Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

3-19-2171 Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-2171 osaliselt või täielikult ohjatav allergiline nahareaktsioon (MK 16.10.2019 sissekande alusel aasta pidanud dieeti, mille foonil on nahk täiesti puhas) ja ebaselge etioloogiaga hootised söömisjärgsed kõhuvalud.

SKA 21.10.2019 otsusega nr P26O-2019-200957 määrati XX-le keskmine puue.

Otsuse õiguslikuks aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 11, §d 23, 24 ja 6, sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 5 ja sotsiaalministri määruse nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ning tähtajad“ (määrus nr 49) § 4. Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse terviseseisund, tegevusvõime, kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest või mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata, elukeskkond ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. Puude raskusastme tuvastamisel on arvestatud taotluses ning tervise infosüsteemis sisalduvate andmetega, eriarsti KM poolt kirjeldatud terviseseisundi andmetega, SKA ekspertarsti MT arvamusega ja Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Piiranguna on nimetatud keskmisele puude raskusastmele vastav muu funktsiooni kõrvalekalle. Taotleja võib vajada eakohasest suuremat vanemlikku järelevalvet, eeskätt seoses koormuste reguleerimisega, et ennetada silmnähtavate puuet põhjustavate piirangute tekkimist. Kaasuvana on isikul osaliselt kuni täielikult ohjatav allergiline nahareaktsioon ja ebaselge etioloogiaga hootised söömisjärgsed kõhuvalud.

SKA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Tartu Ringkonnakohus selgitas asjas nr 3-12-981, et kohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema puude raskusaste, vaid saab üksnes tuvastada, kas taotluse läbiviimisel on järgitud menetlusnorme ja arvestatud kõiki asjaolusid.

3(11)

3-19-2171 PISTS § 2 lg 2 kohaselt on kõrvalabi või juhendamine abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. See määratlus arvestab psüühikahäirest või intellektipiirangutest tingitud olukordadega. PISTS seletuskirjas on rõhuasetus kõrvalabil („Laste ja eakate puhul jätkatakse puude raskusastme tuvastamist sarnaselt praegu kehtiva skeemiga – lähtutakse kõrvalabi vajaduse sagedusest; puude raskusastme tuvastamise alused on kõigil taotlejatel sarnased, kuid lastel ja eakatel arvestatakse peamiselt kõrvalabi vajadust; lastel tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt eakohasest suuremast kõrvalabi vajadusest ja sellest lähtuvalt määratakse toetus“). Määruse nr 18 § 5 järgi tuleb otsuse tegemisel võtta aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamus ning vajaduse korral muud asjasse puutuvad andmed. Ekspertiisis on kasutatud sõnastust, et „laps vajab eakohasest suuremat vanemlikku järelevalvet, eeskätt seoses koormuste reguleerimisega, et ennetada silmnähtavate puuet põhjustavate piirangute tekkimist, mistõttu [on] tuvastatud keskmine muu puue“. Lähtutud on kaalutlusest, et vanemad ei sea last teadlikult ohuolukordadesse igapäevaselt või ööpäevaringselt. Selliste olukordade vältimisel puudub erisus tervete eakaaslastega või esineb aeg-ajalt terviseseisundist lähtuv kõrgenenud vanemliku järelevalve vajadus raviarstide poolt lapsele antud ravijuhiseid jälgivalt. Kõrgenenud vanemliku järelevalve vajadus ei ole aga sisult sama mõiste, mis järelevalve vajadus PISTS-s raske või sügava puude raskusastme tuvastamisel. Kuna lapse füsioloogilise arengu soodustamiseks ja sotsialiseerumiseks on vajalikud ka aktiivsust nõudvad mängud ja tegevused, siis neil puhkudel võib laps vajada eeskätt eakohasest suuremat juhendamist. Seos järelevalve vajadusega on nõrk, kuna ei ole alust arvata, et aktiivsusmängudes osaletakse igapäevaselt. 18.10.2019 eksperthinnangu väljavõttes ei ole süsteemi piiranguna märgitud järelevalve vajadust. Märgitud on kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mõlemad vähemalt kord nädalas. Järelevalve vajaduse teatud juhtudel on ekspertarst nimetanud täiendava hinnanguna, soovitusena. Ekspertiisis on tehtud erand, arvestades, et kaebajal on potentsiaalselt tervist ohustav haigus, kuid üldjuhul puudeid edasiulatuvalt ei tuvastata ning seoses igapäevatoimingute ja tavapäraste eakohaste tegevustega ei ole terviseandmetes kirjeldatud piiranguid, mille tõttu oleks risk lapse tervisele eakohasest suurem. Suurenenud kõrvalabi vajadus võib esineda seoses ortopeediliste jalatsite kasutamise või hügieenitoimingutega vm tegevuste juures, vastavalt lapsevanema hinnangule lähtuvalt konkreetsest situatsioonist. Eelmise puude raskusastme tuvastamise otsusel 17.04.2017 nr P26-2017-30198 on ekspertarst samuti leidnud, et keskmise puude põhjustas lapsele liikumisel liikumishäire, täpsustamata närvisüsteemi häire ja raske puude nahaprobleemid, sest nahka oli vaja igapäevaselt hooldada kõrge infektsioonide lisandumise riski tõttu. Ebatäiuslik luuteke ei olnud ka siis lapse raske puude raskusastme tuvastamise põhjuseks. Kaebajal ei ole kujunenud närvisüsteemi haigust, mis põhjustaks liikumispuuet. Leitud on sobivad ravivahendid ning nahalööve on ravile alluv.

4(11)

3-19-2171 menetlusnorme ja lähtunud asjakohastest asjaoludest (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-12-981, p 9). Puude raskusastmete erinevus seisneb eeskätt kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve ulatuses ja intensiivsuses, selle osutamise asukohas, kuid samuti selles, et raske puude korral on lisaks kõrvalabile või juhendamisele võimalik arvestada ka isiku järelevalve vajadusega. PISTS § 2 lg 2 kohaselt on kõrvalabi või juhendamine abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Tallinna Ringkonnakohus leidis 19.09.2019 otsuse nr 3-19-427 punktis 8, et kaebaja vajab oma haigusest tingituna oluliselt suuremat abi, juhendamist ja järelevalvet kui temaga samaealised terved lapsed. Samuti märkis ringkonnakohus, et east tulenevalt ei suuda kaebaja veel ise tajuda piire, mida haigus talle seab ja seetõttu on vajalik täiskasvanute vastav juhendamine ning järelevalve. HKMS § 177 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik, sh on kohustuslikud kohtuotsuses toodud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel. Halduskohus nõustub ringkonnakohtu ja kaebajaga ning leiab samuti, et trauma tekke võimaluste vähendamiseks ning neist otseselt tingitud puuet põhjustavate piirangute tekkeohu vältimiseks vajab kaebaja eakohasest suuremat igapäevast kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet mitte ainult väljaspool oma elukohta, vaid ka kodustes tingimustes. Vastustaja on otsuse tegemisel piirdunud SKA ekspertarsti arvamuse arvestamisega, kuid kohtulahendeid ega teiste arstide seisukohti ei ole arvesse võetud. Tegemist on olulise kaalumisveaga. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses välja toonud, millele tugineb tema järeldus, et kaebaja vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist üksnes väljaspool oma elamiskohta, mitte igapäevaselt oma elukohas. Ekspertarsti järeldus puude raskusastme tuvastamisel on arusaamatu. Ekspertarst jättis põhjendamata, miks kõigist terviseandmetest on valitud just need kaks arsti sissekannet, seejuures üks sissekannetest on tehtud enam kui kolm aastat enne vaidlustatud otsust. Taastusravi arsti KE 28.10.2019 sissekandes on märgitud, et haigusest tingitud kõrge luumurdude tekkeriski tõttu kogu elu jooksul tuleneb kaebajale oluliselt suurem hooldus- ja järelevalve vajadus. Vajalikud on järjepidevad füsioteraapia programmid nii ravikui rehabilitatsiooniteenusena, samuti ortopeedilised jalatsid, mille kõrge omaosalustasu kompenseerimiseks on puude kehtivus arsti hinnangul vajalik. Samas on kirjeldatud, et kaebaja isa sõnul on sagedased kukkumised ka väiksemate takistuste puhul. Ekspertarst on jätnud eelnevaga arvestamata. Tegemist on olulise kaalumisveaga. Vastustaja väitel leidis ekspertarst 17.04.2017 puude raskusastme tuvastamise otsuses, et keskmise puude põhjustas lapsele liikumisel liikumishäire, täpsustamata närvisüsteemi häire ja raske puude nahaprobleemid, sest nahka oli vaja igapäevaselt hooldada kõrge infektsioonide lisandumise riski tõttu. Halduskohus leidis, et see väide ei ole õige. 17.04.2017 otsuses on kirjas, et perekondlik ebatäiuslik luuteke kasvu aeglustumisega ja atoopiline dermatiit põhjustavad lapsele tema elueale vastavast kõrvalabi vajadusest suuremat igapäevast kõrvalabi vajadust. Atoopilise dermatiidi puhul on väga oluline regulaarne nahahooldus ja -ravi. Ekspertarst viitab oma arvamuses pediaater MK 16.10.2019 sissekandele, mille kohaselt on kaebaja nahk puhas tänu aasta jooksul peetud dieedile. Sellest nähtub üheselt, et kaebaja vajab ainuüksi dieedi järgimiseks enam juhendamist ja järelevalvet kui samaealine terve laps. 5(11)

3-19-2171 Erinevalt ringkonnakohtu seisukohast leidis ekspertarst, et kaebaja vajab eakohasest suuremat vanemlikku järelevalvet eeskätt seoses koormuste reguleerimisega. Vastuses kaebusele on vastustaja lisanud ekspertarsti selgituse, mille kohaselt on kaebaja puude tuvastamise otsuses järelevalve vajadust käsitletud eeskätt riskiolukordadest tuleneva (suurem aktiivsus, suurem koormus jm) järelevalve vajadusega, mistõttu ei saa otsuses märgitud eakohasest suuremat vanemlikku järelevalvet käsitleda puude raskusastet suurendava asjaoluna. Selline järeldus ei ole arusaadav. Vanemate järelevalve ja kõrvalabi ei ole samastatav tavapärase 3-aastase lapse eakohase järelevalve ja kõrvalabiga. Oht kaebaja tervisele ei avaldu üksnes riskiolukordades, vaid traumaoht kaasneb ka lihtsamate igapäevaste tegevustega. Ekslik on seetõttu vastustaja seisukoht, et ohuolukordade vältimise vajadus ei too kaasa eakohasest suuremat järelevalve vajadust. Kaebaja vajab ohutuse tagamiseks igapäevast järelevalvet, sest ta võib oma tegevusega tekitada kahju iseendale. PISTS § 2 lg-st 2 ei tulene, et järelevalve määratlus on seotud psüühikahäirest või intellektipiirangutest tingitud olukordadega. 3-aastane laps ei ole veel võimeline mõistma oma olukorra eripära ning iseseisvalt hindama ja otsustama, kas tervetele 3-aastastele lastele sobilikud tegevused on seda ka tema jaoks. Samuti ei ole 3-aastane laps võimeline nägema ohte igapäevategevustes, nagu näiteks vannis käimine, liumäest laskumine, toolil ronimine, jooksmine ebatasasel teel jne. Ometi võib just selliste üldiselt väga tavapäraste 3-aastase lapse tegevustega kaasneda kaebajale tõsine trauma. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, kas kaebajale tagati ärakuulamisõigus. PISTS § 3 sätestab, et seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) sätteid, arvestades PISTS erisusi. SÜS § 3 lg 6 viitab omakorda haldusmenetluse seaduse kohaldamisele, kusjuures PISTS ega SÜS ei tee erandit haldusmenetluse keskse põhimõtte – isiku ärakuulamisõigus – kohaldamisest otsuste tegemisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6(11)

3-19-2171 Tulenevalt PISTS §-st 2 ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist ja selle fakultatiivprotokollist on vaidlustatud otsuses järelevalve vajadust hinnatud seoses riskiolukordadest tuleneva (suurem aktiivsus, suurem koormus jm) järelevalve vajadusega. Kuna see vajadus ei ole pidev, ei saa eakohasest suuremat vanemlikku järelevalvet pidada puude raskusastet suurendavaks asjaoluks. 18.10.2019 eksperthinnangu väljavõttes ei ole süsteemi piiranguna märgitud järelevalve vajadust. Märgitud on kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mõlemad vähemalt kord nädalas. Kaebaja terviseandmetest ei nähtu psühhiaatrilist haigust, mistõttu on laps eakohaselt võimeline alluma vanemate juhendamisele ja selgitustele võimalike ohtude kohta. Ka ilma krooniliste haigusteta lapsed ei külasta igapäevaselt mänguväljakuid ega tegele tervisele potentsiaalselt ohtlike atraktsioonidega, kus on oht ennast vigastada. Vanemate hoolitsus selle eest, et laps ei satuks ohuolukorda, ei erine tervete laste puhul vajalikust hoolest või on kõrgenenud, kuid see ei ole samaväärne järelevalve vajadusega PISTS § 2 lg-te 11 ja 2 tähenduses. Piir vanemliku ja eakohasest suurema vanemliku järelevalve vahel ei ole defineeritud. See lähtub lapse vajadustest, millele normaalse intellekti korral saab vanem anda adekvaatse hinnangu ja käituda vastavalt. Kui laps vajab eakaaslastega võrreldes rohkem tähelepanu, ei ole tegemist puudega. Kuna lapse füsioloogilise arengu soodustamiseks ja sotsialiseerumiseks on vajalikud ka aktiivsust nõudvad mängud ja tegevused, siis neil puhkudel võib laps vajada eeskätt eakohasest suuremat juhendamist. Seos järelevalve vajadusega on nõrk, kuna ei ole alust arvata, et aktiivsusmängudes osaletakse pidevalt, päevad läbi või igapäevaselt. Risk lapse tervisele ei ole eakohasest suurem. Suurenenud kõrvalabi vajadus võib esineda seoses ortopeedilist jalatsite kasutamise või hügieenitoimingutega vm tegevuste juures, vastavalt lapsevanema hinnangule lähtuvalt konkreetsest situatsioonist. Ainuüksi lähtuvalt diagnoosist ei ole alust eeldada, et kaebaja igasugune võimalik trauma põhjustaks kindlasti puuet. Puude tekkimist ei ole võimalik tuvastada etteulatuvalt. Vaidlustatud haldusakti andmisel on arvestatud kaebaja haiguse senise kulu, dünaamika ja prognoosiga, mille alusel ei ole põhjust eeldada invaliidistavat traumat, kui last ei jäeta tavapärase järelevalveta. Iga laps võib endale tekitada järelevalveta jätmisel kahju. Kõigi kolmeaastaste võime oma tegevuse (ohtlikkuse) tagajärgedest aru saada on võrdne, kui neil pole intellektipuuet, mis seda võimekust veelgi vähendaks. See, kui laps ei saa teha eakaaslastega samu tegevusi, ei ole funktsioonipiirang. Piirangud kõndimise ja jooksmise jne intensiivsuses (koormuste reguleerimise vajadus) ei ole samastatavad piirangutega kõndimisel (siirdumisel, liikumisel jne). Kaebajal on võimalik iseseisev ja kõrvalabita liikumine. Jääb arusaamatuks, mille põhjal halduskohus leidis, et SKA ekspertarst ei ole puude raskusastme määramisel võtnud arvesse kaebajal diagnoositud atoopilist dermatiiti ja selle järjepideva kontrollimise vajadust. Ekspertarvamuses on välja toodud, et allergiline nahareaktsioon on osaliselt kuni täielikult ohjatav ja nahk on olnud täiesti puhas. Ekspertarst ei ole leidnud, et atoopilise dermatiidi järjepideva dieediga kontrollimine oleks eakohasest suurem igapäevane abivajadus. Kas tegemist on eakohase või mitte eakohase abivajadusega, on vastustaja ja puude raskusastet tuvastavate ekspertarstide pädevuses. Toiduratsiooni ja toitude valimise vajadus ei suurenda kõrvalabi vajadust lapse seisukohalt. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta vajab pidevat järelevalvet (nt tugiisikut) ja teda tuleb pidevalt jälgida. Selle vajadus tõenditest ei nähtu.

7(11)

3-19-2171 Kaebaja sai esitada oma seisukohad nii taotluse esitamisel kui varasemas kohtumenetluses. Kaebaja ei lisanud praeguses kohtumenetluses midagi, mis põhjustaks teistsuguse puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-19-2171 3-17-1110, p 24 edasiste viidetega). Seetõttu ei ole halduskohus vastustaja otsuse õiguspärasuse kontrollimisel seotud vastustaja või eksperdi tuvastatud faktiliste asjaoludega, vaid võib neid ümber hinnata ning anda neile teistsuguse õigusliku tähenduse.

9(11)

3-19-2171

10(11)

3-19-2171 tegevused, mis on vajalikud selle haigusega toimetulekuks, ei ole aga sellise intensiivsusega, et õigustada raske puude määramist.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.