A.H. kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.10.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/042608-10 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – A.H., esindaja vandeadvokaat Jaak Siim Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kristel Uibo Kolmas isik – GZK Company OÜ
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta toimikusse vastustaja 12.12.2018 esitatud tõendid nr 9 ja 10 ning tagastada 14.12.2018 esitatud tõendid nr 9 ja 10 varjamata kujul. Jätta vastustaja taotlus 14.12.2018 esitatud tõenditele juurdepääsupiirangu kohaldamiseks läbi vaatamata. Jätta A.H. kaebus rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Asendada avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed initsiaalidega.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.06.2019. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi maksuhaldur) kontrollis GZK Company OÜ (edaspidi GZK) tööjõumaksude (tulu- ja sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil august kuni detsember 2014. Kontroll hõlmas ka GZK-s töötamise tuvastamise menetlust, et veenduda töötamise registris (edaspidi TÖR) registreeritud andmete õigsuses.
2.Kontrollimenetlus lõppes 10.10.2018, kui maksuhaldur koostas maksuotsuse nr 12.2-3/042608-10 (edaspidi maksuotsus), millega vähendati GZK esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis (edaspidi TSD) näidatud maksusummat 10 463 euro võrra (resolutsiooni punkt 1) ning tühistati 29.08.2014 TÖR-is vormistatud registrikanne nr 730313 A.H.e töötamise kohta GZK-s (resolutsiooni punkt 2). Maksuotsuse ja selle aluseks oleva 04.09.2018 kontrollakti nr 12.2-3/042608-8 (edaspidi kontrollakt), mis esitati vastuväidete esitamiseks ka A.H., põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
2.1.GZK deklareeris maksustamisperioodide august kuni detsember 2014 TSD-del teadlikult alusetult A.H. sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid kokku 18 250 eurot (3650 eurot kuus viie kuu jooksul), kuna A.H. ei olnud tegelikult kontrollitaval perioodil töösuhet GZK-ga, ta ei teinud nimetatud äriühingule tööd ega saanud ka töötasu väljamakseid. Eelnevat kinnitavad asjaolud, et A.H. 01.08.2014 sõlmitud tööleping on pelgalt formaalne ja lepingus kajastatud punkte ei ole järgitud (kontrollakti punkt 1.1.2.1 alapunkt 1); A.H. poolt GZK jaoks kontaktide otsimine ei ole usutav (kontrollakti punkt 1.1.2.1 alapunkt 2); ettevõtete Hasimagiolu ja Metro esindajatega kontaktis olemine A.H. poolt ei ole kinnitust leidnud (kontrollakti punkt 1.1.2.1 alapunkt 3); ei ole eluliselt usutav, et palgatakse inimene ja makstakse talle sellist kõrget töötasu info hankimise eest, millel tulemust tegelikult ei ole (kontrollakti punkt 1.1.2.1 alapunkt 4); GZKl puudusid rahalised vahendid A.H. töötasu maksmiseks, seega ei ole A.H. töötasu maksmine tõendamist leidnud (kontrollakti punkt 1.1.2.1 alapunkt 5); esinesid vastuolud selgitustes ja töötasu deklareerimise osas (kontrollakti punkt 1.1.2.1 alapunkt 6); isikud on omavahel juba varasemalt tuttavad (kontrollakti punkt 1.1.2.1 alapunkt 7); GZK ei olnud 2014. a reaalselt tegutsev äriühing (kontrollakti punkt 1.1.2.1 alapunkt 8); GZK juhatuse liikme S. N. teiste ettevõtete kontrollides on tuvastatud deklaratsioonides valeandmete esitamist (kontrollakti punkt 1.1.2.1 alapunkt 9); S.N. on seotud ka teiste samasuguse mustriga tegevust kasutavate ettevõtetega (kontrollakti punkt 1.1.2.1 alapunkt 10); GZK jättis A.H. deklareeritud tööjõumaksud riigile maksmata (kontrollakti punkt 1.1.2.1 alapunkt 11). A.H. sõlmitud tööleping oli näilik, mistõttu seda kooskõlas maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 83 lg-ga 4 maksustamisel arvesse ei võeta ning deklareeritud maksukohustus tuleb nullida (sotsiaalmaksuseadus (SMS) § 7 lg 1, § 9 lg 1 punktid 1 ja 4, tulumaksuseadus (TuMS) § 4 lg 1, § 40 lg-d 2, 4 ja 5, § 41 lg 3, töötuskindlustuse seadus (TKindlS) § 40 lg 1 punkt 1, § 42 lg 1 punktid 1, 2 ja 3, kogumispensionide seadus (KoPS) § 11 lg 1 punktid 1 ja 4).
2.2.Kuna GZK ja A.H.e vahel tegelik töösuhe puudus, siis ei olnud GZK-l õigust ega kohustust teha A.H.e osas 29.08.2014 TÖR-is kannet nr 730313 (kontrollakti punkt 1.2 ja alapunktid; MKS § 251 lg 6, § 252 lg-d 1, 2 ja 4, MKS § 253). GZK registreeris A.H.e TÖR-is vaid eesmärgiga tekitada talle võimalus saada alusetult suuremat sünnitus- ja vanemahüvitist.
3.A.H. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub maksuotsuse tühistada.
2 (12)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.Maksuotsusega on rikutud Eesti Vabariigi põhiseadusest (edaspidi PS) tulenevaid õigusi ja vabadusi, täpsemalt PS § 12, 14 ja 113. Rikutud on nii menetlusõigus- kui materiaalõigusnorme.
4.2.Maksuotsuses jõuti ebaõigele järeldusele, et kaebaja ja GZK vahel töösuhe puudus.
4.2.1.Väites, et kaebaja asus tööle alles 2014. aasta septembris ja lõpetas töö novembri 2014 lõpus Türgist naastes, ei sea maksuhaldur kahtluse alla, et teatud aja kontrollitavast perioodist kaebaja siiski Türgis viibis. Lähenemine, et töötamise ajaks saab lugeda ainult Türgis viibitud aega, on ekslik, sest kaebaja tegeles augustis ja septembris 2014 ka ettevalmistustega ja detsembris 2014 järeltööga, mida kinnitas S.N.. Lepingu järgi pidi töötasu makstama kord kuus hiljemalt kuu viimasel tööpäeval, kuid kuna S.N. tasus töötasu sularahas ja kaebaja viibis oktoobris 2014 Türgis, siis loomulikult ei sõitnud S.N. talle Türki töötasu maksma, vaid kaebaja sai nii oktoobri kui novembri töötasu novembris 2014 (vt 29.11.2014 kassa väljamineku order nr 26). Maksuhalduri väited on vastuolulised, sest ühest küljest heidetakse ette oktoobri palga hilinenult maksmist, kuid teisalt väidetakse, et kaebajale töötasu maksmine pole üldse tõendatud; väidetakse, et Türgis töötegemist ei toimunud, kuid samas leitakse, et just augustis ja detsembris Eestis viibides tööd ei tehtud; heidetakse ette töölepingu tingimuste mittejärgimist, kuid samas väidetakse, et terve leping oli näilik. Et kaebaja Türgis ühtegi kliendilepingut ei sõlminud, ei välista vastava töölepingus sätestatud pädevuse olemasolu. Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tehingupoolte tahteavalduste sisulist hindamist. Töölepingu pooled võivad lepingut täites käituda selles kirjapandud tingimustest mõnevõrra erinevalt ja sel juhul tuleb poolte tahte tuvastamisel lähtuda nende faktilisest käitumisest.
4.2.2.Kaebaja teatas maksuhaldurile 17.09.2018 esitatud vastuväidetes, et läheb taas mitmeks kuuks Türki ja püüab seal tõendeid koguda. Paraku maksuhaldur kaebaja kogutavat teavet ära ei oodanud, vaid tegi maksuotsuse, minnes sedasi vastuollu uurimispõhimõttega (MKS § 11) ning hea halduse põhimõttega (PS § 14). Seetõttu esitab kaebaja täiendavad tõendid kohtumenetluses, ja selgitab, et kõik isikud tema järelepärimistele ei vastanud. Kaebaja ei väida, et tõendites kajastatud isikud esindasid Hasimagiolut või Metrot. Täiendavaks tõendiks on ka 09.11.2018 e-kirjavahetus OÜ Aarman Puit esindaja A.T.iga, mis kinnitab, et kaebaja töötas 2014. aastal Türgis. Samuti oli juttu võimalikust koostööst puidu ekspordil Türki. Maksuhalduri kahtlused tõendite usaldusväärsuse osas on alusetud. Kaebaja sai alles Türki naasmisel omakäeliste märkmete alusel tuvastada isikute ringi, kellega ta 4 aastat tagasi suhtles, ja siis nendega ühendust võtta. Vastustaja pole esitanud objektiivseid asjaolusid, mis võimaldaks väita, et kohtule esitatud kirjavahetusi pole tegelikkuses peetud, sisu on kokku lepitud, isikuid mõjutatud. Kirjavahetustes figureeriv I. on kaebaja elukaaslane, kelle vene keele oskust kaebaja suhtluses kasutas. Et A.T. kasutas e-kirjavahetuses Aarman Puit OÜ domeeninimega e-posti aadressi, ei tähenda see, et isik ei oskaks Aarman Mets OÜ esindajana kaebaja töösuhte kohta seletusi anda.
4.2.3.Kaebaja töö tulemuslikkus ei pidanud selguma töösuhte kestuse ajal. Kaebaja pidi tegema vajaliku eeltöö, kuid edasine ei sõltunud temast. S.N. märkis 27.02.2018 seletustes, et kaebaja kogutud andmeid hakati kasutama 2015. aasta alguses. Kaebaja madalama palgaga müügiassistendi töö Baltrec MTÜ-s oli hoopis teise iseloomuga, kuid vastustaja pole seda välja uurinud. Türgis töötamise eest saadud töötasu hindamisel tuleb arvestada, et töötasu arvelt kaeti ka tööasjadega seoses tekkinud kulud.
3 (12)
4.2.4.Kaebaja ei olnud teadlik, mille arvelt S.N. talle palka maksis. S.N. ja GZK on rahaliste vahendite allikaid ise selgitanud. Ainuüksi maksuhalduri valduses olevad andmed S.N. töötasu suuruse kohta ei kajasta objektiivselt isiku majanduslikku olukorda. Palga maksmist sularahas tõendavad kassa väljamineku orderid ja poolte seletused. Maksukohustuslase tõendite õigsust tuleb eeldada.
4.2.5.Norwest Kaubandus OÜ esindaja H.S. ja S.N. ütlustes esinenud vastuolu selles, kas Türgist plaaniti kaupu osta või neid sinna müüa, tulenes sellest, et ütluste andmise ajaks oli sündmustest möödunud ligi neli aastat. Samas ütlused kinnitavad H.S. ja S.N. suhtlust Türgi ettevõtjatega äri tegemise teemal. Vastuolu aitab kõrvaldada H.S. 08.11.2018 e-kiri ja maksuhalduri arvamus selle ebausutavuse osas on alusetu, isiku erinevad ütlused ei välista teineteist.
4.2.6.S.N. ja kaebaja tutvusele tuginemine on pahatahtlik. Isikute tõelevastavaid ja kokkulangevaid selgitusi tutvuse kohta on kasutatud meelevaldsete järelduste tegemiseks. Kohtuti 2013. aastal Türgis, kuid uuesti suheldi alles suvel 2014. Isikud ei olnud head tuttavad ega sõbrad. Sel juhul oleks S.N. vormistanud ka dokumendid kaebaja faktilise töö kohta. Kahtlane oleks just see, kui kaebaja oleks konkursita täiesti võõra tööandja poolt tööle võetud.
4.2.7.Kaebaja ei olnud GZK-sse tööle asudes teadlik, kas ja milline oli selle äriühingu majandustegevus varem. Kaebaja teada soovis S.N. äriühingu kaudu Türgi projekti käivitada ning äriplaani realiseerumisel oleks majandustegevus ilmselt taastunud. S.N. ei väitnud, et GZK omas kontrolliperioodil aktiivset majandustegevust.
4.2.8.Kaebaja ei saanud olla teadlik S.N. teiste äriühingute probleemidest. Kaebaja juhtumi puhul pole S.N. maksude tasumisest kõrvale hoidnud, vaid vastupidi, maksuhalduri arvates kaebajaga seoses maksukohustusi ei tekkinudki. Kui tehing olnuks näilik, oleks GZK saanud hõlpsalt deklaratsiooni parandusega maksuvõlast vabaneda.
4.2.9.Kaebaja töötamise registreerimine TÖR-is 29 päeva pärast töölepingu sõlmimist ei muuda veel TÖR-i kannet ebausaldusväärseks. S.N. selgitas, et ta tõenäoliselt unustas kande teha. Samuti ei saanud kaebaja ise kannet teha.
4.2.10.Rasedus ei takistanud kaebajal töö tegemist. Kaebaja selgitas maksuhaldurile, et soovis täiendavat sissetulekut ja töö Türgis sobis, kuna kaebaja sai ühildada töö ja puhkuse.
4.3.Vastab tõele, et kaebajale tehtud töötasu väljamaksed GZK-st mõjutasid tema sünnitus- ja vanemahüvitise suurust, kuid neid ei tehtud vaid selle eesmärgiga. See väide on tõendamata. Kaebaja tegi Türgis reaalselt tööd, ja isegi, kui poleks teinud, siis polnud väidetav näilik tehing kantud maksudest kõrvalehoidmise eesmärgist. Seega möödus enne maksuotsuse tegemist 3-aastane tähtaeg deklaratsiooni parandamiseks ja maksukohustuse korrigeerimiseks (MKS § 88 lg 1 ls 2, § 89 lg 1, § 98 lg 1 ls 1). Samale järeldusele on võimalik jõuda ka TÖR-is töötamise kande muutmise osas (MKS § 253 lg 2). 5-aastane aegumistähtaeg saanuks kohalduda vaid juhul, kui näilikuks hinnatud tehingu tahe oleks suunatud maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmisele, mitte mõnele maksuõigussuhtevälise eesmärgi saavutamisele (vt ka Riigikohtu lahendeid 3-3-1-54-11, punktid 13-14; 3-15-1303, punktid 9, 12 ja 4; 3-14-50103, punkt 17). Kui eesmärk oli suurema sünnitus- ja vanemahüvitise saamine, siis pole MKS § 83 lg 4 kohaldatav. Nii seadusest kui kohtupraktikast tuleneb, et maksuotsus tehakse maksusumma juurdemääramiseks, mitte vähendamiseks. Ükski maksuotsuses viidatud õiguslik alus ei anna õigust teha maksuotsust seaduses sätestatuga võrreldes vastupidisel eesmärgil ning asjakohatu on
4 (12)
ka viide MKS § 10 lg 2 punktile 2. Maksuotsuse viide MKS § 92 lg 1 punktile 4 jääb arusaamatuks, sest faktilisi asjaolusid pole normiga seotud.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Maksuhaldur palub arvestada kontrollakti ja maksuotsuse põhjendustega ega korda neid täielikult. Maksuotsus on motiveeritud ja õiguspärane. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele (MKS § 150). Maksuhalduril on tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur. Maksuhaldur on võimaldanud ärakuulamisõiguse nii GZK-le kui kaebajale ning kaebaja on tutvunud tema kohta kogutud andmetega. Kaebaja ei ole suutnud ka kohtumenetluses esitada selliseid tõendeid, mis kinnitaksid tema töötamist GZK-s. Maksuhalduril oli pädevus ja õiguslikud alused maksuotsuse tegemiseks ning TÖR kande muutmiseks, mida kinnitab nii kohtupraktika kui MKS sätted.
5.2.Maksuhaldur on maksumenetluses tuvastatu põhjal õigustatult järeldanud, et GZK ja kaebaja vahel puudus töösuhe, kaebaja ei ole töötasu saanud, töösuhe oli näilik eesmärgiga suurendada kaebaja hüvitisi. Isegi, kui üksikud asjaolud töösuhte puudumisele ei viita, siis teevad seda tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid kogumis.
5.2.1.GZK ei ole menetluses esitanud ühtki selgitust või dokumenti, mis kinnitaks kaebaja poolt töötamist selles äriühingus. Töö tulemi kohta puuduvad tõendid. Üksnes ettevõtete Hasimagiolu ja Metro nimede nimetamine ei kinnita töö tegemist ja samuti seda, et ettevõtetega suheldi GZK esindajana. Google otsingumootor ei anna Hasimagiolu kohta mingit infot ja Metro nimelisi ettevõtteid on erinevate nimeversioonidega palju. On alust arvata, et maksuhaldurile on antud suvaliste ettevõtete nimed. Ka kaebusega esitatud tõendid ei kinnita just Hasimagiolu ja Metro esindajatega suhtlemist. Vastustaja seab kirjavahetuste usaldusväärsuse kahtluse alla, sest neid ei esitatud menetluse käigus ja ei nähtu, et tõendite hankimiseks läks sedavõrd kaua aega. Samuti võis kaebaja 2018. aasta sügisel Türgis viibides kirjavahetust pidanud isikutega eelnevalt kirjade sisu kokku leppida. Ei nähtu ka, et kaebaja pidas kirjavahetust GZK nimel ning kirjavahetusega seotud I. ei puutu GZK-sse. Kaebaja pole kontrolli käigus kordagi maininud puidu eksporti ja koostööd Aarman Puit OÜ-ga. Pealegi oli A.T. juhatuse liige hoopis Aarman Mets OÜ-s, kus kaebaja töötas septembris 2014. Maksuhaldur ei pea usutavaks, et H.S.le meenus hiljem rohkem asjaolusid kui maksuhaldurile seletusi andes, kui küsiti konkreetselt, kas plaan oli tooteid Türgist osta või sinna müüa.
5.2.2.Miski ei osunda sellele, et GZK oleks kõnealusel perioodil üldse reaalset majandustegevust omav äriühing (vt kontrollakti punkt 1.1.2.1 alapunkt 8).
5.2.3.Vaatamata maksuhalduri palvetele esitada tõendid (palga maksmiseks) rahaliste vahendite päritolu kohta ja samuti pearaamatu väljavõte, GZK neid tõendeid ei esitanud. Kuna maksuhalduril puuduvad tõendid selle kohta, et palga väljamakse kuupäevadel oli raha GZK kassas olemas ja raha laenamine ettevõttele ei ole tõendamist leidnud (kontrollakti punkt 1.1.2.1 alapunkt 5), on põhjendatud seisukoht, et raha olemasolu ega maksmine kaebajale ei ole kinnitust leidnud.
5.2.4.Vastuolud töölepingu täitmises, tööajas, töötasu väljamakses ja töö tegemises viitavad kogumis sellele, et kaebajaga sõlmitud tööleping on vormistatud ainult formaalselt, näitamaks töösuhet GZK-ga. Näilisi tehinguid iseloomustabki asjaolu, et ilmnevad eksimused lepingute täitmises, mida tavapärastes majandustehingutes reeglina ei teki. Uurimispõhimõttest lähtuvalt ei saa otsuse langetamisel tugineda ainult asjaolule, et dokumendid on korrektselt koostatud, vaid
5 (12)
tuleb hinnata ka dokumentides kajastatud informatsiooni tõepärasust ja usutavust. Kuivõrd maksuhaldurile ei ole maksumenetluses esitatud kaebaja poolt tehtud tööd ning koos kaebusega esitatud tõendid töö tegemise kohta ei ole usutavad, siis jääb maksuhaldur oma arvamuse juurde, et tööd ei tehtud.
5.2.5.Isikute omavaheline varasem seotus/tutvus võimaldas isikutel väga kergesti vormistada reaalselt mittetoimunud töösuhte kohta dokumente, jätta mulje töösuhte olemasolust ning anda eelnevalt omavahel kooskõlastatud seletusi (kontrollakti punkt 1.1.2.1 alapunkt 7).
5.2.6.GZK on kaebaja osas deklareeritud tööjõumaksud tasumata jätnud. Pärast maksuvõla tekkimist pole äriühing kordagi maksuhalduriga maksuvõla tasumiseks ühendust võtnud, mis viitab teadmisele, et deklareeritud andmed polnud õiged. Kui GZK-l olnuks reaalne tahe tasuda tööjõumaksud, siis tulnuks mh kaebajale töötasu maksmiseks hankida täiendavalt rahalisi vahendeid ka tööjõumaksude tasumiseks.
5.2.7.Kontrollakti punkt 1.1.2.1 alapunktid 8 ja 9 iseloomustavad S.N. üldist maksukäitumist ja põhjendavad täiendavalt kahtlust töösuhte puudumises. Kaebaja ei pruukinud olla teadlik, milliseid kontrolle on S.N.ga seotud ettevõtetes läbi viidud ja millistele järeldustele jõutud, kuid kaebaja saanuks kontrollida S.N.ga seotud ettevõtete tausta ja varasemat maksukäitumist. Seisuga 01.08.2014 oli isik seotud mitmete võlgades ettevõtetega.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Vaidlustatud maksuotsusest nähtuvalt tekkis maksuhalduril kahtlus, et GZK, kes deklareeris ajavahemikul 2014. aasta august kuni detsember kaebajale töötasu maksmist summas 18 250 eurot ning tegi hilinenult TÖR-i kaebaja töötamist puudutava kande, ei ole reaalselt tegutsev äriühing ning valede andmete esitamisega võimaldas GZK kaebajal saada riigilt hüvitist (sünnitushüvitis ja emapalk) suuremas summas, kui kaebajal selleks õigus oli. Seega on poolte vahel vaidlus selles, kas maksuhaldur tuvastas õigesti, et kaebajal puudus töölepinguline suhe GZK-ga, mistõttu on A.H.e suhtes 29.08.2014 tehtud TÖR-i kanne väär (maksuotsuse punkt 2.2), ning et GZK esitas 2014. aasta augusti kuni detsembri TSD-l valeandmeid, kuna reaalset töötasu väljamakset A.H.ele ei tehtud (maksuotsuse punkt 2.1).
7.Kohus leiab, et A.H.e kaebus ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. Maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuses ja selle lahutamatuks lisaks olevas kontrollaktis piisavalt ja eluliselt usutavalt põhjendanud seisukohta, et GZK-l puudus töösuhe A.H.ega ning kaebaja esitatud väited ja tõendid ei anna alust asuda maksuotsusest vastupidisele seisukohale. Kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 tugineb kohus maksuotsuse ning selle lahutamatuks lisaks oleva kontrollakti põhjendustele neid täismahus üle kordamata. Olulisemana ja vastuseks kaebusele toob kohus välja alljärgneva.
8.Töötamise register on maksukohustuslaste registri alamregister (MKS § 25 1), mille vastutavaks töötlejaks on maksuhaldur (MKS § 17 lg 3) ning mille kande õigsuse eest vastutab kande tegija (MKS § 251 lg 6). Töötamise registri kanded tehakse MKS §-s 255 sätestatud alustel ning üheks kande tegemise aluseks on maksuotsus (MKS § 255 punkt 5). Maksuhalduril on õigus tuvastada töötamise alustamine ja lõpetamine ning teha vajaduse korral selle kohta MKS §-s 46 sätestatud tingimustele vastav otsus (MKS § 253 lg 1). Nimetatud õigus sisaldab endas ka õigust töötamise registri kande muutmiseks maksuhalduri poolt, kui maksuhaldur tuvastab, et kande õiguslik alus puudub. Maksuhalduri pädevust töötamise registri kande muutmiseks on tunnustanud ka
6 (12)
kohtupraktika (nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2016 otsus asjas nr 3-15-1334, punkt 15). Seega oli maksuhalduril pädevus otsustada, kas kaebaja ja kolmanda isiku vahel eksisteeris õigussuhe (töötamine), mille tulemusena sai kaebaja tasu ning millega kaasnes kolmanda isiku jaoks tööjõumaksude tasumise või kinnipidamise kohustus.
9.Vaidlust ei ole, et kaebaja ja GZK sõlmisid 01.08.2014 tähtajalise töölepingu nr 11, mille kohaselt asus kaebaja tööle müügiesindajana ajavahemikuks 01.08.2014–22.12.2014. Töölepingu kohaselt oli kaebaja ülesandeks otsida kliente ja sõlmida kirjalikke lepinguid, et GZK saaks alustada kaupade hulgi- ja jaemüüki, ning tööperioodi lõppemisel pidi kaebaja andma GZK-le üle mälupulga koos kõigi kogutud andmetega ning vaadeldud objektide kirjeldustega. Tööülesannete täitmise kohaks oli Türgi. Kuigi eelviidatud töölepingust nähtub töösuhte olemasolu, siis nõustub kohus maksuhalduriga, et üksnes leping ise töösuhte olemasolu ei tõenda, kui muud tõendid kogumis töösuhte olemasolu ei tõenda. Seega tuleb maksuhalduril töösuhte olemasolu kindlakstegemisel hinnata kõiki tõendeid kogumis ning seda on maksuhaldur maksuotsuses ja selle aluseks olevas kontrollaktis teinud.
10.Kohus nõustub maksuhalduriga, et A.H. poolt Türgis töö tegemine ei ole tõendatud. Tõendeid, mis maksuhalduri vastava järelduse kummutaksid, ei ole maksumenetluses ja sellele järgnenud kohtumenetluses esitanud ei kaebaja ega ka kolmanda isikuna kohtumenetlusse kaasatud maksuotsuse adressaat GZK. Kohtule ega ka maksuhaldurile ei ole esitatud tõendeid, et GZK oleks tegelenud kaupade jae- ja hulgimüügiga, samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Türgi turule sisenemiseks ja vastavate kontaktide otsimiseks oleks mõni teine äriühing GZK poole pöördunud. Esitatud Norwest Kaubandus OÜ e-kirjavahetusest2 maksuhaldurile nähtub, et GZK ja Norwest Kaubandus OÜ vahel oli küll suhtlus, kuid sellest ei nähtu, et tegemist oleks olnud koostöökokkuleppega, mille raames oleks GZK pidanud palkama endale kontaktide otsija, kes Norwest Kaubandus OÜ-le oleks pidanud Türgist kontakte otsima.
10.1.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja viibis ajavahemikul 29.09.2018– 28.11.2014 Türgis. Samuti on nii kaebaja kui ka GZK juhatuse liige kinnitanud, et kaebaja tegi tööd juba Eestis viibides (st ajavahemikul 01.08.2014 – 28.09.2014), kuid tõendeid selle kohta esitatud ei ole ning ka GZK juhatuse liikme S.N. ütlused on selles osas vastuolulised3. Kaebaja kirjeldab kaebuses, et ta kaardistas Eestis olles ülesannet ja sihtgruppe, kohtus korduvalt GZK esindajaga ning planeeris külastusaegu ja päevakavasid4, kuid ühtegi kirjalikku tõendit selle kohta esitatud ei ole. Kohus ei pea usutavaks, et kui kaebaja oleks 2014. aasta augustis-septembris GZK esindaja S.N.ga korduvalt kohtunud ja tegelikult tööd teinud, et sellisel juhul oleks S.N. väitnud, et töö tegemine läks lahti alles septembris. Samuti ei pea kohus usutavaks, et kui kaebaja töö oleks olnud jagatud Eesti ja Türgi vahel, et siis oleks töölepingus märgitud töötamise kohaks üksnes Türgi ning seda olukorras, kus kaebaja töötas kokku 5 kuud, millest ta Eestis viibis 3 kuud ning Türgis 2 kuud. Tegeliku töösuhte puudumist kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et GZK juhatuse liige ei teadnud, millal kaebaja Türgis viibis ja seal tööd tegi. S.N. väitel saadeti kaebaja Türki septembris, kus ta viibis kuni detsembri lõpuni5, kuid tegelikult naasis kaebaja juba novembri lõpus. Kohus ei pea usutavaks, et kui kaebaja töösuhe oleks olnud tegelik, et sellisel juhul oleks GZK olnud nõus tasuma kaebajale kokkulepitud töötasu ka Eestis viibitud aja eest, kuna kokkuleppe
Maksuhalduri ja kaebuse lisa 5 Kaebuse lisad 22 ja 23
Vrd kaebuse lisa 14, küsimused 4 ja 12
Kaebuse punkt 3.2.1.
Kaebuse lisa 14, küsimus 4
7 (12)
kohaselt kattis töötasu ka elamiskulud Türgis6, ehkki ka selles osas on maksukohustuslase ütlused vastuolulised. Nimelt selgitas S.N., et kaebaja värbamise põhjus oli osalt selles, et kaebajat ei pidanudki Türki lähetama või talle majutust otsima, kuna kaebaja viibis nii kui nii Türgis 7. Ka kaebaja enda sõnade kohaselt ühildas ta Türgis puhkuse ja töötamise. Jääb arusaamatuks, miks peaks GZK maksma kaebaja perepuhkusega seotud kulud ning käibevahendite puudumisel tasuma Eestis väidetavalt töötatud aja eest Türgis viibimisega samas määras töötasu.
10.2.Samuti ei pea kohus usutavaks, et kui kaebaja oleks tõepoolest Eestis kaardistanud kohti ja uurinud konkreetseid Türgi ettevõtteid, et siis sellisest tegevusest ei jääks maha ühtegi kirjalikku tõendit vms. Ei kaebaja ega ka GZK ei ole maksumenetluses selgitanud, milliseid kontakte otsiti ja milliste äriühingute soovil. Kaebaja kasutas väidetavalt Türgis kontaktide loomiseks Türgis viibivate tuttavate abi8, st kas kaebaja ise või kaebaja väidetavad Türgi tuttavad pidid saatma kaebajale kas kontakte vms, kuid ühtegi sellist kirjavahetust ei ole kaebaja kohtule esitanud. Samuti ei ole GZK esitanud maksuhaldurile tõendeid, mis oleks kinnitanud, et kaebaja üldse oleks äriühingule kontakte vahendanud ning et neid oleks hilisemalt kasutatud, ehkki GZK juhatuse liige kinnitas, et äriühingutega võeti hilisemalt ühendust9.
11.Töösuhte puudumisele viitab ka asjaolu, et maksuhaldurile ei ole maksumenetluses esitatud mälupulka, millele pidi väidetavalt olema salvestatud kaebaja esitatud teave. Maksuhaldur esitas vastava nõude GZK-le, kuid viimane nõuet ei täitnud, ehkki GZK juhatuse liige lubas maksuhaldurile konkreetsete isikute ja firmade kontaktid10 esitada. Samuti ei esitanud vastavaid tõendeid kaebaja. Kohtu hinnangul ei saa pidada eluliselt usutavaks, et nii kaebajal, GZK-l kui ka väidetaval äripartneril A. A. puudub kaebaja töötamist tõendav materjal. Ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud e-kirjavahetus erinevate isikutega11 ei tõenda GZK-le töö tegemist. Nimetatud e-kirjadest ei nähtu, et tegemist oleks Türgis asuvate jae- või hulgimüüjatega või et isikud oleksid kuidagi seotud töölepingus märgitud tööga või ettevõtetega Hasimagiolu ja Metro12. Ka kirjavahetus A.T.iga ja H.S.ga ei kinnita kaebaja töötamist GZK-le. Kohus ei pea usutavaks, et kui kaebaja, GZK ja Aarman Puit OÜ oleks tegelikult ka koostööd kavandanud, et siis sellisel juhul ei oleks see maksumenetluses kordagi välja tulnud. Aarman Puit OÜ kirjast nähtuvalt lõpetas kaebaja nendega töösuhte, kuna sai parema pakkumise, mille väidetav töökoht oli Türgis ning et suusõnaliselt võis olla juttu puidu eksportimisest Türki. Seega ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei pidanud seda kordagi vajalikuks välja tuua.
12.Kohus nõustub maksuhalduriga, et eluliselt usutavaks ei saa pidada, et pelgalt kontaktide otsimiseks palgatakse isik, talle makstakse töötasu summas 3650 eurot kuus, kuid lõpuks äriplaani realiseerimisest loobutakse. Nii kaebaja kui ka S.N. on kirjeldanud kaebaja tööülesandeid väga üldsõnaliselt ning korranud üksnes töölepingus kokku lepitut, mille kohaselt tuli kaebajal otsida kontakte, keda GZK ja kaebaja hiljem nimetada ei osanud. Et kaebaja oleks sõlminud töölepingus märgitud kliendilepinguid vms, seda kohtule ei nähtu. Kohus ei pea usutavaks, et kui GZK-l oli reaalne äriplaan, mille realiseerimiseks palgati kaebaja ja kuhu panustasid rahalisi vahendeid S.N. ja A. A., et siis äriplaani realiseerimisest sedavõrd kergekäeliselt loobutakse. GZK ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kaebajalt saadud andmetega oleks hiljem kontakte loodud või neid sõpradele, kelle firmad samuti türklastega väidetavalt kontakti soovisid, vahendatud.
Kaebuse lisa 14, küsimus 12 Kaebuse lisa 14, küsimus 12
Maksuhalduri lisa 7, küsimus 12
Maksuhalduri lisa 8, kaebuse lisa 14, küsimus 12
Maksuhalduri lisa 8, kaebuse lisa 14, küsimus 19
Kaebuse lisad 15-21
Maksuhalduri lisa 7, küsimus 12
8 (12)
13.Kohus peab usutavaks maksuhalduri järeldust, et tööleping, TÖR kanded ja TSD-d esitati üksnes selleks, et suurendada kaebaja sünnitus- ja vanemahüvitist. Kaebaja selgitas maksuhalduri küsimustele vastates, et ühildas Türgis olles puhkuse ja töötamise ning lennupiletid broneeriti omal algatusel ja seoses töötamisega. Kokku viibis kaebaja Türgis 2 kuud, ehkki S.N. sõnade kohaselt vajas kaebaja töö tegemiseks Türgis vähemalt 4 kuud13. GZK põhjendas kaebaja töölepingu sõlmimist muu hulgas asjaoluga, et soodsam oli saata Türki keegi, kes juba niigi viibib seal kohapeal ja kes tunneb kohalikku elu-olu14. Kuna GZK ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milliste äriühingute Türgi turule sisenemiseks kontakte otsiti ning samuti ei ole kaebaja toonud välja, milliseid kontakte vajati (märgitud on üksnes abstraktselt jae- ja hulgimüük), siis ei pea kohus usutavaks, et GZK-l oli äriplaan, mille realiseerimiseks nad kaebaja abi oleksid vajanud. Nii kaebaja kui ka S.N. on kirjeldanud, et kaebaja töötasu kujunes läbirääkimiste käigus, kuid kohus ei pea usutavaks, et pelgalt kontaktide otsimiseks ja loomiseks sõlmitakse leping isikuga, kes ise türgi keelt ei valda ning talle makstakse töötasu, sh Eestis viibimise eest, mille tasumiseks äriühingul igasugused rahalised vahendid puuduvad. Ehkki S.N. selgitas, et paigutas koos äripartneriga ettevõttesse kokku 10 000 kuni 12 000 eurot, siis ei kata nimetatud summa kaebajale makstud töötasu. Samuti on tähelepanuväärne, et maksuhaldurile ütluste andmisel ei meenunud S.N.le oma äripartneri nimi. Nimelt selgitas S.N., et ta kavandas äri koos A.ega, kelle perekonnanimi oli äkki A..15 Kui GZK väidetava äriplaani realiseerimiseks oleks tegelikult ka tulnud idee A. A., kellega suheldi ja paigutati äriühingusse raha, siis sellisel juhul oleks äripartneri nimi meenunud koheselt ja kahtlusteta, kuna S.N. ütluste kohaselt on A. A. väidetava äriplaani realiseerimisel kandev roll.
14.Kohtu hinnangul kinnitab kaebaja mittetöötamist GZK-le ka asjaolu, et vastuseks maksuhalduri küsimusele, kellega kaebaja GZK-st suhtles, kinnitas kaebaja, et enamasti suhtles ta S.N.ga, kellel oli A.e nimeline (kui ma õigesti mäletan) äripartner, keda ma korra-paar nägin. Samas S.N. kinnitas aga, et kaebaja Türgist naasmisel suhtles kaebajaga A.16. Kohus ei pea usutavaks, et kui kaebaja 28.11.2014 Türgist naasis ja seejärel kuu aega GZK-le veel Eestis reaalselt tööd tegi, et sellisel juhul ei mäleta isik, kellega ta koostööd tegi. Sellised vastuolud isikute ütlustes kinnitavad, et töösuhet dokumentides kinnitatud viisil ei eksisteerinud ning isiklikud tutvused kaebaja ja GZK juhatuse liikme vahel17 võimaldasid luua dokumente ja versiooni toimunust, mis omakorda võiksid kinnitada töösuhte olemasolu.
15.Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur on maksuotsuse andmisel rikkunud uurimispõhimõtet, kuna kaebajale ei antud võimalust Türgist tõendeid koguda. Ehkki nõustuda võib sellega, et maksuotsuse andmise ajaks ei oodanud maksuhaldur ära, kas ja milliseid tõendeid kaebajal Türgist leida õnnestub, siis ei muuda see maksuotsust õigusvastaseks. Kaebaja ei esitanud Türgist kogutud tõendeid ka kohtumenetluses. Esitatud e-kirjavahetused ajavahemikul 08.2014–12.2014 GZK heaks töötamist aga ei kinnita. MKS-ist tulenev maksuhalduri uurimiskohustus ei ole absoluutne ning selle eesmärgiks ei ole maksuhalduri asetamine olukorda, kus maksuhalduril on kohustus uurida iga väidet või oodata määramata aja jooksul, et tõendeid esitada sooviv isik neid talle esitaks. Kaebaja ei ole välja toonud, millised asjaolud täpsemalt on maksuhaldur tuvastamata jätnud ning mis võiks mõjutada maksuotsuse õiguspärasust.
Maksuhalduri lisa 8, kaebuse lisa 14, küsimus 12 Maksuhalduri lisa 8, kaebuse lisa 14, küsimus 7
Maksuhalduri lisa 8, kaebuse lisa 14, küsimus 6
Maksuhalduri lisa 8, kaebuse lisa 14, küsimus 19
Maksuhalduri lisa 8, kaebuse lisa 14, küsimus 12
9 (12)
Kaebaja esitas vastuväited maksuhaldurile 14.09.201818 ning maksuotsus allkirjastati 11.10.2018. Kohtu hinnangul oli kaebajal piisavalt aega, et Türki naastes vaadata läbi oma dokumendid ning edastada asjakohased tõendid maksuhaldurile. Seda kaebaja ei teinud. Lisaks uurimispõhimõttele on maksuhalduril kohustus viia maksumenetlus läbi efektiivselt. Kaebaja esitas kohtumenetluses e-kirjad, kuid need on sedavõrd üldsõnalised. S.N. sõnutsi olid kaebajale antud juhtnöörid luua kontaktid suuremate firmadega ning suhelda konkreetsete ettevõtete ostujuhtidega 19, kuid esitatud e-kirjadest ei nähtu, et kaebaja oleks äriühingutega loonud kontakte GZK nimel ning samuti ei nähtu nendest e-kirjadest ettevõtete nimesid, kellega kaebaja väidetavalt Türgis kontakte lõi.
16.Kohtu hinnangul kinnitavad töölepingu formaalsust ka vastuolud selle sõlmimise asjaoludes ning maksuhalduri välja toodud asjaolud töötasu maksmisel.
16.1.Kaebaja töötamise kohta tehti TÖR kanne tagasiulatuvalt alles 29.08.2014, mitte töölepingu sõlmimise ajal. Ehkki S.N. selgitas 27.02.2018 ütlusi andes, et vaidlusalusel ajavahemikul tegeles tema raamatupidamisega ning ka TÖR kande tegi tema ise ja selle viibimine oli tingitud suvisest ajanappusest ja puhkustest20, siis GZK vastuväidetes toodi TÖR kandega hilinemise põhjuseks asjaolu, et raamatupidaja oli puhkusel21. Eelnevad vastuolud S.N. ütlustes kinnitavad kohtu hinnangul maksuhalduri järeldust, et tööleping on formaalne ning TÖR kande eesmärgiks oli võimaldada A.H.el saada suuremat sünnitus- ja vanemahüvitist.
16.2.Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et töötasu maksmine kaebajale ei ole tõendatud ning kaebaja esitatud kassa väljaminekuorderid22 ei kinnita palga maksmist. GZK kassa väljaminekuordereid, kust nähtuks kaebaja kinnitus palga saamise kohta, ei esitanud. Samuti ei esitanud GZK maksuhaldurile tõendeid selle kohta, et S.N. ja A. A. oleks GZK-le laenu andnud, mille arvelt oleks kaebajale töötasu maksmine olnud võimalik. Maksumenetluses kinnitas kaebaja, et talle maksti palka sularahas23, kuid S.N. ütlusi andes ei mäletanud, kas palk maksti välja sularahas või mitte24. Kohus ei pea usutavaks, et S.N. ei mäleta GZK ainsale töötajale töötasu väljamaksmise asjaolusid, seda enam, et tegemist on äriühingu mõistes tavapäratult kõrge töötasuga, mille maksmiseks tuli võtta laenu. Kuigi kohus möönab, et kaebajal ei ole iseseisvalt võimalik esitada tõendeid selle kohta, et GZK-l olid olemas rahalised vahendid talle palga maksmiseks, siis koostöös GZK-ga oleks kaebajal nimetatud tõendite esitamine olnud võimalik. Kohus kaasas GZK kohtumenetlusse kolmanda isikuna, kuid isik eelistas kohtumenetlusest aktiivselt mitte osa võtta. GZK ei esitanud maksumenetluses ühtegi tõendit, mis oleks tõendanud või muutnud vähemalt eluliselt usutavaks, et kaebajale töötasu väljamaksed tehti või et äriühingul oleks olnud rahalised vahendid kaebajale töötasu maksmiseks.
17.Maksuhaldur tuvastas maksumenetluses õigesti, et GZK-l puudus kontrollitaval perioodil tavapärane majandustegevus, mistõttu on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et kaebaja tegelikult GZK-s ei töötanud. Ehkki S.N. selgitas, et soovis GZK tegevust uuesti alustada ning sel põhjusel ka kaebaja palgati, siis on tegemist paljasõnaliste väidetega. GZK ei ole esitanud maksumenetluses ühtegi tõendit selle kohta, et talle oleks esitatud tellimust Türgist kontaktide otsimiseks, mistõttu oli vajalik kaebaja tööle võtmine. Kohus nõustub maksuhalduriga, et usutav ei ole, et kui ettevõttel puudub reaalne majandustegevus, kontodel rahalised liikumised puuduvad
Maksuhalduri lisa 25, kaebuse lisa 7 Maksuhalduri lisa 8, kaebuse lisa 14, küsimus 12
Maksuhalduri lisa 8, kaebuse lisa 14, küsimused 24 ja 11
Maksuhalduri lisa 24
Maksuhalduri lisa 6, kaebuse lisa 4
Maksuhaldur lisa 7, küsimus 33
Maksuhalduri lisa 8, kaebuse lisa 14, küsimus 20
10 (12)
ja äriühingu rahaline seis ei võimalda palka maksta, et sellisel juhul võetakse tööle väga kõrge palgaga isik, kelle töötamisega ja töö tasustamisega seotud asjaolud on vastuolulised ning finantsvahendid töötajale palga maksmiseks võetakse sularahalaenuna.
18.Kaebaja leiab, et maksuotsus on koostatud pärast aegumistähtaega. MKS § 98 sätestab nii 3-aastase kui ka 5-aastase aegumistähtaja. Üldreegel on, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on 3 aastat, kuid maksusumma tahtliku tasumata või kinnipidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg 5 aastat. Aegumistähtaega arvutatakse arvates selle maksudeklaratsiooni esitamisest, mida ei esitatud või milles esitati valeandmeid. Kohus nõustub MTA-ga, et maksusumma määramine maksuotsusega ei ole aegunud. Maksuhalduri ülesanne on kontrollida maksude arvutamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (MKS § 10 lg 1). Selleks on maksuhalduril õigus deklareeritud maksusummat kontrollida ja korrigeerida ning vajaduse korral määrata maksusumma MKS §-s 98 nimetatud aegumistähtaja jooksul (MKS § 88 lg 1). Kuigi MKS § 92 lg 1 punkti 2 kohaselt määrab maksuhaldur maksukohustuse suuruse juhul, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel deklaratsioonis näidatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, ei ole põhjust asuda seisukohale, et maksuotsuse tegemine vastupidises olukorras ei oleks lubatud. Vastupidine tõlgendus piiraks põhjendamatult maksuhalduri pädevust ega oleks kooskõlas maksuõiguse üldpõhimõtetega. MKS-ist tulenevalt on maksukohustuslasel endal deklaratsioonis vea avastamisel õigus deklaratsiooni parandada ning esitada tagastusnõue, kui maksu on tasutud ettenähtust rohkem. Sel põhjusel ning kooskõlas ühetaolise maksustamise ja legaalsuse põhimõttega tuleb jaatada ka maksuhalduri õigust deklareeritud maksusumma vähendamiseks. Seega kui nähtub, et maksukohustuslane on maksusumma mingil moel valesti deklareerinud, on maksuhalduril seadusest tulenev õigus maksusummat korrigeerida. Kuna GZK esitatud august kuni detsember 2014 TSD-d ei kajastanud õigeid andmeid, oli maksuotsuse tegemine lubatud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et praegusel juhul tuleks kohaldada 3-aastast aegumistähtaega ning et 5-aastane aegumistähtaeg ei kohaldu. Kohus nõustub maksuhalduri maksuotsuses toodud järeldusega, mille kohaselt GZK esitas teadlikult TSD-des valeandmeid ning jättis tahtlikult esitatud TSD-dest tuleneva maksukohustuse täitmata. Praegusel juhul ei tugine maksuhaldur varjatud tehingu regulatsioonile, vaid maksuhaldur tuvastas, et tegemist on näiliku tehinguga, mida maksustamisel arvesse võtta ei saa (MKS § 83 lg 4 ls 1). Kuna töösuhtes, mida tegelikult ei toimunud, ei saa tekkida ka maksuõiguslikke tagajärgi kaebajale või kolmandale isikule, siis ei ole sellises olukorras põhjendatud ka välja tuua soovitud maksueelist. Näilik tehing tuvastatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 89 lähtudes ning maksueelise olemasolu ei ole näiliku tehingu tuvastamiseks vajalik. Teadlikult näiliku tehingu kajastamine maksuarvestuses ei saa olla juhuslik ning selline asjaolu pidi teada olema ka kaebajale, kuna sellise tehingu eesmärgiks sai olla üksnes kaebajale suurema sünnitus- ja vanemahüvitise võimaldamine. Et nimetatud maksukohustus maksuotsusega ära langes, ei muuda nimetatud asjaolu (vt maksuotsuse punkt 2.1.3). Kohtu hinnangul kohaldub praegusel juhul 5-aastane aegumistähtaeg, kuna GZK august kuni detsember 2014 TSD-d sisaldasid valeandmeid, mille esitamine GZK poolt toimus tahtlikult ning mille esitamisest oli teadlik ka kaebaja.
19.Eeltoodust tulenevalt on MTA kontrolli käigus õigesti tuvastanud, et kaebajal ei olnud töösuhet GZK-ga ning nimetatud äriühing on alusetult deklareerinud 2014. aasta august kuni detsember kaebajale sotsiaalmaksuga maksustatavat väljamakset summas 18 250 eurot. Kuna töösuhe puudus, siis on alusetu GZK poolt kaebaja töötamise kohta perioodil 01.08.2014–
11 (12)
22.12.2014 tehtud kanne. Eelnevast tulenevalt jääb kaebus maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata. Menetluskulud
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Muud menetluslikud taotlused
21.Ühes halduskohtule vastuse esitamisega taotles maksuhaldur kaebaja juurdepääsu piiramist lisadele 9 ja 10, mis esitati kohtule osaliselt kaetult 12.12.2018 vastusega ning katmata kujul 14.12.2018. Kohus tagastab vastustajale 14.12.2018 esitatud tõendid nr 9 ja 10, kuna kohtu hinnangul ei ole asja lahendamiseks nimetatud tõendid vajalikud. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellised tõendid ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul vaidlust S.N. sissetulekute üle ning samuti ei ole vaidlust GZK pangaväljavõtte osas. Seega on piisavad vastustaja 12.12.2018 vastusega esitatud ja osaliselt kinni kaetud tõendid, mis on kaebajale kohtumenetluses ka avaldatud. Kuna kohus tagastab tõendid, siis puudub vajadus lahendada ka tõendile juurdepääsu piiramise taotlust.
22.Kaebaja on taotlenud menetlust lõpetava kohtulahendi avalikustamisel tema ning tema pereliikmete nime asendamist initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avaldada eelnimetatud isikute isikukoodi, sünniaega, aadressi või muid andmeid, mis võimaldaksid nende identifitseerimist. Kohus rahuldab taotluse ja asendab kohtuotsuses kaebaja (A.H.) ning teiste füüsiliste isikute (A.T., H. S., elukaaslane I., S.N. ja A. A.) nimed tähemärgiga. Muid andmeid, mis võimaldavad andmesubjekte üheselt identifitseerida, käesolev kohtuotsus ei sisalda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Prigoda
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.