Liitmistaotluse, esialgse õiguskaitse taotluste ja riigi õigusabi taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Liita haldusasjad nr 3-19-2163, 3-19-2168, 3-19-2181 ja 3-19-2206 ühte menetlusse. Haldusasja numbriks jääb 3-19-2163.
2.Jätta V.Z. esialgse õiguskaitse taotlus, millega ta palub Tallinna Vangla 20.11.2019 käskkirja nr 5-2/19/771 täitmise peatamist läbi vaatamata.
3.Jätta ülejäänud V.Z. esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata.
4.Jätta V.Z. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 4 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1, § 252 lg 7).
1.Tallinna Vangla 07.10.2019 käskkirjaga nr 5-3/19/1300 määrati kinnipeetav V.Z. majandustöödele abitööliseks ajavahemikuks 10.10-11.11.2019.
2.Tallinna Vangla 18.11.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/768 tunnistati V.Z. süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 ja VangS § 67 p 1 rikkumises ning talle määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt karistati V.Z.t selle eest, et ta keeldus 18.10.2019 kella 18.30 paiku tööle minemast. V.Z. esitas 18.11.2019 Tallinna Vanglale vaide (Tallinna Vanglas registreeritud 20.11.2019 numbriga 5-15/19/194-1), milles taotles vangla 18.11.2019 käskkirja tühistamist. Samuti taotles V.Z. nimetatud käskkirja täitmise peatamist, millise taotluse jättis Tallinna Vangla 22.11.2019 otsusega nr 5-15/19/194-2 rahuldamata. V.Z. vaie on menetlemisel.
3.Tallinna Vangla 19.11.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/769 tunnistati V.Z. süüdi VangS § 37 lg 1 ja VangS § 67 p 1 rikkumises ning talle määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse
3-19-2163 paigutamine 3 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt karistati V.Z.t selle eest, et ta keeldus 19.10.2019 kella 18.28 paiku tööle minemast. V.Z. esitas 19.11.2019 Tallinna Vanglale vaide (Tallinna Vanglas registreeritud 20.11.2019 numbriga 5-15/19/195-1), milles taotles vangla 19.11.2019 käskkirja tühistamist. Samuti taotles V.Z. nimetatud käskkirja täitmise peatamist, millise taotluse jättis Tallinna Vangla 23.11.2019 otsusega nr 5-15/19/195-2 rahuldamata. V.Z. vaie on menetlemisel.
4.Tallinna Vangla 20.11.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/771 tunnistati V.Z. süüdi VangS § 37 lg 1 ja VangS § 67 p 1 rikkumises ning talle määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt karistati V.Z.t selle eest, et ta keeldus 21.10.2019 kella 18.38 paiku tööle minemast. V.Z. esitas 21.11.2019 / 25.11.2019 Tallinna Vanglale vaide (Tallinna Vanglas registreeritud 25.11.2019 numbriga 5-15/19/199-1), milles taotles vangla 19.11.2019 käskkirja tühistamist. Samuti taotles V.Z. nimetatud käskkirja täitmise peatamist, millise taotluse jättis Tallinna Vangla 26.11.2019 otsusega nr 5-15/19/199-2 rahuldamata. V.Z. vaie on menetlemisel.
5.Tallinna Vangla 22.11.2019 käskkirja nr 5-2/19/780 tunnistati V.Z. süüdi VangS § 37 lg 1 ja VangS § 67 p 1 rikkumises ning talle määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt karistati V.Z.t selle eest, et ta keeldus 22.10.2019 kell 18.15 paiku tööle minemast. V.Z. esitas eelnimetatud vangla käskkirja peale 24.11.2019 vaide (Tallinna Vanglas registreeritud 27.11.2019 numbriga 5-15/19/200-1). V.Z. vaie on menetlemisel.
6.Tallinna Halduskohtusse saabusid 19.11.2019, 20.11.2019, 22.11.2019 ja 26.11.2019 V.Z. esialgse õiguskaitse taotlused, milles ta palub Tallinna Vangla 18.11.2019 käskkirja, 19.11.2019 käskkirja, 20.11.2019 käskkirja ning 22.11.2019 käskkirja täitmise peatamist kuni vaideotsuste kaebetähtaja möödumiseni (haldusasjad nr 3-19-2163, 3-19-2168, 3-19-2181 ja 3-19-2206). Taotlustest nähtuvalt soovib taotleja esialgse õiguskaitse taotluste liitmist / lahendamist ühes haldusasjas, kuivõrd tegemist on omavahel seotud asjadega. Taotleja soovib, et tema esitatud seisukohtade ja dokumentidega arvestataks igas haldusasjas. Taotleja on tasunud kahe esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu kokku 30 eurot ning ülejäänud osas taotleb menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus mõistab, et taotleja on kohtule esitanud lisaks ka riigi õigusabi taotluse põhjusel, et ta on õigusasjades kogenematu. Lisaks on taotleja avaldanud soovi koopiate saamiseks tema esitatud seisukohtadest ja dokumentidest, ent on kohtule 27.11.2019 telefoni teel andnud teada, et ta siiski ei soovi koopiaid. Kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusi on taotleja kokkuvõtvalt põhjendanud järgmiselt: 1) Tallinna Vangla ei ole korrektselt läbi viinud distsiplinaarmenetlusi ning tehtud käskkirjad ei ole vastavuses seadusega. Taotleja ei ole keeldunud töö tegemisest, vaid pigem taotlenud seda. Taotleja nõudis 18.10.2019 ja 19.10.2019 vanglalt töö tegemiseks tööriideid ja töövahendeid. Taotlejale väljastati 23.10.2019 riided. Nimelt VangS § 39 lg 1 kohaselt peab vangla poolt olema tagatud kõik vajalik tööde tegemiseks. Arusaamatu, mis põhjusel vangla taotlejat distsiplinaarkorras karistas. Taotleja saab aru, et ta peab alluma vanglaametnike korraldustele, samas ei suutnud ametnik praegusel juhul väljastada riideid. Kohatu ja väär on väide, et taotleja tehtav töö sarnaneb kambri koristamisega. Tänaseni pole vangla väljastanud ühtki töövahendit ning sellest hoolimata on taotleja teinud töö ära oma kulude ja riietega. 2(7)
3-19-2163 2) Taotlejat on võrreldes teiste kinnipeetavatega ebavõrdselt koheldud ning seega on vangla rikkunud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-i 12. Teine kinnipeetav allkirjastas 16.10.2019 lepingu ning taotles tööle asumist. Seal aga oli selge sõnum, et isikut ei saa tööle lasta ilma tööriieteta. Isik lasti alles 20.11.2019 tööle. On ilmselge, et tuleb täita seadusest tulenevaid nõudeid. Samas on arusaamatu, miks taotlejaga teisiti on käitutud ning talle nii karm karistus määratud. Vaatamata eeltoodule on taotleja tööülesanded täitnud, küll aga 1 tund hiljem. Tööde tegemise graafikust nähtuvad töötamise ajad. 3) Taotleja tervis on kartseris ohus. Üksuse juht R. Tänav on taotlejale septembris kooskõlastanud seljatugirihma. Taastusravi arst on taotlejale 2019. a augustis määranud ka võimlemismati.
7.Tallinna Vangla palub 26.11.2019 ja 27.11.2019 vastustes jätta V.Z. esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata. 1) Kinnipeetavate, vahistatute arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel kannab V.Z. alates 24.11.2019 kell 13.50 kartserikaristust Tallinna Vangla 20.11.2019. käskkirja alusel. Karistuse kandmine lõpeb 27.11.2019 kell 13.50. Seega ajaks, mil kohus taotluse osas seisukoha võtab, on Tallinna Vangla 20.11.2019 käskkiri juba eelduslikult täidetud ja V.Z.l ei ole võimalik oma taotlusega enam soovitud eesmärki saavutada. Täitmise ootel on kartserikaristused, mis on V.Z.le määratud Tallinna Vangla 22.11.2019 käskkirjaga (3 ööpäeva), 19.11.2019 käskkirjaga (3 ööpäeva) ja 18.11.2019 käskkirjaga (3 ööpäeva). 2) VangS § 67 p-st 1 tuleneb kinnipeetavale kohustus täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vastavalt VangS § 37 lg-le 1 on kinnipeetav kohustatud töötama, kui tal ei esine sama paragrahvi lõikes 2 töötamist välistavaid asjaolusid. V.Z.le on 21.06.2017 tutvustatud tema õigusi, kohustusi ja õigusaktidega tutvumise võimalusi. Vangiregistri päeviku kande kohaselt on venekeelne VangS V.Z.le tutvumiseks kambrisse antud 19.05.2017. 3) V.Z.l töötamist välistavaid asjaolusid ei esinenud ja ta oli määratud vangla majandustöödele. V.Z. ei allunud vanglaametnike korraldustele asuda koristama ja keeldus mõjuva põhjuseta töökohustust täitmast. Ka V.Z. halduskohtule esitatud taotlustest nähtub, et korraldused töötamiseks olid antud ja V.Z. on teadlik korraldustele allumise kohustusest. Siiski ei asunud kinnipeetav töökohustust täitma, tuues põhjuseks asjaolu, et talle pole antud tööriideid ja -vahendeid. V.Z. väide, et talle polnud töövahendeid väljastatud, on täiesti asjakohatu. Koristaja töö ei nõua spetsiifilist tööriietust. Kinnipeetavale on väljastatud piisavalt vanglavormi elemente, mis võimaldab vajadusel peale töötamist riietust vahetada. Koristustöödele määratud kinnipeetavale sobivate töörõivaste mitteandmine ei anna alust töötamisest keeldumiseks. 4) Jääb arusaamatuks, millel põhineb V.Z. väide teise kinnipeetava tööle mittelubamise kohta. Teine kinnipeetav töötab majandustöödel koristajana ja Tallinna Vangla ei ole keeldunud tema tööle lubamast põhjusel, et tal ei ole tööriideid. Küll aga on oluline märkida, et olenevalt töö iseloomust ja töökohast võivadki nõuded tööriietuse ja tingimuste osas erineda. Nt remondi- ja ehituse abitöölisel, kel tuleb mh teha maalritöid, keevitustöid jms, on vajalik tööriietus ja isikukaitsevahendid. Pole kahtlust, et ka jäätmete käitlemise ruumis jäätmete sorteerimine on n.ö mustem töö, kui eluosakonna koridoris mopi ja veega põranda pesemine ja eeldab tööriietus ja kaitsevahendeid. Isegi kui majandustöödele määratud kinnipeetavate riietuses esineb erinevusi, siis ei ole tegu põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega, vaid töö iseloomust tingitud vajadusega.
3(7)
3-19-2163 5) VangS § 63 lg-st 1 tulenevalt võib kinnipeetavat VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide süülise rikkumise eest distsiplinaarkorras karistada ja p-i 4 kohaselt võib karistuseks olla ka kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. V.Z. suhtes on läbi viidud õiguspärased distsiplinaarmenetlused ning on tuvastatud VangS § 37 lg 1 ja VangS § 67 p 1 rikkumine. V.Z. süü on tõendatud. Seega on vähetõenäoline, et vaidemenetlustes V.Z. vaided rahuldatakse. 6) V.Z. väide, et terviseprobleemide tõttu ei tohiks ta kartserikaristust kartserikambris kanda, ei ole põhjendatud. Kui kinnipeetaval esineb terviseprobleeme, mis välistavad kartserikaristuse kandmise, väljastab Tallinna Vangla meditsiiniosakond vastavasisulise arstitõendi. Samuti isikule, kellele on arstitõendiga näidustatud kartserirežiimi ajal pikali olemine, jäetakse päevaks madrats kambrisse. Tallinna Vangla meditsiiniosakond ei ole väljastanud arstitõendit, mis välistaks tema kartserikaristuse kandmise või kohustaks looma talle kartserikambris eritingimusi. Ka Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni koosoleku protokolli nr 61 põhjal, mille V.Z. halduskohtule esitas ja millele ka tugineb, ei saa teistsuguseid järeldusi teha. Tallinna Vangla ei eita, et V.Z.l on esinenud terviseprobleeme ja arstitõendid on antud võimlemismati ja seljavöö võimaldamiseks, kuid need tõendid ei vabasta V.Z.t kartserikaristuse kandmisest. 7) Taotluse lahendamisel tuleb kohtul arvestada ka avaliku huviga ning avalikkusel on huvi, et distsipliinirikkumise toime pannud kinnipeetavat karistatakse. Avalikkusel ei ole huvi, et süstemaatilise distsipliinirikkuja õigused oleks paremini kaitstud kui mõne muu distsipliinirikkuja puhul. Kinnipeetava, kellel on võimalik oma käitumisega olukorda muuta, kuid seda ei tee, huvi vastutusest vabaneda ei kaalu üles avalikkuse huvi distsipliinirikkuja oma tegude eest vastutama panna, et ta hoiduks edaspidi rikkumiste toimepanemisest. Seega ei ole antud juhul põhjendatud kartserikaristuste täitmise peatamine. 8) Õigusvastane kartserikaristus on kompenseeritav rahalise hüvitisega ning ei saa asuda seisukohale, et V.Z.le kaasneks distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisega antud juhul pöördumatut kahju, millest tulenevalt oleks põhjust rakendada esialgset õiguskaitset.
KOHTU PÕHJENDUSED
Haldusasjade liitmine
8.HKMS § 48 lg 1 kohaselt võib kohus liita kaebused ühte menetlusse, kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu tingimusel, et nõuded oleks võinud HKMS § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Taotleja on kohtult taotlenud haldusasjade nr 3-19-2163, 3-19-2168, 3-19-2181 ja 3-19-2206 liitmist ühte menetlusse. Eelviidatud haldusasjades on taotleja esialgse õiguskaitse korras palunud Tallinna Vangla 18.11.2019, 19.11.2019, 20.11.2019 ja 22.11.2019 käskkirjade täitmise peatamist kuni vaideotsuste kaebetähtaja möödumiseni. Nimetatud käskkirjadega on taotlejat distsiplinaarkorras karistatud selle eest, et ta ei ole kuupäevadel 18.10.2019, 19.10.2019, 21.10.2019 ja 22.10.2019 allunud vanglaametnike korraldustele minna tööle. Käskkirjad on sisuliselt identsed. Kohus leiab, et HKMS § 48 lg 1 alusel on kohtul võimalik liita ka haldusasjad, mille sisuks on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Esialgse õiguskaitse kohaldamise menetlus algab juba taotleja taotluse esitamisega, seega saab öelda, et V.Z. esialgse õiguskaitse taotlused on kohtu menetluses. Sellest tulenevalt ei saa ka riigilõivu 4(7)
3-19-2163 tasumata jätmist osade esialgse õiguskaitse taotluste eest pidada haldusasjade liitmist takistavaks asjaoluks. Sealjuures on V.Z. eest tasutud haldusasjades nr 3-19-2163 ja 3-192168 riigilõiv (kokku 30 eurot). Kuivõrd viidatud haldusasjades on taotleja taotlenud esialgset õiguskaitset seoses vangla käskkirjadega, mis on oma sisult identsed, on kohtu hinnangul mõistlik taotleja esialgse õiguskaitse taotluste lahendamine ühe menetluse raames. Haldusasjade ühine menetlemine võimaldab kohtu hinnangul nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Liidetud asja numbriks jääb 3-19-2163. Kuna kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud eelviidatud haldusasjade liitmine ja haldusasjas on tasutud riigilõiv, siis puudub vajadus taotleja esitatud menetlusabi taotluste (riigilõivu tasumisest vabastamiseks) lahendamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluste lahendamine
9.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata taotluse lubatavust (HKMS § 249 lg 1) ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (HKMS § 249 lg 3). Taotluse lubatavuse eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus.
10.V.Z. taotleb esialgset õiguskaitset HKMS § 249 lg 2 alusel, mis sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla on kohtule edastanud V.Z. vaided, mis ta on esitanud Tallinna Vangla 18.11.2019, 19.11.2019, 20.11.2019 ja 22.11.2019 käskkirjade peale ning kinnitanud, et vaided on Tallinna Vanglas menetlemisel. Seega on käesoleva määruse tegemise ajal täidetud HKMS § 249 lg 2 tingimus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks kohtule (HKMS § 249 lg 5).
11.V.Z. taotleb esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vangla 18.11.2019, 19.11.2019, 20.11.2019 ja 22.11.2019 käskkirjade täitmise peatamist. Nimetatud käskkirjadega määrati V.Z.le distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks, seega kõikide vaidlustatud käskkirjade eest on taotlejale määratud karsterikaristust kokku 12 ööpäeva. Tallinna Vangla on kohtule teatanud, et 20.11.2019 käskkirjaga määratud kartserikaristuse (3 ööpäeva) on V.Z. 24.11.2019-27.11.2019 ära kandnud. Seega ei saavuta V.Z. selles osas enam esialgse õiguskaitse taotlusega soovitud eesmärki (kartserikaristuse täideviimise peatamist) ning sellest tulenevalt tuleb V.Z. esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 20.11.2019 käskkirja täitmise peatamiseks jätta läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3 teine lause). Samas ei ole V.Z. ära kandnud ülejäänud käskkirjadega määratud kartserikaristusi. Taotleja on esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud eeskätt asjaoluga, et tema tervis võib kartserikambris viibides olla ohus ning seda kinnitab mh see, et talle on varasemalt väljastatud võimlemismatt ja seljavöö. Tallinna Vangla on sealjuures kohtule kinnitanud, et vangla meditsiiniosakond ei ole taotlejale väljastanud arstitõendit, mis välistaks kartserikaristuse kandmise või millest nähtuvalt peaks taotlejale looma kartserikambris eritingimusi. Taotleja paljasõnaline väide kartserikambris viibimise / olemise ohust tema tervisele, samuti väited seljavöö ja võimlemismati väljastamise kohta ei veena kohut selles, et tema hoidmine kartserikambris oleks tervise tõttu lubamatu. Samuti on selge, et kartserikambris viibimine on ebamugav, ent ka see ei tähenda, et kartseris hoidmine oleks lubamatu. Taotleja esitatud 27.08.2018 tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni koosoleku protokoll nr 61 ei võimalda teha 5(7)
3-19-2163 järeldust, et taotlejal ei ole terviseprobleemide tõttu võimalik kartserikambris viibida. Hoolimata sellest, et praegusel juhul pole kinnitust leidnud taotleja väide tema tervise kahjustamise kohta kartserikambris, luuakse kartserikaristuste täitmisele pööramisega selline tagajärg, mida ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Seega saab kohtu hinnangul siiski möönda esialgse õiguskaitse vajadust Tallinna Vangla 18.11.2019, 19.11.2019 ja 22.11.2019 käskkirjade täitmise peatamiseks. Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista asjaolu, et taotlejal on võimalik hilisemalt nõuda õigusvastaselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (vt ka Riigikohtu 09.02.2006 määrus asjas nr 3-3-1-10-06, p 13). Kohus märgib siinjuures täiendavalt, et arstiabi peab kinnipeetavale olema tagatud ka kartseris viibides. Kui taotlejal on terviseprobleemid, siis tuleb tal pöörduda arsti poole. Kui selleks on meditsiiniline näidustus, siis saab arst ka kartserikaristuse kandmise kestel teha ettekirjutuse kartserikaristuse kandmise tingimuste leevendamiseks.
12.Esialgse õiguskaitse vajaduse tuvastamine ei anna aga alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohtul tuleb hinnata ka vaide ja hilisema võimaliku kaebuse eduväljavaateid. Kohtu hinnangul ei ole V.Z. vaietel eduväljavaateid. Kohtule arusaadavalt ei ole vaidlust selles, et Tallinna Vangla 07.10.2019 käskkirjaga määrati kinnipeetav V.Z. majandustöödele abitööliseks ajavahemikuks 10.10-11.11.2019 ning vanglaametnikud andsid 18.10.2019, 19.10.2019 ja 22.10.2019 V.Z.le korraldused tööle minemiseks, millest V.Z. keeldus. Pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, kas V.Z.l oli õigus / alus keelduda tööle minemisest. Taotleja väidab kokkuvõtlikult, et talle ei olnud eelviidatud kuupäevadel väljastatud tööriideid ega – vahendeid. Samuti väidab taotleja, et teda on võrreldes teiste kinnipeetavatega koheldud ebavõrdselt, kuivõrd teised kinnipeetavad pole pidanud tööle minema ilma tööriieteta. Kohtu hinnangul ei saa taotleja välja toodud põhjendusi pidada sellisteks, mis andsid V.Z.le aluse / õiguse tööle minemisest keelduda. Ka kohtupraktikas on leitud, et tavapärase koristuse tarvis eraldi riietuse puudumine ei anna alust keelduda seadusest tuleneva töökohustuse täitmisest (vt nt Tartu Halduskohtu 19.06.2017 otsus asjas nr 3-17-698). Samuti ei saa asjakohaseks pidada väiteid, mis on seotud teiste kinnipeetavate tööst keeldumisega. Kui mõni kinnipeetav on ka vabastatud tööst või mistahes põhjusel keeldunud tööle minemisest, ei anna see taotlejale mingit alust vanglaametniku seadusliku korralduse täitmisest keelduda ja / või valida, millal ta töökohustust täidab. Sealjuures on vangla kohtule teatanud, et Tallinna Vangla ei ole keeldunud teist kinnipeetavat tööle lubamast põhjusel, et tal ei ole tööriideid (nagu taotleja on oma taotluses välja toonud). Seega on taotleja väide võrdse kohtlemise rikkumise kohta põhjendamatu. Lisaks on praeguses asjas vaidlustatud käskkirjades märgitud õiguslikud alused ja neid on kohtu hinnangul ka asjakohaselt põhjendatud. Käskkirjades on eraldi põhjendatud ka karistuse liiki ja määra ning kohtule ei nähtu ka selles osas, et vangla oleks kaalumisreeglite või proportsionaalsuse põhimõtte vastu eksinud. Kokkuvõttes ei saa kohtule esitatud materjalide pinnalt lugeda taotleja vaideid perspektiivseteks.
13.Kohtu hinnangul räägib praegusel juhul ka avalik huvi esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu. Nimelt avaliku huvina on käsitletav distsipliini ja seeläbi ka julgeoleku tagamine vanglas. Distsipliinirikkumise korral peab vangla saama reageerida adekvaatse karistusega. Karistuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjeks võib olla see, et karistust ei ole enam võimalik täitmisele pöörata. VangS § 65 lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Kohustuslik vaidemenetlus (ja sellele tõenäoliselt järgnev kohtumenetlus) võib seda tähtaega ületada. Seejuures, nagu kohus eelnevalt märkis, siis taotleja huvid on kaitstud seeläbi, et vangla tagab taotleja tervisliku seisundi jälgimise ning vajadusel ka katkestab kartserikaristuse kandmise. 6(7)
3-19-2163
14.Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et taotleja esialgse õiguskaitse taotlused Tallinna Vangla 18.11.2019, 19.11.2019 ja 22.11.2019 käskkirjade täitmise peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
15.V.Z. on 26.11.2019 kohtule esitanud menetlusdokumendi, milles märkinud, et „Mul puudub teadmine, kuidas käib see terve protseduur /../ Kui võimalik siis määrata vandeadvokaat Aldo Vassar“. Samuti on kohtule esitatud menetlusabi taotluse vormis (mh) märgitud, et menetlusabi taotletakse menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmiseks. Kohus mõistab, et V.Z. soovib riigi õigusabi enda esindamiseks käesolevas haldusasjas.
16.Kohus leiab, et V.Z. riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
17.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (p 1) ning asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene (p 5). Käesoleval juhul on V.Z. suutnud ise kohtule koostada esialgse õiguskaitse taotlused vaidemenetluse ajal, samuti on V.Z. esitanud vanglale vaided, mis on praegusel hetkel vanglas menetlemisel. V.Z. on nii vanglale esitatud vaietes kui ka kohtule esitatud taotlustes põhjendanud, miks ta peab vaidlustatud vangla käskkirju õigusvastasteks. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal / taotlejal oleksid õigusalased teadmised, kuivõrd kohus suunab ja abistab vajadusel kaebajat / taotlejat ise asjaolude väljaselgitamisel. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale nagu taotleja ei oleks võimeline ise oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kohus leidis eelnevalt, et V.Z. esitatud esialgse õiguskaitse taotlused tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd asjaoludest nähtuvalt ei ole taotleja esitatud vaided perspektiivikad. Seega ei kuulu taotleja riigi õigusabi taotlus rahuldamisele ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.