3-19-2163/27 - Muud - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.Tallinna Halduskohtusse saabusid 19.11.2019, 20.11.2019, 22.11.2019 ja 26.11.2019 V.Z. esialgse õiguskaitse taotlused, milles ta palub Tallinna Vangla 18.11.2019 käskkirja, 19.11.2019 käskkirja, 20.11.2019 käskkirja ning 22.11.2019 käskkirja täitmise peatamist kuni vaideotsuste kaebetähtaja möödumiseni (haldusasjad nr 3-19-2163, 3-19-2168, 3-19-2181 ja 3-19-2206). Taotlustest nähtuvalt soovib taotleja esialgse õiguskaitse taotluste liitmist / lahendamist ühes haldusasjas, kuivõrd tegemist on omavahel seotud asjadega. Taotleja soovib, et tema esitatud seisukohtade ja dokumentidega arvestataks igas haldusasjas. Taotleja on tasunud kahe esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu kokku 30 eurot ning ülejäänud osas taotleb menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus mõistab, et taotleja on kohtule esitanud lisaks ka riigi õigusabi taotluse põhjusel, et ta on õigusasjades kogenematu. Lisaks on taotleja avaldanud soovi koopiate saamiseks tema esitatud seisukohtadest ja dokumentidest, ent on kohtule 27.11.2019 telefoni teel andnud teada, et ta siiski ei soovi koopiaid. Kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusi on taotleja kokkuvõtvalt põhjendanud järgmiselt: 1) Tallinna Vangla ei ole korrektselt läbi viinud distsiplinaarmenetlusi ning tehtud käskkirjad ei ole vastavuses seadusega. Taotleja ei ole keeldunud töö tegemisest, vaid pigem taotlenud seda. Taotleja nõudis 18.10.2019 ja 19.10.2019 vanglalt töö tegemiseks tööriideid ja töövahendeid. Taotlejale väljastati 23.10.2019 riided. Nimelt VangS § 39 lg 1 kohaselt peab vangla poolt olema tagatud kõik vajalik tööde tegemiseks. Arusaamatu, mis põhjusel vangla taotlejat distsiplinaarkorras karistas. Taotleja saab aru, et ta peab alluma vanglaametnike korraldustele, samas ei suutnud ametnik praegusel juhul väljastada riideid. Kohatu ja väär on väide, et taotleja tehtav töö sarnaneb kambri koristamisega. Tänaseni pole vangla väljastanud ühtki töövahendit ning sellest hoolimata on taotleja teinud töö ära oma kulude ja riietega. 2(7)

7.Tallinna Vangla palub 26.11.2019 ja 27.11.2019 vastustes jätta V.Z. esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata. 1) Kinnipeetavate, vahistatute arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel kannab V.Z. alates 24.11.2019 kell 13.50 kartserikaristust Tallinna Vangla 20.11.2019. käskkirja alusel. Karistuse kandmine lõpeb 27.11.2019 kell 13.50. Seega ajaks, mil kohus taotluse osas seisukoha võtab, on Tallinna Vangla 20.11.2019 käskkiri juba eelduslikult täidetud ja V.Z.l ei ole võimalik oma taotlusega enam soovitud eesmärki saavutada. Täitmise ootel on kartserikaristused, mis on V.Z.le määratud Tallinna Vangla 22.11.2019 käskkirjaga (3 ööpäeva), 19.11.2019 käskkirjaga (3 ööpäeva) ja 18.11.2019 käskkirjaga (3 ööpäeva). 2) VangS § 67 p-st 1 tuleneb kinnipeetavale kohustus täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vastavalt VangS § 37 lg-le 1 on kinnipeetav kohustatud töötama, kui tal ei esine sama paragrahvi lõikes 2 töötamist välistavaid asjaolusid. V.Z.le on 21.06.2017 tutvustatud tema õigusi, kohustusi ja õigusaktidega tutvumise võimalusi. Vangiregistri päeviku kande kohaselt on venekeelne VangS V.Z.le tutvumiseks kambrisse antud 19.05.2017. 3) V.Z.l töötamist välistavaid asjaolusid ei esinenud ja ta oli määratud vangla majandustöödele. V.Z. ei allunud vanglaametnike korraldustele asuda koristama ja keeldus mõjuva põhjuseta töökohustust täitmast. Ka V.Z. halduskohtule esitatud taotlustest nähtub, et korraldused töötamiseks olid antud ja V.Z. on teadlik korraldustele allumise kohustusest. Siiski ei asunud kinnipeetav töökohustust täitma, tuues põhjuseks asjaolu, et talle pole antud tööriideid ja -vahendeid. V.Z. väide, et talle polnud töövahendeid väljastatud, on täiesti asjakohatu. Koristaja töö ei nõua spetsiifilist tööriietust. Kinnipeetavale on väljastatud piisavalt vanglavormi elemente, mis võimaldab vajadusel peale töötamist riietust vahetada. Koristustöödele määratud kinnipeetavale sobivate töörõivaste mitteandmine ei anna alust töötamisest keeldumiseks. 4) Jääb arusaamatuks, millel põhineb V.Z. väide teise kinnipeetava tööle mittelubamise kohta. Teine kinnipeetav töötab majandustöödel koristajana ja Tallinna Vangla ei ole keeldunud tema tööle lubamast põhjusel, et tal ei ole tööriideid. Küll aga on oluline märkida, et olenevalt töö iseloomust ja töökohast võivadki nõuded tööriietuse ja tingimuste osas erineda. Nt remondi- ja ehituse abitöölisel, kel tuleb mh teha maalritöid, keevitustöid jms, on vajalik tööriietus ja isikukaitsevahendid. Pole kahtlust, et ka jäätmete käitlemise ruumis jäätmete sorteerimine on n.ö mustem töö, kui eluosakonna koridoris mopi ja veega põranda pesemine ja eeldab tööriietus ja kaitsevahendeid. Isegi kui majandustöödele määratud kinnipeetavate riietuses esineb erinevusi, siis ei ole tegu põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega, vaid töö iseloomust tingitud vajadusega.

3-19-2163 5) VangS § 63 lg-st 1 tulenevalt võib kinnipeetavat VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide süülise rikkumise eest distsiplinaarkorras karistada ja p-i 4 kohaselt võib karistuseks olla ka kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. V.Z. suhtes on läbi viidud õiguspärased distsiplinaarmenetlused ning on tuvastatud VangS § 37 lg 1 ja VangS § 67 p 1 rikkumine. V.Z. süü on tõendatud. Seega on vähetõenäoline, et vaidemenetlustes V.Z. vaided rahuldatakse. 6) V.Z. väide, et terviseprobleemide tõttu ei tohiks ta kartserikaristust kartserikambris kanda, ei ole põhjendatud. Kui kinnipeetaval esineb terviseprobleeme, mis välistavad kartserikaristuse kandmise, väljastab Tallinna Vangla meditsiiniosakond vastavasisulise arstitõendi. Samuti isikule, kellele on arstitõendiga näidustatud kartserirežiimi ajal pikali olemine, jäetakse päevaks madrats kambrisse. Tallinna Vangla meditsiiniosakond ei ole väljastanud arstitõendit, mis välistaks tema kartserikaristuse kandmise või kohustaks looma talle kartserikambris eritingimusi. Ka Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni koosoleku protokolli nr 61 põhjal, mille V.Z. halduskohtule esitas ja millele ka tugineb, ei saa teistsuguseid järeldusi teha. Tallinna Vangla ei eita, et V.Z.l on esinenud terviseprobleeme ja arstitõendid on antud võimlemismati ja seljavöö võimaldamiseks, kuid need tõendid ei vabasta V.Z.t kartserikaristuse kandmisest. 7) Taotluse lahendamisel tuleb kohtul arvestada ka avaliku huviga ning avalikkusel on huvi, et distsipliinirikkumise toime pannud kinnipeetavat karistatakse. Avalikkusel ei ole huvi, et süstemaatilise distsipliinirikkuja õigused oleks paremini kaitstud kui mõne muu distsipliinirikkuja puhul. Kinnipeetava, kellel on võimalik oma käitumisega olukorda muuta, kuid seda ei tee, huvi vastutusest vabaneda ei kaalu üles avalikkuse huvi distsipliinirikkuja oma tegude eest vastutama panna, et ta hoiduks edaspidi rikkumiste toimepanemisest. Seega ei ole antud juhul põhjendatud kartserikaristuste täitmise peatamine. 8) Õigusvastane kartserikaristus on kompenseeritav rahalise hüvitisega ning ei saa asuda seisukohale, et V.Z.le kaasneks distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisega antud juhul pöördumatut kahju, millest tulenevalt oleks põhjust rakendada esialgset õiguskaitset.

12.Esialgse õiguskaitse vajaduse tuvastamine ei anna aga alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohtul tuleb hinnata ka vaide ja hilisema võimaliku kaebuse eduväljavaateid. Kohtu hinnangul ei ole V.Z. vaietel eduväljavaateid. Kohtule arusaadavalt ei ole vaidlust selles, et Tallinna Vangla 07.10.2019 käskkirjaga määrati kinnipeetav V.Z. majandustöödele abitööliseks ajavahemikuks 10.10-11.11.2019 ning vanglaametnikud andsid 18.10.2019, 19.10.2019 ja 22.10.2019 V.Z.le korraldused tööle minemiseks, millest V.Z. keeldus. Pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, kas V.Z.l oli õigus / alus keelduda tööle minemisest. Taotleja väidab kokkuvõtlikult, et talle ei olnud eelviidatud kuupäevadel väljastatud tööriideid ega – vahendeid. Samuti väidab taotleja, et teda on võrreldes teiste kinnipeetavatega koheldud ebavõrdselt, kuivõrd teised kinnipeetavad pole pidanud tööle minema ilma tööriieteta. Kohtu hinnangul ei saa taotleja välja toodud põhjendusi pidada sellisteks, mis andsid V.Z.le aluse / õiguse tööle minemisest keelduda. Ka kohtupraktikas on leitud, et tavapärase koristuse tarvis eraldi riietuse puudumine ei anna alust keelduda seadusest tuleneva töökohustuse täitmisest (vt nt Tartu Halduskohtu 19.06.2017 otsus asjas nr 3-17-698). Samuti ei saa asjakohaseks pidada väiteid, mis on seotud teiste kinnipeetavate tööst keeldumisega. Kui mõni kinnipeetav on ka vabastatud tööst või mistahes põhjusel keeldunud tööle minemisest, ei anna see taotlejale mingit alust vanglaametniku seadusliku korralduse täitmisest keelduda ja / või valida, millal ta töökohustust täidab. Sealjuures on vangla kohtule teatanud, et Tallinna Vangla ei ole keeldunud teist kinnipeetavat tööle lubamast põhjusel, et tal ei ole tööriideid (nagu taotleja on oma taotluses välja toonud). Seega on taotleja väide võrdse kohtlemise rikkumise kohta põhjendamatu. Lisaks on praeguses asjas vaidlustatud käskkirjades märgitud õiguslikud alused ja neid on kohtu hinnangul ka asjakohaselt põhjendatud. Käskkirjades on eraldi põhjendatud ka karistuse liiki ja määra ning kohtule ei nähtu ka selles osas, et vangla oleks kaalumisreeglite või proportsionaalsuse põhimõtte vastu eksinud. Kokkuvõttes ei saa kohtule esitatud materjalide pinnalt lugeda taotleja vaideid perspektiivseteks.