Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 27.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-20-188/13
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 27.04.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5843

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.04.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-188

Haldusasi

XX ja YY kaebus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 05.08.2019 projekteerimistingimuste nr 1911802/04528 tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebajad: XX ja YY, volitatud esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Uve Jürgens Kolmas isik: Elisa Eesti AS, volitatud esindaja Allan Aedmaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.

2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27.05.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus

3.Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 09.04.2020) on kokkuvõtvalt alljärgnevad. 1) Kaebajad said vaidlustatud projekteerimistingimustest esmakordselt teada 07.01.2020, kui need Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) poolt kaebajatele tutvumiseks edastati. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud haldusakti andmine eeldas vältimatult kaebajate kaasamist haldusmenetlusse. Projekteerimistingimuste eelnõu on arvamuse saamiseks edastatud naaberkinnistute Õie põik 1 ja 3 omanikele ning Vabaduse pst 50 omaniku esindajale. Ka kaebajad kui naaberkinnistu omanikud oleks tulnud ehitusseadustiku (EhS) § 31 lg 4 p 2 alusel projekteerimistingimuste koostamise faasis menetlusse kaasata. Mõistlikult seletatav ei ole otsustus, mille kohaselt pidas haldusorgan vajalikuks naaberkinnistute omanikelt arvamust küsida üksnes valikuliselt ning valikut ei ole haldusaktis ka põhjendatud. Menetlusse kaasamata jätmise tõttu ei ole kaebajatel olnud võimalik saada ka asjakohast teavet sidemasti rajamise vajaduse ja põhjendatuse osas. Samas tekib kolmandal isikul projekteerimistingimuste alusel õiguspärane ootus, et talle antakse võimalus püstitada sidemast kõnealusele kinnistule ning projekteerimistingimustes näidatud parameetritele vastavalt. 2) Vastustajal puudub ehitusloa andmise menetluses tegelik soov huvitatud isikuid ära kuulata või asjaolusid selgitada. Kaebajad edastasid 27.01.2020 pöördumise vastustajale, millele ei ole 09.04.2020 seisuga vastatud. Kaebajateni on jõudnud informatsioon, et sidemasti püstitamist aadressile Vabaduse pst T3 planeeritakse seoses asjaoluga, et hetkel aadressile Vabaduse pst 65 paigaldatud sidemast on plaanis sealsete kinnistuomanike soovil teisaldada uude asukohta. Kaebajad ei ole selles osas vastustajalt ega kolmandalt isikult enda küsimustele vastust saanud. Kui uue masti püstitamise tegelikuks põhjuseks on masti eemaldamine Vabaduse pst 65 kinnistult, oleks tegemist olukorraga, kus kinnistuomanike huvisid ei käsitleta võrdsena, vaid kaebajate huvid allutatakse teiste kinnisasjade omanike huvidele, kellele ei meeldi praegune mobiilsidemasti asukoht. 3) Mobiilsidemasti rajamine kavandatud kujul rikub ebaproportsionaalselt kaebajate õigusi. Ehitusloa taotlusele lisatud dokumentidest nähtub, et mobiilsidemast on kavandatud u 50 meetri kaugusele kaebajatele kuuluvast kinnistust ja sellel asuvast elamust. On üldteada asjaolu, et elektromagnetkiirgust eritavate rajatiste (sideantennid, kõrgepingeliinid, jne) paiknemist elukoha vahetuses läheduses peab suurem osa elanikkonnast tervisele kahjulikuks ja vastav asjaolu mõjutab paratamatult negatiivselt läheduses asuva kinnisvara hinnataset. Vastavat seisukohta on tunnustanud ka Riigikohus (vt 11.10.2019 otsus asjas nr 3-15-2232). Kuivõrd kaebajatele ei ole antud võimalust esitada projekteerimistingimuste suhtes oma seisukohti, ei ole neil olnud võimalust hankida kohast hinnangut kutseliselt hindajalt, tuvastamaks, kui suur on kavandatava objekti mõju nende vara väärtusele. Arvestades objekti kaugust kaebajate kinnisasjast, on väärtuse langus tõenäoliselt vähemalt 10%. Üldteada asjaolu ei ole vaja tõendada. Täpne hinnalanguse ulatus omaks tähendust üksnes kahju hüvitamise nõude seisukohalt, mida kaebajad esitanud ei ole. 4) Vastustaja ega kolmas isik ei ole sisuliselt vaidluse alla seadnud kaebajate väiteid kinnistu väärtuse vähenemise osas. Vastustaja ja kolmas isik leiavad, et mobiilsidelevi parandamisega kaasnev avalik huvi on naaberkinnistute väärtuse languse suhtes ülekaalukas. Samas ei ole nad esitanud ühtegi alternatiivset võimalust sidemasti asukoha planeerimisel. Välistatud ei ole võimalus paigaldada sidemast kokkuleppel mõnele eraomandis olevale kinnisasjale, mis on omanikuga sõlmitava kokkuleppe korral võimalik (samasugune lahendus on kasutusel aadressil Vabaduse pst 65 paikneva masti puhul). Kuivõrd kohaliku elanikkonna jaoks on teenuse osutamine võimalik lahendada hoonetesse paigaldatava kaabelvõrgu kaudu, on sideteenuse kvaliteedi parandamise vajadus suunatud eelkõige tänavatel liiklevatele klientidele. Süsteemi 2(13)

täiustamine on vajalik eelkõige teenuste kasutamiseks, mis kvalifitseerub pigem mugavusteenusteks. 5) Puudub igasugune põhjendav analüüs selle kohta, mis eesmärkidel on sidemasti rajamine vastavas asukohas üldse vajalik. Kaebajatele teadaolevalt on olemasolevad mobiilsidemastid sideoperaatorite ristkasutuses ning samas piirkonnas asuvad juba paigaldatud mobiilsidemastid aadressidel Vabaduse pst 65, Valdeku 13, Võidu 56, Võidu 16, Raudtee 20a, Nelgi 31 ja Nõmme-Kase 12. Eelnevast tulenevalt puudub oluline avalikust huvist tulenev vajadus lisada täiendav sidemast aadressile Vabaduse pst T3, kuivõrd vastav piirkond on olemasolevate tugijaamadega juba kaetud ning mobiilsidelevi on kogu piirkonnas juba aastaid tagatud. Nõmme linnaosa üldplaneeringu p 7.2.4 kohaselt oli juba 2010. a kogu Nõmme linnaosa kaetud kõigi mobiilsideoperaatorite levialaga ning tugijaamade võrgustik on välja ehitatud. Haldusmenetlusega seotud dokumentidest ei selgu, kas olemasolevat mobiilsidelevi on vaja kvalitatiivselt täiendada ning parandada avalikust huvist (nt levi osaline puudumine) või eelkõige taotleja ärihuvist (nt üleminek 4G süsteemilt 5G süsteemile) lähtuvalt. 6) Vastustaja ei ole projekteerimistingimuste väljastamise menetluses kaalunud koostöös taotlejaga ega ka naaberkinnistute omanikega alternatiivseid variante masti asukoha suhtes. Sisuliselt on vastustaja jätnud kohustusliku diskretsiooniprotsessi läbi viimata ning on projekteerimistingimused väljastanud kitsalt üksnes kolmanda isiku avalduses näidatud ühe ettepaneku põhjal. Vastavat minetust ei ole võimalik kõrvaldada ehitusloa menetluses, kuivõrd ehitusloa taotlemiseks vajalikud toimingud teostatakse projekteerimistingimuste alusel, lähtudes sealjuures masti spetsiifilisest asukohast. 7) Vastustaja alahindab küsimuse lahendamisel mobiilsidetehnoloogiaseadmete kiirguse mõju tervisele, mida oleks masti asukohavaliku tegemisel tulnud vältimatult käsitleda. Teadmised kiirguse mõjust inimese tervisele on käesoleval hetkel puudulikud, mistõttu on üldine soovitus lähtuda eelkõige ettevaatuspõhimõttest. Euroopa Liidu (EL) elektromagnetilist kiirgust käsitlev Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2013/35/EL (edaspidi direktiiv 2013/35) käsitleb elektromagnetkiirguse mõju, sh mittesoojuslikku mõju, milleks on näiteks lihaste, närvide ja meeleelundite stimulatsioon. Sellisel mõjul võib olla kahjulik toime elektromagnetväljadega kokku puutuvate isikute vaimsele ja füüsilisele tervisele. Lisaks sellele võib meeleelundite stimulatsioon viia lühiajaliste sümptomiteni, nagu peapööritus või häired silma võrkkestas. Need mõjud võivad põhjustada ajutist ärritust või mõjutada tunnetust või muid aju või lihaste funktsioone ning võivad seeläbi mõjutada töötaja võimet ohutult töötada. Direktiivis rõhutatakse (art 1 (4)), et direktiiv ei hõlma võimalikku pikaajalist mõju. Mobiilside tugijaama läheduses elav inimene viibib magnetkiirguse väljas aga pidevalt ja pikaajaliselt. Eesti Teaduste Akadeemia arvamusest nähtuvalt on uuringute põhjal tuvastatud, et intensiivne kiirgusfoon võib mõjutada sigivust, kahjustada silmi, mõjutada kesknärvisüsteemi ja kognitiivseid võimeid. Eriti mõjutatavad on kiirguse suhtes lapsed. Käesoleval juhul on vastustaja väljastanud projekteerimistingimused mobiilsidemastile, millele paigaldatav sideseadmete tugijaam genereerib kahtluseta keskmisest kõrgema kiirgusfooni. Kolmanda isiku poolt 09.03.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendi ja selle lisa kohaselt on tugijaama paigaldamise eesmärgiks just üleminek 5G süsteemile, mida erialaspetsialistid peavad tervisele eriti ohtlikuks. Kaebajate hinnangul ei ole sellise masti paigaldamine kõrvalasuva koolimaja vahetusse lähedusse ühelgi juhul sobiv alternatiiv, kuid ka seda küsimust ei ole vastustaja masti asukoha valikul ühestki aspektist kaalunud.

1) Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 6 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50. Mobiilsidemasti ehitamist kavandati Vabaduse pst T3 kinnistule, mis on 23 005 m2 suurune transpordimaa kinnistu, mis piirneb rohkem kui 50 era- ja munitsipaalkinnistuga. Lähtuvalt projekteerimistingimuste taotlusega esitatud asukoha skeemist ja kavandatava mobiilsidemasti pikkusest (30 m) kaasas amet hoolimata HMS § 40 lg 3 p-s 6 sätestatust projekteerimistingimuste taotluse menetlusse kavandatavast mastist vastustaja arvates reaalselt mõjutada saada võivate kinnistute omanikud (Vabaduse pst 50, Õie põik 1 ja Õie põik 3), kellele kuuluvad kinnistud jäid masti esialgsele asukohale lähemale kui 30 meetrit. 2) Kui lähtuda sellest, et projekteerimistingimuste menetlusse kaasamata jätmine võib olla menetlusviga, nõustub vastustaja 05.02.2020 kohtumääruses väljendatud seisukohaga, et ehitusloa menetlusse kaasamine kompenseerib eksimust. Kaasamata jätmine ei saaks kaasa tuua vaidlustatud haldusakti tühistamist, kuivõrd see ei saanud mõjutada asja otsustamist. Tõele ei vasta kaebajate väide, justkui vastustajal puudub ehitusloa väljastamise menetluses tegelik soov neid ära kuulata ja nende 27.01.2020 pöördumisele ei ole vastatud. Vastustaja vastas kaebajate pöördumisele nende esindajale 13.02.2020 saadetud kirjaga nr 4-3/139-7. Vastuses kinnitatakse, et menetlusega seotud dokumendid saadetakse taotlejale esitatud märkuste lahendamiseks ja kõiki esitatud arvamusi kaalutakse ehitusloa taotluse menetlemisel. 3) Kaebajate väited masti püstitamise põhjuste kohta on meelevaldsed ja tõendamata. Kui väited selle kohta, et masti püstitamise põhjuseks on masti eemaldamine Vabaduse pst 65 kinnistult leiaks isegi kinnitust, ei annaks see alust väita, et kinnistuomanike huvisid ei käsitleta võrdsena. Käesolevas asjas on kaebajad vaidlustanud masti paigaldamise neile kuuluva kinnistu naaberkinnistule, Vabaduse pst 65 kinnistu puhul saab olla tegemist kinnisasja omanike sooviga vabaneda neile kuuluval kinnistul asuvast mastist. Seega ei ole Vabaduse pst 65 ja Vabaduse pst 90 kinnistute omanike huvid võrreldavad. 4) Kavandatav mobiilsidemast on ette nähtud teenindama selle kõrval asuvat Vabaduse puiesteed mõlemal kulgemissuunal. Seega on oluline, et mast asub tee läheduses. Rajatise asukoha hindamisel saab haldusorgan kaaluda selle tulevast asukohta vaid projekteerimistingimuste taotluses näidatud kinnistu (asukoha) piires. Haldusorgan ei saa nõuda projekteerimistingimuste taotlejalt, et see taotleks rajatise püstitamise lubamist muule (linna omanduses olevale) kinnistule või veel vähem eraomandis olevale kinnistule. Kui aga asuda seisukohale, et haldusorgan peaks ise otsima alternatiivseid asukohti rajatisele, siis antud juhul puuduvad ümbruskonnas ka kinnistud, millele oleks võimalik rajada mobiilsidemasti, mis täidaks mastile taotleja poolt pandava otstarbe. Kogu ümberkaudne piirkond on tihehoonestatud ja isegi kui leiduks läheduses mõni samaväärne asukoht, võrreldes olemasolevaga, riivaks see tõenäoliselt samasugusel määral uue asukoha naaberkinnistute omanike huve. Masti asukoha lähiümbruse skeemilt nähtuvalt oleks masti võimalikud asukohad ümbruskonnas Võidu puiestik, Valdeku park, Vabaduse park (vastavalt u 350 m, u 600 m ja u 1 km praegusest asukohast), mis kõik on aga kaitsealused ja seetõttu on sinna mobiilsidemastide rajamine välistatud. On ka põhjendamatu arvata, et mobiilsideoperaator sooviks püstitada mobiilsidemaste asukohtadesse, mis ei ole vastavalt vajadustele põhjalikult läbi kaalutud. Kuivõrd mobiilsidemastide püstitamine on kallis, on nende asukohavalikud eelduslikult eesmärgikohased ja ratsionaalsed. 5) Projekteerimistingimuste väljastamisel pidi vastustaja arvestama avalikku huvi võimalikult hea mobiilsideteenuse saamise vastu. Samas pidi vastustaja arvestama ka kolmanda isiku huvi pakkuda teenust, tegemata selleks liigseid kulutusi. Vastustaja pidi kaaluma naaberkinnistute 4(13)

omanike huve, kuid puudutatud isikutel ei ole alust nõuda, et nende omandiõiguse riivest hoidutakse teiste maaomanike õiguste riivamise arvelt (vt RKHK 11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p 11). Vaidlustatud projekteerimistingimuste p-dest 6 ja 7 nähtub naaberkinnistute omanike huvide kaalumine ning arvestamine. Projekteerimistingimused on aluseks ehitise kavandamiseks ehk ehitusprojekti koostamiseks (EhS § 26 lg 1), mitte ehitustööde teostamiseks. 6) Kaebajad ei ole tõendanud, et kavandatud mobiilsidemast oma suuruse, välimuse ja muude omaduste poolest ning pakutud asukohas mõjutab nende kinnisvara väärtust. Kui mast püstitatakse kõiki huve õiguspäraselt kaaludes asukohta, kus see mh kaebajate (ja teiste naaberkinnistute) huve vähem riivaks, ei ole tegemist kaalumisveaga (vt RKHK 11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p 13). Ainuüksi kaebajate kinnistu hinna vähenemine ei saa olla argumendiks, mis saaks olla haldusakti tühistamise aluseks. Kaebajad on ebatäpselt tõlgendanud Riigikohtu otsuses nr 3-15-2232 toodud seisukohti. Viidatud otsusest ei tulene, et paiknemine elukoha vahetus läheduses tingimata mõjutab negatiivselt läheduses asuva kinnisvara hinnataset ja tegemist on üldteada asjaoluga, mida ei ole vaja kohtule tõendada. Igal konkreetselt juhul on vaja eraldi hinnata, kas ja kuidas mõjutab kinnistu väärtust asjaolu, et naaberkinnistule rajatakse mobiilsidemast. Käesolevas asjas ei ole kaebajad tõendanud neile kuuluva kinnistu väärtuse võimalikku vähenemist tulenevalt naaberkinnistule püstitatavast mobiilsidemastist ja sellega oma õiguste riivet. Mobiilsidemastid rajatakse alati sinna, kus vastava teenuse järgi on inimestel vajadus ja tänapäeva tehniliste teadmiste juures asuvad sidet toetavad mastid paratamatult inimeste elukeskkonna läheduses. Linnakeskkonnas ei saa ka masti visuaalset mõju pidada selliseks, mis kaebajate heaolu linnaruumis märkimisväärselt riivata saaks (vt RKHK 11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p 8.2). 7) Arusaamatuks jääb kaebajate viide Nõmme linnaosa üldplaneeringu p-le 7.2.4. Esiteks ei ole tegemist kehtiva üldplaneeringuga ja teiseks puudub selles viidatud punkt. Tallinna linna üldplaneeringu punkt 7.4 sätestab, et linna telekommunikatsioonide võrk haarab mitmeid kaasaegse side liike (telefoniside, kaabeltelevisioon, raadiotelefoni süsteem), mille areng ei nõua nimetamisväärse suurusega maa-alasid ega täiendavaid planeerimislahendusi, mistõttu puudub vajadus selle süsteemi arengu kajastamiseks üldplaneeringus. Vajalike telekommunikatsioonivõrgu üksikehitiste asukohad ning vajalikud maavaldused lahendatakse vastavates arenguskeemides, detailplaneeringutes või kaabelliinide ja levimastide projektides. Mobiilside teenused on pidevas arengus ning väita, et teatud ajahetkel on tugijaamade võrgustik lõplikult välja ehitatud, ei ole õige. Vajadused andmeside kiirustele ja olemusele tulenevalt uutest andmeside lahendustest ja võimalustest tingivad ka mobiilsideoperaatorite vajaduste muutumise ajas. 8) Senise kohtupraktika kohaselt on asutud seisukohale, et mobiilsidemastide rajamine ei ohusta inimeste tervist. Riigikohtu otsusest nr 3-15-2232 (p 8.1) tuleneb, et kuigi haldusorganil tuleb ehitusluba andes arvestada lisaks ehitisest endast lähtuvale mõjule ka selle kasutamisega kaasnevat mõju, võib haldusorgan eeldada, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) väljastab sagedusloa üksnes juhul, kui sellega ei ohustata inimeste tervist ja keskkonda (vt elektroonilise side seadus (ESS) § 14 lg 1 p 2). 5G tehnoloogia kasutuselevõtuga kaasnevate võimalike mõjude üle diskuteerisid ka Riigikogu sotsiaalkomisjon 16.09.2020 istungil ja Riigikogu keskkonnakomisjon 17.09.2020 istungil. Tuginedes esitatud seisukohtadele ja arvamustele otsustasid Riigikogu eelnimetatud komisjonid 17.09.2020 istungil mitte nõustuda esitatud kollektiivse pöördumisega, kuivõrd ei ole esitatud ühtegi tõsikindlat tõendit, mis annaksid põhjuse peatada 5G tehnoloogia paigaldamist (Riigikogu sotsiaalkomisjoni 24.09.2019 seisukoht nr 1-6/19-24/7).

5.Elisa Eesti AS palub jätta kaebuse rahuldamata (vt 04.02.2020 ja 09.03.2020 menetlusdokumendid ning 14.04.2020 täiendav seisukoht). 1) Tulenevalt Eesti elanike poolt järjest kasvavast mobiilsete andmesideteenuste tarbimisest peavad tarbimismahtude kasvuga kaasas käima ja selle nõudluse rahuldamiseks uusi tugijaamasid, maste jms siderajatisi rajama ka mobiilsideoperaatorid, sh Elisa Eesti AS. Hinnanguliselt kasvavad Eesti elanike poolt tarbitavad mobiilse andmeside mahud aastas 2-3 korda. Ka TTJA on oma aastaraamatutes kinnitanud Eesti elanike järjest kasvavat vajadust mobiilse andmeside järele, millise nõudluse rahuldamise vajadusega peavad oma võrgu arendamisel arvestama ka mobiilsideoperaatorid. Arvestades ühtlasi, et tegu on elutähtsa teenusega, valitseb selle teenuse kättesaadavuse ja toimepidevuse tagamise osas oluline avalik huvi. 2) Tagamaks Vabaduse puiesteel mobiilside ja mobiilse andmeside kättesaadavust on Elisa Eesti AS kavandanud püstitada tee äärde 30 m torumasti ja selle alla kolm seadmekonteinerit, kuhu on kavandatud paigutada Elisa Eesti AS-i, aga samuti teiste mobiilsideoperaatorite (Telia Eesti AS-i ja Tele2 Eesti AS-i) seadmed ühendatuna masti otsa paigaldatavate antennidega. Raadiomast on mõeldud ühtlasi ka rahuldama Vabaduse puiestee kohalike elanike sidevajadusi. Raadiomasti käikuandmisel tagatakse antud piirkonnas elavatele kohalikele elanikele ning seda piirkonda läbivate isikutele tänapäevased sidevõimalused ja sidekvaliteet. 3) Kolmas isik on masti asukoha valikul lähtunud projekteerimistingimuste p-st 6 ning mast on planeeritud kaebajate kinnistu poolt vaadates kaugeimasse võimalikku kinnistunurka. Planeeritud asukohas masti ja kaebajate hoonete vahel jääb nii piisav distants kui ka füüsiline eraldatus olemasoleva elektrienergia alajaama ja kõrghaljastuse näol. Lisaks eraldab planeeritud masti asukohta mööda kinnistut kulgev Õie põik, kaebajate kinnistu jääb mastist teisele poole tänavat. Väljavalitud asukoht on ka keskkonda maksimaalselt säästev, kuivõrd planeeritud asukohas on vaja olemasolevat haljastust minimaalselt muuta (kõrvaldada oleks vaid üks väheväärtuslik puu). Samuti võimaldab väljavalitud kinnistu masti asukohana kasutamine vältida selle paigaldamist mõnele eraomanduses olevale kinnistule, mis võib tähendada omanikuga kokkuleppele mittejõudmisel vastava maatüki sundvõõrandamist või sundvalduse seadmist. 4) Raadiosidemasti ja tugijaama asukoha väljavalimine algab võrguplaneerijate tööst, kes leiavad arvutimodulatsioonide abil vastavas leviga katmist vajavas piirkonnas optimaalseima geograafilise punkti (arvestades antud piirkonda ümbritsevate, olemasolevate mastide ja tugijaamade leviulatust ja –tugevust, levisuundasid, signaali levi soodustavaid ja takistavaid tegureid jne) ning määravad masti vajamineva kõrguse eesmärgiga, et paigaldatav mast sobituks Elisa Eesti AS-i ja ka teiste mobiilsideoperaatorite võrgu arhitektuuri ning paigaldatava masti abil saaks mobiilsideleviga katta maksimaalses ulatuses ala maksimaalselt kvaliteetse sidega. Vastavast geograafilisest punktist väljapoole liikudes masti efektiivsus väheneb ja teatud distantsi pärast tekiks olukord, kus ühe masti asemel tuleks vastavas piirkonnas levi parendamiseks paigaldada juba kaks masti. See tähendaks aga majanduslikku lisakulu ja asjatut koormust keskkonnale. Seejuures on ka kõnealuse raadiosidemasti asukoha lõplikule valimisele eelnenud põhjalikud asukohaotsingud ja konsultatsioonid teiste operaatorite, kinnistuomanike ja linnaga, leidmaks raadiosidemastile asukohta. Väljavalitud praeguse asukoha näol on tegemist ainsaga, mis on osutunud sobivaks nii tehniliselt, keskkonnakaitseliselt kui ka teekasutuse seisukohalt ja mille suhtes ei ole õigusaktide alusel kehtestatud ehitamist takistavaid kitsendusi. 5) Vabaduse puiestee ümbruskonna näol on tegemist piirkonnaga, kus tugijaama antennide paigaldamiseks sobivaid kõrghooneid või muid kõrgemaid rajatisi ei ole (erinevalt nt Tallinna 6(13)

kesklinnast või ka Lasnamäest, Õismäest jt kõrghoonestusega linnaosadest), mistõttu tuleb antennide sobivale kõrgusele viimiseks ehitada operaatoritel täiendavalt raadiosidemaste. Seejuures on tugijaamaga raadiosidemasti ehitus sideettevõtjale rahaliselt kordades kallim ja aeganõudvam protsess, kui näiteks mõne korrusmaja keldrisse tugijaama ja katusele antennide paigaldamine. Seetõttu valitakse eraldi uue raadiosidemasti ehitamine sideettevõtja poolt üksnes juhul, kui ühtegi muud võimalust kvaliteetse side kindlustamiseks vajamineva tugijaama antennide paigaldamiseks antud piirkonnas ei ole. Praktikas on tavaline, et raadiosidemaste paigaldatakse ka madaltiheda asustusega elamupiirkondadesse, kus puuduvad antennide paigaldamiseks olemasolevad kõrgrajatised. 6) Kaebajate osundatud Vabaduse pst 65 sidemast asub praeguses asukohas ajutise üürilepinguga, mille tähtaeg saabub 01.07.2023 ning üürilepingu pikendamist ei ole ette näha. Üürilepingu lõppemisega kaob õiguslik alus nimetatud sidemasti praeguses asukohas opereerimiseks ja mast tuleb enne nimetatud tähtaega teisaldada. See tähendab, et hiljemalt nimetatud ajaks peab olema piirkonna sidevõrgu struktuur selline, mis selle ettenähtavalt toimuva muudatusega arvestab ning seda kõigi mobiilsideoperaatorite lõikes, kelle seadmeid see puudutab. Vaidlustatud projekteerimistingimustega planeeritud raadiosidemasti aluse kinnistu omanik on Tallinna linn ja kinnistul asub juba avalikes huvides opereeritavaid rajatisi (elektrienergia alajaam). Vabaduse pst 65 sidemasti kinnistu omanikuks on saanud aga eraomanik. Kui ka kinnistuomanike huve kaalutlema peaks, siis on selge, et siderajatise asukohana tuleks eelistada juba avalikes huvides kasutatavat ja kohalikule omavalitsusele kuuluvat kinnistut eraomandis olevale. 7) Mobiilsidesignaali kiirgavad tehniliselt antennid, mitte raadiosidemast. Samas on aga nii antennid kui ka muud Elisa Eesti AS poolt antud kinnistul paigaldamiseks ettenähtud seadmed ja aparatuur läbinud EL-s õigusaktidega ettenähtud turule laskmise nõuded ja vastavad ka ESS § 123 kohaselt kõigile Eestis kehtivatele nõuetele, sh kiirgustaseme ja tervisohutuse seisukohalt. 8) Arusaamatuks jääb kaebajate viide direktiivile 2013/35 ja etteheide, et vastustaja alahindab küsimuse lahendamisel mobiilsidetehnoloogiaseadmete kiirguse mõju tervisele. Esiteks on viidatud direktiiv ammu Eesti õigusesse üle võetud ja seda on arvestatud Eestis kehtivate kiirgusnormatiivide kehtestamisel ning teiseks ei ole mobiilsidetehnoloogiaseadmete kiirgusmõju hindamine kohaliku omavalitsuse kompetentsis, vaid seda teeb Terviseamet. Kaebajate poolt esitatud dokumendid ei tõenda, et 5G süsteemile üleminek on tervisele ohtlik. Eestis kehtivad kiirgusnormatiivid ega 5G tehnoloogia kasutamise keelustamine Eestis ei saa olla käesoleva vaidluse objektiks. 9) Paljasõnalised ja tõendamata on kaebajate väiteid, nagu väheneks nende vara väärtus planeeritava siderajatise tõttu vähemalt 10%. Linnakeskkond ongi ajas pidevalt arenev ja muutuv ning elanike vajadused tänapäevaste elektri-, side-, vee-, gaasi- jms elutähtsate teenuste järele ajas pigem kasvavad, mistõttu peab linnaelanike vajadustega kaasas käima ka neid teenuseid võimaldava taristu ehitus. Põhimõtteliselt väär on kaebajate seisukoht, nagu peaks ümbruskonna mis tahes väliskeskkonna muutuste korral olema välistatud nende kinnisvara väärtuse vähenemine. Pealegi kinnisvara hinnanguline turuväärtus on ajas muutuv ning perspektiivis on kaasaegse taristu, sh sidetaristu, rajamise mõju ümbruskonna kinnisvara väärtusele kahtlemata positiivne. 10) Ekslik on kaebajate lähenemine, mille kohaselt tuleks eristada, kas olemasolevat mobiilsidelevi on vaja kvalitatiivselt täiendada ning parandada avalikust huvist lähtuvalt või taotleja ärihuvist lähtuvalt. Elutähtsa teenuse kontekstis on mobiilsideteenus terviklik ning terviklik on ka selle osutamiseks vajalik mobiilsidevõrk. Elutähtsa teenuse kontekstis pole 7(13)

50.Kuna Õie põik 1 ja Õie põik 3 kinnistute ja mobiilsidemasti vaheline kaugus (u 30 m) ei erine oluliselt kaebajate kinnistute ja mobiilsidemasti vahelisest kaugusest (u 50 m), ei näe kohus mõistlikku põhjust erinevaks kohtlemiseks. Võimalike tervisemõjude seisukohast on sellise ebaolulise distantsi erinevuse arvestamine põhjendamatu. Tegemist pole olukorraga, kus ärakuulamine olnuks ilmselgelt ebavajalik või liigselt koormav. Samuti arvestades 5G mastide rajamisega seotud avalikke pöördumisi ning põhjendatud ja põhjendamatuid hirme, oleks selliste projektide puhul asjaga selget puutumust omavate isikute kaasamine ainuüksi hea halduse tavast tulenevalt elementaarne. Seega tuleb alati vaadata, millise objekti rajamisega, sh kasutamisega kaasnevaid mõjusid arvestades, on tegemist. 8.2 Eeltoodut arvestades on kaebajate kaasamata jätmise ja neile ärakuulamisõiguse tagamata jätmise näol tegemist menetlusveaga projekteerimistingimuste väljastamise menetluses. HMS § 58 kohaselt ei too haldusakti tühistamist kaasa menetlus- ja vormivead, kui need ei võinud mõjutada asja otsustamist. 8.3 Tuleb arvestada, et mobiilsidemasti ehitamiseks ei anna õigust projekteerimistingimused, vaid alles ehitusluba. Projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel (nt RKHK 04.05.2006 otsus nr 3-3-1-28-06, p 8). Ehitusloa andmise üle otsustamisel tuleb muu hulgas hinnata ehitisest lähtuvat ja ka selle kasutamisega kaasnevat mõju. Ehitusloa menetluses selgitatakse ärakuulamise järgselt täpsemalt, kas ja mil määral kavandatav ehitis võib rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi. Selles menetluses toimub ka huvide lõplik kaalumine. Tegemist on mitmeetapilise menetlusega, mistõttu ei ole antud juhul alust asuda seisukohale, et PT menetlusse nõuetekohaselt kaasamata jätmine toob tingimata kaasa õigusvastase ehitus- või kasutusloa andmise. Samuti pole alust asuda seisukohale, et projekteerimistingimused olnuks teistsugused kui kaebajad olnuks kaasatud. Vastustaja on viidanud, et PT punktidest 6 ja 7 nähtub, et naaberkinnistute omanike nähtavaid huve on arvestatud. Kaebajate PT menetlusse kaasamine ei oleks antud juhul välistanud mobiilsidemasti asukohana Vabaduse pst T3 kinnistut ning kinnistu piires on juba valitud mastile kaebajatele soodsaim asukoht. Vaidlust ei ole, et kaebajad on kaasatud ehitusloa väljastamise menetlusse, kus neile on tagatud võimalus esitada oma võimalikud ettepanekud ja vastuväited. Nendega tuleb vastustajal ehitusloa menetluses arvestada või nendega arvestamata jätmist põhjendada. Vastustaja on kohtule edastanud TLPA 13.02.2020 vastuskirja nr 4-3/139-7, millega on ehitusloa menetluses arvamust avaldanud isikutele, sh kaebajate esindajale (Martin Kruusile), vastatud ning kinnitatud, et menetlusega seotud dokumendid saadetakse taotlejale esitatud märkuste lahendamiseks ja kõiki esitatud arvamusi kaalutakse ehitusloa taotluse menetlemisel.

9.Projekteerimistingimuste väljastamisel on haldusorganil lai kaalutlusruum ning kohtulik kontroll kaalutlusotsuse üle on piiratud, sh ei hinda kohus õiguslikus vaidluses sobivust ega otstarbekust, va kui nende aspektide osas on tegemist ilmselgelt meelevaldse otsustusega, mis viitab kaalutlusveale. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostades arvestada olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve. Halduse õigusakt peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2). 9.1 Kaebajad ei saa projekteerimistingimusi vaidlustada paljasõnalise väitega, et uut mobiilsidemasti konkreetsesse piirkonda ei ole üldse vaja, kuna see on nende arvates olemasolevate tugijaamadega juba kaetud ning mobiilsidelevi on kogu piirkonnas juba aastaid tagatud. Küll on õige kaebaja väide, et haldusaktis vastavaid põhjendusi ei leidu. Samas pole alust aga eeldada, et kolmas isik esitab PT taotluse ilma huvi olemasoluta. Samuti nõustub kohus kaebaja vastaspoolega, et andmesideteenuse arendamine on ilmselgelt avalikes huvides ning väide üksnes kolmanda isiku kommertshuvidest ei ole põhjendatud. Kuna erinevate huvide kaalumine toimub ehitusloa menetluses, siis ei saa see etteheide PT tühistamist kaasa tuua. Vastustaja ja kolmas isik on kohtumenetluses piisava põhjalikkusega selgitanud, miks on täiendava mobiilsidemasti rajamine Vabaduse puiestee äärde ehk trassikoridori vajalik – selleks, et rahuldada elanike üha kasvavat nõudlust mobiilse andmesideteenuse järele ning tagada kaasaegse ja kvaliteetse sideteenuse kättesaadavus Vabaduse puiestee kohalikele elanikele ja piirkonda läbivatele isikutele ning arendada avalikke teenuseid. Elisa Eesti AS (04.02.2020 ja 09.03.2020 seisukohad ning lisatud MKM-i tegevuskava „Eesti 5G teekaart aastani 2025“, tl 43-48 ja seal viidatud „Infoühiskonna arengukava 2020“) on muu hulgas toonud välja, et hinnanguliselt kasvavad Eesti elanike poolt tarbitavad mobiilse andmeside mahud aastas 2-3 korda. Seega ei saa asjakohaseks pidada ka kaebajate väidet, et juba 2010. a oli Nõmme linnaosa kaetud kõigi mobiilsideoperaatorite levialaga ning tugijaamade võrgustik välja ehitatud. Kuna mobiilsideteenused on pidevas arengus, ei saa üldplaneeringuga ette näha, et konkreetses piirkonnas ei ole alates mingist ajahetkest enam vaja sidevõrkusid arendada. Seega, mobiiltelefoniteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi kasuks räägib oluline avalik huvi. Käesoleval juhul on mobiilsidemasti planeerimine ajendatud vajadusest tagada Tallinna linna kesksel teetrassil ja piirkonnas Elisa Eesti AS ja ka teiste mobiilsideoperaatorite (Telia Eesti AS ja Tele2 Eesti AS) poolt osutatava elektroonilise side teenuse kvaliteetne ja häireteta toimimine, sh hädaabiteenuste tõhus kättesaadavus. Kaebajate arvamus, et sideteenuse kvaliteedi parandamise vajadus on suunatud eelkõige tänavatel liiklevatele inimestele, ei tähenda avaliku huvi puudumist. 9.2 Võib iseenesest nõustuda vastustajaga selles osas, et haldusorgan ei saa taotlejalt nõuda, et viimane kavandaks rajatise püstitamist mingile muule linna omandis või eraomandis olevale kinnistule. Arvestades aga, et käesoleval juhul kuulub Vabaduse pst T3 kinnistu vastustajale (st kaalukausil ei ole kolmanda isiku omandiõigus), ei ole vastustaja otsustamisel siiski piiratud üksnes kolmanda isiku väljavalitud asukohaga ja tal tuleb kaaluda ka võimalikke alternatiivseid asukohavalikuid, leidmaks erinevate huvide vahel optimaalseim lahendus (vt RKHK 11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p 11 ja seal viidatud lahend). Vastustaja ja kolmanda isiku põhjendustest nähtuvalt ei oleks kavandatavat mobiilsidemasti kõiki asjassepuutuvaid huve (s.o avalikku huvi võimalikult kvaliteetse mobiilsideteenuse saamise vastu, kolmanda isiku huvi pakkuda teenust võimalikult paljudele klientidele kui ka naaberkinnistute omanike huve ja õiguseid) arvestades saanud planeerida asukohta, kus see 10(13)

kaebajate ja teiste elamuomanike õigusi vähem riivaks. Seejuures ei ole kaebajad ka ise välja toonud, millisesse alternatiivsesse asukohta saaks nende arvates mobiilsidemasti rajada, arvestades seejuures, et kavandatav mobiilsidemast on mõeldud teenindama Vabaduse puiesteed selle mõlemal kulgemissuunal ning kaebajatel ei ole õigust nõuda, et nende omandiõiguse riivest hoidutaks teiste maaomanike õiguste riivamise arvelt (vt RKHK 11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p 11). Kaebajate esitatud kaardilt (tl 64) nähtuvalt asub üksnes Vabaduse pst 65 hetkel olemasolev mast Vabaduse pst trassikoridori ääres ning vastustaja ja kolmas isik on selgitanud, et tegemist on eraomandis kinnistuga, mille kasutamise leping lõppeb (2023.a) ja omanik ei soovi seda pikendada. Kaebajad ei saa nõuda teise eraisiku kinnistule mobiilsidemasti kavandamist. Vabaduse pst T3 kinnistu kuulub vastustajale ning vastustaja on 09.03.2020 menetlusdokumendis omakorda selgitanud, miks kavandatava masti asukoha lähiümbruses muud alternatiivid puuduvad (vt lähiümbruse skeem, tl 52). Tegemist on kaitsealuste parkide ja puiestikuga. 9.3 Elisa Eesti AS 04.02.2020 menetlusdokumendist nähtuvalt on Vabaduse puiestee ümbruskonna puhul tegemist piirkonnaga, kus tugijaama antennide paigaldamiseks sobivaid kõrghooneid või muid kõrgemaid rajatisi on vähe, mistõttu tuleb antennide sobivale kõrgusele viimiseks ehitada täiendavalt raadiosidemaste. Kuna tugijaamaga raadiosidemasti ehitus on kordades kallim ja aeganõudvam protsess, kui näiteks mõne korrusmaja keldrisse tugijaama ja katusele antennide paigaldamine, valitakse eraldi uue raadiosidemasti ehitamine üksnes siis, kui ühtegi muud võimalust kvaliteetse side kindlustamiseks vajamineva tugijaama antennide paigaldamiseks antud piirkonnas ei ole (punkt 10). Kolmas isik on samas menetlusdokumendis selgitanud, et raadiosidemasti ja tugijaama asukoha väljavalimine algab võrguplaneerijate tööst, kes leiavad arvutimodulatsioonide abil vastavas leviga katmist vajavas piirkonnas optimaalseima geograafilise punkti (arvestades antud piirkonda ümbritsevate, olemasolevate mastide ja tugijaamade leviulatust ja –tugevust, levisuundasid, signaali levi soodustavaid ja takistavaid tegureid jne) ning määravad masti vajamineva kõrguse, eesmärgiga et paigaldatav mast sobituks eelkõige Elisa Eesti AS ja ka teiste mobiilsideoperaatorite võrgu arhitektuuri ning paigaldatava masti abil saaks mobiilsideleviga katta maksimaalselt suure ala maksimaalselt kvaliteetse sidega. Vabaduse pst T3 kinnistule planeeritud raadiosidemasti asukoha lõplikule valimisele on eelnenud põhjalikud asukohaotsingud ja konsultatsioonid teiste operaatorite, kinnistuomanike ja linnaga, leidmaks raadiosidemastile asukohta. Väljavalitud asukoha näol on tegemist ainsaga, mis osutus sobivaks nii tehniliselt, keskkonnakaitseliselt kui ka teekasutuse seisukohalt ja mille suhtes ei ole õigusaktide alusel kehtestatud ehitamist takistavaid kitsendusi (punkt 23). Kohtul ei ole põhjust eelnevates väidetes kahelda. 9.4 Projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse olid kaasatud lähimate naaberkinnistute (Õie põik 1, Õie põik 3, Vabaduse pst 50) omanikud. Projekteerimistingimuste p-s 6 on ette nähtud tingimus, et: „Leida raadiosidemastile kinnistul asukoht, kus selle visuaalne mõju naaberkinnistutele, elamutele, oleks võimalikult minimaalne ja oleks tagatud kinnistul olemasoleva väärtusliku kõrghaljastuse säilimine, kaaluda masti asukohta pigem olemasolevast alajaamast Vabaduse puiestee poolsemasse alasse. Välisseadmekapp projekteerida tänavaalast vaadeldavalt võimalikult varjatud asukohta, nt alajaama vm rajatise lähedale, et vältida alas eriilmeliste tehnorajatiste hulgast tekkivat visuaalset reostust. Kaasata arvamuse avaldamiseks naaberkinnistute omanikud“. Samuti tuleb projekteerimistingimuste p 7 kohaselt raadiosidemast ehitada selliselt, et ei oleks häiritud naaberkinnistute sidesüsteemide tegevus ning p 11 kohaselt tuleb ehitusprojekt kooskõlastada kõikide maaomanike või – kasutajatega, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab. Eelnevast nähtub, PT andmisel ei arvestatud üksnes kolmanda isiku sooviga, vaid ka naabrite huvidega.

10.Kaebajad väidavad, et kavandatava mobiilsidemasti rajamisega Vabaduse pst T3 kinnistule kaasneb kahjulik mõju nende tervisele. Seoses kaebajate väidetud mobiilsidemastist lähtuva kiirguse ohtlikkusega tervisele märgib kohus, et käesoleval hetkel puuduvad andmed 5G sagedusala kahjulike mõjude kohta, mis välistaksid projekteerimistingimuste väljastamise. Konkreetseid mõjusid konkreetses asukohas hinnatakse ehitusloa menetluses. Eesti Teaduste Akadeemia 10.09.2019 arvamuse (tl 65-66) ja selle lisaks oleva H.Hinrikuse ekspertarvamuse (tl 67-84) kohaselt pole alust keelata praegu kasutusel olevatele sagedustele lähedaste sagedusalade (3400-3800MHz ja 694-7980MHz) kasutuselevõttu. Kohus märgib, et ehitusloa eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus- ja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist (vt RKHK 14.05.2002 otsus nr 3-3-1-25-02, p 12). Haldusorganil tuleb ehitusluba andes arvestada lisaks ehitisest endast lähtuvale mõjule ka selle kasutamisega kaasnevat mõju. Vastustaja ei saa väljastada ehitusluba enne, kui ollakse muu hulgas veendunud, et rajatav ehitis ei avalda inimeste tervisele kahjulikku mõju. Samuti väljastab TTJA sagedusloa üksnes juhul, kui sellega ei ohustata inimeste tervist ja keskkonda (vt RKHK 11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p 8.1). Seega tehakse n-ö sisuline otsus mobiilsidemasti rajamise lubatavuse ja kasutamise ohutuse kohta ehitusloa väljastamise menetluses, kuhu on kaasatud ka kaebajad. Lisaks kaebajate viidatud EL õiguse alusel kehtestatud normatiivsetele piirväärtustele, mille järgimist kontrollib järgnevas menetlusetapis pädev haldusorgan, tuleb loa andjal hinnata, kas tagatud on kaebajate õigus tervise- ja heaoluvajadusele, mis pole seotud kindlate piirväärtustega. Hinnata tuleb seejuures ka võimalikke kumulatiivseid mõjusid. Järeldusi tuleb ka põhjendada ning tugineda vajadusel ekspertide hinnangutele. Loamenetluses tuleb tagada menetlusosalistele juurdepääs asjakohasele keskkonnaalasele teabele. Arvestada tuleb ettevaatuspõhimõttega, kui piisav teaduspõhine info mõjude kohta puudub. Ehitusloa andjal tuleb seejärel teha otsus kõiki asjakohaseid huve kaaludes.

põhjendamatu järelduse, justkui tooks mobiilsidemasti rajamine kinnistu lähedusse igal juhul kaasa selle väärtuse vähenemise. Riigikohuski on oma seisukohas kasutanud sõnastust „võib vähendada“, mille põhjal ei saa kohtu hinnangul lugeda kinnisasja väärtuse vähenemist tulenevalt mobiilsidemasti lähedusest üldteada asjaoluks, mille esinemisel isikule varaline kahju kindlasti kaasneb. Nõustuda tuleb vastustajaga, et igal konkreetselt juhul on vaja eraldi hinnata, kas ja kuidas mõjutab kinnistu väärtust asjaolu, et naaberkinnistule rajatakse mobiilsidemast. Samas sõltumata sellest, kas mobiilsidemasti rajamine Vabaduse pst T3 kinnistule kaebajate kinnistu väärtust ka tegelikult vähendab, ei saa sellest teha veel järeldust projekteerimistingimuste õigusvastasuse kohta. Õige on kaebaja vastaspoole seisukoht, et linnakeskkonnas ei saa eeldada, et ümbritsev keskkond üldse ei muutu, sh negatiivselt. Kuigi mobiilsidemasti asumine naabruses võib teoreetiliselt mõjutada kinnisvara väärtust, siis arvestades kaebajate kinnistu ja raadiosidemasti püstitamiseks planeeritud asukoha vahelist distantsi ja eraldatust kõrghaljastuse näol, ei saa kohtu hinnangul konkreetsel juhul pidada seda mõjutust oluliseks. Projekteerimistingimuste väljastamine ei too vahetult kaasa kinnistu väärtuse vähenemist ning ehitusluba ei tohi anda, kui see põhjustab ebaõiglaselt suure kahju naabrile. Riigikohus on ehitusloa vaidluses selgitanud, et ehitusloa andmisel ei saa olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad (RKHK 26.11.2002 otsus nr 3-3-1-64-02, p-d 16 ja 17). Pelgalt teoreetiline võimalus, et mobiilsidemasti lähedus avaldab mõju kaebajate kinnistu väärtusele, ei saa veel olla aluseks projekteerimistingimuste väljastamata jätmisele. Seega ka selle argumendi esitamise võimaluse puudumine PT menetluses ei toonud kohtu hinnangul kaasa õigusvastaste PT andmist.