalt oleks põhjust rakendada esialgset õiguskaitset.
12.Tallinna Halduskohus liitis 28.11.2019 määrusega haldusasjad nr 3-19-2163, 3-192168, 3-19-2181 ja 3-19-2206 ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-19-2163 (resolutsiooni p 1); jättis V.Z esialgse õiguskaitse taotluse, millega taotleja palus Tallinna Vangla 20.11.2019 käskkirja nr 5-2/19/771 täitmise peatamist, läbi vaatamata (resolutsiooni p 2); jättis V.Z ülejäänud esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata (resolutsiooni p 3); ning jättis taotleja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4). Tallinna Vangla on kinnitanud, et 18.11.2019, 19.11.2019, 20.11.2019 ja 22.11.2019 käskkirjade peale on vaided esitatud ja need on Tallinna Vanglas menetlemisel. Seega on täidetud HKMS § 249 lg 2 tingimus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks kohtule (HKMS § 249 lg 5). Tallinna Vangla on kohtule teatanud, et 20.11.2019 käskkirjaga määratud kartserikaristuse (3 ööpäeva) on V.Z 24.11.2019‒27.11.2019 ära kandnud. Seega ei saavuta V.Z selles osas enam esialgse õiguskaitse taotlusega soovitud eesmärki (kartserikaristuse täideviimise peatamist) ning sellest tulenevalt tuleb V.Z esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 20.11.2019 käskkirja täitmise peatamiseks jätta läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3 teine lause). V.Z ei ole ära kandnud ülejäänud käskkirjadega määratud kartserikaristusi. Taotleja on esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud eeskätt asjaoluga, et tema tervis võib kartserikambris viibides olla ohus ning seda kinnitab mh see, et talle on varasemalt väljastatud võimlemismatt ja seljavöö. Tallinna Vangla on kohtule kinnitanud, et vangla meditsiiniosakond ei ole taotlejale väljastanud arstitõendit, mis välistaks kartserikaristuse kandmise või millest nähtuvalt peaks taotlejale looma kartserikambris eritingimusi. Taotleja paljasõnaline väide kartserikambris viibimise ohust tema tervisele, samuti väited seljavöö ja võimlemismati väljastamise kohta, ei veena kohut selles, et tema hoidmine kartserikambris oleks tervise tõttu lubamatu. Taotleja esitatud 27.08.2018 tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni koosoleku protokoll nr 61 ei võimalda teha järeldust, et taotlejal ei ole terviseprobleemide tõttu võimalik kartserikambris viibida. Hoolimata sellest, et praegusel juhul pole kinnitust leidnud taotleja väide tema tervise kahjustamise kohta kartserikambris, luuakse kartserikaristuste täitmisele pööramisega selline tagajärg, mida ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Seega saab kohtu hinnangul siiski möönda esialgse õiguskaitse vajadust 18.11.2019, 19.11.2019 ja 22.11.2019 käskkirjade täitmise peatamiseks. Esialgse õiguskaitse vajaduse tuvastamine ei anna aga alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. V.Z vaietel ei ole eduväljavaateid. Pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, kas V.Zl oli alus keelduda tööle minemisest. Taotleja väidab kokkuvõtlikult, et talle ei olnud eelviidatud kuupäevadel väljastatud tööriideid ega -vahendeid. Samuti väidab taotleja, et teda on võrreldes teiste kinnipeetavatega koheldud ebavõrdselt, kuivõrd teised kinnipeetavad pole pidanud tööle minema ilma tööriieteta. Taotleja välja toodud põhjendusi ei saa pidada sellisteks, mis andsid V.Zle aluse tööle minemisest keelduda. Ka kohtupraktikas on leitud, et tavapärase koristuse tarvis eraldi riietuse puudumine ei anna alust keelduda seadusest tuleneva töökohustuse täitmisest (vt nt Tartu Halduskohtu 19.06.2017 otsus asjas nr 3-17-698). Samuti ei saa asjakohaseks pidada väiteid, mis on seotud teiste kinnipeetavate tööst keeldumisega. Kui mõni kinnipeetav on ka vabastatud tööst või mistahes põhjusel keeldunud tööle minemisest, ei anna see taotlejale mingit alust vanglaametniku seadusliku korralduse täitmisest keelduda või valida, millal ta töökohustust täidab. Sealjuures on vangla kohtule teatanud, et Tallinna Vangla ei ole keeldunud teist kinnipeetavat tööle lubamast põhjusel, et 4(7)
3-19-2163 tal ei ole tööriideid (nagu taotleja on oma taotluses välja toonud). Seega on taotleja väide võrdse kohtlemise rikkumise kohta põhjendamatu. Käskkirjades on eraldi põhjendatud ka karistuse liiki ja määra ning kohtule ei nähtu, et vangla oleks kaalumisreeglite või proportsionaalsuse põhimõtte vastu eksinud. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib ka avalik huvi, millena on käsitatav distsipliini ja seeläbi ka julgeoleku tagamine vanglas. Karistuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjeks võib olla see, et karistust ei ole enam võimalik täitmisele pöörata (vt VangS § 65 lg 6). Kohustuslik vaidemenetlus (ja sellele tõenäoliselt järgnev kohtumenetlus) võib seda tähtaega ületada. Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. V.Z on suutnud ise kohtule koostada esialgse õiguskaitse taotlused vaidemenetluse ajal, samuti on ta esitanud vanglale vaided. V.Z on nii vanglale esitatud vaietes kui ka kohtule esitatud taotlustes põhjendanud, miks ta peab vaidlustatud vangla käskkirju õigusvastasteks. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised, kuivõrd kohus suunab ja abistab vajadusel kaebajat ise asjaolude väljaselgitamisel. Eeltoodust tulenevalt ei saa asuda seisukohale, nagu taotleja ei oleks võimeline ise oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kuna esitatud vaided ei ole perspektiivikad, siis esineb ka teine alus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks (RÕS § 7 lg 1 p 5).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.V.Z palub 02.12.2019 määruskaebuses halduskohtu 28.11.2019 määruse resolutsiooni p-d 2, 3 ja 4 tühistada, kohaldada esialgset õiguskaitset ja määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Määruskaebuse esitaja taotleb asja arutamist kohtuistungil. Halduskohtu otsus jätta esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata ei ole vastuvõetav. Kohus ei ole kaebaja tõendeid kontrollinud. Vangla on rikkunud PS §-i 12. Distsiplinaarmenetlusi ei ole korrektselt läbi viidud. Kaebaja ei ole keeldunud tööst, vaid on taotlenud seaduspärast tööd. Taotlejale väljastati tööriided alles 23.10.2019 (osaliselt). Karistuse määramine on alusetu ja ebaproportsionaalne. Lubamatu on pidada asja juba ette perspektiivituks. Taotlejal ei ole õnnestunud alates 24.11.2019 arsti tabada, kes otsustaks taotleja eritingimuste üle. Halduskohus liitis kaebused, kuid taotlejale jääb arusaamatuks, kas riigilõiv tuleb tasuda kõigi taotluste eest kokku või iga taotluse eest eraldi. Juhul, kui üks riigilõiv tuleb tasuda kõigi taotluste eest kokku, siis palub taotleja rohkem tasutud riigilõivu tagastada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab üldjoontes HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.
15.HKMS § 252 lg 1 kohaselt lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamatult. Kohus võib esialgse õiguskaitse taotluse lahendada hiljem, kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi. Tallinna Vangla sai esitada omapoolsed seisukohad esialgse õiguskaitse taotluste osas 26.11.2019 ja 27.11.2019 vastusena 5(7)
3-19-2163 halduskohtu kohtunõudele. Ringkonnakohus peab nimetatud vastuseid piisavaks ega pea seetõttu vajalikuks uuesti vastustajalt seisukohta küsida ja seeläbi esialgse õiguskaitse menetlust pikendada.
16.Määruskaebuse esitaja on taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil. Ringkonnakohus ei pea taotlust põhjendatuks. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Määruskaebus on võimalik lahendada toimiku materjalide pinnalt, mistõttu puudub vajadus istungi korraldamiseks täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Samuti võimaldab kirjalik menetlus asja kiiremat lahendamist.
17.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Nõustudes halduskohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.
18.V.Z on taotlenud Tallinna Vangla 18.11.2019, 19.11.2019, 20.11.2019 ja 22.11.2019 käskkirjade täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Tallinna Vangla on kinnitanud vaiete saamist eelnimetatud käskkirjade osas ning puuduvad andmed, et vaiete menetlemine oleks käesolevaks ajaks lõppenud.
19.Asja materjalidest nähtuvalt oli V.Z Tallinna Vangla 20.11.2019 käskkirjaga nr 52/19/771 määratud kartserikaristuse (3 ööpäeva) halduskohtu määruse tegemise ajaks juba kandnud. Seega ei olnud esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 20.11.2019 käskkirja täitmise peatamiseks enam aktuaalne, ning halduskohus jättis õigesti vastava esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 3 teise lause alusel läbi vaatamata.
20.Tallinna Vangla 18.11.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/768, 19.11.2019 käskkirjaga nr 52/19/769 ja 22.11.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/780 määrati V.Zle samuti kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks. Kartserikaristuse olemusest tulenevalt ei oleks selle täideviimise korral isiku õiguste kaitse tagantjärele tehtava kohtuotsusega enam võimalik, vaid hiljem saaks toimuda üksnes alusetu kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamine, mistõttu esineb V.Zl esialgse õiguskaitse vajadus HKMS § 249 lg 1 tähenduses.
21.Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata põhjusel, et ei näinud V.Z vaietel/kaebustel eduväljavaateid ning pidas suuremat kaitset väärivaks avalikku huvi tagada määratud kartserikaristuste täitmisele pööramise võimalikkus, et saavutada selle eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
22.Iseenesest on kartserisse paigutamise näol tegemist küll kinnipeetava põhiõiguste intensiivse riivega, kuid see ei tähenda tingimata, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks alati põhjendatud. Tallinna Vangla vaidlusaluste käskkirjade resolutsioonidest nähtuvalt on määruskaebuse esitajat karistatud VangS § 37 lg 1 ja § 67 p 1 rikkumise eest töökohustuse rikkumise ja allumatuse eest. Kinnipeetaval saab olla õigus keelduda vanglateenistuse ametniku korralduse täitmisest vaid selle ilmselge tühisuse korral (nt Riigikohtu 22.01.2015 otsus nr 3-3-1-53-14, p 13; 14.11.2012 otsus nr 3-3-1-44-12, p 17). Vaidlusalustest käskkirjadest ega V.Z taotlustest ei nähtu asjaolusid, mis oleks andnud V.Zle ilmselge aluse keelduda vanglaametniku korraldusest tööle minna. Töörõivaste väljastamata jätmine iseenesest ei anna õigust töötamisest keelduda, kui tegemist on lihtsamate koristustöödega ‒ eluosakonna koristaja töö ei nõua spetsiifilist tööriietust. Tegemist on tavapärase olmelise tegevusega, mis sarnaneb kinnipeetava enda kambri koristamisega, lihtsalt territoorium on suurem. Samuti on vangla kinnitusel V.Zle väljastatud mitu komplekti vormiriideid (v.a üks paar pikki pükse ja jakk, millest ta ise loobus), mille pesu korraldab vangla. Keeldumiseks ei anna alust taotleja väited tema ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes teiste kinnipeetavatega, kes 6(7)
3-19-2163 väidetavalt pole pidanud tööle minema ilma tööriieteta. Isegi kui majandustöödele määratud kinnipeetavate riietuses esineb erinevusi, ei ole tegu põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega, vaid töö iseloomust tingitud vajadusega. Samuti ei anna tööst keeldumiseks alust mõne teise kinnipeetava võimalik keeldumine tööle minemast või tema töölt vabastamine. Allumatust tuleb pidada raskeks üleastumiseks ning kuivõrd selline rikkumine seab ohtu vangla julgeoleku, siis on ka määratava karistuse eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid väga kaalukad. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamine viisil, mis võib vaidlustatud haldusaktide hilisema täitmise muuta võimatuks (arvestades VangS § 65 lg-s 6 sätestatud tähtaega) ja on seetõttu vastuolus avaliku huviga, eeldab vaidel/kaebusel suurte eduväljavaadete olemasolu, mida praegusel juhul väita ei saa. Karistuse valikut on käskkirjades asjakohaselt põhjendatud ja seda ei ole põhjust pidada ilmselgelt alusetuks või ebaproportsionaalseks.
23.Tallinna Vangla ei ole eitanud V.Zl terviseprobleemide esinemist ning vangla kinnitusel on talle antud ka arstitõend võimlemismati ja seljavöö võimaldamiseks, kuid tema terviseseisund ei ole selline, mis iseenesest takistaks temale määratud kartserikaristuse kandmist. Meditsiinilise näidustuse olemasolul saab vangla arst ka kartserikaristuse kandmise kestel teha ettekirjutuse kartserikaristuse kandmise tingimuste leevendamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole Tallinna Vangla meditsiiniosakond väljastanud V.Zle arstitõendit, mis välistaks tema kartserikaristuse kandmise või kohustaks looma talle kartserikambris eritingimusi (nt päevasel ajal voodi ja voodivarustuse kasutamise võimaldamine).
24.V.Zle on halduskohtu 28.11.2019 määrusest jäänud arusaamatuks esialgse õiguskaitse taotluste esitamiselt riigilõivu tasumisega seonduv. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtule riigilõivu tasumise/tagastamisega seonduvad küsimused/taotlused tuleb V.Zl esitada Tallinna Halduskohtule.
25.V.Z on vaidlustanud halduskohtu 28.11.2019 määruse ka osas, millega kohus jättis rahuldamata tema riigi õigusabi taotluse. Halduskohus on riigi õigusabi andmisest keeldumise alustena toonud välja RÕS § 7 lg 1 p 1 (taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi) ja § 7 lg 1 p 5 (asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene). Ringkonnakohus nõustub osutatud sätetele tuginemisega. Taotleja on olnud võimeline esitama ise vaided, esialgse õiguskaitse taotlused ja määruskaebuse ringkonnakohtule ning oma seisukohti arusaadavalt põhjendanud. Taotlejal õigusalaste teadmiste puudumine ei tähenda automaatselt, et ta vajaks enda esindamiseks riigi õigusabi. Halduskohtul on kohustus tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine. Muu hulgas peab halduskohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega tagama, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata menetlusosalise õigusliku kogenematuse tõttu. Kuna V.Z vaietel ei ole erilisi eduväljavaateid, siis ei tagaks riigi õigusabi andmine talle paremat õiguskaitset, mistõttu taotluse rahuldamata jätmine on põhjendatud ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel.
26.Eelneva põhjal jääb V.Z määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.11.2019 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.