Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.02.2019 otsuse nr 12.2-4/004700 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja - Tehnilise Ülevaatuse Osaühing, lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister
Asja läbivaatamise vorm
20.02.2020 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 09.04.2020. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 30.11.2016 Tehnilise Ülevaatuse Osaühingule maksuotsuse nr 12.2-3/035641-12. MTA asus maksuotsuses seisukohale, et Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu ja Osaühing AGAL Invest vahel ei toimunud laenutehingut ning, et laenutehingu varjus teostas Tehnilise Ülevaatuse Osaühing dividendide väljamakseid kokku summas 560 828,65 eurot, kuid jättis dividendide väljamaksetelt tulumaksu arvestamata ja tasumata. Maksuotsusega kvalifitseeris seega MTA Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu poolt AGAL Invest OÜ-le antud laenu ümber dividendideks ning maksustas väljamaksed tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lg 1 järgi tulumaksuga.
2.Tehnilise Ülevaatuse Osaühing vaidlustas maksuotsuse. Kohtuvaidlus maksuotsuse õiguspärasuse üle lõppes 27.11.2018 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2018 otsusega haldusasjas nr 3-162676, millega jäeti vaidlustatud maksuotsus jõusse.
3.08.06.2018 esitas Tehnilise Ülevaatuse Osaühing MTA-le taotluse maksuotsusega määratud maksusumma ümberarvestamiseks põhjusel, et dividendideks kvalifitseeritud laen on Tehnilise Ülevaatuse Osaühingule tagastatud.
4.Vastuseks taotlusele vastas MTA 09.07.2018, et taotluse läbivaatamiseks on Tehnilise Ülevaatuse Osaühingul vaja MTA-le täiendavalt esitada kinnitatud pangakontode väljavõtted ning äriregistrile esitada 2016 ja 2017 aasta majandusaasta aruanded.
5.Tehnilise Ülevaatuse Osaühing esitas 20.12.2018 täiendavalt kinnitatud pangakontode väljavõtted ning teavitas, et on äriregistrile esitanud 2016 ja 2017 aasta majandusaasta aruanded. 31.01.2018 esitas Tehnilise Ülevaatuse Osaühing MTA-le pearaamatu väljavõtte.
6.MTA tegi 12.02.2019 otsuse nr 12.2-4/004700, millega jättis Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu taotluse maksuarvestuse muutmiseks rahuldamata. Tehnilise Ülevaatuse Osaühing esitas otsusele vaide, mille MTA 25.03.2019 vaideotsusega nr 6-1-4332-3 jättis rahuldamata.
7.Tehnilise Ülevaatuse Osaühing esitas MTA 12.02.2019 otsuse nr 12.2-4/004700 tühistamiseks kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kohus vaatas asja läbi suulises menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
8.Kaebaja ei nõustu MTA otsusega ja leiab, et MTA on vääralt kohaldanud tulumaksuseaduse sätteid.
8.1.Tulumaks on kassapõhine maks, see tähendab, et maksu tuleb tasuda siis, kui raha on ettevõttest jäädavalt välja läinud. Käesoleval juhul on raha ettevõttesse tagasi tulnud ning seetõttu ei ole õigustatud nimetatud summade tulumaksuga maksustamine. MTA on otsuses leidnud, et „laenu tagasimaksete asjaolust saab järeldada, et tehinguosalised soovisid tagasimaksete tegemisega väidetavat laenutehingut usutavamaks muuta.“ Samas ei ole kassapõhisuse seisukohalt oluline, mis põhjusel on raha ettevõttesse tagasi tulnud.
8.2.Varasemalt sisaldusid varjatud kasumieraldise kohta käivad sätted TuMS § 50 lg-s 3 (praeguseks kehtetu) ning TuMS § 54 lg 6 hõlmas varjatud kasumieraldise tagastamisel ümberarvestuse tegemise võimalust. See illustreerib, et kassapõhisuse põhimõte ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, varjatud kasumieraldistelt jne on üldtunnustatud ja kaebaja arvates väljaspool vaidlust asuv põhimõte.
8.3.Dividendide maksuvabastus sellise TuMS § 502 varjatud kasumieraldistelt tulumaksu määramise kohta jõustus 01.01.2018. Alles siis jõudis tulumaksuseadusesse ka reegel, et selline ettevõtte raamatupidamises dividendina määratletud, kuid MTA silmis varjatud kasumieraldise ehk dividendina käsitletav väljamakse toob kaasa pööratud tõendamiskoormuse, maksu tasumise kohustuse ning võimaluse selliselt väljamakselt tasutud tulumaksu edaspidi dividendide väljamaksmisel arvesse võtta, kui raha on vahepeal ettevõttesse tagasi tulnud (TuMS § 50 lg 11 p 7). Järelikult enne selle sätte jõustumist pidi MTA lähtuma tavapärasest tulumaksuloogikast, et kui raha on ettevõttesse tagasi tulnud, siis langeb maksustamise alus ära ning tulumaks tuleb ettevõttele tagastada.
8.4.Juhul kui eitada võimalust maksusumma ümber arvestada, tekib topeltmaksustamise olukord. MTA on väljamaksed juba dividendidena maksustanud, kuid raha on ettevõttesse tagasi tulnud. Seaduses puudub alus tagasi makstud dividendide arvelt uuesti välja makstavatelt dividendidelt tulumaksu mitte arvestada. Järelikult tekib maksuarvestuse korrigeerimata jätmise korral uuesti dividende välja makstes neilt dividendidelt ka uus tulumaksukohustus. See on vastuolus topeltmaksustamise vältimise põhimõttega. 2(6)
3-19-781
8.5.MTA ei ole põhjendanud oma ümberarvestamisest keeldumise otsuses väljendatud seisukohta, et „erinevalt muudest väljamaksetest on dividendi väljamaksetel nö pöördumatu iseloom“. Klassikalises mõttes dividendide maksustamisel on küll pöördumatu iseloom, sest klassikalises mõttes dividend ei pöördu ka ise ettevõttesse tagasi. Seetõttu ei olegi ilmselt TuMS § 54 lg 6 hõlmatud dividendide tagastamisel maksukohustuse muutmist, sest dividendide tagastamine ei ole tavapärane. Ometi on tulenevalt tulumaksu olemusest ning tulumaksuseaduse mõttest selge, et kui väljamakset ei ole toimunud või väljamakse on ettevõttesse tagasi tulnud, siis puudub alus maksu arvestamiseks. Vastasel juhul oleks MTA kaalutlusotsusel selle kohta, kas laen maksustada ettevõtlusega mitteseotud kuluna või dividendina vaide esitaja jaoks ülemäära suur majanduslik mõju, sest ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete puhul on võimalik taotleda ümberarvestuse tegemist ning vältida topelt maksustamist aga dividendide puhul see võimalik ei oleks.
8.6.Käesoleval juhul omab tähendust ka asjaolu, et lisaks tulumaksu määramisele on ettevõttele tekkinud ka väga suur intressikohustus. Kui tulumaksu puhul saab MTA toetuda sellele, et ettevõttel on võimalik alates 01.01.2018 dividendide tulumaksukohustust juba tasutud summade võrra vähendada, siis intressi vähendamist ega arvesse võtmist summade tagastamisel seadus ette ei näe. Juhul kui maksusumma ümber arvestatakse, siis väheneks oluliselt ka tasumisele kuuluva intressi summa. Vastustaja seisukohad
9.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu. Ka kaebaja ei ole esitanud väidet, nagu oleks vaidlustatud otsus õigusvastane, vaid arutleb kaebuses läbivalt pigem tulumaksu tavapärase loogika ja tulumaksuseaduse ajaloolise arengu üle.
10.Vastustaja peab oluliseks täpsustada kaebuse p-s 5.2 väidetut, nagu oleks juba haldusasja nr 316-2676 kohtumenetluse käigus selgunud, et ettevõttest välja läinud raha on kogu ulatuses tagasi makstud. Tallinna Ringkonnakohus on 20.09.2018 kohtuotsuse p-des 18-20 hinnanud kaebaja tõendeid laenu tagasimaksmise kohta ja sedastanud, et „Seda arvestades on halduskohus põhjendatult leidnud, et kaebaja esitas tõendid laenu tagasi maksmise kohta pelgalt oma väidetele usutavuse lisamiseks, loomata maksuhaldurile ja kohtule reaalselt võimalust tagasimaksetega seonduvaid asjaolusid sisuliselt kontrollida.“
10.1.Kaebaja 08.06.2018 taotlus on esitatud kohtuvaidluse ajal ning taotlusele lisas kaebaja tõendina juba kohtumenetluses esitatud tõendid, mis aga ei võimaldanud tagasimaksete tegelikku toimumist reaalselt kontrollida. Maksuhalduri 09.07.2018 ja 10.07.2018 e-kirjades nõutud dokumendid esitas kaebaja MTA-le alles 20.12.2018, s.o pärast kohtuvaidluse lõppu. Kui kaebaja väide juba kohtumenetluse ajal toimunud nö laenu täieliku tagasimaksmise kohta olnuks õige, ei oleks AGAL Invest OÜ teinud kaebajale 19.12.2018 tagasimakseid summas 115 256,62 eurot (MTA vastuse lisa 15 lk 51).
11.Ka kaebaja ise ei ole kaebuses osundanud tulumaksuseaduse sättele, mille kohaselt pidanuks maksuhaldur kaebaja 08.06.2018 taotluse rahuldama. Kaebaja väidetav tulumaksuloogika, et kui raha on ettevõttesse tagasi tulnud, siis langeb maksustamise alus ära ning tulumaks tuleb ettevõttele tagastada, kehtib TuMS § 54 lg 6 alusel vaid TuMS § 51 lõike 2 punktides 3–5, § 51 lõikes 3 ning § 52 lõigetes 2 ja 3 sätestatud maksustamise aluste äralangemise korral. Seega juba väljamakstud dividendide või tehtud kasumieraldiste (TuMS § 50 lg 1) puhul tulumaksu ümber ei arvestata.
11.1.Erinevalt muudest väljamaksetest on dividendide väljamaksetel n.ö pöördumatu iseloom ning et TuMS § 54 lg 6 välistab väljamakstud dividendide tulumaksu (TuMS § 50) ümberarvestuse. Maksusumma ümberarvestamise taotluse läbivaatamisel ei saa maksuhaldur hakata ümber hindama varasema 30.11.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/035641-12 ja jõustunud kohtuotsustega tuvastatud asjaolusid.
11.2.Kaebaja viiteid 01.01.2018 jõustunud TuMS muudatustele ja seaduseelnõu SE 458 seletuskirjale ei saa pidada asjassepuutuvaiks. Ei vaidluse objektiks olnud väljamaksete tegemise ajal 3(6)
3-19-781 ega ka praegu ei näe TuMS § 54 lg 6 ette tulumaksu ümberarvestuse tegemise võimalust dividendide või muude kasumieraldiste puhul sh ka varjatud kasumieraldiste puhul. Ka kaebaja on 08.06.2018 taotlust esitades aru saanud, et TuMS § 54 lg 6 tema suhtes rakendamisele ei kuulu, sest TuMS § 54 lg 6 näeb siiski ette, et tulumaksu ümberarvutuse teeb maksumaksja ise ja esitab vastavad deklaratsiooniparandused. Kaebaja ei ole ise vastavaid ümberarvestusi teinud ega deklaratsioone esitanud
11.3.Seega olukorras, kus väljamakse on maksustatud tulumaksuga TuMS § 50 lg 1 alusel, siis ka juhul kui dividendidena maksustatud väljamakse jõuab hiljem ettevõttesse tagasi, ei ole tulumaksu ümberarvestamine lubatud. Üksnes kuni 01.01.2001 kehtinud TuMS redaktsioonis sätestas § 54 lg 6 ümberarvestuse tegemise võimaluse TuMS § 50 lg 3 p-s 4 sätestatud väljamakse puhul, s.o laenu andmine äriseadustiku §-s 159 või 281 sätestatud laenukeeldu rikkudes, mitte aga TuMS § 50 lg 1 alusel maksustatavate dividendide puhul.
11.4.Põhjust vaidlustatud otsuse õigusvastaseks pidamiseks ning seetõttu tühistamiseks ei anna ka kaebaja väited tulumaksuseaduse esialgsele, alates 01.01.2000 jõustunud redaktsioonile ja selle põhjal antud kommentaaridele. Ka kaebaja möönab, et praeguseks ajaks on tulumaksuseadust mitmeid kordi muudetud ja tema poolt kaebuses toodud viited enam ei kehti.
11.5.Käesoleval juhul ei ole ka tegemist olukorraga, et kaebajat on tulumaksuga kahekordselt maksustatud. Kaebuse p-s 6.3 toodud väide on pigem hüpoteetiline, mitte aga ei kajasta tegelikku ja reaalset topeltmaksustamise juhtumit, mis võiks kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise. Õige ei ole ka kaebuse väide, nagu sõltuks tulumaksukohustuse tekkimine MTA kaalutlusotsusest. Maksukohustus tekib isikul vahetult seaduse alusel ja maksukohustuse aluseks oleva teokoosseisu täitumisel. Erinevate tulumaksuseaduse sätete alusel maksukohustuse tekkimine ei ole maksuhalduri kaalutlusotsus.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsus on õiguspärane ja põhjendatud.
13.Esmalt on oluline viidata taotluse esitamisega seotud asjaoludele. Kaebaja on 08.06.2018 taotluse esitanud ajal, mil kohtuvaidlus MTA 30.11.2016 maksuotsuse õiguspärasuse üle oli veel pooleli (haldusasi nr 3-16-2676). Seejärel on MTA 09.07.2018 palunud kaebajal esitada tagasimaksete tegemist tõendavad dokumendid (MTA vastuse lisa 11). Vastavasisulised tõendid esitas kaebaja alles 20.12.2018 (MTA vastuse lisad 12 -18) ehk ajal, mil maksuotsuse osas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.20218 otsus oli juba jõustunud (Riigikohus ei võtnud 27.11.2018 kaebaja kassatsioonkaebust menetlusse). Ka on osa makseid (115 256,62 eurot) laekunud kaebajale alles 19.12.2018 s.o peale kohtumenetluse lõppu (MTA vastuse lisa 15 lk 51).
13.1.Kaebaja 08.06.2018 taotlusest ega ka kaebusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel peab kaebaja võimalikuks maksuotsuse ülevaatamist olukorras, kus kohus on kaebaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud analoogsed tõendid ja seisukohad jätnud arvestamata (Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2018 otsuse lk 5-6) ning täiendavad tõendid on esitatud peale kohtuotsuse jõustumist. Ka kohtuistungil ei osundanud kaebaja konkreetsele õiguslikule alusele (helisalvestis 14:10:00).
13.2.Seega sisuliselt on kaebaja esitanud asjakohased tõendid ajal, mil kaebaja suhtes tehtud maksuotsus oli juba jõustunud ning olukorras, kus kaebaja oli taotluses viidatud asjaoludele tuginenud juba kohtumenetluse käigus ja kohus oli kaebaja argumendid jätnud arvesse võtmata. Selles tulevalt ei saa maksuhaldurile ette heita asjaolu, et MTA ei käsitlenud kaebaja taotlust menetluse uuendamise või maksuotsuse muutmise taotlusena MKS § 101-103 alusel, vaid lahendas taotluse eraldiseisvana eelnevast maksumenetlusest. Õiguskindluse põhimõttega oleks vastuolus olukord, kus maksukohustuslane saaks nõuda maksumenetluse uuendamist tuginedes asjaolule, mis oli oluline sama maksukohustuse vaidlustamiseks esitatud kaebuse lahendamisel halduskohtumenetluses, aga mille kohus jättis arvestamata. Õige on ka MTA viide, et menetluse 4(6)
3-19-781 uuendamiseks oleks kaebaja pidanud laenu tagasimaksetele viitama ja asjakohased tõendid esitama kohe, kui sellised maksed laekusid. Sama on viidanud ka Tallinna Ringkonnakohus asjas 3-16-2676 tehtud otsuses (otsuse lk 6).
14.Leian, et MTA on otsuse tegemisel tulumaksuseadust õigesti kohaldanud, leides, et TuMS ei võimalda teha maksukohustuse ümberarvestust dividendide korral. TuMS § 54 lg 6, millele kaebaja taotluses viitab, dividendide puhul ümberarvestamise võimalust ei näe ning sellist võimalust ei sisalda ka TuMS muud sätted. Erinevalt teistest TuMS § 54 lõikes 6 nimetatud väljamaksetest või kulutustest, nagu näiteks väljamaksed, mille osas puudub kuludokument või madala maksumääraga piirkonnas asuvale isikule antud laen, ei ole dividendi näol tegemist väljamakse või kulutusega, mis oma olemuselt oleks tagastatav. Sellest tulenevalt ei ole ka tulumaksuseaduses ettenähtud regulatsiooni, mis võimaldaks teha tulumaksukohustuse osas ümberarvestust. Dividendide tagastamine on võimalik vaid erandjuhtudel, nt kui dividend on välja makstud ebaõigesti (äriseadustik § 158) ning sellisel juhul on äriühingul võimalik esitada parandusdeklaratsioon, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist nimetatud olukorraga. Maksuhaldur leidis maksuotsuses, et kaebaja poolt tehtud väljamaksete näol oli sisuliselt tegemist dividendiväljamaksega ning kohtud on maksuhalduri seisukohaga nõustunud, mistõttu tehtud väljamaksete hilisem väidetav tagastamine ei tingi varasema tulumaksukohustuse ümberarvestamist.
15.Kaebaja viitab, et kuivõrd tulumaks on kassapõhine maks, tuleks käesoleval juhul teha kaebaja tulumaksukohustuse osas ümberarvestus. Seejuures osundab kaebaja, et varasemalt sisaldusid varjatud kasumieraldise kohta käivad sätted TuMS § 50 lg-s 3 ning siis oli ka võimalik varjatud kasumieraldise tagastamise ümberarvestuse tegemine TuMS § 54 lg 6 alusel1. Kaebaja leiab, et see kinnitab, et kassapõhisuse põhimõte on üldtunnustatud ja kohaldatav ka varjatud kasumieraldiste tagasimaksmisel. Kaebaja sellekohane seisukoht on ekslik, kuivõrd kaebaja poolt viidatud varasemad sätted reguleerisid käesolevaga võrreldes erinevat olukorda. TuMS § 50 lg 3 kohaselt maksustati tulumaksuga rahalised väljamaksed või hüved, mille residendist äriühing andis dividendi saamiseks õigustatud isikule ilma asjakohast otsust vormistamata. Muuhulgas nägi § 50 lg 3 p 4 ette tulumaksukohustuse äriseadustikus sätestatud laenukeeldu rikkudes antud laenude puhul. Selliste laenude tagastamisel oli TuMS § 54 lg-s 6 ette nähtud võimalus teha tulumaksukohustuse osas ümberarvestus. Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus tulumaksuseadus lubanuks teha ümberarvestuse välja makstud dividendide tagastamise korral, tegemist oli ümberarvestusega laenusumma tagastamisel, milline oli varasemalt maksustatud, sest laen oli antud äriseadustikus sätestatud laenukeeldu rikkudes.
16.Kaebaja viited alates 01.01.2018 jõustunud TuMS § 50 lg 11 p-le 7 ja §-e 502 ei ole asjakohased, sest käsitlevad käesolevaga sisuliselt vastupidist situatsiooni ehk olukorda, kus maksukohustuslasel on tekkinud väljaantud laenult maksukohustus TuMS § 502 alusel, sest laen loetakse varjatud kasumieraldiseks. Sellisel juhul võetakse dividendide maksmisel juba tasutud maksukohustus arvesse, kui dividende makstakse juba varasemalt maksustatud laenu arvelt (TuMS § 50 lg 11 p 7). Tegemist ei ole seega sätetega, mis lubaks maksustatud dividendidelt tulumaksu ümber arvestada, vaid regulatsiooniga, mis lubab dividendide maksmisel varasema maksukohustuse arvesse võtta, kui dividende makstakse juba maksustatud laenu arvelt. Seejuures on juhin tähelepanu, et TuMS § 54 lg 6 ei näe ümberarvestuse võimalust ka TuMS § 502 alusel tekkinud tulumaksukohustuse puhul, võimalik on vaid varasemalt tasutud tulumaksu arvesse võtmine hilisemal dividendide jaotamisel (TuMS § 50 lg 11 p 7).
17.Asjas ei ole ka topeltmaksustamist. Kaebaja osaniku poolt kaebajale peale maksuotsuse tegemist makstud summad on kaebajal võimalik arvele võtta osaniku poolt antud laenuna või osakapitali sissemaksena. Hilisemal laenu tagastamisel ei teki maksukohustust nagu ka osakapitali vähendamisel tehtud väljamaksete puhul, kui need väljamakseid ei ületa varasemaid sissemakseid (TuMS § 50 lg
Viidatud TuMS sätted tunnistati kehtetuks alates 01.01.2001.
5(6)
3-19-781 2). Seda, et topeltmaksustamist asjas ei ole, möönis ka kaebaja esindaja kohtuistungil (helisalvestis 14:36:55) viidates vaid, et topeltmaksustamine võib tekkida, sest ei ole teada, millisele seisukohale MTA tulevikus asub, kui kaebajale tagastatud summad uuesti välja makstakse.
18.Kohtuistungil viitas kaebaja esindaja vajadusele algatada juhul, kui kohus leiab, et tulumaksuseaduses puudub regulatsioon, mis võimaldaks tulumaksukohustuse ümberarvestamist, põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (helisalvestis 14:11:44). Osundan siinkohal, et kaebaja taotlus on esitatud ilmselgelt hilinemisega (13.01.2020 määruse kohaselt oli täiendavate taotluste esitamine võimalik kuni 05.02.2020). Taotlus ei ole ka sisuliselt põhjendatud, kuivõrd kaebaja põhjendas vastava normi puudumise põhiseadusevastasust eelkõige viitega võimalikule topeltmaksustamisele (helisalvestis 14:35:34), mida käesoleval juhul aga ei esine. Samuti ei saa põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise vajadus tuleneda võimalikest abstraktsetest tulevikus tekkivatest olukordadest, millele kaebaja samuti viitas.
19.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus rahuldamata jätta. Vaidlustatud otsus on põhjendatud ja tugineb kehtiva õiguse kohasel tõlgendamisel.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.