Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Janar Jäätma ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. september 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2232
Haldusasi
X kaebus Tallinna linna tekitatud 24 800 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks ja viivise maksmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. augusti 2020. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja v.adv Martin Kruus Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Kent Märjamaa
Menetluse alus ringkonnakohtus
X ja Tallinna linna apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
25. august 2021
RESOLUTSIOON
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
Rahuldada Tallinna linna apellatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 3. augusti 2020. a otsus haldusasjas nr 3-15-2232 ja teha asjas uus otsus, millega jätta X kahju hüvitamise nõue rahuldamata.
Mõista X-lt (isikukood xxxxxxxxxxx) Tallinna linna kasuks välja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 453 (nelisada viiskümmend kolm) eurot.
X-le antud menetlusabi kulud jätta riigi kanda.
Kahju hüvitamise nõudega seotud muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 25. oktoobril 2021 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).
3-15-2232 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 19.02.2015 ehitusloa nr 1512219/01812, millega anti Elisa Eesti AS-le õigus püstitada 28 m kõrgune mobiilsidemast Tallinna linnale kuuluvale Toome puiestee T5 kinnistule. TLPA väljastas mobiilsidemastile 19.04.2016 kasutusloa nr 1612319/01194. Toome puiestee T5 kinnistu piirneb Õitse tn 42 kinnistuga, millest 1/2 kaasomandi osa kuulus kuni 28.12.2016 X-le, kes kasutab kinnistut võõrandamise järgselt edasi üürisuhte alusel.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 04.09.2015 kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid tuvastada TLPA 19.02.2015 ehitusloa nr 1512219/01812 õigusvastasus, tühistada TLPA 19.04.2016 kasutusluba nr 1612319/01194 ning hüvitada varaline kahju 218 020,88 eurot.
3.Tallinna Halduskohus jättis 17.10.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.08.2018 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus rahuldas 11.10.2019 otsusega X kassatsioonkaebuse, tühistas esimese ja teise astme kohtute otsused ning rahuldas kaebuse osaliselt, tuvastades TLPA 19.02.2015 ehitusloa nr 1512219/01812 õigusvastasuse ja tühistades TLPA 19.04.2016 kasutusloa nr 1612319/01194. Kahju hüvitamise nõude saatis Riigikohus halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis, et mobiilsidemasti rajamine ei ohusta kaebaja ja tema pere tervist ning see ei piira ka kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Vastustaja oleks samas pidanud arvestama kaebaja omandiõiguse võimaliku riivega, sest kaebajale kuulunud elamust 40 m kaugusele mobiilsidemasti rajamine võib vähendada kinnisasja väärtust. Seda nii keskkonnas toimuva visuaalse muutuse kui ka potentsiaalsete ostjate vastumeelsuse tõttu soetada elamu mobiilsidemasti vahetusse lähedusse, isegi kui hirm kiirguse ees ei ole põhjendatud. Seejuures on tegu miljööväärtuslikul alal asuva kultuurimälestisest elamuga, mille väärtusele võib mobiilsidemasti lähedus avaldada tavapärasest suuremat mõju. Seetõttu tulnuks kaebaja kaasata ehitus- ja kasutusloa andmise menetlusse. Vaidlustatud ehitus- ja kasutusluba on põhjendamata ja vastustaja ei saanud tugineda haldusmenetluse seaduse § 56 lg-s 4 toodud erandile, sest load võivad piirata kaebaja omandiõigust. Enne ehitusloa andmist ei olnud vaja koostada detailplaneeringut, kuid õige ei ole vastustaja seisukoht, et masti asukoha otsustab üksnes Elisa Eesti AS. Vastustajal tuli masti rajamist otsustades küll arvestada avalikku huvi saada võimalikult head mobiilsideteenust ning Elisa Eesti AS huvi pakkuda teenust maksimaalsele hulgale klientidele, tehes selleks minimaalseid kulutusi, kuid oluline on seegi, kas ja mil määral riivab masti rajamine naaberkinnistu omaniku õigusi. Tallinna linna ülesanne oli arutada puudutatud isikutega läbi võimalikud alternatiivid, neid kaaluda ning leida puudutatud isikute õigusi ja muid olulisi huve arvestades optimaalseim 2(14)
3-15-2232 lahendus. Kaebajal pole seejuures alust nõuda, et tema omandiõiguse riivest hoidutaks teiste maaomanike õiguste riivamise arvelt. Seega on oluline selgitada, kas esines alternatiivseid asukohti, mis ei asunud elamute vahetus läheduses. Asjas esitatud põhjendused ei võimalda veenduda, et tehniliste tingimuste tõttu või muudel põhjustel oli välistatud masti rajamine asukohta, kus see riivaks maaomanike õigusi vähem. Seega puudub veendumus, et ehitusluba on sisuliselt õiguspärane. Kasutusluba tuleb tühistada, sest selle andmisel ei kaalutud, kas õigusvastast ehitusluba olnuks võimalik muuta või kehtetuks tunnistada. Kuna kaebajale kuulunud kinnistuosa müüdi 23.12.2016 sundmüügi korras, siis ei ole kaebaja õigusi (st vältida kinnistu väärtuse võimalikku vähenemist) enam võimalik kaitsta või taastada muul viisil kui kahju hüvitamisega. Kuna kohtud pidasid vastustaja tegevust õiguspäraseks, ei ole selgitatud välja, kas kaebajale on tekkinud kahju ja kas see on põhjuslikus seoses vastustaja õigusvastase tegevusega. Halduskohtul tuleb kahjunõude põhjendatust hinnates selgitada, kas vastustaja tegi kaalumisvea ehk kas masti oleks kõiki asjassepuutuvaid huve arvestades saanud rajada asukohta, kus see riivaks kaebaja ja teiste elamuomanike õigusi vähem. Omandi väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks ei anna alust ainuüksi kaebaja haldusmenetlusse kaasamata jätmine ja vaidlustatud otsuste puudulik põhjendamine. Kui halduskohus tuvastab kaalumisvea, tuleb selgitada, kas põhjendatud on kaebaja väide, et mobiilsidemasti rajamine naaberkinnistule vähendas tema kinnistuosa väärtust.
4.X palus kahjunõude uuel läbivaatamisel mõista Tallinna linnalt tema kasuks välja kahjuhüvitis 62 160 eurot ning kahjuhüvitiselt arvestatud viivitusintress 15 733,61 eurot ja edasiulatuv viivitusintress 8% aastas. Kuna senises menetluses on tuvastatud, et lubade andmisel kaalumist ei toimunud, siis ei ole kohtumenetluses võimalik ka hinnata, kas vastustaja tegi lubade väljastamisel kaalutlusvigu ja analüüsida nende olulisust. Kaalumisega seonduvat minetust oleks võimalik kõrvaldada üksnes uues haldusmenetluses, mis ei puudutaks enam kaebajat. Kaebajal oli koos teise kaasomanikuga kavatsus rajada Õitse tn 42 kinnistul asuvasse hoonesse eksklusiivsed korterid. Selleks koostati renoveerimisprojekt, mille alusel olid hoone renoveerimistööd osaliselt juba ka teostatud. Kuna tegu oli erilise objektiga (miljööväärtuslikus piirkonnas asuv arhitektuuriliselt ja muinsuskaitse seisukohalt suure väärtusega, samas oluliste ehituslike piiranguteta hoone), esinesid kõik eeldused projekti elluviimiseks. Kaebajal tekkisid 2015. a-l finantsraskused, mistõttu otsiti koos kaasomanikuga mh võimalusi kogu kinnistu arendusprojektina võõrandada, kuid potentsiaalsed investorid loobusid kinnistu omandamisest pärast vaidlusaluse mobiilsidemasti püstitamist. Kaebaja esitatud avaliku arvamuse uuringust nähtub inimeste üldine vastumeelsus omandada elukondlikku kinnisvara, mis asub sidemasti vahetus läheduses. Riiklikult tunnustatud eksperdi ja kutselise kinnisvarahindaja 05.02.2020 hindamisaruande põhjal on tuvastatud, et kinnistu kui potentsiaalse arendusprojekti väärtus vähenes elektroonilise sideseadmete masti rajamise tõttu 09.12.2016 seisuga 103 600 eurot. Seega tekkis kaebajale kahju vähemalt 51 800 eurot. See hinnang on pigem konservatiivne, arvestades mh asjaolu, et kaebaja kaasomandi osa võõrandati kohtutäituri enampakkumisel ca 150 000 eurot madalama hinnaga, võrreldes sellega, mida potentsiaalsed arendajad olid valmis 2015. a-l tasuma. Kuigi lõpliku müügihinna kujunemist võisid lisaks sidemastile mõjutada ka kinnistut koormama jääv hüpoteek, asjaolu, et võõrandati üksnes kinnistu kaasomandi osa, üldine turukonjunktuur ja fakt, et omand võõrandati täitemenetluses, ei saanud nende mõju kogumis olla 2/3 hinnalangusest, vaid tegelikkuses langes just sidemasti rajamisega kaebajale kuuluva kaasomandiosa väärtus hindamisaktis näidatust vähemalt 20% suuremas ulatuses (s.o 62 160 eurot). Vastustaja on kaebaja poolt viidatud alternatiivseid näitlikke asukohti sidemasti püstitamiseks hinnanud subjektiivselt ja lähtub ebaõigesti praeguseks kujunenud olukorrast (Toome pst T5 varustatus elektrienergiaga ja andmesideühendus). Ka ei saa arvestada, et sideoperaatorid on 3(14)
3-15-2232 praeguseks kohandanud oma süsteemid lähtuvalt Toome pst T5 asuvast tugijaamast. Kõik need ühendused on loodud õigusvastase 19.02.2015 ehitusloa alusel ja need oleks saanud luua ükskõik millisesse alternatiivsesse asukohta. Toome pst T5 ei saanud olla ainsaks võimalikuks sidemasti asukohaks kogu piirkonnas. Selle väite kinnituseks on esitatud üksnes Elisa Eesti AS selgitused, mis lähtuvad vaid tema huvidest. Vastustaja ei ole esitanud mingit analüüsi alternatiivsete tehniliste lahenduste maksumuse kohta ning puudub võimalus hinnata, kas kaebajale kuulunud kinnistuosa väärtuse langus on proportsionaalne ja vajalik. Lähtuda ei saa eeldusest, et alternatiivsesse asukohta oleks paigaldatud samade parameetritega sidemast ja seadmed nagu paigaldati Toome pst T5 kinnistule. Vastustaja põhjendused, miks ei saanud sidemasti püstitada Päikese pst T3 sõidutee keskel asuvale rohealale, on ebaveenvad.
5.Tallinna linn märkis, et Elisa Eesti AS on esitanud vastustajale projekteerimistingimuste taotluse sidemasti rajamiseks Toome pst T5 kinnistule ning oma selgitused masti asukoha valiku kohta. Vastustaja kujundab oma lõpliku seisukoha masti rajamise asukoha valiku kohta haldusmenetluses, kuid leiab siiski, et kaalutlusviga ei esinenud. Isegi kui möönda kaalutlusvea olemasolu, ei ole kaebaja tõendanud kahju tekkimist ja selle suurust. Kinnistu väärtuse langust ei saa hinnata lähtuvalt olukorrast, kus hoone on renoveeritud ja korteriomanditeks jagatud ning heas seisukorras. Kaebaja ei saa nõuda hüpoteetilise saamata jäänud tulu hüvitamist, vaid tema nõue saab põhineda üksnes kinnistu harilikul väärtusel, mis lähtub selle tegelikust seisukorrast. Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, milliseid läbirääkimisi on kaebaja pidanud ja millistel teoreetilistel tingimustel on menetlusvälised isikud väidetavalt olnud nõus kinnistut soetama, sest see ei tõenda kinnistu harilikku väärtust (kohalikku keskmist turuhinda). Kaebaja esitatud hindamisakt ei käsitle samuti Õitse tn 42 kinnisasja harilikku väärtust ja esineb alus kahelda selle usaldusväärsuses (nt puuduvad põhjendused, miks ei ole arvestatud kinnistut koormavate hüpoteekide ja keelumärgetega; pole arusaadav, miks vähendab masti olemasolu turuväärtust just 10%). Tõendatud ei ole, et mobiilsidemast avaldas üldse kaebaja kinnistu väärtusele mis tahes mõju. Seejuures mahuks 10% suurune hinnakõikumine hindamisakti üldise veaprotsendi piiresse. Kuna hindamisakt põhineb vääratel eeldustel ja ei arvesta olulisi asjaolusid, siis tuleb see jätta tähelepanuta. Meelevaldne on seisukoht, et hüvitis peaks olema hindamisaktis toodust veel vähemalt 20% suurem. Kuna kaebaja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega selle suurust ning põhjuslikku seost vastustaja tegevusega, siis tuleb kahjunõue jätta rahuldamata. Mobiilsidemasti asukoha valikul ei tehtud kaalumisviga, sest puudus mõistlik alternatiivne asukoht, kuhu masti saanuks püstitada. Kaebaja viidatud roheala Päikese pst T3 kinnistul ei oleks olnud sobiv, sest sellel asub laste mänguväljak ja ka selle vahetus läheduses asuvad elamud. Toome pst T5 kinnistul asuv mast paikneb Õitse tn 42 elamust ca 40 m kaugusel, kuid kui mast asuks Päikese pst T3 kinnistul, paikneks see elamutest 20–40 m kaugusel ja riivaks ümbritsevate kinnistuomanike õigusi intensiivsemalt. Masti paigaldamine võiks muuta raskemaks ka mänguväljaku eesmärgipärase kasutamise, mis kahjustaks avalikku huvi. Elisa Eesti AS esitatud kaartide põhjal ei kataks masti paigaldamine Päikese pst T3 haljasalale piisavalt Hommiku tn ja Õhtu tn piirkonda, mistõttu tekiks vajadus lisada levi parandamiseks täiendav mast. See oleks vastuolus põhimõttega rajada sidemaste võimalikult vähe ja selliselt, et nendega saaks katta võimalikult suure maa-ala. Võrguplaneerimise seisukohalt osutus Toome pst T5 kinnistu ainuvõimalikuks asukohaks. Elisa Eesti AS selgitas, et masti võimaliku asukohana kaaluti ka Päikese pst T3 kinnistut, kuid see ei sobinud, sest seal paikneb laste mänguväljak, elektrialajaam mitmete liinidega ja maagaasi jaotustorustik. Masti paigaldamine väljapoole teiste kommunikatsioonide kaitsetsoone tähendaks ca 10 puu raiet. Selles asukohas puuduvad lisaks elektri- ja andmesidevõrgu ühendused. Kaebaja pakutud muud alternatiivsed asukohad (Kaldapealse, Kalda ja Villpea tänavatel asuvad tööstus- ja rohealad) ei ole samuti põhjendatud, sest seal puudub vajadus täiendava masti püstitamiseks. Harku metsaga seoses on pooleli kaitse alla võtmise menetlus ja kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt oleks seal keelatud rajada 4(14)
3-15-2232 mh tehnovõrgu rajatisi. Osa kaebaja viidatud kinnistuid ei kuulu Tallinna linnale ja neile ei saa masti rajada ilma omaniku nõusolekuta. Alternatiividena saab kaaluda üksnes vastustajale kuuluvaid läheduses asuvaid kinnistuid (vt ka Tallinna Halduskohtu 27.04.2020 otsus nr 3-20188). Kaebaja ei ole lisaks tõendanud, et pakutud asukohtadesse masti rajamisega saavutataks side levi ja kvaliteedi osas samaväärne olukord, võrreldes masti asukohaga Toome pst T5 kinnistul. Metsa servas asuv mast tähendaks seda, et täiendavalt oleks vajalik rajada lisamast Kadaka puiestee piirkonnas. Kui asukoht jääb allapoole Kalda tänava nõlva, siis tuleks maapinna kõrguste vahest tingituna rajada oluliselt kõrgem mast. Kõiki asjasse puutuvaid huve ja õigusi arvestades ei saanud masti planeerida mujale kui Toome pst T5 kinnistule.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 03.08.2020 otsusega kaebuse osaliselt ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitise 11 666 eurot ja viivitusintressi 3409,28 eurot. Samuti mõistis halduskohus vastustajalt välja kaebaja menetluskulude katteks 974,34 eurot ja kaebajale antud menetlusabi kulude katteks riigituludesse 145 eurot. Sidemasti püstitamiseks alternatiivsete asukohtade olemasolu tuleb hinnata ehitusloa andmise seisuga ning arvestada ei saa hiljem toimunud sündmusi (nt ka teiste sideettevõtjate seadmete paigaldamine samale mastile, vajalike ühenduste rajamine elektri- ja sidevõrkudega). Kuivõrd alternatiivsed asukohad võivad olla ka praktiliselt võrdsete tingimustega, siis ei oleks kohtul võimalik langetada ise poliitilist otsust asukohtade valiku küsimuses. Samuti puudub kohtul võimalus sisuliselt kontrollida puudutatud kinnistuomanike seisukohta sellise otsuse suhtes (nt pole välistatud, et isikud ei pruugi olla masti püstitamisele vastu). Kohus saab kontrollida seda, kas ehitusloa väljastamise ajal eksisteeris põhimõtteliselt mõistlik võimalus püstitada mast mujale või muudel tingimustel (kõrgem mast, mitu masti, mõnevõrra väiksem leviulatus). Seejuures tuleb arvestada alternatiivsete võimaluste rahalist kulukust, miljööväärtusliku ala ja looduse kaitset, võimalikku majanduslikku kahju piirnevatele kinnistutele, parandatava levi ulatust jmt. Kõigi nimetatud huvide vahel tuleb leida otsuse langetamisel tasakaal. Planeerimisja ehitusmenetluses peab kõigi asjakohaste huvide väljaselgitamise ning põhjendatud määral arvesse võtmise tagama vastustaja kui kaalutlusotsuse tegemiseks pädev haldusorgan. Praegu on vastustaja tuginenud täielikult Elisa Eesti AS seisukohtadele ja sisuliselt teadlikult loobunud ise alternatiivsete lahenduste otsimisest ning huvide tasakaalustamisest. Kuna vastustaja ei ole alternatiive välja pakkunud ning kohtul puudub kompetents ja võimalus neid ise välja pakkuda, siis tuleb hinnata võimalusi paigutada mast kaebaja pakutud alternatiivsetesse asukohtadesse. Elisa Eesti AS on viidanud alternatiivsele võimalusele paigaldada mitu madalamat masti, kuid jätnud need kõrvale kui kulukamad. Samas ei ole vastustaja ega Elisa Eesti AS tõendanud, mil määral oleks see lahendus kulukam. Puuduvad väited, et sellise lahendusega ei oleks võimalik saavutada samaväärset sideteenuse kvaliteeti. Seetõttu on selle alternatiivi kaalumata jätmine olnud vastustaja poolt ilmne kaalumisviga. Kohus hindab siiski ka muid kaebaja välja toodud alternatiive. Teise peamise alternatiivina on kaebaja pakkunud mobiilsidemasti paigaldamise Päikese pst T3 kinnistule. Vastustaja on 30.04.2020 seisukohas (p 16) sisuliselt möönnud, et sinna oleks mast võimalik paigutada nii, et see asuks väljaspool teiste kommunikatsioonide kaitsevööndeid, kuid sel juhul tuleks raiuda ca 10 puud. Nimetatud asukohta ei saa välistada ilma senisest oluliselt põhjalikuma kaalumiseta (sh võrreldes puude raiumisega kaasnevat kahju kaebajale tekkiva kahjuga ning võimaliku asendusistutuse kuluga). Vastustaja esitatud kaart võimalike kaugustega hoonetest on eksitav, sest sellel ei ole näidatud hoonete kaugust ühestki punktist, vaid lihtsalt kõige lühemad kaugused suvalise hoone lähedal asuva punktini pargis. Kaebaja on pakkunud ka mitmeid alternatiivseid asukohti sidemasti paigutamiseks Harku metsa äärsele alale. Need paikneksid ca 600–850 m kaugusel masti praegusest asukohast ja jääksid kavandatava kaitseala piiridesse. Võib nõustuda, et olemasolevaga võrreldes täpselt samade parameetritega masti püstitamisel ei oleks side kvaliteet ilmselt sama hea kui praegu. Samas ei 5(14)
3-15-2232 ole usutavalt ümber lükatud kaebaja väidet, et see probleem oleks masti kõrguse ja seadmete võimsuse suurendamise korral välditav. Kuna vastustaja ei ole võrrelnud nende lahendustega Elisa Eesti AS-le ja kaebajale tekkiva varalise kahju ulatust, ei saa kaebaja pakutud asukohti alternatiividena välistada. Sarnaselt on usutav väide sidekvaliteedi mõningasest halvenemisest Kalda ja Kaldapealse tänavate piirkonda mastide püstitamisel, kuid siingi on jäetud sisuliselt hindamata, kui suur oleks kõrgema masti ja võimsamate seadmete paigaldamisega kaasnev lisakulu. Seetõttu võib vastustaja olla teinud kaalumisvea (jätnud kaalutlusõiguse kasutamata) ka nende kaebaja pakutud võimalike asukohtade puhul. Asjaolu, et osa kinnistutest kuuluvad kolmandatele isikutele, ei tähenda, et sinna ei oleks eelduslikult saanud masti püstitada. Kokkuvõttes ei välista vastustaja ja Elisa Eesti AS põhjendused, et ehitusloa andmisel 2015. a-l poleks olnud reaalselt võimalik leida alternatiivset asukohta vaidlusaluse mobiilsidemasti rajamiseks. Kaebaja on toonud välja vähemalt 8 asukohta, mille kohta esitatud vastuväited ei ole olnud veenvad. Kuna asukohtade valik oleks suuresti olnud otstarbekuse küsimus, siis ei saa kohus teha otsust erinevate alternatiivide vahel. Sõltumata sellest, kas masti püstitamine hiljem seadustatakse või mitte, oli kaebajale praeguse juhtumi asjaolusid arvestades kahju tekkinud, sõltumata masti asukoha alternatiivide olemasolust või nende puudumisest. Seejuures ei saa sideettevõtja võimalike täiendavate kulutuste hindamisel lähtuda üksnes selle suuruse võrdlemisest kaebajale tekkiva majandusliku kahjuga, vaid arvestada tuleks ka nende suhtelist mõju osaliste heaolule ja majanduslikule olukorrale. Lisaks puudub 5G mobiilside uudsuse tõttu seni tõsikindel ja teaduslikult tõendatud teadmine selle mõjudest inimorganismile. Sellises ebaselges olukorras tuleks ka inimeste elu ja tervise kaitseks rakendada ettevaatusprintsiipi. Kaebaja esitatud potentsiaalse investori Q kirjalikku selgitust ei saa küll pidada kõrge usaldusväärsusega tõendiks, kuid seda ei ole alust jätta ka tähelepanuta. Q ei ole asja lahendamisest huvitatud isik, sest tal puudub Õitse tn 42 kinnistu suhtes praegusel ajal igasugune majanduslik huvi (enampakkumisel soetatud kinnistu on edasi müüdud). Vähemalt osaliselt on usutav, et Q pidas 2015. a-l kaebaja ja Y-ga läbirääkimisi Õitse tn 42 kinnistu omandamiseks, kuid tehinguni ei jõutud. Seda kinnitab kaudselt asjaolu, et Q omandas 2016. a-l Y-lt tema kaasomandi osa 100 000 euro eest (kinnistut jäi esialgu koormama hüpoteek 60 000 euro suuruse laenujäägiga) ja hiljem enampakkumisel 105 000 euro eest X kaasomandi osa. Samas pole tõenäoline, et kaebaja kaasomandi osa kokkuleppeliseks väärtuseks olnuks 285 000 eurot, sest tehing jäi ju sõlmimata. Kinnistu lõpliku müügihinna kujunemist täitemenetluses võisid lisaks sidemastile mõjutada ka muud kaebaja viidatud asjaolud. Sidemasti õigusvastase rajamisega seotud kahju hindamist ei takista asjaolu, et kaebaja ei ole tõendanud kinnistu turuväärtust enne masti püstitamist, sest usutav on eksperthinnangus nr 0089-20 toodud seisukoht, et mobiilsidemasti püstitamise tõttu vähenes kinnistu (sellel asuvate planeeritud korteriomandite) müügihind 5–15% ehk keskmiselt 10%. Seda hinnangut ei muuda põhimõtteliselt valeks ka mõju hindamise täpsuse kõikumine 20% ulatuses. Üldtunnustatud metoodika puudumisel on hindaja arvestanud erinevate hindajate ja maaklerite seisukohti ning arvestanud lisaks olemasolevat nn tervele mõistusele tuginevat turu kollektiivset taju ning kõiki asjaolusid arvestades piisavalt usutavalt leidnud, et mobiilsidemasti püstitamisel eluhoonete vahetusse lähedusse on hetkel siiski teatav üldistatav negatiivne mõju masti lähedusse jääva kinnisvara hindadele. Vastustaja esitatud ekspertarvamus ei lükka seda ümber, sest selles ei ole välistatud, et elektroonilise side mast mõjutab kinnistu turuväärtust, kuid ei ole ka selgelt märgitud, millist mõju see avaldab. Asjaolu, et mõju võib jääda hindamise veaprotsendi piiresse, ei tähenda reaalses elus mõju puudumist. Seega on asjas tõendatud, et püstitatud mobiilsidemast omas negatiivset mõju Õitse tn 42 kinnistu hinnale ning on usutav, et see mõju võis olla 10% kinnistu osa turuväärtusest. Kuna kaebaja ei ole tõendanud, milline oli temale kuulunud kinnistu kaasomandi osa turuväärtus enne masti püstitamist, tuleb lähtuda väärtusest, millega kinnistu osa enampakkumisel tegelikult müüdi (105 000 eurot). Järelikult tuleb 6(14)
3-15-2232 vastustajal hüvitada kaebajale kahju 11 666 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 alusel viivitusintress alates 09.12.2016 (s.o kinnistu müügist enampakkumisel), mis on kohtuotsuse tegemise seisuga 3409,28 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X palub 02.09.2020 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega tema kahju hüvitamise nõue rahuldati üksnes osaliselt, ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ning mõista Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 24 800 eurot, samuti kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivitusintress (09.12.2016–03.08.2020 eest 7247,56 eurot) ja edasiulatuv viivitusinteress kuni kohustuse täitmiseni. Otsuse muutmise korral tuleb vastavalt muuta ka menetluskulude jaotust. Halduskohus jättis asjas olulist tähendust omavad tõendid kogumata või tähelepanuta ja otsus oli kaebajale üllatuslik, sest halduskohus ei selgitanud talle, et peab kahju suuruse hindamiseks esitatud tõendeid (Q selgitus, riiklikult tunnustatud eksperdi koostatud hindamisakt) ebapiisavateks või ebasobivateks. Selle olulise menetlusliku minetuse tõttu määras halduskohus kahju suuruse ebaõigesti. Lisaks jättis kohus igasuguste põhjendusteta rahuldamata kaebaja taotluse mõista vastustajalt välja edasiulatuv viivitusintress. Kaebajal ei ole vastuväiteid halduskohtu otsusele osas, milles tuvastati temale kahju tekkimine ja selle põhjuslik seos vastustaja õigusvastase tegevusega. Samas ei pidanud halduskohus võimalikuks anda asjas kogutud tõendite pinnalt selget hinnangut tegeliku kahju ulatusele. Kuid selle asemel, et vajalik tõend täiendavalt koguda või nõuda menetlusosalistel sellise tõendi esitamist, tuletas halduskohus kinnistu turuväärtuse kaudsete tõendite põhjal, arvestamata seejuures kaebaja viidatud olulisi asjaolusid. Olukorras, kus menetlusosalised pidasid 2016. a lõpus toimunud täitemenetluses kujunenud müügihinda kinnistu osa tegelikust väärtusest erinevaks (mh ei kajasta see kinnistu osa turuväärtust 2015. a alguse seisuga ning ainus enampakkumisest osavõtja oli eelnevalt juba saavutanud kokkuleppe teise kaasomanikuga, et omandada ka temale kuulunud kaasomandi osa), ei saanud kohus rajada oma otsust sellele hinnale. Halduskohtu menetlusviga on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses täiendava tõendi kogumisega. Riiklikult tunnustatud eksperdi täiendava hinnangu kohaselt oli Õitse tn 42 kinnistu tegelik turuväärtus (ilma planeeritud arenduse hüpoteetilise lisandväärtuseta) 19.02.2015 seisuga 496 000 eurot ehk kaebajale kuulunud 1/2 kaasomandi osa väärtuseks 248 000 eurot. See tõend kinnitab veenvalt, et halduskohtu tuletatud 105 000 eurot ei vasta tegelikule turuväärtusele. Kuna halduskohus pidas samas põhjendatuks kinnisvaraeksperdi hinnangut, et ebaseaduslikult püstitatud mobiilsidemasti tõttu langes kaebajale kuulunud kinnisasja osa väärtus 10% võrra, siis tulnuks kaebajale tekkinud kahju suuruseks määrata 11 666 euro asemel 24 800 eurot ning see vastustajalt tema kasuks välja mõista. Kuna kohus võttis aluseks ebaõige kahjusumma, siis on ekslik ka viivisearvestus. Täiendavalt tuleb kaebaja kasuks mõista välja edasiulatuv viivis 8% aastas, mille välja mõistmata jätmist ei ole halduskohus millegagi põhjendanud.
8.Tallinna linn palub 19.10.2020 vastuses (täiendatud 08.09.2021) jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus kaebaja vaidlustatud ulatuses muutmata, jäädes oma varem esitatud seisukohtade juurde, et kahju hüvitamise eeldused ei olnud täidetud. Kaebaja ei ole märkinud, milliseid konkreetseid menetlusnorme on halduskohus kahju suuruse hindamisel rikkunud. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et kaebaja ei ole tõendanud, milline oli kinnistu turuväärtus enne masti püstitamist. Halduskohus ei pidanud asuma kaebaja eest ise tõendeid koguma (HKMS § 59 lg 1), sest 04.11.2019 määruses (p 5) oli temalt selgelt nõutud kahju tekkimise ja selle suuruse tõendamist. Kõlbmatu tõendi esitamine on kaebaja enda risk, seda enam, et kaebajat on kohtumenetluses esindanud vandeadvokaat (nt Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-65-14, p 14; 26.01.2017 otsus nr 3-3-1-53-16, p 14). Apellatsioonkaebusele 7(14)
3-15-2232 lisatud uus eksperthinnang ei tõenda usaldusväärselt kaebaja vara väärtust enne mobiilsidemasti püstitamist. Hindamisaktis ei ole arvestatud, et tegemist ei ole vara võõrandamise, vaid kahju hüvitamise olukorraga, mistõttu ei saa lähtuda eeldusest, et kinnistut koormavad keelumärked ja hüpoteegid kustutatakse. Hindamisaktist lähtumise korral kaebaja rikastuks. Arvestades, et hindamisaktis on selle täpsusklassiks märgitud +/– 15%, siis jääb kaebaja nõue veapiiridesse ja tegemist saab olla vaid hüpoteetilise kahjuga. Kaebaja etteheited seoses viivitusintressi väljamõistmisega ei ole samuti põhjendatud, sest isegi kui vastustajalt oleks põhjust mõista kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis (millega vastustaja ei nõustu), siis ei ole halduskohtul õiguslikku alust mõista viiviseid välja etteulatuvalt. HKMS § 1 lg 3 ei võimalda analoogia korras kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-i 367.
9.Tallinna linn palub 02.09.2020 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles halduskohus kaebuse rahuldas, ja jätta uue otsusega kaebus tervikuna rahuldamata. Halduskohus on eiranud Riigikohtu selgeid juhiseid. Riigikohus ei tuvastanud, et vastustaja on teinud kaalumisvea, vaid tuvastas üksnes kaasamis- ja põhjendamiskohustuste rikkumise, mis ei võimaldanud kontrollida haldusaktide materiaalset õiguspärasust. Halduskohtu põhjendus, et kaebaja kaasamata jätmine on juba iseenesest fundamentaalne kaalutlusviga, on meelevaldne ja ei põhine kehtival õigusel. Riigikohus rõhutas selgelt, et ainuüksi formaalsed minetused ei anna kahju hüvitamiseks alust. Seega on halduskohtu otsus rajatud väärale eeldusele. Ebaõige on kohtu seisukoht, et sisulise kaalumisvea tuvastamiseks piisab sellest, kui leiab tuvastamist, et masti olnuks mis tahes tingimustel põhimõtteliselt võimalik rajada ka mõnda teise asukohta. Riigikohtu seatud kriteeriumite järgi tulnuks eelkõige tuvastada, kas võimalik alternatiiv asuks elamute vahetus läheduses, ning täiendavalt arvestada muude oluliste asjaoludega (avalik huvi võimalikult hea mobiilsideteenuse vastu, Elisa Eesti AS majanduslikud huvid). Kui masti rajamiseks leidub mitu samaväärset asukohta, siis kaalumisviga ei esine, sest sellisel juhul on nende vahel valiku tegemine otstarbekuse küsimus. Halduskohus on otsuses samuti viidanud vajadusele arvestada erinevate huvide ja õigustega, kuid jättis selle sisuliselt tegemata. Halduskohus on põhjendamatult leidnud, et planeerimisseadusest tulenevalt peab haldusorgan tõendama alternatiivide puudumist, jättes tähelepanuta, et praegusel juhul oli tegemist ehitusloa andmise menetlusega, mille funktsioon on planeerimismenetlusest olemuslikult erinev. Pädev haldusorgan peab ehitusseadustiku § 42 lg-st 1 ja §-st 44 tulenevalt ehitusloa andmisel kontrollima, kas ehitamine võiks rikkuda naaberkinnistute omanike õigusi määral, mis välistab ehitise püstitamise. Meelevaldne oleks nõuda, et haldusorgan peab ehitusloa menetluses asuma otsima võimalusi püstitada ehitis mõnele teisele kinnistule (sh selgitama vajaduse korral välja kolmandate isikute võimalikke nõusolekuid). Seega võivad alternatiivsete asukohtadena kõne alla tulla üksnes Tallinna linnale kuuluvad kinnistud ja sedagi piiratud ulatuses (vt ka Tallinna Halduskohtu 27.04.2020 otsus nr 3-20-188, p 9.2). Jääb arusaamatuks, millel põhineb kohtu etteheide, et vastustaja loobus haldusmenetluses teadlikult alternatiivsete lahenduste otsimisest ja puudutatud isikute huvide tasakaalustamisest. Vastustaja ja Elisa Eesti AS on selgitanud, et ehitusloa andmisele eelnes sisuline asukoha valik ja argumentide kaalumine. Vastupidist ei saa järeldada ka halduskohtu viidatud vastustaja 06.08.2019 vastusest kassatsioonkaebusele. Lisaks on põhjendamatu pidada Elisa Eesti AS seletusi kantuks üksnes tema majanduslikust huvist ja seetõttu ebausaldusväärseteks. Põhjendamatu ja meelevaldne on halduskohtu seisukoht, et kuna teoreetiliselt oleks võimalik paigaldada mitu masti, siis on vastustaja teinud kaalumisvea. Optimaalsuse põhimõttega ei oleks kooskõlas see, kui piirkonda paigaldatakse mitu masti, kui sama tulemus oleks võimalik saavutada ka ühe mastiga. Samuti jääb arusaamatuks, kuhu need mastid tuleks paigutada, et need ei asuks elamute vahetus läheduses. Halduskohus ei ole viidanud ühelegi konkreetsele asukohale ja selliseid sobivaid asukohti tegelikkuses ei eksisteeri, sest piirkonda ei ole võimalik 8(14)
3-15-2232 katta mitme mastiga selliselt, et vähemalt üks neist ei asuks elamute läheduses (nt kaebaja pakutud alternatiivide puhul paigutada mast Harku metsa või Kalda ja Kaldapealse tänavate piirkonda, tuleks sideettevõtja kinnitusel rajada täiendav mast Kadaka puiestee piirkonda, kus puuduvad asukohad, mis ei paikneks elamute vahetus läheduses). Põhjendatud ei ole ka seisukoht, et vastustaja pidanuks hakkama ehitusloa menetluses selgitama välja masti(de) rajamise täpset maksumust ja kõrvutama seda kaebajale väidetavalt tekkiva kahjuga, sest on ilmne, et ühe masti asemel mitme masti paigaldamine oleks sideettevõtja jaoks kulukam. Tekkiva majandusliku kahju ulatust on võimalik võrrelda ka konkreetseid kulusid välja selgitamata. Õigusaktidest ei tulene, et kulutuste asemel peaks võrdlema hoopis isikute varalist seisu. Mitme masti rajamist saaks nõuda üksnes väga kaalukatel põhjustel. Päikese pst T3 kinnistu ei ole sobiv alternatiiv. Kõnealust asukohta küll kaaluti ehitusloa menetluses, kuid see jäeti kõrvale, sest asub samuti elamute vahetus läheduses (sõltuvalt masti täpsest asukohast jääks see vähemalt ühest elamust ca 40 m kaugusele) ning tegu on piirkonna ainsa avaliku haljasala ja pargiga, kus asub laste mänguväljak. Päikese pst T3 kinnistu ei oleks ka muudel põhjustel samaväärne asukoht võrreldes Toome pst T5 kinnistuga, sest masti nihutamisel lõunasse väheneks sidekvaliteet Hommiku ja Õhtu tänavate piirkonnas (sh võiks tingida täiendava masti vajalikkuse), samuti tekiks kahju keskkonnale (raiuda tuleks ca 10 puud) ning avalikule ruumile (haljasala väheneks võimaliku masti sidekonteineri ja seda piirava aia ulatuses). Seevastu Toome pst T5 kinnistul asus juba varasemast alajaama hoone ning selles olid olemas vajalikud sideühendused. Kaebaja pakutud muud alternatiivsed asukohad Harku metsa piiril (Villpea tn läheduses) ning Kalda ja Kaldapealse tänavate piirkonnas on samuti sobimatud. Esiteks ei oleks mitme masti paigaldamine kooskõlas Riigikohtu seatud kriteeriumitega ja vastustaja ei pidanud kaaluma masti rajamist kolmandatele isikutele (sh riigile) kuuluvatele kinnistutele. Isegi kui soovitav tulemus oleks võimalik saavutada kõrgema masti ja võimsamate seadmete abil (selle kohta on siiski üksnes kaebaja paljasõnalised väited), tuleks arvestada ka võimalikku keskkonnakahju (võimaliku kaitseala kahjustamine) ja täiendavaid kulutusi. Oluliselt kõrgem mast riivaks lisaks rohkemate kinnistuomanike omandiõigust ja selle visuaalne mõju oleks märksa suurem. Kohus on jätnud tähelepanuta, et Kalda ja Kaldapealse tänavate piirkonna alternatiivid asuvad samuti elamute vahetus läheduses (ca 30 m kaugusel). Vastustaja leiab, et masti asukoha valikul ei ole tehtud sisulist kaalutlusviga ning puudub muu optimaalsem lahendus, mis tagaks paremini kõigi osapoolte huvide kaitse. Halduskohtu arutlus 5G tehnoloogia võimalikust kahjulikkusest jääb arusaamatuks (mastil ei kasutatud 5G tehnoloogiat ja seda polnud 2015. a-l isegi olemas) ja võib viidata kohtu erapoolikusele (st lähtumisele põhjendamatust vastuseisust sideettevõtjate tegevusele). Isegi kui ehitusloa andmisel oleks tehtud kaalumisviga, ei ole halduskohus nõuetekohaselt tuvastanud kaebajal kahju tekkimist ega põhjuslikku seost kaebajal tekkinud kahju ja vastustaja tegevuse vahel. Kaebaja esitatud eksperthinnang lähtub hüpoteetilisest olukorrast ja ei tõenda kaebajale kahju tekkimist. Eksperdi järeldused ei ole ka põhjendatud ja kontrollitavad, sest need tuginevad subjektiivsetele hinnangutele (sh väidetavate maaklerite jt isikute arvamusele, kelle nimesid ja pädevust pole välja toodud). Kahju tekkimise võimalikkus ei kinnita kahju tekkimist. Vastustaja on esitanud eksperthinnangu, et masti rajamise mõju kinnistu turuväärtusele võib olla ka 0% ning see jääb igal juhul veaprotsendi piiresse. Seega ei ole kahju tekkimine nõutaval määral tõendatud. Halduskohus märkis õigesti, et kaebaja ei ole tõendanud kinnisasja harilikku väärtust enne masti püstitamist ja pärast seda, kuid sellisel juhul tulnuks jätta kahju hüvitamise nõue rahuldamata, mitte asuda tuletama kinnisasja harilikku väärtust täitemenetluses toimunud müügihinnast.
9(14)
3-15-2232
10.X palub 12.10.2020 vastuses jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus vastustaja vaidlustatud ulatuses muutmata. Asjas puuduvad tõendid, et vastustaja oleks ehitusloa menetluses üldse mingeid asukohti ja huvisid kaalunud. Seetõttu leidis halduskohus õigesti, et vastustaja on teinud fundamentaalse kaalumisvea, mida ei ole kohtumenetluses võimalik kõrvaldada, sest kohus ei saa haldusorgani eest kaalumist ise teostada. Vastustaja seisukohtade järgi tulnuks kohtul sisuliselt endal kaalumisviga kõrvaldada. Seejuures on kaebaja esitanud üksnes näitliku loetelu võimalikest alternatiivsetest asukohtadest ja vastustaja pole esitanud mingeid tõendeid, mis võimaldaksid isegi need asukohad välistada. Võimalike alternatiivide sobivuse põhjalik hindamine eeldanuks täiendavalt puudutatud isikute ärakuulamist ja sisuliselt haldusmenetluse kordamist, milleks halduskohtul puudub pädevus. Halduskohus ei ole eiranud Riigikohtu juhiseid ning järeldas vastustaja seisukohtadest õigesti, et ehitusloa andmisel mingit alternatiivsete asukohtade kaalumist ning huvide tasakaalustamist ei toimunud, vaid lähtuti üksnes ehitusloa taotleja (Elisa Eesti AS) avaldusest ja huvist. Kuna kohtul ei ole võimalik asuda fundamentaalset kaalumisviga ise kõrvaldama, siis ei annaks halduskohtu otsuse tühistamiseks alust isegi see, kui nõustuda vastustaja selgitustega pakutud alternatiivsete asukohtade või tehniliste lahenduste ebasobivuse kohta (mis on kaebaja hinnangul siiski meelevaldsed). Neid asjaolusid saab võtta arvesse uues haldusmenetluses. Halduskohus leidis põhjendatult, et kohtumenetluses esitatud tõendite pinnalt saab järeldada, et alternatiivsed lahendused on põhimõtteliselt olemas ning seetõttu esines ka kaalumisviga. Kahju ulatust puudutavas osas jääb kaebaja oma apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid korrata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Riigikohtu 11.10.2019 otsuse (p 13) järgi pidi halduskohus kahju hüvitamise nõude uuel läbivaatamisel selgitama, kas vastustaja tegi kaalumisvea ehk kas vaidlusalust mobiilsidemasti oleks kõiki asjassepuutuvaid huve arvestades saanud rajada asukohta, kus see riivaks kaebaja ja teiste elamuomanike õigusi vähem. Riigikohus selgitas ühtlasi, et kahju hüvitamiseks ei anna alust ainuüksi kaebaja haldusmenetlusse kaasamata jätmine ja vaidlustatud otsuste puudulik põhjendamine. Kui tuvastatakse kaalumisviga, siis tuleb hinnata, kas mobiilsidemasti rajamine naaberkinnistule vähendas kaebajale kuulunud kinnistuosa väärtust. Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud (HKMS § 233 lg 1).
12.Halduskohus on 03.08.2020 otsuses (p 7) leidnud, et Riigikohtu juhised on vastuolulised ja raskesti järgitavad, sest fundamentaalse kaalutlusvea tingis juba ainuüksi kaebaja menetlusse kaasamata jätmine, mille tõttu polnud ka võimalik veenduda ehitusloa sisulises õiguspärasuses. Samuti viitas halduskohus (p-d 10–11), et senise kohtupraktika kohaselt ei ole kohtul võimalik asuda haldusorgani eest ise otsust langetama ja puudutatud isikute võimalikke vastuväiteid kaaluma. Seetõttu pidas halduskohus võimalikuks kontrollida vaid seda, kas ehitusloa andmise ajal eksisteerisid põhimõtteliselt võimalused püstitada mast mujale või muudel tingimustel. Halduskohus leidis, et kuna asjas on välja pakutud mitmeid alternatiive (vähemalt 8 asukohta), mille sobivust ei saa täielikult välistada, kuid mida vastustaja ei ole kaalunud, siis on Tallinna linn teinud ilmselge kaalumisvea (st jätnud kaalutlusõiguse kasutamata).
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus Riigikohtu juhiste sisustamisel arvestanud seda, et need on esitatud mitte haldusakti peale esitatud tühistamiskaebuse, vaid kahju hüvitamise nõude lahendamise kontekstis. Riigikohus tuvastas 11.10.2019 otsusega TLPA 19.02.2015 ehitusloa õigusvastasuse ja tühistas TLPA 19.04.2016 kasutusloa. Riigikohtu otsus on jõustunud ja enam ei saa olla vaidlust selle üle, kas nimetatud haldusaktid olid õigusvastased või mitte (HKMS § 177 lg-d 1 ja 2). Seega on tuvastatud üks riigivastutuse seaduse (RVastS) 10(14)
3-15-2232 § 7 lg-s 1 sätestatud eeldus – vastustaja tegevuse õigusvastasus ja kaebaja õiguste rikkumine. Kahju hüvitamise nõude uuel lahendamisel tuli kontrollida üksnes seda, kas täidetud on kahjunõude rahuldamise ülejäänud eeldused (nt Riigikohtu 07.10.2015 otsus nr 3-3-1-11-15, p 11). Riigikohus rõhutas samas, et kahju hüvitamise nõude rahuldamist ei saa õigustada pelgalt menetlus- ja vormivead, vaid kohtul tuleb hinnata, kas need on toonud kaasa sisuliselt ebaõige otsuse tegemise ja seeläbi kaebajale kahju tekkimise. Kui menetlus- või vormiveale vaatamata oleks samasisuline haldusakt tulnud ikkagi välja anda (st kaalutlusviga puudub), siis ei esine õigusvastase haldusakti ja tekitatud kahju vahel ka põhjuslikku seost (nt Riigikohtu 11.08.2020 otsus nr 3-18-830, p 21; 02.04.2019 otsus nr 3-16-1048, p 17; 10.03.2005 otsus nr 3-3-1-77-04, p-d 12 ja 16; 03.04.2002 otsus nr 3-3-1-14-02, p 20). Sellise hinnangu andmisel saab kohus lähtuda mh alles kohtumenetluse käigus tuvastatud asjaoludest (mis pidid siiski esinema juba 19.02.2015 ehitusloa andmise ajal) ja esitatud põhjendustest (põhjusliku seose tõendamise kohta vt ka Riigikohtu 06.05.2015 otsus nr 3-2-1-38-15, p 19). Eeltoodu ei kujuta endast kaalutlusõiguse teostamist haldusorgani eest, sest halduskohus ei otsusta ehitus- või kasutusloa andmist uuesti, vaid tuvastab üksnes põhjusliku seose esinemise või puudumise kui kahju hüvitamise nõude rahuldamise ühe eelduse olemasolu.
14.Kuna halduskohus lähtus ebaõigest arusaamast, et kohus ei saagi sisuliselt kontrollida, kas kaebajale oleks kahju tekkinud ka juhul, kui tuvastatud menetlus- ja vormivigasid ei oleks esinenud, siis on halduskohus jätnud põhjusliku seose olemasolu üldse tuvastamata. Tekitatud kahju kindlaks tegemiseks tuleb kaebaja tegelikku olukorda võrrelda olukorraga, milles kaebaja oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (VÕS § 127 lg 1). Selleks tuleb välja selgitada hüpoteetiline olukord, mis oleks kujunenud vastustaja õiguspärase tegevuse korral. Seda olukorda ei ole võimalik tervikuna tõendada, sest reaalsuses seda ei eksisteeri. Kaalutlusõiguse alusel mastile parema alternatiivse asukoha leidmise tõenäosust on menetlusosalistel võimalik põhistada ja kohtul hinnata. Menetlusosalisel tuleb tõendada väiteid faktide kohta, millele omakorda tugineb tema väide hüpoteetilise olukorra tõenäosuse kohta. Kahju hindamine ja kindlakstegemine on osa õigusemõistmisest põhiseaduse (PS) § 146 esimese lause mõttes ning vältimatult vajalik PS §-s 25 sätestatud hüvitispõhiõiguse tagamiseks. Ebakindluse säilimist hüpoteetilise olukorra osas võib kohus RVastS § 13 lg 1 p 5 alusel arvesse võtta hüvitise suuruse määramisel (vt ka Riigikohtu 23.03.2020 otsus nr 3-16-1634, p 30). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda nn conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse väidetavalt kahju põhjustanud tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ära jäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (nt Riigikohtu 08.01.2013 otsus nr 3-2-1-173-12, p-d 18–19).
15.Praeguses asjas lähtus vastustaja 19.02.2015 ehitusloa andmisel üksnes Elisa Eesti AS taotlusest, jättes kaebaja ja teised puudutatud isikud menetlusse kaasamata ning kaalumata võimalikud alternatiivsed asukohad mobiilimasti püstitamiseks, mis võinuks riivata kaebaja ja teiste kinnistuomanike omandiõigust vähem. Vastustaja on Elisa Eesti AS selgitustele tuginedes seisukohal, et vaidlusaluse elektroonilise side masti püstitamine Toome pst T5 kinnistule oligi puudutatud isikute õigusi ja muid olulisi huve arvestades kõige optimaalsem lahendus ning kõik muud alternatiivid (sh samade parameetritega mast mõnes teises asukohas või mitme madalama masti püstitamine) oleksid sellest halvemad. Selleks, et hinnata sisulise kaalumisvea esinemist, tuleb seega võrrelda Toome pst T5 kinnistuga seotud asjaolusid ja kaebaja poolt välja pakutud alternatiivsete lahendustega seotud asjaolusid. Kui kohus tuvastab, et ükski kaebaja pakutud alternatiividest ei ole kõiki asjassepuutuvaid huve arvestades parem, siis jääb kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Kui kaks või enam alternatiivset lahendust on sisuliselt võrdsed, siis ei ole 11(14)
3-15-2232 samuti alust kahju hüvitamise nõuet rahuldada, sest on äärmiselt ebatõenäoline, et vastustaja ei oleks sellisel juhul andnud ehitus- ja kasutusluba masti püstitamiseks Toome pst T5 kinnistule. Sellist haldusakti poleks kohtumenetluses olnud võimalik tühistada, sest valiku tegemine kahe sisult võrdse lahenduse vahel oleks üksnes otstarbekuse küsimus, mida halduskohus ei saaks hinnata (vt HKMS § 158 lg 3 ls 2).
16.Kaebaja on 01.04.2020 seisukohas peamise alternatiivina viidanud võimalusele püstitada vaidlusalune elektroonilise side mast Päikese pst T3 kinnistu (katastritunnus 78404:408:0383) keskel asuvale rohealale, kuhu AS EMT on väidetavalt soovinud samalaadset masti püstitada juba 2012. a-l, kuid millest vastustaja on keeldunud viitega Nõmme linnaosa üldplaneeringule (st mille kohaselt on tegu rohealaga), mida ei ole seni kehtestatud. Lisaks on kaebaja hinnangul võimalik vaidlusaluse sidemasti alternatiivsete asukohtadena käsitada Kaldapealse, Kalda ja Villpea tänavate piirkonnas asuvaid tööstus- või rohealasid. Lisaks Päikese pst T3 kinnistule on kaebaja 01.04.2020 seisukoha lisas 2 (dtl 1038) oleval kaardil pakkunud välja 7 võimalikku täiendavat asukohta (mõnel kinnistul tähistatud mitu alternatiivi): Kalda tn 40 (katastritunnus 78401:101:6232), Kalda tn 3 (katastritunnus 78404:408:0273), Kalda tn 1e (katastritunnus 78401:101:2069), Tihniku tn T2 (katastritunnus 78401:101:2698). Kaebaja on selgitanud, et pakutud asukohad ei piirne vahetult ühegi elamukinnistuga ja enamasti varjaksid sidemasti seal kasvavad puud, mistõttu koormaks sidemast nii naabreid kui ka miljööväärtuslikku keskkonda oluliselt vähem.
17.Vastustaja leidis 30.04.2020 seisukohas, et Päikese pst T3 roheala ei ole sobiv alternatiiv, sest see asub elamute vahetus läheduses, ei ole tehniliselt optimaalseim (tekib vajadus lisada täiendav mast levi tagamiseks Hommiku tn ja Õhtu tn piirkonnas, puudub laivõrgu ühendus) ja riivab avalikku huvi (Päikese pst T3 rohealal asub laste mänguväljak ja mitmed tehnovõrgud, mille kaitsetsoonist väljapoole masti püstitamiseks tuleks raiuda ca 10 puud). Kaebaja pakutud ülejäänud alternatiivid ei ole vastustaja hinnangul samuti sobivad, sest neli neist (Kalda tn 1e ja Tihniku tn T2) asuksid moodustataval Harku metsa kaitsealal, kus on keelatud tehnorajatiste püstitamine, ning mitmed asuksid sh kinnistutel (Tihniku tn T2, Kalda tn 3, Kalda tn 40), mis ei kuulu Tallinna linnale. Lisaks ei oleks pakutud lahendused tehniliselt optimaalsed, sest mast paikneks metsa ääres (st kolmest antennisektorist oleks hoonetele suunatud vaid kaks), ei tagaks vajalikku levikvaliteeti (sh peaks allpool Kalda tn nõlva asuv mast olema oluliselt kõrgem) ning neis asukohtades tuleks täiendavalt rajada elektri- ja andmesideühendus.
18.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuivõrd kohtul tuleb hinnata, kas vastustaja on teinud kaalutlusvea TLPA 19.02.2015 ehitusloa väljastamisel, siis ei ole asjakohane tugineda sellistele asjaoludele, mis on tekkinud pärast nimetatud kuupäeva. Seega tuleb jätta tähelepanuta viited Harku metsa kaitseala moodustamisele (vt Tallinna Linnavolikogu 28.01.2021 määrus nr 1), sest kuigi Harku metsa kohaliku kaitse alla võtmise vajaduse kohta on esimene ekspertarvamus koostatud 2008. a-l, algatati kaitse alla võtmise menetlus siiski alles Tallinna Linnavalitsuse 20.03.2019 korraldusega nr 407-k, mille aluseks oli 2018. a-l koostatud uus ekspertarvamus. Seega ei saanud vastustaja 2015. a-l arvestada, et Kalda tn 1e ja Tihniku tn T2 kinnistud jäävad kavandatavale kaitsealale. Samuti ei ole asjakohased viited sellele, et Toome pst T5 kinnistul (katastritunnus 78404:408:0354) on juba olemas elektri- ja lairibaühendus, sest ehitisregistrist nähtuvalt on need rajatud koos vaidluse all oleva mobiilsidemasti püstitamisega 2015. a-l. Küll saab arvestada seda, kas nimetatud ühenduste rajamine olnuks mõnes teises asukohas keerukam või kulukam. Ehitisregistrist nähtub ka, et Päikese pst T3 kinnistule mänguväljaku rajamiseks on väljastatud 28.01.2020 projekteerimistingimused, 16.07.2020 ehitusluba ja 06.08.2021 kasutusluba. Sellele vaatamata võis vastustaja mänguväljakuga 19.02.2015 ehitusloa andmisel arvestada, sest isegi kui samas kohas asub praegu mõnevõrra teistsugune rajatis (dtl 1066), on
12(14)
3-15-2232 Päikese pst T3 kinnistu roheala keskel mänguväljaku olemasolu selgelt tuvastatav Maa-ameti 17.05.2014 ortofotolt (vt kaardilehe 581535 üleval paremas nurgas).
19.Kinnistusraamatu andmetel kuuluvad Toome pst T5, Päikese pst T3, Kalda tn 40 ja Kalda tn 1e kinnistud vähemasti praeguseks Tallinna linnale. Tihniku tn T2 kinnistu kuulub riigile ja Kalda tn 3 kinnistu omanikuks on eraisik. Riigikohus selgitas 11.10.2019 otsuses (p 11), et kaebajal ei ole alust nõuda, et tema omandiõiguse riivest hoidutaks teiste maaomanike õiguste riivamise arvelt. Kuna naaberkinnistule mobiilsidemasti püstitamisega kaasnev omandiõiguse riive on märkimisväärselt väiksem, võrreldes olukorraga, kus sama mast püstitataks isiku enda kinnistule, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks üksikasjalikumalt analüüsida, kas vaidlusalust masti oleks saanud püstitada Kalda tn 3 kinnistule, sest tegemist ei ole mõistliku alternatiiviga (nii kaebaja kaasomandis olnud Õitse tn 42 kinnistu kui ka Kalda tn 3 kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa). Muudesse pakutud asukohtadesse olnuks masti püstitamine ilmselt võimalik. Puudub alus eeldada, et masti poleks saanud püstitada riigile kuuluvale Tihniku tn T2 kinnistule või varem reformimata riigimaale, mis on tänaseks antud munitsipaalomandisse (Kalda tn 40 kinnistu). Vastustaja ei ole toonud välja ühtegi mõistlikku põhjust, miks pidanuks riik erinevalt Tallinna linnast keelduma mobiilsidemasti rajamiseks Elisa Eesti AS-le nõusoleku andmisest, kui kõiki asjaolusid ja vastanduvaid huve arvestades olnuks optimaalseim paigaldada mast mõnele riigi omandis olevale kinnistule.
20.Asjas esitatud seisukohti ja tõendeid arvestades nõustub ringkonnakohus kokkuvõttes vastustajaga, et vaidlusaluse elektroonilise side masti püstitamine Toome pst T5 kinnistule oli optimaalseim lahendus ning kuigi kaebaja jäeti õigusvastaselt menetlusse kaasamata, ei ole see tinginud sisulist kaalumisviga, sest ühtegi muud vähemalt samaväärset lahendust ei esinenud. Elisa Eesti AS 30.04.2020 seisukohast (dtl 1071-1072) nähtuvalt kaaluti ka masti paigaldamist Päikese pst T3 kinnistule, mistõttu saab eeldada, et nimetatud asukoht oleks võrguplaneerimise ja kvaliteetse mobiilsideteenuse pakkumiseks tehniliselt samaväärne Toome pst T5 kinnistuga ning väikesed erinevused leviennustustes (dtl 1075 ja 1077) ei oma määravat tähtsust (kuigi Elisa Eesti AS on 30.04.2020 seisukohas viidanud mh sidekvaliteedi halvenemisele Hommiku ja Õhtu tänavate piirkonnas ning hindas 09.03.2020 selgitustes Toome pst T5 ainuvõimalikuks asukohaks ka võrguplaneerimise aspektist – dtl 997-1003, dtl 1010-1011). Samas on oluline, et kui Toome pst T5 kinnistul asuv mast jääb kaebaja kaasomandis olnud Õitse tn 42 elamust ca 40 m kaugusele (dtl 1068), siis Päikese pst T3 kinnistu on samuti ümbritsetud elamutega, mille vahemaa mastiga ei oleks tõenäoliselt suurem (dtl 1069). Nii Toome pst T5 kui ka Päikese pst T3 asuvad Nõmme miljööväärtuslikul hoonestusalal. Kuigi Õitse tn 42 elamu on kultuurimälestis (reg. nr 8852), asuvad ka Päikese pst T3 ääres miljööväärtuslikud hooned. Lisaks asus Päikese pst T3 kinnistul laste mänguväljak ning mobiilsidemasti ja sideseadmete konteineri paigaldamiseks oleks erinevate tehnovõrkude kaitsevööndeid arvestades tulnud võtta maha ca 10 puud. Pidades silmas, et Toome pst T5 kinnistul oli mast võimalik paigutada viisil, et see paikneb Õitse tn 42 hoone suhtes diagonaalis hoone nurgast ja sellele ei ole otsevaadet hoone ühestki küljest, ei pidanud vastustaja eeldama, et Toome pst T5 mobiilsidemast mõjutab Õitse tn 42 kinnistu turuväärtust suhteliselt rohkem kui samasuguse masti paigaldamine Päikese pst T3 kinnistule mõjutaks selle ümber paiknevate kinnistute väärtust (vt ka RE Kinnisvara AS 30.04.2020 ekspertarvamus – dtl 1084-1087). Kuna erinevalt Toome pst T5 kinnistust oleks mobiilsidemasti püstitamine Päikese pst T3 kinnistule tähendanud ca 10 puu raiumist avalikult kasutatavalt rohealalt, millel asub mh laste mänguväljak, on vastustaja põhjendatult eelistanud mobiilsidemasti püstitamist Toome pst T5 kinnistule.
21.Muud kaebaja välja pakutud asukohad ei ole samuti Toome pst T5 kinnistuga võrdväärsed alternatiivid. Kui mast paigaldada Kalda tn 40 kinnistule, siis jääks see lähimatest elamutest ca 30–40 m kaugusele (dtl 1082) ehk isegi lähemale kui Õitse tn 42 elamu kaugus Toome pst T5 13(14)
3-15-2232 mastist. Elisa Eesti AS on 30.04.2020 seisukohas selgitanud, et masti asukoha valikul arvestati kõigi Eesti mobiilsideoperaatorite (Elisa, Telia, Tele2) võrguplaneeringutega ning püüti leida kõige efektiivsem ja säästlikum lahendus piirkonna sidega kindlustamiseks. Tuleb nõustuda, et kui iga operaator paigaldaks oma masti või tuleks piirkonnas kvaliteetse mobiilside tagamiseks paigaldada mitu masti (isegi kui need on madalamad kui 28 m), riivaks see praegusest suurema hulga kinnistuomanike õigusi ning tooks operaatoritele tõenäoliselt kaasa oluliselt suuremad kulutused. Elisa Eesti AS leviennustusest (dtl 1078) järeldub, et kui paigaldada mast Kalda ja Kaldapealse tänavate piirkonda, siis tuleks Kadaka pst piirkonda paigaldada täiendav mast (st kuna seadmete efektiivne tööraadius on madalama asukoha tõttu väiksem ja liigne lähedus Elisa Eesti AS olemasolevale Kalda tn tugijaamale halvendaks sidekvaliteeti). Harku metsa alale (Tihniku tn T2 ja Kalda tn 1e) masti rajamine ei oleks samuti vastuvõetav alternatiiv, sest Elisa Eesti AS leviennustuse (dtl 1079) järgi nõuaks seegi lisamasti paigaldamist, et tagada vajalik sidekvaliteet Kadaka pst ja Pärnu mnt vahelisel alal.
22.Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei olnud ükski võimalikest alternatiivsetest asukohtadest kõiki asjassepuutuvaid õigusi ja huve arvestades Toome pst T5 kinnistuga samaväärne, siis ei ole menetlus- ja vormivead toonud kaasa sisuliselt ebaõige otsuse tegemist ning õigusvastase haldusakti ja kaebajal väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos (st kaebaja menetlusse kaasamise korral oleks antud samasisuline haldusakt). Kuna kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata juba ainuüksi põhjusliku seose puudumise tõttu, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata, kas ja millises ulatuses on tõendatud kaebajale kahju tekkimine.
23.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel jääb X apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid Tallinna linna apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 03.08.2020 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab X kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
25.Tallinna Halduskohus vabastas 05.05.2017 määrusega kaebaja kahju hüvitamise nõudelt täiendava riigilõivu tasumise kohustusest. Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2017 ja 16.09.2020 määrustega jätkati X-le menetlusabi andmist ning vabastati ta apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest. X on kahju hüvitamise nõude uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus taotlenud kokku 5635,33 euro suuruste esindajakulude hüvitamist ning apellatsiooniastmes kandnud esindajakulusid 2275,20 eurot ja ekspertiisikulu 840 eurot. Kokku 8750,53 euro suuruste menetluskulude kandmise kohustus on nõuetekohaselt tõendatud. Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab kahju hüvitamise nõude tervikuna rahuldamata, jäävad hüvitamiskaebusega seotud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Kaebajale antud menetlusabi kulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda.
26.Tallinna linn tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 453 eurot (dtl 1275-1276), mis tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel X-lt Tallinna linna kasuks välja mõista. Muude menetluskulude kandmise kohta ei ole vastustaja andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja muud võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.