Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Madis Ernits, Tiina Pappel 04.06.2020, Tartu 3-20-782 Maksu- ja Tolliameti taotlus OÜ Eesti-Ukraina Ehitaja suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks Tartu Halduskohtu 01.05.2020. a määrus OÜ Eesti-Ukraina Ehitaja määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja Maksu- ja Tolliamet Puudutatud isik / määruskaebuse esitaja OÜ EestiUkraina Ehitaja Volitatud esindaja v.adv. Gerly Kask
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde OÜ Eesti-Ukraina Ehitaja määruskaebuse lisa nr 6 hulgas esitatud e-kirjad. Tagastada OÜ-le Eesti-Ukraina Ehitaja määruskaebuse lisad nr 1-5 ning lisa nr 6 hulgas esitatud venekeelsed aktid ja 02.08.2019. a leping.
2.Jätta OÜ Eesti-Ukraina Ehitaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.05.2020. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 27.04.2020 Tartu Halduskohtule taotluse loa saamiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks OÜ Eesti-Ukraina Ehitaja suhtes, võttes aluseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1. Taotluse kohaselt kontrollib MTA OÜ Eesti-Ukraina Ehitaja maksude tasumise õigsust 06.04.2020. a korralduse nr 12.2-3/052150-1 alusel. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine, kuna OÜ Eesti-Ukraina Ehitaja on deklareerinud uute korterite müügilt tekkinud käibe alusetult maksuvaba käibena. MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. OÜ-l Eesti-Ukraina Ehitaja ei ole vahendeid, millest tõenäoliselt tekkivat maksukohustust tasuda. Äriühing on oma vahendid kandnud laenuna välja samal ajal, kui tasumata on võlg osanike ees, ning võtnud hüpoteegi tagatisel laenu, mis ei ole
mõistetav. MTA ei saa olla veendunud, et Ukraina päritolu juhatuse liikmed on edaspidi kättesaadavad ning valmis koostööks ja eeldatava maksusumma tasumiseks. OÜ Eesti-Ukraina Ehitaja on tõenäoliselt projektifirma, mis hakkab tegevust lõpetama, arvestades, et samade osanike poolt on registreeritud uus äriühing Piigipuu Ridaelamud OÜ, mis tegeleb kinnisvara arendustega Saue vallas ning kuhu on liikunud edasi laenuna suur osa äriühingu kasumist. Samadel osanikel oli enne OÜ Eesti-Ukraina Ehitaja registreerimist registreeritud OÜ Eesti-Ukraina Koostööpartner, mille juhatuse liikmed on hetkel nii OÜ Eesti-Ukraina Ehitaja kui ka Piigipuu Ridaelamud OÜ juhatuses. Samad on ka äriühingute osanikud. MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on kõige sobivamaks meetmeks hüpoteegi seadmine OÜ Eesti-Ukraina Ehitaja korteriomanditele registriosa numbritega 3968709, 3969909 ja 11707850 selliselt, et oleks tagatud määratav maksusumma 118 288,22 eurot ja eeldatavad sundtäitmise kulud 7472 eurot. MTA selgitas, et lõpetab OÜ Eesti-Ukraina Ehitaja vastu suunatud täitetoimingud, kui äriühing on esitanud tagatise suuruses 125 760,22 (118 288,22+7472) eurot.
2.Tartu Halduskohus rahuldas 01.05.2020. a määrusega MTA taotluse ning andis loa kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks OÜ-le Eesti-Ukraina Ehitaja kuuluvatele kinnistutele registriosa numbriga 3968709 summas 17 760,22 eurot (A. Daumani 19-2), registriosa numbriga 3969909 summas 39 000 eurot (A. Daumani 19-14) ja registriosa numbriga 11707850 summas 69 000 eurot (A. Daumani 19-42), kokku summas 125 760,22 eurot (resolutsiooni p 1). Määruse põhjendused: Alustatud kontrollimenetluse tulemusel täiendava maksukohustuse määramine vähemalt 118 288,22 euro ulatuses on võimalik ja tõenäoline ning on piisavalt tõenäoline, et puudutatud isikul ei ole selle tasumiseks vahendeid. Äriühingu põhitegevuseks on investeerimine aadressil A. Daumani 19, Narva asuvasse ehitusobjekti (9-korruseline kortermaja) ja kasumit saadakse korteriomandite müügist. Kinnistusraamatu andmetel puudub isikul muu kinnisvara peale korteriomandite. Pangakonto jääk 13.04.2020 seisuga oli 1474,57 eurot ja kassa jääk 28.02.2020 seisuga 524,54 eurot. Puudutatud isiku varasemast tegevusest, ennekõike teistele äriühingutele laenu väljamaksete tegemisest olukorras, kus ta on enda tegevuse rahastamiseks võtnud hüpoteegi tagatisel laenu, saab piisava tõenäosusega järeldada, et äriühing võib hakata tulevikus maksukohustuste täitmist vältima. Olukorras, kus antud laene ei ole kajastatud majandusaasta aruannetes ja kortermaja projekt hakkab jõudma lõpule, saab pidada põhjendatuks MTA seisukohta, et äriühing võib hakata oma tegevust lõpetama ja äriühingu vahendid on viidud majanduslikult põhjendamatult sellest äriühingust välja teistesse (puudutatud isikuga seotud) äriühingutesse. Lisaks on MTA põhjendatult viidanud asjaolule, et samal ajal, kui laenu anti teistele äriühingutele, oli tagasi maksmata äriühingu juhatuse liikmetelt võetud laen, ning sellele, et puudutatud isiku tegevust juhtivad isikud on tegutsenud sarnaselt OÜ-s Eesti-Ukraina Koostööpartner. Hüpoteegi seadmist korteriomanditele (A. Daumani 19-2, 19-14 ja 19-42) saab pidada proportsionaalseks vahendiks. See ei takista kinnisasja valdamist, kasutamist ega käsutamist. Hüpoteegi summa määramisel arvesse võetud täitekulusid summas 7472 eurot saab pidada mõistlikuks ja proportsionaalseks. Kohus selgitas, et OÜ-l Eesti-Ukraina Ehitaja on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine, kui ta esitab MTA-le tagatise.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.OÜ Eesti-Ukraina Ehitaja esitas 25.05.2020 määruskaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu 01.05.2020. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused: 1) MTA taotlus võimaliku maksukohustuse tekkimise ja selle ulatuse kohta on motiveerimata. Taotlus tugineb pelgalt hüpoteetilisele võimalusele, et maksukohustus võib olla jäetud täitmata,
toetudes notariaalsete lepingute andmetele ja asjaolule, et äriühing ei ole esitanud üürilepinguid. Maksumaksja leidis korteritele enne võõrandamist kasutuse ning see toimus ka enne 01.10.2018, mil kehtivuse kaotas maksuvabastust andev käibemaksuseaduse (KMS) § 46 lg 3. Nimetatud asjaolu on MTA-le teada ja esitatud on sellekohased dokumendid. 2) MTA taotlus võimaliku sundtäitmise raskendatuse või võimatuse kohta ei ole põhjendatud. MTA väitel ei ole puudutatud isiku majandustegevus ja -tehingud talle mõistetavad, kuid see ei ole piisav väitmaks põhjendatud kahtluse olemasolu. Kohus ei hinnanud piisavalt laenude väljastamise ja võtmisega seotud asjaolusid. Piigipuu Ridaelamud OÜ omab sisulist äritegevust ja KUPOL CASH SL on määruskaebuse esitaja omanikega seotud ettevõte. Väljastatud laenud nähtuvad 2017 ja 2018 majandusaasta aruannetest põhivara all. Kohus ega MTA ei põhjenda, et vahendite kättesaamine seotud äriühingutelt on takistatud või võimatu. Kohus ei põhjenda, milles seisneb sarnasus OÜ-ga Eesti-Ukraina Koostööpartner, kas nimetatud ettevõttel on olnud maksuprobleeme. Majandustegevust ja finantsnäitajaid arvestades on tõenäoline, et äriühingu maksevõime on hea ning maksukohustuse tasumine ei kujune raskendatuks või võimatuks. Hüpoteegi seadmine põhjendamata kahtluse korral takistab oluliselt majandustegevust.
4.MTA esitas 02.06.2020 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 01.10.2018 järgselt müüdud korteritel eluruumi üürilepingud puudusid. Müügikuulutustes reklaamiti kortereid uutena. Olemasolev teave ja määruskaebuse esitaja vastuolulised ütlused olid piisavad jaatamaks ettenähtavat maksukohustuse määramist. Asjaolud on piisavad võimaliku maksuotsuse väljastamiseks ja selle sundtäitmise võimaliku raskenemise jaatamiseks. Määruskaebuse esitaja ei väida, et tegemist oleks nö ületagamisega, mistõttu kolmele korterile hüpoteekide seadmine ei saa koormata isikut ülemääraselt. Puudub mistahes teine sama tõhus alternatiiv avaliku huvi tagamiseks. Määruskaebuse esitaja ei ole tänaseni deklareerinud ühegi pärast 01.10.2018 müüdud korteri eest käibemaksu, mistõttu saab eeldada, et ta hoidub maksukohustuse täitmisest teadlikult.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et OÜ Eesti-Ukraina Ehitaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 01.05.2020. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus õigesti, et käesolevas asjas on täidetud kõik tingimused täitetoiminguks loa andmiseks. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
7.MKS § 1361 lg 1 kohaselt peab täitmist tagavate toimingute sooritamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning sel juhul võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 2 järgi on maksuhalduril õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt.
8.Määruskaebuse esitaja väitel on MTA taotlus võimaliku maksukohustuse tekkimise ja selle ulatuse kohta motiveerimata ning MTA tugineb üksnes oletusele, et maksukohustus võib olla jäetud täitmata, kuid selle paikapidavust ei ole kontrollitud. Ringkonnakohus selgitab, et kohtu ülesandeks ei ole MKS § 1361 alusel esitatud MTA taotluse läbivaatamisel kontrollida, kas
MTA on kogunud piisavalt tõendeid maksusumma määramiseks, vaid kohus peab täitetoiminguks luba andes välja selgitama MKS § 1361 kohaldamise eelduste täidetuse (RKHK 18.06.2013. a määrus nr 3-3-1-28-13, p 10). Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (RKHK 30.04.2013. a määrus nr 3-3-1-4-13, p 23). Seega loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maksu määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidmine aset leiab, vaid piisab mõistlikust kahtlusest, et täitetoiminguid kohaldamata võib määratav maksusumma tasumata jääda. Kuna loataotlus esitatakse enne maksukontrolli lõppemist ja maksukohustuse määramist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksustamise seisukohalt tähendust omavate asjaolude kohta.
9.MTA 27.04.2020. a taotluse kohaselt on kontrolli tulemuseks rahalise kohustuse määramine, kuna OÜ Eesti-Ukraina Ehitaja on alates 01.10.2018 kohustatud maksustama uute korterite müügi 20% käibemaksuga (alates 01.10.2018 on kehtetu KMS § 46 lg 3, mis võimaldas äriühingul rakendada maksuvabastust uute korteriomandite müügil), kuid MTA-l on alust arvata, et OÜ Eesti-Ukraina Ehitaja on deklareerinud uute korterite müügi tulemusel tekkinud käibe alusetult maksuvaba käibena ning jätnud seeläbi riigile käibemaksu summas 118 513,44 eurot arvestamata, deklareerimata ja tasumata. Seega selgitas MTA taotluses tõenäoliselt tulevikus rahalise kohustuse tekkimist, viidates ka rahalise kohustuse määramise õigusliku alusena KMS-i vastavatele sätetele (vt MTA taotluse lk 3) ning lisaks märkis ka rahalise nõude hinnangulise suuruse. Ka varasemalt on MTA määruskaebuse esitajale selgitanud maksustamise teemat nii 07.02.2020. a e-kirjas (p 2, dtl 23-24) kui ka 20.04.2020. a e-kirjas (K. Vainura e-kiri kl 7:17 PM, mis esitati määruskaebuse lisa nr 6 hulgas ning ringkonnakohus võtab selle haldusasja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2), dtl 139-141).
10.Ringkonnakohtu hinnangul on usutavad MTA taotluses toodud selgitused maksukontrolli tõenäolise tulemusena puudutatud isikule maksukohustuse määramise kohta. Määruskaebuses väidetu ei veena ringkonnakohut vastupidises. Määruskaebuse esitaja ei ole kahtluse alla seadnud MTA taotluses väidetu õigsust, et tuginedes kinnistusraamatust saadud OÜ Eesti-Ukraina Ehitaja notariaalsete lepingute andmetele (dtl 21) ja võttes arvesse, et äriühingu poolt ei ole nende korterite osas esitatud eluruumi üürilepinguid, on kontrollitaval perioodil (oktoober 2018 kuni veebruar 2020) müüdud 13 uut korterit. Määruskaebuse esitaja ei ole ka määruskaebusele lisanud ühtegi üürilepingut. Kuna MTA taotlusele on lisatud pangakonto väljavõte (dtl 25-48) perioodi 01.10.2018-13.04.2020 kohta, siis ei saa määruskaebuse esitaja selle väljavõttega tõendada enda väidet, et korterite kasutusse andmine enne müüki toimus ka enne 01.10.2018. Kohtupraktikas on sedastatud, et üldjuhul ei tohiks kohus täitevvõimu tegevusse ennetavalt sekkuda ega anda eelhinnangut kavandatava akti õiguspärasusele (RKÜK 27.11.2012. a määrus nr 3-3-1-15-12, p 49). Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuse esitaja väited seonduvalt tõendite hindamisega, kuna selles osas tuleb seisukoht MTA-l kujundada maksumenetluse raames. Eeltoodut arvestades tagastab ringkonnakohus määruskaebuse lisad nr 1-5 ning lisa nr 6 hulgas esitatud venekeelsed aktid ja 02.08.2019. a lepingu (HKMS § 62 lg 2).
11.Määruskaebuse esitaja väitel ei ole MTA taotlus võimaliku sundtäitmise raskendatuse või võimatuse kohta põhjendatud ning määruskaebuse esitaja majandustegevust ja finantsnäitajaid arvestades on tõenäoline, et äriühingu maksevõime on hea ja maksukohustuse tasumine ei kujune raskendatuks või võimatuks. Ringkonnakohtu hinnangul on MTA taotluses piisaval määral põhjendanud, et kontrolli tulemusena määratava maksukohustuse sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, kui ei anta luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et põhjendatud kahtluse hindamine on
prognoos ning luba täitetoiminguks antakse, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (RKÜK 27.11.2012. a määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c; RKHK 28.01.2013. a määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada MTA-l võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (TlnRK 12.01.2015. a määrus nr 3-14-52172, p 8; 27.01.2015. a määrus nr 3-14-51698, p 9). Seega peavad olema esile toodud asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele ning nõutav ei ole, et MTA tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik). MKS § 1361 lg 1 sõnastusest tulenevalt on olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus (RKHK 12.02.2020. a määrus nr 3-19-1672, p 27). Kui isik on tegutsenud eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et soovimatus vastavat maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse. Eelnevat arvestades ringkonnakohus nõustub MTA ja halduskohtuga, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. Eeltoodut ei välista ka määruskaebuses väidetu.
12.MTA, põhjendades kahtlust, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, tugines muuhulgas asjaolule, et OÜ Eesti-Ukraina Ehitaja pangakontol puuduvad vahendid, millest oleks võimalik tulevast maksukohustust täita, sest konto jääk oli 13.04.2020 seisuga 1474,57 eurot (dtl 48). Ka puuduvad vahendid kassas. Kassa jääk oli 28.02.2020 seisuga 524,54 eurot (dtl 49). Määruskaebuse esitaja ei ole eeltoodud andmete õigsust kahtluse alla seadnud. Ka ei ole määruskaebuse esitaja avaldanud mittenõustumist MTA taotluses märgitud andmetega nii antud kui ka võetud laenude (s.h hüpoteegi tagatisel) kohta. Eeltoodut ei muuda ebaõigeks määruskaebuse esitaja väide laenude kajastamise kohta 2017 ja 2018 majandusaasta aruannetes. Selles osas saab MTA anda hinnangu maksukontrolli raames. Äriühingust raha väljaviimist ilmestab ringkonnakohtu hinnangul MTA taotluses märgitud asjaolu, et kuigi määruskaebuse esitaja pidanuks 05.09.2018. a laenulepingu (dtl 63-64) kohaselt andma Piigipuu Ridaelamud OÜ-le laenu 350 000 eurot, siis raamatupidaja poolt MTA-le edastatud info kohaselt on 28.02.2020 seisuga antud laenuna kokku hoopiski 1 308 000 eurot (dtl 65).
13.Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse esitaja väitega, et hüpoteegi seadmine takistab oluliselt majandustegevust. Kinnistule hüpoteegi seadmine ei takista vara kasutust ega käsutust. Seega ei takista hüpoteegi seadmine kinnistute võõrandamist ega ka äriühingu majandustegevust.
14.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus OÜ Eesti-Ukraina Ehitaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.05.2020. a määruse resolutsiooni p 1 osas muutmata.
15.Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 210 lg 42 kohaselt kui ringkonnakohus ei ole enne menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamist andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, võib menetlusosaline esitada need ringkonnakohtule koos taotlusega menetluskulude kohta täiendava määruse tegemiseks 10 päeva jooksul ringkonnakohtu määruse kättetoimetamisest arvates. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.