Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristina Maimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.04.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-188
Haldusasi
XX ja YY kaebus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 05.08.2019 projekteerimistingimuste nr 1911802/04528 tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebajad: XX ja YY, volitatud esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Uve Jürgens Kolmas isik: Elisa Eesti AS, volitatud esindaja Allan Aedmaa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27.05.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
täiustamine on vajalik eelkõige teenuste kasutamiseks, mis kvalifitseerub pigem mugavusteenusteks. 5) Puudub igasugune põhjendav analüüs selle kohta, mis eesmärkidel on sidemasti rajamine vastavas asukohas üldse vajalik. Kaebajatele teadaolevalt on olemasolevad mobiilsidemastid sideoperaatorite ristkasutuses ning samas piirkonnas asuvad juba paigaldatud mobiilsidemastid aadressidel Vabaduse pst 65, Valdeku 13, Võidu 56, Võidu 16, Raudtee 20a, Nelgi 31 ja Nõmme-Kase 12. Eelnevast tulenevalt puudub oluline avalikust huvist tulenev vajadus lisada täiendav sidemast aadressile Vabaduse pst T3, kuivõrd vastav piirkond on olemasolevate tugijaamadega juba kaetud ning mobiilsidelevi on kogu piirkonnas juba aastaid tagatud. Nõmme linnaosa üldplaneeringu p 7.2.4 kohaselt oli juba 2010. a kogu Nõmme linnaosa kaetud kõigi mobiilsideoperaatorite levialaga ning tugijaamade võrgustik on välja ehitatud. Haldusmenetlusega seotud dokumentidest ei selgu, kas olemasolevat mobiilsidelevi on vaja kvalitatiivselt täiendada ning parandada avalikust huvist (nt levi osaline puudumine) või eelkõige taotleja ärihuvist (nt üleminek 4G süsteemilt 5G süsteemile) lähtuvalt. 6) Vastustaja ei ole projekteerimistingimuste väljastamise menetluses kaalunud koostöös taotlejaga ega ka naaberkinnistute omanikega alternatiivseid variante masti asukoha suhtes. Sisuliselt on vastustaja jätnud kohustusliku diskretsiooniprotsessi läbi viimata ning on projekteerimistingimused väljastanud kitsalt üksnes kolmanda isiku avalduses näidatud ühe ettepaneku põhjal. Vastavat minetust ei ole võimalik kõrvaldada ehitusloa menetluses, kuivõrd ehitusloa taotlemiseks vajalikud toimingud teostatakse projekteerimistingimuste alusel, lähtudes sealjuures masti spetsiifilisest asukohast. 7) Vastustaja alahindab küsimuse lahendamisel mobiilsidetehnoloogiaseadmete kiirguse mõju tervisele, mida oleks masti asukohavaliku tegemisel tulnud vältimatult käsitleda. Teadmised kiirguse mõjust inimese tervisele on käesoleval hetkel puudulikud, mistõttu on üldine soovitus lähtuda eelkõige ettevaatuspõhimõttest. Euroopa Liidu (EL) elektromagnetilist kiirgust käsitlev Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2013/35/EL (edaspidi direktiiv 2013/35) käsitleb elektromagnetkiirguse mõju, sh mittesoojuslikku mõju, milleks on näiteks lihaste, närvide ja meeleelundite stimulatsioon. Sellisel mõjul võib olla kahjulik toime elektromagnetväljadega kokku puutuvate isikute vaimsele ja füüsilisele tervisele. Lisaks sellele võib meeleelundite stimulatsioon viia lühiajaliste sümptomiteni, nagu peapööritus või häired silma võrkkestas. Need mõjud võivad põhjustada ajutist ärritust või mõjutada tunnetust või muid aju või lihaste funktsioone ning võivad seeläbi mõjutada töötaja võimet ohutult töötada. Direktiivis rõhutatakse (art 1 (4)), et direktiiv ei hõlma võimalikku pikaajalist mõju. Mobiilside tugijaama läheduses elav inimene viibib magnetkiirguse väljas aga pidevalt ja pikaajaliselt. Eesti Teaduste Akadeemia arvamusest nähtuvalt on uuringute põhjal tuvastatud, et intensiivne kiirgusfoon võib mõjutada sigivust, kahjustada silmi, mõjutada kesknärvisüsteemi ja kognitiivseid võimeid. Eriti mõjutatavad on kiirguse suhtes lapsed. Käesoleval juhul on vastustaja väljastanud projekteerimistingimused mobiilsidemastile, millele paigaldatav sideseadmete tugijaam genereerib kahtluseta keskmisest kõrgema kiirgusfooni. Kolmanda isiku poolt 09.03.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendi ja selle lisa kohaselt on tugijaama paigaldamise eesmärgiks just üleminek 5G süsteemile, mida erialaspetsialistid peavad tervisele eriti ohtlikuks. Kaebajate hinnangul ei ole sellise masti paigaldamine kõrvalasuva koolimaja vahetusse lähedusse ühelgi juhul sobiv alternatiiv, kuid ka seda küsimust ei ole vastustaja masti asukoha valikul ühestki aspektist kaalunud.
3(13)
1) Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 6 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50. Mobiilsidemasti ehitamist kavandati Vabaduse pst T3 kinnistule, mis on 23 005 m2 suurune transpordimaa kinnistu, mis piirneb rohkem kui 50 era- ja munitsipaalkinnistuga. Lähtuvalt projekteerimistingimuste taotlusega esitatud asukoha skeemist ja kavandatava mobiilsidemasti pikkusest (30 m) kaasas amet hoolimata HMS § 40 lg 3 p-s 6 sätestatust projekteerimistingimuste taotluse menetlusse kavandatavast mastist vastustaja arvates reaalselt mõjutada saada võivate kinnistute omanikud (Vabaduse pst 50, Õie põik 1 ja Õie põik 3), kellele kuuluvad kinnistud jäid masti esialgsele asukohale lähemale kui 30 meetrit. 2) Kui lähtuda sellest, et projekteerimistingimuste menetlusse kaasamata jätmine võib olla menetlusviga, nõustub vastustaja 05.02.2020 kohtumääruses väljendatud seisukohaga, et ehitusloa menetlusse kaasamine kompenseerib eksimust. Kaasamata jätmine ei saaks kaasa tuua vaidlustatud haldusakti tühistamist, kuivõrd see ei saanud mõjutada asja otsustamist. Tõele ei vasta kaebajate väide, justkui vastustajal puudub ehitusloa väljastamise menetluses tegelik soov neid ära kuulata ja nende 27.01.2020 pöördumisele ei ole vastatud. Vastustaja vastas kaebajate pöördumisele nende esindajale 13.02.2020 saadetud kirjaga nr 4-3/139-7. Vastuses kinnitatakse, et menetlusega seotud dokumendid saadetakse taotlejale esitatud märkuste lahendamiseks ja kõiki esitatud arvamusi kaalutakse ehitusloa taotluse menetlemisel. 3) Kaebajate väited masti püstitamise põhjuste kohta on meelevaldsed ja tõendamata. Kui väited selle kohta, et masti püstitamise põhjuseks on masti eemaldamine Vabaduse pst 65 kinnistult leiaks isegi kinnitust, ei annaks see alust väita, et kinnistuomanike huvisid ei käsitleta võrdsena. Käesolevas asjas on kaebajad vaidlustanud masti paigaldamise neile kuuluva kinnistu naaberkinnistule, Vabaduse pst 65 kinnistu puhul saab olla tegemist kinnisasja omanike sooviga vabaneda neile kuuluval kinnistul asuvast mastist. Seega ei ole Vabaduse pst 65 ja Vabaduse pst 90 kinnistute omanike huvid võrreldavad. 4) Kavandatav mobiilsidemast on ette nähtud teenindama selle kõrval asuvat Vabaduse puiesteed mõlemal kulgemissuunal. Seega on oluline, et mast asub tee läheduses. Rajatise asukoha hindamisel saab haldusorgan kaaluda selle tulevast asukohta vaid projekteerimistingimuste taotluses näidatud kinnistu (asukoha) piires. Haldusorgan ei saa nõuda projekteerimistingimuste taotlejalt, et see taotleks rajatise püstitamise lubamist muule (linna omanduses olevale) kinnistule või veel vähem eraomandis olevale kinnistule. Kui aga asuda seisukohale, et haldusorgan peaks ise otsima alternatiivseid asukohti rajatisele, siis antud juhul puuduvad ümbruskonnas ka kinnistud, millele oleks võimalik rajada mobiilsidemasti, mis täidaks mastile taotleja poolt pandava otstarbe. Kogu ümberkaudne piirkond on tihehoonestatud ja isegi kui leiduks läheduses mõni samaväärne asukoht, võrreldes olemasolevaga, riivaks see tõenäoliselt samasugusel määral uue asukoha naaberkinnistute omanike huve. Masti asukoha lähiümbruse skeemilt nähtuvalt oleks masti võimalikud asukohad ümbruskonnas Võidu puiestik, Valdeku park, Vabaduse park (vastavalt u 350 m, u 600 m ja u 1 km praegusest asukohast), mis kõik on aga kaitsealused ja seetõttu on sinna mobiilsidemastide rajamine välistatud. On ka põhjendamatu arvata, et mobiilsideoperaator sooviks püstitada mobiilsidemaste asukohtadesse, mis ei ole vastavalt vajadustele põhjalikult läbi kaalutud. Kuivõrd mobiilsidemastide püstitamine on kallis, on nende asukohavalikud eelduslikult eesmärgikohased ja ratsionaalsed. 5) Projekteerimistingimuste väljastamisel pidi vastustaja arvestama avalikku huvi võimalikult hea mobiilsideteenuse saamise vastu. Samas pidi vastustaja arvestama ka kolmanda isiku huvi pakkuda teenust, tegemata selleks liigseid kulutusi. Vastustaja pidi kaaluma naaberkinnistute 4(13)
omanike huve, kuid puudutatud isikutel ei ole alust nõuda, et nende omandiõiguse riivest hoidutakse teiste maaomanike õiguste riivamise arvelt (vt RKHK 11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p 11). Vaidlustatud projekteerimistingimuste p-dest 6 ja 7 nähtub naaberkinnistute omanike huvide kaalumine ning arvestamine. Projekteerimistingimused on aluseks ehitise kavandamiseks ehk ehitusprojekti koostamiseks (EhS § 26 lg 1), mitte ehitustööde teostamiseks. 6) Kaebajad ei ole tõendanud, et kavandatud mobiilsidemast oma suuruse, välimuse ja muude omaduste poolest ning pakutud asukohas mõjutab nende kinnisvara väärtust. Kui mast püstitatakse kõiki huve õiguspäraselt kaaludes asukohta, kus see mh kaebajate (ja teiste naaberkinnistute) huve vähem riivaks, ei ole tegemist kaalumisveaga (vt RKHK 11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p 13). Ainuüksi kaebajate kinnistu hinna vähenemine ei saa olla argumendiks, mis saaks olla haldusakti tühistamise aluseks. Kaebajad on ebatäpselt tõlgendanud Riigikohtu otsuses nr 3-15-2232 toodud seisukohti. Viidatud otsusest ei tulene, et paiknemine elukoha vahetus läheduses tingimata mõjutab negatiivselt läheduses asuva kinnisvara hinnataset ja tegemist on üldteada asjaoluga, mida ei ole vaja kohtule tõendada. Igal konkreetselt juhul on vaja eraldi hinnata, kas ja kuidas mõjutab kinnistu väärtust asjaolu, et naaberkinnistule rajatakse mobiilsidemast. Käesolevas asjas ei ole kaebajad tõendanud neile kuuluva kinnistu väärtuse võimalikku vähenemist tulenevalt naaberkinnistule püstitatavast mobiilsidemastist ja sellega oma õiguste riivet. Mobiilsidemastid rajatakse alati sinna, kus vastava teenuse järgi on inimestel vajadus ja tänapäeva tehniliste teadmiste juures asuvad sidet toetavad mastid paratamatult inimeste elukeskkonna läheduses. Linnakeskkonnas ei saa ka masti visuaalset mõju pidada selliseks, mis kaebajate heaolu linnaruumis märkimisväärselt riivata saaks (vt RKHK 11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p 8.2). 7) Arusaamatuks jääb kaebajate viide Nõmme linnaosa üldplaneeringu p-le 7.2.4. Esiteks ei ole tegemist kehtiva üldplaneeringuga ja teiseks puudub selles viidatud punkt. Tallinna linna üldplaneeringu punkt 7.4 sätestab, et linna telekommunikatsioonide võrk haarab mitmeid kaasaegse side liike (telefoniside, kaabeltelevisioon, raadiotelefoni süsteem), mille areng ei nõua nimetamisväärse suurusega maa-alasid ega täiendavaid planeerimislahendusi, mistõttu puudub vajadus selle süsteemi arengu kajastamiseks üldplaneeringus. Vajalike telekommunikatsioonivõrgu üksikehitiste asukohad ning vajalikud maavaldused lahendatakse vastavates arenguskeemides, detailplaneeringutes või kaabelliinide ja levimastide projektides. Mobiilside teenused on pidevas arengus ning väita, et teatud ajahetkel on tugijaamade võrgustik lõplikult välja ehitatud, ei ole õige. Vajadused andmeside kiirustele ja olemusele tulenevalt uutest andmeside lahendustest ja võimalustest tingivad ka mobiilsideoperaatorite vajaduste muutumise ajas. 8) Senise kohtupraktika kohaselt on asutud seisukohale, et mobiilsidemastide rajamine ei ohusta inimeste tervist. Riigikohtu otsusest nr 3-15-2232 (p 8.1) tuleneb, et kuigi haldusorganil tuleb ehitusluba andes arvestada lisaks ehitisest endast lähtuvale mõjule ka selle kasutamisega kaasnevat mõju, võib haldusorgan eeldada, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) väljastab sagedusloa üksnes juhul, kui sellega ei ohustata inimeste tervist ja keskkonda (vt elektroonilise side seadus (ESS) § 14 lg 1 p 2). 5G tehnoloogia kasutuselevõtuga kaasnevate võimalike mõjude üle diskuteerisid ka Riigikogu sotsiaalkomisjon 16.09.2020 istungil ja Riigikogu keskkonnakomisjon 17.09.2020 istungil. Tuginedes esitatud seisukohtadele ja arvamustele otsustasid Riigikogu eelnimetatud komisjonid 17.09.2020 istungil mitte nõustuda esitatud kollektiivse pöördumisega, kuivõrd ei ole esitatud ühtegi tõsikindlat tõendit, mis annaksid põhjuse peatada 5G tehnoloogia paigaldamist (Riigikogu sotsiaalkomisjoni 24.09.2019 seisukoht nr 1-6/19-24/7).
5(13)
kesklinnast või ka Lasnamäest, Õismäest jt kõrghoonestusega linnaosadest), mistõttu tuleb antennide sobivale kõrgusele viimiseks ehitada operaatoritel täiendavalt raadiosidemaste. Seejuures on tugijaamaga raadiosidemasti ehitus sideettevõtjale rahaliselt kordades kallim ja aeganõudvam protsess, kui näiteks mõne korrusmaja keldrisse tugijaama ja katusele antennide paigaldamine. Seetõttu valitakse eraldi uue raadiosidemasti ehitamine sideettevõtja poolt üksnes juhul, kui ühtegi muud võimalust kvaliteetse side kindlustamiseks vajamineva tugijaama antennide paigaldamiseks antud piirkonnas ei ole. Praktikas on tavaline, et raadiosidemaste paigaldatakse ka madaltiheda asustusega elamupiirkondadesse, kus puuduvad antennide paigaldamiseks olemasolevad kõrgrajatised. 6) Kaebajate osundatud Vabaduse pst 65 sidemast asub praeguses asukohas ajutise üürilepinguga, mille tähtaeg saabub 01.07.2023 ning üürilepingu pikendamist ei ole ette näha. Üürilepingu lõppemisega kaob õiguslik alus nimetatud sidemasti praeguses asukohas opereerimiseks ja mast tuleb enne nimetatud tähtaega teisaldada. See tähendab, et hiljemalt nimetatud ajaks peab olema piirkonna sidevõrgu struktuur selline, mis selle ettenähtavalt toimuva muudatusega arvestab ning seda kõigi mobiilsideoperaatorite lõikes, kelle seadmeid see puudutab. Vaidlustatud projekteerimistingimustega planeeritud raadiosidemasti aluse kinnistu omanik on Tallinna linn ja kinnistul asub juba avalikes huvides opereeritavaid rajatisi (elektrienergia alajaam). Vabaduse pst 65 sidemasti kinnistu omanikuks on saanud aga eraomanik. Kui ka kinnistuomanike huve kaalutlema peaks, siis on selge, et siderajatise asukohana tuleks eelistada juba avalikes huvides kasutatavat ja kohalikule omavalitsusele kuuluvat kinnistut eraomandis olevale. 7) Mobiilsidesignaali kiirgavad tehniliselt antennid, mitte raadiosidemast. Samas on aga nii antennid kui ka muud Elisa Eesti AS poolt antud kinnistul paigaldamiseks ettenähtud seadmed ja aparatuur läbinud EL-s õigusaktidega ettenähtud turule laskmise nõuded ja vastavad ka ESS § 123 kohaselt kõigile Eestis kehtivatele nõuetele, sh kiirgustaseme ja tervisohutuse seisukohalt. 8) Arusaamatuks jääb kaebajate viide direktiivile 2013/35 ja etteheide, et vastustaja alahindab küsimuse lahendamisel mobiilsidetehnoloogiaseadmete kiirguse mõju tervisele. Esiteks on viidatud direktiiv ammu Eesti õigusesse üle võetud ja seda on arvestatud Eestis kehtivate kiirgusnormatiivide kehtestamisel ning teiseks ei ole mobiilsidetehnoloogiaseadmete kiirgusmõju hindamine kohaliku omavalitsuse kompetentsis, vaid seda teeb Terviseamet. Kaebajate poolt esitatud dokumendid ei tõenda, et 5G süsteemile üleminek on tervisele ohtlik. Eestis kehtivad kiirgusnormatiivid ega 5G tehnoloogia kasutamise keelustamine Eestis ei saa olla käesoleva vaidluse objektiks. 9) Paljasõnalised ja tõendamata on kaebajate väiteid, nagu väheneks nende vara väärtus planeeritava siderajatise tõttu vähemalt 10%. Linnakeskkond ongi ajas pidevalt arenev ja muutuv ning elanike vajadused tänapäevaste elektri-, side-, vee-, gaasi- jms elutähtsate teenuste järele ajas pigem kasvavad, mistõttu peab linnaelanike vajadustega kaasas käima ka neid teenuseid võimaldava taristu ehitus. Põhimõtteliselt väär on kaebajate seisukoht, nagu peaks ümbruskonna mis tahes väliskeskkonna muutuste korral olema välistatud nende kinnisvara väärtuse vähenemine. Pealegi kinnisvara hinnanguline turuväärtus on ajas muutuv ning perspektiivis on kaasaegse taristu, sh sidetaristu, rajamise mõju ümbruskonna kinnisvara väärtusele kahtlemata positiivne. 10) Ekslik on kaebajate lähenemine, mille kohaselt tuleks eristada, kas olemasolevat mobiilsidelevi on vaja kvalitatiivselt täiendada ning parandada avalikust huvist lähtuvalt või taotleja ärihuvist lähtuvalt. Elutähtsa teenuse kontekstis on mobiilsideteenus terviklik ning terviklik on ka selle osutamiseks vajalik mobiilsidevõrk. Elutähtsa teenuse kontekstis pole 7(13)
vahet, kas inimene tarbib mobiilsideteenust 4G või 5G sagedusalas, ühtemoodi elutähtis teenus on see ikka. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2019 a. märtsis koostatud dokument „Eesti 5G teekaart aastani 2025“ rõhutab et „Eesti võtab sihiks aastaks 2023 saavutada 5G ühenduvus suuremates linnades ning nende äärealadel ja aastaks 2025 transpordikoridorides“ ning „Tagame, et sideettevõtjatel oleks võimalikult lai juurdepääsuõigus füüsilisele taristule, mida kontrollivad riigi või kohalikud asutused.“ Samuti on märgitud et „Kuna 5G võrk eeldab tugijaamade paiknemist oluliselt tihedamalt võrreldes senisega, siis tänased kitsaskohad võrgu rajamisel muutuvad uue põlvkonna sidevõrgu välja ehitamisel veelgi kriitilisemaks.“ Seega on justnimelt 5G valmidusega võrgu rajamine üheks põhjuseks, mis tingib operaatorite poolt tugijaamade ja nendega seotud antennide kandekonstruktsioonide (mastide) tihedama paigutamise. Samuti on riiklikult rõhutatud operaatorite juurdepääsuõigust kohalike asutuste kontrollitud taristule.
8(13)
omanikud (naaberkinnistu kaasomanikud, tl 30, Maa-ameti kaardirakenduse väljatrükk), mistõttu tulnuks nad kaasata projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse eelviidatud alustel. 8.1 Vastustaja on kohtumenetluses põhjendanud kaebajate kaasamata jätmist viitega HMS § 40 lg 3 p-le 6 ning leidnud, et kaebajaid ei pidanud ära kuulama, kuna Vabaduse pst T3 kinnistu piirneb rohkem kui 50 era- ja munitsipaalkinnistuga. Kohus ei nõustu vastustaja käsitlusega. Viidatud norm annab haldusorganile õiguse kaaluda, kas menetlusosalistelt arvamust küsida või mitte (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2017 otsus asjas nr 3-16-885, p 9). Pealegi on kohtu hinnangul HMS § 40 lg 3 p 6 kohaldamine ette nähtud ennekõike juhtudeks, mil suurem kui 50 on nende isikute ring, kelle puhul esineb mõistlik kahtlus õiguste riive osas. Antud juhul ei ole vastustaja aga väitnud, et selliseid kinnistuid, millele rajatav mobiilsidemast võiks mõju avaldada – võttes kriteeriumiks kinnistu ja rajatava masti vahelise kauguse – oleks enam kui
9(13)
8.4 Menetlusse kaasamata jätmine ei takistanud kaebajatel projekteerimistingimuste vaidlustamist.
kaebajate ja teiste elamuomanike õigusi vähem riivaks. Seejuures ei ole kaebajad ka ise välja toonud, millisesse alternatiivsesse asukohta saaks nende arvates mobiilsidemasti rajada, arvestades seejuures, et kavandatav mobiilsidemast on mõeldud teenindama Vabaduse puiesteed selle mõlemal kulgemissuunal ning kaebajatel ei ole õigust nõuda, et nende omandiõiguse riivest hoidutaks teiste maaomanike õiguste riivamise arvelt (vt RKHK 11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p 11). Kaebajate esitatud kaardilt (tl 64) nähtuvalt asub üksnes Vabaduse pst 65 hetkel olemasolev mast Vabaduse pst trassikoridori ääres ning vastustaja ja kolmas isik on selgitanud, et tegemist on eraomandis kinnistuga, mille kasutamise leping lõppeb (2023.a) ja omanik ei soovi seda pikendada. Kaebajad ei saa nõuda teise eraisiku kinnistule mobiilsidemasti kavandamist. Vabaduse pst T3 kinnistu kuulub vastustajale ning vastustaja on 09.03.2020 menetlusdokumendis omakorda selgitanud, miks kavandatava masti asukoha lähiümbruses muud alternatiivid puuduvad (vt lähiümbruse skeem, tl 52). Tegemist on kaitsealuste parkide ja puiestikuga. 9.3 Elisa Eesti AS 04.02.2020 menetlusdokumendist nähtuvalt on Vabaduse puiestee ümbruskonna puhul tegemist piirkonnaga, kus tugijaama antennide paigaldamiseks sobivaid kõrghooneid või muid kõrgemaid rajatisi on vähe, mistõttu tuleb antennide sobivale kõrgusele viimiseks ehitada täiendavalt raadiosidemaste. Kuna tugijaamaga raadiosidemasti ehitus on kordades kallim ja aeganõudvam protsess, kui näiteks mõne korrusmaja keldrisse tugijaama ja katusele antennide paigaldamine, valitakse eraldi uue raadiosidemasti ehitamine üksnes siis, kui ühtegi muud võimalust kvaliteetse side kindlustamiseks vajamineva tugijaama antennide paigaldamiseks antud piirkonnas ei ole (punkt 10). Kolmas isik on samas menetlusdokumendis selgitanud, et raadiosidemasti ja tugijaama asukoha väljavalimine algab võrguplaneerijate tööst, kes leiavad arvutimodulatsioonide abil vastavas leviga katmist vajavas piirkonnas optimaalseima geograafilise punkti (arvestades antud piirkonda ümbritsevate, olemasolevate mastide ja tugijaamade leviulatust ja –tugevust, levisuundasid, signaali levi soodustavaid ja takistavaid tegureid jne) ning määravad masti vajamineva kõrguse, eesmärgiga et paigaldatav mast sobituks eelkõige Elisa Eesti AS ja ka teiste mobiilsideoperaatorite võrgu arhitektuuri ning paigaldatava masti abil saaks mobiilsideleviga katta maksimaalselt suure ala maksimaalselt kvaliteetse sidega. Vabaduse pst T3 kinnistule planeeritud raadiosidemasti asukoha lõplikule valimisele on eelnenud põhjalikud asukohaotsingud ja konsultatsioonid teiste operaatorite, kinnistuomanike ja linnaga, leidmaks raadiosidemastile asukohta. Väljavalitud asukoha näol on tegemist ainsaga, mis osutus sobivaks nii tehniliselt, keskkonnakaitseliselt kui ka teekasutuse seisukohalt ja mille suhtes ei ole õigusaktide alusel kehtestatud ehitamist takistavaid kitsendusi (punkt 23). Kohtul ei ole põhjust eelnevates väidetes kahelda. 9.4 Projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse olid kaasatud lähimate naaberkinnistute (Õie põik 1, Õie põik 3, Vabaduse pst 50) omanikud. Projekteerimistingimuste p-s 6 on ette nähtud tingimus, et: „Leida raadiosidemastile kinnistul asukoht, kus selle visuaalne mõju naaberkinnistutele, elamutele, oleks võimalikult minimaalne ja oleks tagatud kinnistul olemasoleva väärtusliku kõrghaljastuse säilimine, kaaluda masti asukohta pigem olemasolevast alajaamast Vabaduse puiestee poolsemasse alasse. Välisseadmekapp projekteerida tänavaalast vaadeldavalt võimalikult varjatud asukohta, nt alajaama vm rajatise lähedale, et vältida alas eriilmeliste tehnorajatiste hulgast tekkivat visuaalset reostust. Kaasata arvamuse avaldamiseks naaberkinnistute omanikud“. Samuti tuleb projekteerimistingimuste p 7 kohaselt raadiosidemast ehitada selliselt, et ei oleks häiritud naaberkinnistute sidesüsteemide tegevus ning p 11 kohaselt tuleb ehitusprojekt kooskõlastada kõikide maaomanike või – kasutajatega, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab. Eelnevast nähtub, PT andmisel ei arvestatud üksnes kolmanda isiku sooviga, vaid ka naabrite huvidega.
11(13)
9.5 Vaidlusaluse kinnistu piires on mastile valitud kaebajatele soodsaim (kaugeim) asukoht. 9.6 Nõustuda ei saa kaebajate seisukohaga nagu pidanuks kaaluma kõiki eraomandis kinnistuid, arvestusega, et võib-olla keegi soovib enda kinnistule mobiilsidemasti rajamist. Alternatiivina sai kaaluda mõistlikke alternatiive, ehk linnale antud lähiümbruses kuuluvaid kinnistuid. Antud juhul ei nähtu ühtegi asjaolu, mis ilmselgelt välistaks valitud asukohta mobiilsidemasti kavandamise (ehituskeeld vms) ning millest lähtuvalt võiks olla alust nõuda PT tühistamist. Eeltoodut arvestades ei nähtu kohtule, et kaebajate arvamuse ärakuulamise tulemusena oleks vastustaja saanud otsustada teisiti. Vastustaja ja kolmanda isiku selgitustest nähtuvalt ei esinenud mobiilsidemasti kavandamiseks ka alternatiivseid asukohti, mis ühelt poolt ei asuks elamute vahetuses läheduses ja riivaks maaomanike õiguseid vähem ning teisalt tagaks sama tõhusalt kavandatava masti eesmärgi saavutamise ja pakuks tehniliselt sobilikke võimalusi masti püstitamiseks.
põhjendamatu järelduse, justkui tooks mobiilsidemasti rajamine kinnistu lähedusse igal juhul kaasa selle väärtuse vähenemise. Riigikohuski on oma seisukohas kasutanud sõnastust „võib vähendada“, mille põhjal ei saa kohtu hinnangul lugeda kinnisasja väärtuse vähenemist tulenevalt mobiilsidemasti lähedusest üldteada asjaoluks, mille esinemisel isikule varaline kahju kindlasti kaasneb. Nõustuda tuleb vastustajaga, et igal konkreetselt juhul on vaja eraldi hinnata, kas ja kuidas mõjutab kinnistu väärtust asjaolu, et naaberkinnistule rajatakse mobiilsidemast. Samas sõltumata sellest, kas mobiilsidemasti rajamine Vabaduse pst T3 kinnistule kaebajate kinnistu väärtust ka tegelikult vähendab, ei saa sellest teha veel järeldust projekteerimistingimuste õigusvastasuse kohta. Õige on kaebaja vastaspoole seisukoht, et linnakeskkonnas ei saa eeldada, et ümbritsev keskkond üldse ei muutu, sh negatiivselt. Kuigi mobiilsidemasti asumine naabruses võib teoreetiliselt mõjutada kinnisvara väärtust, siis arvestades kaebajate kinnistu ja raadiosidemasti püstitamiseks planeeritud asukoha vahelist distantsi ja eraldatust kõrghaljastuse näol, ei saa kohtu hinnangul konkreetsel juhul pidada seda mõjutust oluliseks. Projekteerimistingimuste väljastamine ei too vahetult kaasa kinnistu väärtuse vähenemist ning ehitusluba ei tohi anda, kui see põhjustab ebaõiglaselt suure kahju naabrile. Riigikohus on ehitusloa vaidluses selgitanud, et ehitusloa andmisel ei saa olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad (RKHK 26.11.2002 otsus nr 3-3-1-64-02, p-d 16 ja 17). Pelgalt teoreetiline võimalus, et mobiilsidemasti lähedus avaldab mõju kaebajate kinnistu väärtusele, ei saa veel olla aluseks projekteerimistingimuste väljastamata jätmisele. Seega ka selle argumendi esitamise võimaluse puudumine PT menetluses ei toonud kohtu hinnangul kaasa õigusvastaste PT andmist.
/allkirjastatud digitaalselt/
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.