Muud

3-19-2163 Samuti taotles V.Z nimetatud käskkirja täitmise peatamist. Selle taotluse jättis Tallinna Vangla 22.11.2019 otsusega nr 5-15/19/194-2 rahuldamata. V.Z vaie on menetlemisel.

2(7)

3-19-2163 Vaatamata eeltoodule on taotleja tööülesanded täitnud, küll aga 1 tund hiljem. Tööde tegemise graafikust nähtuvad töötamise ajad. Taotleja tervis on kartseris ohus. Üksuse juht R. Tänav on taotlejale septembris kooskõlastanud seljatugirihma. Taastusravi arst on taotlejale 2019. a augustis määranud ka võimlemismati.

3(7)

3-19-2163 Õigusvastane kartserikaristus on kompenseeritav rahalise hüvitisega ning ei saa asuda seisukohale, et V.Zle kaasneks distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisega pöördumatut kahju, millest tulenevalt oleks põhjust rakendada esialgset õiguskaitset.

3-19-2163 tal ei ole tööriideid (nagu taotleja on oma taotluses välja toonud). Seega on taotleja väide võrdse kohtlemise rikkumise kohta põhjendamatu. Käskkirjades on eraldi põhjendatud ka karistuse liiki ja määra ning kohtule ei nähtu, et vangla oleks kaalumisreeglite või proportsionaalsuse põhimõtte vastu eksinud. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib ka avalik huvi, millena on käsitatav distsipliini ja seeläbi ka julgeoleku tagamine vanglas. Karistuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjeks võib olla see, et karistust ei ole enam võimalik täitmisele pöörata (vt VangS § 65 lg 6). Kohustuslik vaidemenetlus (ja sellele tõenäoliselt järgnev kohtumenetlus) võib seda tähtaega ületada. Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. V.Z on suutnud ise kohtule koostada esialgse õiguskaitse taotlused vaidemenetluse ajal, samuti on ta esitanud vanglale vaided. V.Z on nii vanglale esitatud vaietes kui ka kohtule esitatud taotlustes põhjendanud, miks ta peab vaidlustatud vangla käskkirju õigusvastasteks. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised, kuivõrd kohus suunab ja abistab vajadusel kaebajat ise asjaolude väljaselgitamisel. Eeltoodust tulenevalt ei saa asuda seisukohale, nagu taotleja ei oleks võimeline ise oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kuna esitatud vaided ei ole perspektiivikad, siis esineb ka teine alus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks (RÕS § 7 lg 1 p 5).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-19-2163 halduskohtu kohtunõudele. Ringkonnakohus peab nimetatud vastuseid piisavaks ega pea seetõttu vajalikuks uuesti vastustajalt seisukohta küsida ja seeläbi esialgse õiguskaitse menetlust pikendada.

3-19-2163 väidetavalt pole pidanud tööle minema ilma tööriieteta. Isegi kui majandustöödele määratud kinnipeetavate riietuses esineb erinevusi, ei ole tegu põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega, vaid töö iseloomust tingitud vajadusega. Samuti ei anna tööst keeldumiseks alust mõne teise kinnipeetava võimalik keeldumine tööle minemast või tema töölt vabastamine. Allumatust tuleb pidada raskeks üleastumiseks ning kuivõrd selline rikkumine seab ohtu vangla julgeoleku, siis on ka määratava karistuse eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid väga kaalukad. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamine viisil, mis võib vaidlustatud haldusaktide hilisema täitmise muuta võimatuks (arvestades VangS § 65 lg-s 6 sätestatud tähtaega) ja on seetõttu vastuolus avaliku huviga, eeldab vaidel/kaebusel suurte eduväljavaadete olemasolu, mida praegusel juhul väita ei saa. Karistuse valikut on käskkirjades asjakohaselt põhjendatud ja seda ei ole põhjust pidada ilmselgelt alusetuks või ebaproportsionaalseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.