Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 30.04.2020, Tartu 3-19-1327 Toomas Pajumäe kaebus Tartu Vangla 06.05.2019. a otsuse nr 6-24/1710-2 ja 04.07.2019. a vaideotsuse nr 1-11/157-2 tühistamiseks ning taotluse uueks lahendamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 30.10.2019. a otsus Toomas Pajumäe apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Toomas Pajumägi Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Tartu Vangla 05.03.2020. a seisukoht ning sellele lisatud 12.11.2018. a käskkiri nr 6-1/1267 ja 25.06.2018. a kinnipeetava individuaalne täitmiskava. Tagastada Tartu Vanglale 05.03.2020. a seisukohale lisatud 30.01.2020. a käskkiri nr 6-3/35.
2.Jätta Toomas Pajumäe apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.10.2019. a otsus muutmata.
3.Jätta Toomas Pajumäe poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 01.06.2020 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.T. Pajumägi esitas 26.03.2019 Tartu Vanglale taotluse, milles ta palus alustada tema avavanglasse ümberpaigutamise menetlust, sest tema perekondlikud suhted ja majanduslik olukord on halvenemas ning kinnises vanglas karistuse kandmine ei ole otstarbekas ega
võimalda tekkinud probleeme lahendada. T. Pajumägi märkis, et individuaalse täitmiskava (ITK) kohaselt avaneb võimalus avavanglasse ümberpaigutamiseks 01.04.2019.
2.Tartu Vangla teatas 06.05.2019. a otsuses nr 6-24/1710-2, et menetlust avavanglasse paigutamiseks ei algatata. Vangla leidis, et kuna T. Pajumäele määratud 5 aasta 8 kuu ja 21 päeva pikkusest karistusest on ära kantud ainult aasta, ei saa vangla veel hinnata tema sobivust avavanglasse paigutamiseks.
3.Tartu Vangla jättis 04.07.2019. a vaideotsusega nr 1-11/157-2 rahuldamata T. Pajumäe vaide vangla 06.05.2019. a otsuse peale. Vangla leidis, et vaide esitaja varasem kriminaalne käitumine ei tekita veendumust isiku usaldusväärsuses. Lisaks kohaldas vangla 12.11.2018 täiendavaid julgeolekuabinõusid käskkirja nr 6-1/1267 alusel kaaskinnipeetava ründamise eest.
4.T. Pajumägi esitas 11.07.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 26.08.2019 ja 08.10.2019 täiendavad seisukohad. Kaebaja palus avavanglasse paigutamise menetluse alustamisest keeldumise otsus ja vaideotsus tühistada ning kohustada vanglat tema taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja põhjendused: Kaebaja tuleks ümber paigutada avavanglasse, kuna ITK näeb selle võimaluse ette alates 01.04.2019. Avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamisest keeldumisega vähendas vangla kaebaja võimalusi töötada ja suhelda lihtsamini pereliikmetega. Otsus ei ole piisavalt motiveeritud ja põhjendused on pealiskaudsed. Kaebaja ei ole avavanglasse paigutamiseks liiga lühikest aega karistust kandnud, sest vigade mõistmiseks ei pea aastaid vangistuses veetma. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tinginud intsidenti kaebaja kahetseb. Avavanglasse paigutamise eesmärgiks ei ole elutingimuste parandamine, vaid tahe on suunatud oma kohustuste paremale täitmisele. Vangistuses läbis kaebaja programmi „Eluviisitreening“, mis aitas mõista alkoholi negatiivse mõju osakaalu oma elus. Vangla tõlgendab vangistusseaduse (VangS) § 20 lg-t 1 valesti. ITK-põhine avavanglasse paigutamise alus ei hõlma 18 kuu reeglit.
5.Tartu Halduskohus jättis 30.10.2019. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Otsuse põhjendused: Taotluse esitamise hetkel ja vaidlustatud otsuse tegemise ajal ületas kaebaja ärakandmata vangistus 18 kuud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg 1 aastat. Seega ei olnud VangS § 20 lg-s 1 sätestatud ajaline kriteerium täidetud. Kaebajat ei oleks saanud ka teiste kriteeriumite sisulise täitmise korral avavanglasse ümber paigutada. Kaebaja varasem käitumine, s.h käitumine karistuse kandmise ajal kinnises vanglas, ei kinnita, et uute õigusrikkumiste toimepanemise tõenäosus on sedavõrd väike, et on tekkinud piisav usaldus kinnipeetava suhtes. Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kusjuures isik ei omanud ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (kriminaalasi nr 1-18-3894). Nimetatud kuriteod viitavad kaebaja süstemaatilisele tegevusele, millest nähtub isiku suhtumine õiguskorda ja vähene vastutusvõime. Vaideotsuse kohaselt on kaebajal olnud vangistuse kestel konflikte ka teiste kinnipeetavatega ja novembris 2018 kohaldati kaebajale seetõttu täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nimetatud asjaolu viitab, et kaebajal on raskusi distsipliini järgimisega ka kinnises vanglas. Asjaolu, et kaebaja hinnangul soodustaks ümberpaigutamine tema suhtlemisvõimalusi lähedastega ja võimaldaks paremini töötada, ei ole ümberpaigutamise vajaduse ja sisuliste eelduste täitmiseks antud juhul piisav.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.T. Pajumägi esitas 13.11.2019 apellatsioonkaebuse, milles ta taotleb enda avavanglasse paigutamist. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
Kui ITK alusel avavanglasse paigutamisel tuleb arvesse võtta ajalist kriteeriumi, ei ole mõtet ITK-s mainida kuupäeva, millal avaneb avavanglasse paigutamise võimalus. Kaebajale koostatud uuel, 29.08.2019. a ITK-l on taas kuupäevana märgitud 01.04.2019, mil peaks ümberpaigutamine avavanglasse aset leidma, kui on läbitud programm „Eluviisitreening“. Valeinfo edastamisega võltslootuste loomine on inimsusevastane. Ka kontaktisik on selle kuupäeva autentsust kinnitanud. Kaebajal oli üks intsident kambrikaaslasega, kuid selles ei leitud kuriteo koosseisu. Kohtuotsusest jääb mulje, et konflikte on olnud mitu. Kohus ja vangla leidsid ülekohtuselt, et kaebaja on vangistuse ajal näidanud negatiivset suhtumist õiguskorda. Esile ei ole toodud kaebaja positiivset suhtumist, nagu osalemine huvitegevustes ja vangla bändis. Riigikohtu 10.04.2019. a lahend ei tohiks omada tagasiulatuvat jõudu, sest kaebaja esimene ITK koostati enne seda lahendit. Kaebaja kuritegudes puudub vara- ja isikuvastasus. Kaebaja retsidiivsus on suur, kuid ta ei ole kahju tekitanud ja motiivid ei ole olnud pahatahtlikud.
7.Tartu Vangla esitas 23.12.2019 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: ITK-s märgitud kuupäevaga ei kaasne kindlat tagajärge ega lubadust, et kuupäeva saabumisel kinnipeetav kindlasti avavanglasse ümber paigutatakse. 04.07.2019. a vaideotsuses on viidatud ühele intsidendile, mis tõi kaasa täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Ka kohus ei ole pidanud silmas enamat kui ühte intsidendi. Kaebaja osalemine huviringides ja muusikakollektiivis ei väljenda tema suhtumist õiguskorda ega hoia ära õigusrikkumiste toimepanemist tulevikus. Kaebaja tunnistas suurt retsidiivsust.
8.T. Pajumägi nimetas 09.01.2020. a seisukohas kinnipeetavaid, kes on pääsenud avavanglasse vaatamata kõrgele retsidiivsusele ja ajakriteeriumi täitmisele. Kaebaja palus kõrvutada nimetatud isikute avavanglasse lubamisi põhjustega kaebajat mitte lubada avavanglasse. Kaebaja märkis, et vastuses esimesele taotlusele ei mainitud ajalist kriteeriumi.
9.Tartu Vangla selgitas 02.03.2020. a seisukohas, et vangla 06.05.2019. a ja 20.12.2019. a otsustega lahendati sama küsimust, mistõttu 20.12.2019. a otsus lõpetas varasema otsuse kehtivuse ja mõju isiku suhtes. Vangla andmetel ei ole kaebaja esitanud vaiet 20.12.2019. a otsuse vaidlustamiseks.
10.Tartu Vangla selgitas 05.03.2020. a seisukohas, et vanglal ei olnud veendumust, et kinnipeetava avavanglasse paigutamine ei ohusta õiguskorda, mistõttu ei olnud täidetud ka avavanglasse ümberpaigutamise sisuline eeldus ning sellisel juhul ei saa vangla algatada kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetlust sõltumata kaebaja soovidest ja eesmärkidest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Tartu Vangla selgitas 02.03.2020. a vastuses (tl 97-97p), et kuna 06.05.2019. a ja 20.12.2019. a otsustega (tl 13-13p ja 93-93p) lahendati sama küsimust, siis uue haldusakti andmine lõpetas varasema haldusakti kehtivuse ja mõju. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Muuhulgas tähendab see seda, et kaebus peab olema isiku õiguse kaitseks sobiv, s.t kaebus peab aitama kaasa õiguste kaitsmisele (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 180). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas korrelatsiooni vangla 06.05.2019. a ja 20.12.2019. a otsuste vahel, kuna vangla 20.12.2019. a
otsusega on kaebaja uus taotlus lahendatud uutel asjaoludel ning tegemist ei ole üks ühele analoogsete asjaolude ega põhjendustega võrrelduna 06.05.2019. a otsusega. Kaebaja ei ole vangla kinnitusel 20.12.2019. a otsuse vaidlustamiseks vaiet vanglale esitanud. Seega esineb kaebajal jätkuvalt käesolevas asjas kaebeõigus Tartu Vangla 06.05.2019. a otsuse vaidlustamiseks. Tegemist ei ole ka olukorraga, kus kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimaldaks kohustada haldusorganit kaebaja taotlust uuesti lahendama.
13.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 30.10.2019. a otsuse põhjendustega kaebaja suhtes avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmise õiguspärasuse kohta ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
14.Kaebaja arvates ei tohiks Riigikohtu 10.04.2019. a lahend omada tagasiulatuvat jõudu, sest esimene ITK koostati kaebajale enne Riigikohtu lahendit. Kuna haldusasja juurde ei olnud menetlusosalised esitanud kaebaja nimetatud esimest ITK-d, siis nõudis ringkonnakohus 03.03.2020. a määrusega (tl 99-99p) selle esitamist vastustajalt. Tartu Vangla esitas koos 05.03.2020. a vastusega (tl 101-101p) kaebajale 25.06.2018 koostatud ITK (tl 105-106), mille ringkonnakohus võtab käesoleva asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2). Ringkonnakohus nõustub vangla 23.12.2019. a vastuses apellatsioonkaebusele (p 7, tl 84-84p) märgituga, et kaebaja tõlgendab Riigikohtu lahendit meelevaldselt ja võrdsustab seda õigusnormi tühistamisega. Ringkonnakohus selgitab, et Riigikohtu ülesanne on muu hulgas ühtlustada kohtupraktikat ning tagada sealjuures normide ühetaoline kohaldamine ja õigusselgus (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 651). Riigikohus tõlgendas 10.04.2019. a määruses nr 3-18-111 avavanglasse ümberpaigutamist reguleerivaid õigusnorme, s.h selgitas VangS § 20 lg 1 kohaldamise põhimõtteid. Tegemist ei ole õigusnormile tagasiulatuva jõu andmisega, nagu arvab kaebaja. Seega on kaebaja väide sisutu.
15.Kaebaja märgib õigesti, et vangla vastuses esimesele taotlusele ei mainitud ajalist kriteeriumi. Vangla hindas 06.05.2019. a otsuses üksnes isiku usaldusväärsust. VangS § 20 lg-le 1 viitas vangla 04.07.2019. a vaideotsuses (tl 20-20p). Ka 10.09.2019. a vastuses kaebusele (p 12, tl 51-52) viitas vangla VangS § 20 lg-le 1, märkides, et kaebajal ei olnud taotluse esitamise hetkel ega ka vaidlustatud otsuse tegemise ajal VangS § 20 lg-s 1 toodud ajaline kriteerium kui avavanglasse paigutamise formaalne eeldus täidetud ning kaebajat ei oleks saanud avavanglasse paigutada. Kohtupraktika kohaselt võib kohus arvestada ka kohtumenetluses esitatud täiendavaid kaalutlusi, kui ta on veendunud, et haldusorgan lähtus otsustamisel samadest kaalutlustest (RKHK 27.06.2019. a otsus nr 3-17-1927, p 23).
16.VangS § 20 lg 1 kohaselt on üheks kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise eelduseks, et kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa 1 aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud. Lisaks on avavanglasse ümberpaigutamise tingimused sätestatud justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ §-s 17 ning seda sätet tuleb kohaldada koosmõjus VangS § 20 lg-ga 1. VangS § 20 lg 1 ei võimalda teha kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise otsust üksnes ITK alusel, vaid arvesse tuleb võtta ka muid selles normis nimetatud tingimusi (RKHK 10.04.2019. a määrus nr 3-18-111, p 19). Seega VangS § 20 lg 1 järgi saab avavanglasse paigutada üksnes kinnipeetava, kelle reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa 1 aastat või kelle ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud. Kui täidetud on VangS § 20 lg-s 1 sätestatud tingimused, siis on vanglal õigus kaaluda, kas paigutada kinnipeetav avavanglasse või mitte. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja karistusaja algus oli 05.05.2018 ja karistusaja lõpp saabub 26.01.2024
(vangla 10.09.2019. a vastus kaebusele, p 12). Seega leidis halduskohus otsuses (p 13) õigesti, et taotluse esitamise hetkel ja vaidlustatud otsuse tegemise ajal ületas kaebaja ärakandmata vangistus 18 kuud ning ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg 1 aastat. Kuna VangS § 20 lg-s 1 sätestatud ajaline kriteerium ei olnud täidetud, ei oleks kaebajat saanud ka teiste kriteeriumite sisulise täitmise korral avavanglasse ümber paigutada. Lisaks märkis halduskohus otsuses (p 11) asjakohaselt, et isiku usaldusväärsuse hindamine on oluline alles siis, kui teised eeldused ümberpaigutamiseks on täidetud, viidates VangS § 20 lg-s 1 sätestatud ajalisele kriteeriumile ning leides, et vangla on õigesti keeldunud kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamisest. Sõltumata vaidlustatud otsuse põhjendustest jättis vangla õigesti avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamata. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja väited vara- ja isikuvastaste kuritegude puudumise ning huvitegevustes osalemise kohta.
17.Kaebaja märgib õigesti, et nii 25.06.2018. a ITK-s kui ka 29.08.2019. a ITK-s (tl 74-75) on märgitud sarnane tekst „Avavanglasse ümberpaigutamine – täitmiskavast tulenevalt – 01.04.2019“. Vangla ei eita seda (23.12.2019. a vastus apellatsioonkaebusele, p 8, tl 84-84p), kuid on eeltoodud kuupäeva märkimisel jätnud ilmselt tähelepanuta, et ITK-st tuleneva avavanglasse ümberpaigutamise tähtaja suhtes kohalduvad VangS § 20 lg-s 1 sätestatud tähtajad. Ringkonnakohus nõustub samas vanglaga, et ITK-s märgitud kuupäeval on üksnes informatiivne tähendus ning sellest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust saada avavanglasse ITK-s märgitud kuupäeval. Sellega seonduv kaebaja pettumus ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.
18.Kaebaja väitel oli tal kambrikaaslasega üks intsident, kuid kohtuotsusest jääb mulje, et konflikte on olnud mitu. Kaebaja arusaam ei ole õige. Kohtuotsuses (p 14) märgib halduskohus, et 2018. a novembris kohaldati kaebajale täiendavaid julgeolekuabinõusid kaaskinnipeetava ründamise eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu halduskohtu otsusest, et viimane oleks pidanud silmas enamat kui ühte intsidenti, vaid halduskohus peab ilmselgelt silmas vangla vaideotsuses mainitud intsidenti. Sellekohase Tartu Vangla 12.11.2018. a käskkirja nr 6-1/1267 (tl 102-103) esitas vangla ringkonnakohtule 05.03.2020. a seisukoha lisana ning ringkonnakohus võtab nimetatud käskkirja asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2).
19.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja väited seonduvalt teiste kinnipeetavate (loetelu 09.01.2020. a seisukoha p-s 1, tl 87-92) avavanglasse paigutamisega, sõltumata viimaste kõrgest retsidiivsusest ja ajakriteeriumi täitmisest ning et mõnel juhul on tegemist isiku- ja varavastaste raskete korduvate kuritegudega. HKMS § 44 lg-st 1 lähtudes saavad kaebuse aluseks olla üksnes kaebaja enda subjektiivsete õiguste võimalike rikkumistega seotud asjaolud. Kaebajal on subjektiivne õigus, et tema avavanglasse paigutamine otsustatakse õiguspäraselt. Teiste kinnipeetavate varasem avavanglasse paigutamine ei oma asjas tähtsust ega loo kaebajale õigustatud lootust, et ka tema saab osa karistusest kanda avavanglas.
20.Kaebaja taotles kaebuses Tartu Vangla 06.05.2019. a otsuse ja 04.07.2019. a vaideotsuse tühistamist ning vangla kohustamist lahendada esitatud taotlus uuesti. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (RKHK 19.11.2009. a otsus nr 3-3-1-62-09, p 11). Kuna vangla otsus kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmise kohta oli õiguspärane, puudus halduskohtul alus ka vaideotsuse suhtes esitatud tühistamisnõude ja kohustamisnõude rahuldamiseks. Kõike eeltoodut arvestades jättis halduskohus õigesti kaebuse tervikuna rahuldamata.
21.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.10.2019. a otsuse muutmata.
22.Tartu Vangla esitas 05.03.2020. a seisukoha lisana ringkonnakohtule ka 30.01.2020. a käskkirja nr 6-3/35 kaebaja tööle lubamise kohta. Kuna eelnimetatud käskkiri ei ole käesoleva vaidluse eseme seisukohalt asjassepuutuv, siis tagastab ringkonnakohus selle vanglale (HKMS § 62 lg 2).
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jääb kaebaja poolt apellatsiooniastmes kantud riigilõiv 15 eurot (tl 81p) tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.