Kaltsiumkarbonaat OÜ kaebus Lüganuse Vallavolikogu 28.06.2018 otsuse nr 81 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja Lüganuse Vallavolikogule kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes – kaaluda uuesti nõusoleku andmist Keskkonnaametile kaevandamise loa väljastamise menetluses
Menetlusvorm
Kohtuistung 23.09.2019 ja kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Kaltsiumkarbonaat OÜ, esindaja Timo Kullerkupp Vastustaja Lüganuse vald, esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere, Enno Vinni Kaasatud haldusorgan –Keskkonnaamet, esindajad Signe Lehtme ja Tiit Rahe
RESOLUTSIOON
1.Tunnistada Lüganuse Vallavolikogu 28.06.2018 otsus nr 81 õigusvastaseks ja kohustada vastustajat otsustama uuesti arvamuse andmine Lüganuse lubjakivimaardla Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisel ehituslubjakivi kaevandamisloa menetluses kahe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
2.Jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 4015 eurot.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2.03.2020 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-18-1489
Asjaolud ja menetluse käik
Kaebaja esitas Keskkonnaametile 10.08.2016 esialgse taotluse ja 9.03.2017 parandatud taotluse maavara kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) saamiseks Lüganuse lubjakivimaardla Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisel ehituslubjakivi kaevandamiseks. 15.02.2018 saatis MaaPS § 49 lg 6 kohaselt Keskkonnaamet 10.08.2016 taotluse ja taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu „Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ kirjaliku arvamuse saamiseks Lüganuse vallale, kes on kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksus.
26.02.2018 leidis vallavolikogu keskkonnakomisjon, et OÜ Alkranel eksperthinnangus ning selle alusel koostatud eelhinnangus on küll käsitletud mõju ümbritsevale keskkonnale (põhjavesi, vibratsioon, tolm ja müra), kuid on jäetud hindamata eeltooduga seotud häiringud, mis võivad mõjutada inimese heaolu, tervist ja vara (sh kinnisvara väärtust 15 aasta perspektiivis). Komisjon asus seisukohale, et otsustaja (nii arvamust andev kohalik omavalitsus kui Keskkonnaamet) peab otsuse tegemiseks omama kindlatel alustel informatsiooni ning selleks ei piisa eelhinnangu järeldusest „eeldatavasti puudub oluline keskkonnamõju“ .
17.04.2018 kirjaga nr 1.2-1/2605 keeldus Terviseamet taotluse kohta antud eelhinnangu kooskõlastamisest, kuna eelhinnangust tulenevalt ei ole selge kavandatavast tegevusest mõjutatud inimeste arv, ei ole võimalik hinnata mõju joogivee varustusele ning see ei sisalda järeldust keskkonnamõju hindamise algatamiseks või algatamata jätmise kohta.
23.04.2018 korraldusega nr 225 otsustas Lüganuse Vallavalitsus korraldada alla lihthanke piirmäära hanke „Lüganuse lubjakivikarjääri rajamisega kaasnevate häiringute uurimine ja analüüsi koostamise teenus“. Vald taotles arvamuse andmise tähtaja pikendamist kuni 1.10.2018.
05.06.2018 kirjas leidis Terviseamet, et „planeeritud tegevuse elluviimisel ei saa välistada negatiivse mõju esinemist ümbritsevale elukeskkonnale (müra, joogivesi, tolm).“ Terviseamet leidis, et kui Keskkonnaamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamata jätta, tuleks kaevandamisloa andmise tingimusi müra ja joogivee osas täiendada, „arvestades aga asjaolu, et tegemist on uue kaevandusalaga kohe tiheasustuse (Lüganuse alevik) külje all ja keskkonna kvaliteedi piirväärtuse (nt. müra) tagamine ei välista keskkonnahäiringute esinemist ning kavandatavale tegevusele on kohalike elanike (sh kohaliku omavalitsuse) vastasseis (põhjustatud karjääri lähedusest elamualadele), siis soovitati otsustajal siiski kaaluda kohalike elanike soove keskkonnamõjude hindamise algatamise osas“.
15.06.2018 korraldusega nr 311 otsustas Lüganuse Vallavalitsus tunnistada varasemalt väljakuulutatud hanke kehtetuks, kuna muudetud hanke puhul poleks võimalik tagada uute pakkujate ja pakkumuse juba esitanud isikute võrdset kohtlemist.
15.06.2018 korraldusega nr 312 otsustas Lüganuse Vallavalitsus korraldada uue alla lihthanke piirmäära hanke „Lüganuse lubjakivikarjääri rajamisega kaasnevate häiringute analüüsi ja leevendus- või kompensatsioonimeetmete koostamise teenus“. Hanke
3-18-1489 tulemusel sõlmis kohalik omavalitsus uuringu läbiviimiseks Tartu Ülikooliga. Uuringu aruande esitamise tähtaeg oli 06.11.2018.
21.06.2018 kirjaga nr 12-2/18/44-45 teatas Keskkonnaamet, et ei pikenda täiendavalt arvamuse andmise tähtaega, põhjendades seda asjaoluga, et kavandatav uuring ei annaks ameti hinnangul Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa menetlemiseks täiendavat sisendit. Mittepikendamise otsust põhjendades juhtis amet tähelepanu, et vald ei pea nõusolekut andma, vaid võib sellest ka keelduda.
28.06.2018 võttis Lüganuse Vallavolikogu vastu otsuse nr 81, millega otsustas mitte nõustuda Kaltsiumkarbonaat OÜ kaevandamisloa taotluse alusel koostatud Keskkonnaameti 15.02.2018 maavara kaevandamiseloa eelnõuga, kuna eelhinnangus ja korralduse eelnõus ei ole arvestatud kõikide võimalike ning vajalike leevendusmeetmetega kaevandustegevusest tulenevate häiringute minimeerimiseks. Otsuses on märgitud, et peale vastavate häiringute ning nende võimalike ja vajalike leevendus- või kompensatsioonimeetmete välja selgitamist ning Arendajapoolset valmisolekut meetmeid mõistlikus ja vajalikus ulatuses rakendada, on vallavolikogu valmis oma otsuse ümber hindama.
10.25.07.2018 esitas Kaltsiumkarbonaat OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse Lüganuse Vallavolikogu 28.06.2018 otsuse nr 81 peale. Menetlusosaliste seisukohad
11.Kaebaja täiendas ja täpsustas oma kaebust 08.08.2018;19.09.2018 ja esitas seisukohti 01.10.2018;19.11.2018;25.11.2018;25.01.2019;13.03.2019;25.03.2019;1.04.2019;29.05.2 019; 27.06.2019; 16.09.2019. Kaebaja leiab, et vaidlustatav otsus ei sisalda ühtegi kaalutlust ega põhjendust, mis annaks vastustajale õiguspärase aluse kaevandamisloa andmisega mittenõustmiseks. Vastustaja on otsuse tegemisel soovinud isetegevuslikult ning õiguslikult irratsionaalsetel kaalutlustel hinnata ümber Keskkonnaameti poolt tehtud keskkonnaalaseid järeldusi, väljudes sellise tegevusega MaaPS § 49 lg 6 alusel arvamuse avaldamisel täielikult kohaliku omavalitsuse pädevuse piiridest. Ühtlasi on vastustaja kaalutlused, mis otseselt ei välju kohaliku omavalitsuse pädevuse piiridest, sisus asjakohatud, need põhinevad ebaõigetel andmetel või on vastustaja asunud lubamatult kujundama vastuolulist halduspraktikat ning hindama ümber varasemates menetlustes kujundatud seisukohti. Kaebaja juhib tähelepanu, et vastustaja on korduvalt viidanud nii otsuses endas kui ka 02.05.2019. a edastatud seisukohas, et vastustaja ei ole põhimõtteliselt vastu kaevandamisloa väljastamisele. Vastustaja on pidanud vajalikuks tuua 02.05.2019. a menetlusdokumendis põhjalikult välja kaebajaga peetud läbirääkimiste käiku ning jätkuvat soovi teha koostööd. Samas on vastustaja teinud sellele vaatamata otsuse, mille kohaselt ei pidanud võimalikuks kaevandamisloa andmiseks nõusolekut anda. Kaebaja on seisukohal, et kui vastustaja ei ole põhimõtteliselt vastu kaevandamisloa andmisele, tulnuks vastustajal sõnastada täiendavad tingimused, mille täitmisel oleks kaebajale kaevandamisloa andmine lubatav. Arvestades siinkohal ka vastustaja kaalutluste määratlematust ning kohaliku omavalitsuse pädevusest väljuvat soovi midagi täiendavalt uurida ja ise tuvastada, ei saa kaevandamisloa andmisega mittenõustumist igal juhul pidada proportsionaalseks HMS § 3 lg 2 mõttes.
12.Vastustaja esitas 2.05.2019 vastuse ja 5.07.2019; 23.10.2019 ja 4.12.2019 seisukohad kaebusele ning menetluskulude nimekirja. Lüganuse vald palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vaidlusaluse kaebuse esemeks on volikogu 28.06.2018 otsus, mis oli tehtud olukorras, kus täiendavaid analüüse (TÜ uuringut) veel tehtud ei olnud, kuid vald pidas kogukonna tervise ja heaolu languse riski arvestades täiendavaid
3-18-1489 uuringuid vajalikuks. Kaebuse hindamisel tuleb lähtuda otsuse tegemisel teada olnud asjaoludest (mitte anda täna olemasoleva info alusel hinnang sellele, kas KOV oleks pidanud andma positiivse või negatiivse arvamuse). Käesoleva vaidluse peamine küsimus on selles, kas kohalik omavalitsus (KOV) on kaevandusloa andmise menetluses üksnes kummitempel või on vallal õigus lähtuda oma põhiseaduslikust pädevusest ja kogukonna vajadustest ning hinnata ka (keskkonna)häiringutega seotud küsimusi Keskkonnaametist erinevalt. Vald on vaidlusalust otsust tehes selgitanud enne keskkonnariskiga tegevuse lubamist välja häiringud: vesi, tolm, müra ja tervis. Tänaseks on TÜ uuring häiringud ja vajalikud leevendusmeetmed välja selgitanud. Otsus tehti olukorras, kus vastavad andmed puudusid, kuid üleval olid küsimused, mis vajasid täiendavat analüüsimist. Otsus on nii formaalselt kui materiaalselt õiguspärane. Vald ei ole otsuse vastuvõtmisel teinud kaalutlusvigu. Kohtul ei ole (mh kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust arvestades) antud juhul õigust valla poolt kaalutlusõiguse teostamisse sekkuda. Olukorras, kus kaevandamisega seonduvad igal juhul keskkonna, tervise- ja heaolu häiringute riskid (mis on kaevandamisloa andmise otsustamisel asjakohased kaalutlused!), ei saa kohus antud juhul asuda valla poolt kaalutud asjaolusid sisuliselt ümber hindama. Kaebaja väide, justkui poleks vald MaaPS § 49 lg 6 sätestatud tähtajast kinni pidanud, on ebaõige. Otsus on tehtud Keskkonnaameti poolt pikendatud tähtaja jooksul. Kuna seadus ei näe KOV-le ette võimalust tähtaega omaalgatuslikult pikendada ja Keskkonnaamet keeldus tähtaega täiendavalt pikendamast, oligi vald sunnitud olemasolevate andmete alusel tegema negatiivse otsuse.
13.Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet (edaspidi ka KKA) on kirjalikus arvamuses leidnud, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju juhul, kui kaevandamine toimub kaevandamisloa taotluses kirjeldatud viisil ning lisaks tehakse ennetavat veeseiret (eelnõu p 2.1) ning on seadnud rida täiendavaid tingimusi ehk leevendusmeetmeid, mis KKA hinnangul on piisavad keskkonnahäiringu leevendamiseks ja vältimiseks (eelnõu p 3.2.9.1-3.2.9.8). Lisaks peab Keskkonnaamet vajalikuks välja tuua, et olenemata sellest, kas vastavad leevendusmeetmed on kaevandamisloale kantud või mitte, ei tohi kaevandaja minna vastuollu õigusaktides sätestatud keskkonnahäiringute normtasemetega. Seega tuleneb eeltoodust, et käesoleval juhul on kohalikul kogukonnal KeÜS § 10 teisest lausest tulenev talumiskohustus. Otsuse nr 81 p 3 on vastustaja välja toonud eelnõu puudused millest tulenevalt ei ole vastustaja pidanud võimalikuks kaevandamisloa andmisega nõustuda enne täiendavate häiringute ja leevendusmeetmete väljaselgitamist. Keskkonnaameti hinnangul ei ole otsuses nr 81 p 3 välja toodud Keskkonnaameti keskkonnakaitseliste kaalutluste olulisi puudusi. Samuti ei ole otsuses nr 81 p 3 välja toodud, kuidas kavandatav tegevus tooks kaasa rasked tagajärjed kohaliku kogukonna heaolule. Keskkonnaameti järeldustega mittenõustumisel tulnuks vastustajal vähemalt ära näidata, millisel õiguslikul alusele otsuses nr 81 toodud seisukohad tuginevad ja milliste raskete tagajärgede saabumine kaevandamisloale kantud leevendamismeetme kohase kaevandamistegevusega kohalikule kogukonnale vältimatult kaasneb. Vastustaja on kaevandamisloa andmise aluseks olevaid andmeid pidanud põhjendamatult ebapiisavaks (kaebuse p.2.4.1); Vastustaja otsuse aluseks on põhjendamatu kahtlus ülemäärase häiriva tolmu suhtes (kaebuse p.2.4.2); Vastustaja otsuse aluseks on põhjendamatu kahtlus ülemäärase müra suhtes(kaebuse p.2.4.3); Vastustaja on tuginenud ebaõigetele faktilistele asjaoludele (kaebuse p.2.4.4); Vastustaja seab põhjendamatult kahtluse alla kaebaja tellitud eksperdi erapooletuse( kaebuse p.2.4.5).
3-18-1489 Vastustaja on otsuse nr 81 p 5 välja toonud Terviseameti 17.04.2018 kirjas nr 1.2-1/2605 „Arvamuse küsimine Lüganuse lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele koostatud eelhindamise eelnõu kohta“ toodud seisukoha, mille kohaselt on Terviseamet „keeldunud eelhinnangu kooskõlastamisest, kuna eelhinnangust tulenevalt ei ole selge kavandatavast tegevusest mõjutatud inimeste arv, ei ole võimalik hinnata mõju joogivee varustusele ning see ei sisalda järeldust keskkonnamõju hindamise algatamiseks või algatamata jätmise kohta. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Terviseamet on 05.06.2018 kirjas nr 9.3-4/3499 „Lüganuse lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhindamise eelnõu“ ülaltoodud seisukohta muutnud märkides “Terviseamet on tutvunud täiendatud Lüganuse lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhindamise eelnõuga ja sellega seotud dokumentatsiooniga ning märgib, et planeeritud tegevuse elluviimisel ei saa välistada negatiivse mõju esinemist ümbritsevale elukeskkonnale (müra, joogivesi, tolm). Juhul, kui Keskkonnaamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamata jätta, siis tuleks kaevandamisloa andmise tingimusi täiendada müra ja joogivee osas. Juhul kui ülaltoodud märkustega (müra ja joogivesi) ja juba eelnõus kirjeldatud kaevandamisloa tingimuste täitmisega arvestatakse, siis ei esita Terviseamet täiendavaid vastuväiteid.“. Seega on otsuse nr 81 p 5 eksitav. Otsuse nr 81 p 6 on vastustaja kahtluse alla seadnud eelhinnangu usaldusväärsuse. Vastustaja märgib, et „arvestades, et keskkonnamõjude hindamise eelhinnangu koostamise tellijaks on Arendaja, on vallal tekkinud soov saada kaevandamisega kaasnevate keskkonnahäiringute leevendamiseks erapooletu ning objektiivne hinnang kaaludes ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi. Ka seetõttu peab vald vajalikuks kavandatava riigihanke raames püstitatud küsimuste osas täiendavate andmete ja hinnangute saamist“. Vastustaja peab analüüse ebausaldusväärseks vaid põhjusel, et need on tellinud arendaja. Keskkonnaameti hinnangul on otsuse nr 81 p 6 alusetu ja paljasõnaline. Keskkonnaametil ei ole põhjust kahelda andmete usaldusväärsuses. MaaPS § 49 lg 6 kohaselt tuleb aga kohaliku omavalitsuse üksusel anda oma seisukoht kahe kuu jooksul. Seega ei ole selliselt antud otsus nr 81 kooskõlas MaaPS § 49 lg 6. Otsus nr 81 on reservatsiooniga otsus, st otsuse nr 81 otsustava osa p 2 kohaselt on vastustaja valmis teatud tingimuste saabumisel otsuse nr 81 ümber hindama. KeÜS ega ka MaaPS ei pane kaevandamisloa andjale kohustust küsida kohalikult omavalitsuse üksuselt korduvalt arvamust kaevandamisloa andmiseks. Seega tuleb Keskkonnaametil otsust nr 81 käsitleda vastustaja lõpliku seisukohana, mis välistab ilma Vabariigi Valitsuse nõusolekuta kaevandamisloa andmise. MaaPS § 49 lg 6 kohaselt tuleb aga kohaliku omavalitsuse üksusel anda oma seisukoht kahe kuu jooksul. Seega ei ole selliselt antud otsus nr 81 kooskõlas MaaPS § 49 lg 6. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et kohalikul omavalitsuse üksusel on õigus esitada täiendavaid seisukohti tuginedes KeÜS § 43 lg 2 ka edasise menetluse käigus. Samuti juhul, kui kaevandamisluba on juba antud ja hiljem selgub, et sellega siiski kaasneb keskkonnaoht või muutub keskkonnariski suurus, on võimalik tulenevalt KeÜS § 59 ja § 62 kaevandamisloa tingimusi muuta või kaevandamisluba kehtetuks tunnistada. Seega on vastustajal võimalik oma seisukohti esitada ka peale otsuse nr 81 otsustava osa p 2 toodud asjaolude selgumist edasise menetluse käigus, sh teha ettepanekuid kaevandamisloale täiendavate leevendusmeetmete kandmiseks. Kuid otsuses nr 81
3-18-1489 pidanuks olema ära näidatud Keskkonnaameti keskkonnakaitseliste kaalutluste olulised puudused, mida aga vastustaja teinud ei ole. Üheks avatud menetluse eesmärgiks on saada täiendavat informatsiooni kaevandamisloa andmise menetluses, et Keskkonnaameti poolt antav haldusakt oleks kõigi osapoolte huve võrdselt arvestav ja kaalutlusvigadeta. Üheks selliseks täiendava informatsiooni saamise allikaks on ka kohaliku omavalitsuse üksuse MaaPS § 49 lg 6 kohane arvamus. Seega, kui kohalik omavalitsuse üksus oleks leidnud, et kaevandmine teatud tingimustel oleks lubatav, oleks ta saanud teha otsuses nr 81 Keskkonnaametile ettepaneku seada kaevandamisloale kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul paremini oma eesmärki täitvaid leevendusmeetmeid. Sellisel juhul oleks Keskkonnaamet saanud nendega kaevandamisloa andmisel arvestada. Käesoleval juhul on aga vastustaja teinud keelduva otsuse, mis on MaaPS § 55 lg 2 p 11 kohaselt kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseks ning mille ümberhindamiseks Keskkonnaametil pädevus puudub. Kohtu põhjendused
14.Halduskohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
15.Kaebus on esitatud kohustamisnõudes (HKMS § 5 lg 3) ning eraldi taotlusena menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks (HKMS § 5 lg 1 p 6; § 37 lg 2 p 6) kohtuotsuse resolutsioonis. Kohustamisnõude rahuldamine eeldab õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja põhjendas 19.09.2018 kaebuse puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendis eraldi õigusvastasuse tuvastamise vajadust põhjendatud huvi olemasolul. Riigikohtu praktika kohaselt võib kaebaja põhjendatud huvi olemas olla näiteks juhul, kui isikul on kavatsus esitada hiljem kahju hüvitamise nõue. Kaebaja on sellist kavatsust ka kaebuses väljendanud. Kuid hilisem hüvitamiskaebus ei ole kaebaja ainsaks põhjendatud huviks. Kaebaja põhjendatud huvi tuleneb ka asjaolust, et kaebajal on õigustatud huvi saada õiguspärase menetluse tulemusena Keskkonnaametilt keskkonnaluba maavara kaevandamiseks Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisel. Kaebaja õigustatud huvi toetab detailplaneering, mille kohaselt on Murru kinnistul lubatud maavara (v.a turvast) kaevandada. Kehtiv planeering on vastustajale siduv. Järelikult on eraldiseisvas planeerimismenetluses maavara kaevandamise küsimust juba analüüsitud ja läbi planeeringu kehtestamise kaebajale õiguspärane ootus loodud jne.
16.Kohus leiab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3).
17.Seega konkreetsel juhul on põhjendatud huvi olemasolul eraldiseisev õigusvastasuse tuvastamine põhjendatud, kuna nähtuvalt kohaliku omavalitsuse vastusest kaebusele, ei ole peetud vajalikuks lähtuda nõusoleku andmisest keeldumisel taotluse sisulise põhjendatuse hindamisest kõigi tähtsust omavate asjaolude alusel, mida kohalik omavalitsus peab tuvastama ja hindama. Lähtutud on pelgalt kogukonna eeldatavast vastuseisust kaevandamisloale. Samuti ei saa välistada vähemalt taotluse menetlusega seotud kulusid kui varalist kahju. KOV keeldumine on seadusest tulenevalt kaevandamisloa väljastamisest keeldumise aluseks, mis takistab kaebaja poolt plaanitud majandustegevust.
18.01.01.2017 jõustunud maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 130 lg 2 kohaselt enne 01.01.2017 esitatud kaevandamisloa taotlustele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui selles menetluses on algatatud keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka KMH) või kaevandamisloa andja on andnud eelhinnangu tegevuse
3-18-1489 olulise keskkonnamõju kohta. Kuna 10.08.2016 taotluse osas läbiviidud haldusmenetluses ei olnud seisuga 01.01.2017 Keskkonnaamet andnud eelhinnangut tegevuse olulise keskkonnamõju kohta ega läbi ei olnud viidud KMH-d, kuulus 10.08.2016 taotluse osas läbiviidavas haldusmenetluses kohaldamisele nii menetlus- kui ka materiaalõiguse osas 01.01.2017 jõustunud MaaPS redaktsioon.
19.Vaidlust ei ole selles, et kaevatav otsus nr 81 ei ole haldusakt, mis peab vastama HMS haldusaktile sätestatud nõuetele. Otsus nr 81 on menetlustoiming kaevandamisloa andmise menetluses, mis peab sarnaselt haldusaktiga olema proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja selles sisalduvad põhjendused peavad olema küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks, kuid menetlustoimingule ei ole seatud nii kõrgeid nõudmisi kui haldusaktile (HKMS § 45 lg 3 viimase lauseosa kohaselt).
20.MaaPS § 48 kohaselt on kaevandamisloa andmine sh kaevandamisloa andmisega seotud keskkonnakaitselised kaalutlused Keskkonnaameti pädevuses. Seega pidi vastustaja arvestama eelnõus väljendatud keskkonnakaitseliste kaalutlustega ning nendega mittenõustumisel pidanuks vastustaja ära näitama Keskkonnaameti järelduste olulised puudused (RK 18.10.2016 3-3-1-31-16, p 23). Riigikohtu uus 9.oktoobri 2019 otsus nr 317-796 selgitas ja täpsustas, milliseid kaalutlusi võib kohalik omavalitsus oma seisukohta kujundades arvestada ning kui määrav on seejuures Keskkonnaameti arvamus.
21.Varasemalt (haldusasjas 3-3-1-31-16) oli Riigikohus leidnud, et keskkonnakaitselistes küsimustes peaksid kohalikud omavalitsused eelduslikult lähtuma Keskkonnaameti seisukohast või näitama, miks oli viimane puudulik. Vaidlust ei ole selles, et kõik keskkonnakaitselised küsimused on tihedalt seotud kohalike, sotsiaalset laadi küsimustega. Uue lahendi kohaselt ei ole KOV viimastes küsimustes Keskkonnaameti seisukohtadega seotud. Riigikohus märkis, et kaevandamisloa kooskõlastamise üle otsustamisel peab KOV lähtuma omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest ning mh kaaluma keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente. Maapõueseaduse (MaaPS) §-s 55 sätestatud kaevandamisloa andmisest keeldumise alused puudutavad Keskkonnaameti võimalust loa andmisest keelduda ning KOV kui kooskõlastaja (mitte loa andja) ei ole nendega jäigalt seotud.
22.Riigikohus selgitas, et keskkonnariskiga tegevuste suhtes tuleb otsuse tegemisel selgitada välja nende mõju keskkonnale (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 11 lg 2). Lisaks kohustab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 selgitama välja haldusmenetluses tähtsust omavad asjaolud, kogudes vajadusel selleks omal algatusel tõendeid. Vaid piisava teabe olemasolul saab otsustaja seada tingimusi keskkonnariski vähendamiseks võimalikult suurel määral. Teabe kogumine on vajalik ka kooskõlastusest keeldumise andmiseks, kui keeldumine on vajalik keskkonnaohu vältimiseks. Kohalik omavalitsus (KOV) saab keeldumisel tugineda kaevandamisega seotud negatiivsetele mõjudele, mis avalduvad konkreetse kohaliku omavalitsuse elanikkonnale, keskkonnale, majandusele jne.
23.Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarides selgitatakse „KeÜS § 1 esimene punkt rõhutab, et keskkonnaalase regulatsiooni eesmärk ei ole keskkonnahäiringute ehk keskkonnale avaldatava ebasoodsa mõju täielik vältimine. Inimühiskonna eksistents on paratamatult seotud teatud ebasoodsate keskkonnamõjudega. Seetõttu tuleb seaduse eesmärgi –vähendada keskkonnahäiringuid võimalikult suures ulatuses –elluviimisel alati kaaluda erinevaid huve (keskkonnaalaseid ja sellega konkureerivaid) ning ennekõike majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Samas tuleb siinjuures arvestada ka keskkonna kõrgetasemelise kaitse põhimõttega (vt KeÜS § 8 kommentaare), mis nõuab keskkonna kaitsmisel ambitsioonikate eesmärkide seadmist ning ei anna keskkonnaalaste huvidega konkureerivatele majanduslikele ja sotsiaalsetele huvidele automaatset ülekaalu“. KeÜS §
3-18-1489 52 lg 1 p 6 kohaselt tuleb kaevandamisloa andmisest keelduda juhul, kui kaevandamisega kaasneb keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida. KeÜS § 10 teine lause sätestab, et keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud leevendusmeetmed.
24.MaaPS § 55 lg 2 p 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Kohus nõustub kaebajaga, et viidatud sätte kohaldamine on loa andja (KKA) pädevuses. MaaPS § 55 lg 4 kohaselt võib kaevandamisloa andja (KKA) taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt, kes võib loa anda ülekaaluka riigi huvi korral. Maavarade kaevandamise üle lõpliku otsuse tegemine ei ole kohaliku elu, vaid riigielu küsimus (RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-9-09, p 25). Samuti puudub vaidlus, et KOV-i nõusoleku puudumine ei ole absoluutne alus kaevandamise loa väljastamisest keeldumiseks, kuid KOV-i otsustuspädevusse kuuluvates küsimustes ei saa loa andja võtta teistsugust seisukohta. Keskkonnaametil on õigus kaevandamisluba anda üksnes juhul, kui kaevandamisloa andmisega nõustub Vabariigi Valitsus ning sedagi üksnes lähtuvalt üleriigilistest sotsiaalsetest, keskkonnahoiu- või majandushuvidest. Seega, KOV seisukohti ei saa edasise menetluse käigus ümber hinnata ka Vabariigi Valitsus (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3- 1-38-10, p 18).
25.Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis (RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-9-09, p 25). KOV saab arvamuse andmisel tugineda üksnes enda pädevusele, st keeldumise otsustamisel saab ta välja tuua omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid. Kohaliku elu küsimused on lähtuvalt sisulisest kriteeriumist need küsimused, mis võrsuvad kohalikust kogukonnast ja puudutavad seda ega ole vormilise kriteeriumi kohaselt haaratud või põhiseadusega antud mõne riigiorgani kompetentsi (RKPJK 08.06.2007 otsus asjas nr 3-4-1-4-07, punkt 12). KOV-l on otsustamisel ulatuslik kaalutlusõigus.
26.Riigikohus on selgitanud, et kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse muuhulgas juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekkivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.05.2008 otsus asjas nr 3-3-1-18-08, p 13 ja 14.10.2003 otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 40). Kui vaidlustatud otsuses on suur hulk asjakohatuid või põhjendamatuid argumente, ei ole kohtul võimalik veenduda, et vastustaja on kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt (RKHK lahend asjas 3-3-1-37-15, p 20).
27.Kohus leiab, et käesolevas asjas on tegemist samasuguse olukorraga nagu viidatud lahendis ehk kohus ei saa hinnata keeldumise sisulist õiguspärasust, kuna vastustaja on lähtunud asjakohatutest kaalutlustest, jätnud asjakohase kaalumise teostamiseks vajalikud asjaolud välja selgitamata ning menetlustoimingu vajalikul määral põhjendamata. Kohtumenetluses esitatud vastusest nähtub, et kaalumine on lähtunud sisuliselt kohaliku kogukonna protestist, mille põhjendatust pole kohalik omavalitsus ratsionaalselt kaalunud ega motiveerinud. Menetlustoimingu põhjendamise ulatuse osas on Riigikohus asjas nr 3-3-162-08 leidnud, et menetlustoimingutele ei saa otseselt laiendada HMS §-s 56 sätestatud nõudeid haldusaktide motiveerimisele. See ei tähenda siiski, et menetlustoiminguid ei peaks üldse põhjendama. Motiveerimise nõue on haldusmenetluse üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Menetlustoimingute põhjendamise nõue tuleneb haldusmenetluse üldpõhimõtetest.
28.Kohus nõustub kaebajaga, et kuna kaevandamisloale nõusoleku andmisest keeldumine võib kaasa tuua ettevõtlusvabaduse riive ning tegemist on ulatusliku kaalutlusõiguse alusel
3-18-1489 tehtava otsustusega, peaks seda põhjendama tavapärasest põhjalikumalt. Kui omavalitsusüksus nõusoleku andmisest keeldumisel ei põhjenda, millised on need omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid, mille tõttu konkreetses asukohas ei peaks olema võimalik kaevandada, pole Vabariigi Valitsusel võimalik teha igakülgselt kaalutud otsust. Samuti pole kohtul võimalik hinnata kaalutlusotsuse sisulist õiguspärasust.
29.Puudub vaidlus, et Lüganuse Vallavolikogu kehtestas 07.10.2004 määrusega nr 38 Lüganuse valla Matka küla Murru kinnistu detailplaneeringu, mille kohaselt Murru kinnistu sihtotstarbe on 65% mäetööstusmaa ja 35% tootmismaa. Seega on lubatud kinnistul maavara (v.a turvast) kaevandada ja töödelda toona kehtinud Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 ning hetkel kehtiva maakatastriseaduse § 181 lg 10 järgi; KKA hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju juhul, kui kaevandamine toimub kaevandamisloa taotluses kirjeldatud viisil ning lisaks tehakse ennetavat veeseiret (eelnõu p2.1); Keskkonnaamet on eelnõu p 3.2.9 (eelnõu p 3.2.9.1-3.2.9.8) seadnud rida täiendavaid tingimusi ehk leevendusmeetmeid, mis KKA hinnangul on piisavad keskkonnahäiringu leevendamiseks ja vältimiseks. Seega tuleneb eeltoodust, et käesoleval juhul on kohalikul kogukonnal KeÜS § 10 teisest lausest tulenev talumiskohustus; kaebajale kuulub katastriüksusel 43701:001:0167 Murru kinnistu Lüganuse lubjakivimaardla (reg nr 788) maa-ala kasutamise õigus ning kohalikud elanikud esitasid vastustajale pöördumise, milles palusid välja selgitada kavandatava karjääri mõju inimese tervisele, heaolule ja kinnisvarale.
30.28.06.2018 võttis Lüganuse Vallavolikogu vastu otsuse nr 81, millega otsustas mitte nõustuda Kaltsiumkarbonaat OÜ kaevandamisloa taotluse alusel koostatud Keskkonnaameti 15.02.2018 maavara kaevandamiseloa eelnõuga, kuna eelhinnangus ja korralduse eelnõus ei ole arvestatud kõikide võimalike ning vajalike leevendusmeetmetega kaevandustegevusest tulenevate häiringute minimeerimiseks. Vaidlusalune otsus nr 81 on tehtud reservatsiooniga keeldumise, st otsuse nr 81 otsustava osa p 2 kohaselt on vastustaja valmis teatud tingimuste saabumisel otsuse nr 81 ümber hindama. Ka selline n-ö reservatsiooniga keeldumine on käsitatav nõusolekust andmisest keeldumisena MaaPS § 55 lg 2 p 1 mõttes ning sellel on MaaPS § 55 lgs 4 sätestatud tagajärjed. Seetõttu on puudutatul isikul õigus nõuda kohtulikku kontrolli, kas keeldumisel oli õiguslik alus ning kas kaalutlusreeglitest peeti kinni. KeÜS ega ka MaaPS ei pane kaevandamisloa andjale kohustust küsida kohalikult omavalitsuse üksuselt korduvalt arvamust kaevandamisloa andmiseks. Seega tuleb Keskkonnaametil otsust nr 81 käsitleda vastustaja lõpliku seisukohana, mis välistab ilma Vabariigi Valitsuse nõusolekuta kaevandamisloa andmise. Arvestades KOV-le MaaPS-ga tagatud ulatuslikku võimalust kaevandamisloa andmist mõjutada, esitab see kõrgemad nõudmised ka nõusoleku andmisele, iseäranis nõusoleku andmisest keeldumisele.
31.Kohtus tuleb kontrollida esiteks seda, kas KOV on keeldumisel tegutsenud temale seadusega antud pädevuse piires. Halduskohus leiab, et vastustaja on nõusolekust andmisest keeldumisel realiseerinud KOVle põhiseadusest (PS § 154) ja teistest seadustest (KOKS, MaaPS) tulenevat pädevust. Teisalt tuleb kontrollida, kas kaalutlusreegleid on järgitud.
32.Vaidlusaluses otsuses nr 81 on tuginetud KOKS § 22 lg 2; MaaPS § 49 lg 6, HMS § 56 lg
1.Otsuse põhjendustes on viidatud ka KeÜS § 1 lg 1 ja § 3 lg 1, MaaPS § 13. Vaidlustatud otsuse nr 81 resolutsiooni p.1 on otsustatud: „mitte nõustuda kaebaja kaevandamisloa taotluse alusel koostatud Keskkonnaameti 15.02.2018 maavara kaevandamiseloa eelnõuga, kuna eelhinnangus ja korralduse eelnõus ei ole arvestatud
3-18-1489 kõikide võimalike ning vajalike leevendusmeetmetega kaevandustegevusest tulenevate häiringute minimeerimiseks ja p 2 otsustatud : peale vastavate häiringute ning nende võimalike ja vajalike leevendus- ja/või kompensatsioonimeetmete väljaselgitamist ning arendajapoolset valmisolekut meetmeid mõistlikus ja vajalikus ulatuses rakendada, on vallavolikogu valmis käesoleva otsuse ümber hindama“. Keeldumise põhjusena on otsuses nr 81 välja toodud järgmised argumendid: Täpsustamist vajavad kaevetööde täpsem tehnoloogia, toodangu transpordikorraldus, kaevandamisjärgne rekultiveerimise täpsem lahendus, eksperthinnangu erisuste põhjused, mõjud ja mõjuala ulatus, samuti tuleb läbi viia kaevude inventuur. Tegelikkuses tuleks vältida tolmu levikut väljapoole karjääri ala nii, et lähiümbruse elanikel ei tekiks kaebusi tolmu suhtes..., arvesse ei ole võetud hüdrovasara töötamisest põhjustatud heli tugevust ja selle levikut soodsate ilmastikutingimuste korral. Eelhinnangus tõdetakse, et kumulatiivne mõju maavara kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müra- ja tolmuallikate koosmõjul...pole arvestatud eksperthinnangutes esitatud soovituslike meetmetega, mis leevendaksid kaevandamise mõjusid põhjaveele ja tolmu levikule. Vastustaja on leidnud, et ei ole võimalik ilma häiringute väljaselgitamiseta anda eelnõule ka positiivset arvamust. Hinnangut ei ole antud kaudsetele mõjudele inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile ega varale.
33.Kohtu arvates on KOV-l võimalik loa andjale esitada ka keskkonnahoiu ja sotsiaalseid kaalutlusi. Arvamuse keskkonnamõjude leevendusmeetmete piisavusest kohalike elanike või huvide kaitseks saab esitada KOV ka loataotluse menetluses, kuna siis saavad selgeks leevendusmeetmed, mida kavatseb ette näha loa andja. Loa andjal on kohustus KOV keskkonnahoiu ja sotsiaalseid kaalutlusi arvestada ning tal on võimalik lisada loale täiendavaid tingimusi. KOV antud juhul kaevandamisloa osas ettepanekuid teinud ei ole, vaid on keeldunud nõusoleku andmisest. Vastustaja ei ole oma keskkonnakaalutlusi puudutavaid väiteid põhjendanud muul moel kui, et enne keskkonnariskiga tegevuse lubamist tuleb välja selgitada häiringud: vesi, tolm, müra ja tervis nn negatiivne mõju kogukonnale, põhistamata ka seda, miks loa eelnõus toodud leevendusmeetmed ei ole piisavad.
34.Kohus nõustub kaebajaga, et vallal on MaaPS § 49 lg 6 alusel arvamuse esitamisel kaalutlusruum, kuid HMS § 4 lg 2 kohaselt ei tohi kaalutlusotsust langetada mitte suvaliselt, vaid kaaluda tuleb kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve, sh asjakohaseid poolt ning vastu argumente. Kuna eelnõu avaldamise ja volikogu istungi toimumise vaheline aeg oli lühem kui põhimäärus ette näeb, puudus kaebajal võimalus esitada suuliselt või kirjalikult oma seisukohti vallavolikogu liikmetele. Juhul kui kaebajale oleks tagatud ärakuulamisõigus, oleks kaebaja saanud esitada otsuse eelnõule vähemalt järgmised seisukohad: 1) kaevandamistaotluse alusel kinnistul kehtib detailplaneering, kus on määratud maa sihtotstarbeks 65% mäetööstusmaa ja 35% tootmismaa. Seega on kaebajal õigustatud ootus kaevandamistegevuseks enda kinnistul; 2) Otsuse aluseks olevaid andmeid on põhjendamatult peetud ebapiisavaks ning kartused põhjavee, müra ja tolmu osas on alusetud (vt all ptk-d 2.4.1-2.4.3); 3) mitmed Otsuses toodud väited on eksitavad ja ebaõiged (vt all ptk 2.4.4); 4) Otsuses ettekäändeks toodav valla tegevus seoses täiendavate mõjude hindamise ja mh häiringute uuringu hanke läbiviimisega, mis aprillis-mais 2018 ebaõnnestus ja mida kavandatakse korrata, on õiguslikult problemaatiline (vt all ptk 2.3); 5) kaebaja oleks siiski ise vabatahtlikult nõus kaevandamisloal täiendavate leevendusmeetmete kehtestamisega, sh lisama kaevandamisloa eritingimuste hulka järgmised tingimused: a. kivimi raimamisel ei kasutata hüdrovasarat; b. vajadusel (kohalike elanike kaevude vee alanemisel) asendatakse
3-18-1489 Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisest kuni 1 km kaugusele jäävad olemasolevad kaevud sügavamate, ordoviitsiumi - kambriumi veekihist toituvate kaevudega. Kaevude rajamise ja karjääri tegevusest põhjustatud vee alanemise vahelisel ajal tagab kaeveloa omaja kohalike elanike veevarustuse paakautodega; c. loa omaja teavitab minimaalselt 5 päeva enne paejäätmete purustamist kohalikku omavalitsust planeeritavast tegevusest ja selle kestvusest.
35.Halduskohus nõustub KKA kohtule esitatud seisukohtade ja põhjendustega käesoleva otsuse p-s 13 ega korda neid.
36.Kahtlemata kaasnevad igasuguse kaevandamisega negatiivsed mõjud, kuid neid tuleb hinnata koosmõjus teiste asjassepuutuvate asjaoludega, sh ka kaebaja ärihuviga. Arvestamata ei saa jätta KKA eelnõus ette nähtud leevendusmeetmeid. KOV peab otsuses välja tooma asjaolud kuidas kavandatav tegevus tooks kaasa rasked tagajärjed kohaliku kogukonna heaolule, neid tuleb ka põhistada ja vastustaja seisukohad peavad olema tõendatud.
37.Kohus leiab, et kaevandamine tagab Ida-Viru maakonna sh Lüganuse valla sotsiaalmajandusliku stabiilsuse ja riigi maavarade heaperemeheliku kasutuse. Vald on vaidlusalust otsust tehes selgitanud enne keskkonnariskiga tegevuse lubamist välja häiringud: vesi, tolm, müra ja tervis. Paraku on kõik need vastustaja seisukohad tõendamata, neid pole otsuses isegi põhistatud. Samuti puudub otsuses viide otsuse aluseks olevatele dokumentidele nn otsuse lisadele, millele on KOV oma arvamuse andmisel tuginenud. Vastustaja pole oma seisukohti sidunud KKA arvamuses tuvastatuga, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju juhul, kui kaevandamine toimub kaevandamisloa taotluses kirjeldatud viisil; lisaks tehakse ennetavat veeseiret (eelnõu p 2.1); KKA on seadnud rida täiendavaid tingimusi ehk leevendusmeetmeid, mis KKA hinnangul on piisavad keskkonnahäiringu leevendamiseks ja vältimiseks (eelnõu p 3.2.9.13.2.9.8), mistõttu pole mõistetav, miks KOV ei nõustu seal antud hinnangutega. Halduskohus leiab, et vallavolikogu otsus pole kohtulikult kontrollitav. Vastavat põhistust pole esitatud ka kohtumenetluses. KeÜS ega ka MaaPS ei pane kaevandamisloa andjale kohustust küsida kohalikult omavalitsuse üksuselt korduvalt arvamust kaevandamisloa andmiseks. Seega tulebki vaidlustatud otsust nr 81 käsitleda vastustaja lõpliku seisukohana, mis välistab ilma Vabariigi Valitsuse nõusolekuta kaevandamisloa andmise. MaaPS § 49 lg 6 kohaselt tuleb aga kohaliku omavalitsuse üksusel anda oma seisukoht kahe kuu jooksul. Seega ei ole selliselt antud otsus nr 81 kooskõlas MaaPS § 49 lg 6.
38.Vastustaja ei ole kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, palju kohalikke elanikke on üldse kaevandamise vastu ja kas vastasseis püsib ka pärast leevendusmeetmete loa eelnõus ettenägemist. Seda tulnuks selgitada juba haldusmenetluses. Piiratud hulga kohalike elanike huvi ei pruugi olla käsitletav avaliku huvina, vaid erahuvina, mida tuleb samuti arvestada, kuid siis ei saa esitada väidet avalike huvide kaalumisest. Väljaselgitatud ega kaalutud pole üldse omavalitsusüksusele laiemalt kaasnevat kasu (töökohad, ettevõtlus, kaevandamistasud jm). Seega on ilmne, et kui olulised asjaolud on välja selgitamata ja kaalumata, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas kaalutlusotsus on sisuliselt õiguspärane. Kohus ei saa teha kaalutlusotsust kohaliku omavalitsuse eest. Õige on ka kaebaja väide menetlusse kaasamise nõude (HMS § 40 lg 2) rikkumisest. Kuigi KOV sooritab menetlustoimingu kaevandamisloa menetluses, kuhu loa taotleja on kaasatud, ei tähenda see seda, et menetlustoimingu eelselt ei peaks KOV puudutatud isikut ära kuulama. Just menetlusse kaasamine saab aidata KOV-l välja selgitada asjas tähtsust omavad huvid ja selle, kuidas KOV ja kohalike elanike jaoks probleemseid küsimusi lahendada (nt kas loa eelnõus pakutud leevendusmeetmeid saaks täiendada vms). Olukorras, kus KOV teeb keeldumise kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostamata ning viitab kohtus, et arendaja peaks selles menetlusfaasis asuma elanikega läbirääkimisi pidama, ei täida KOV oma rolli
3-18-1489 kohaliku elu korraldajana. Keeldumine (nõusoleku mitteandmine) tuleb tunnistada õigusvastaseks (HKMS § 5 lg 1 p 6) ja kohustada vastustajat nõusoleku andmist uuesti otsustama (HKMS § 5 lg 1 p 2), selle sisu osas konkreetset ettekirjutust tegemata, kuna tegemist on kaalutlusotsusega.
39.Kohus ei pea vajalikuks käsitleda muid poolte väiteid ja põhjendusi. Kaebuse rahuldamisel on kaebaja palunud kohtul kooskõlas HKMS § 38 lõikega 6 ja § 168 lõikega 1 määrata 1 kuuline tähtaeg otsuse täitmiseks. Kohus määrab kohustamisnõude täitmiseks 2 kuud, kuna volikogu ei käi koos igapäevaselt ning vastustaja peab tegema täiendavaid menetlustoiminguid.
40.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja menetluskulud jäävad selle sätte alusel tema enda kanda. Kulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada kulude nimekiri ja kuludokumendid, ilma milleta kulusid välja ei mõisteta (HKMS§ 109 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja on nõutud dokumendid esitanud ja taotleb vastustajalt menetluskulu (õigusabikulu, riigilõiv) väljamõistmist summas 10527.67 eurot. Tasutud riigilõiv summas 15 eurot tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kohus arvestades haldusasja vähest mahtu ja keerukust, sh korduva seisukoha esitamiseks vajaduse puudumist, peab vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 4000 eurot, mis tuleb vastustajalt välja mõista. Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 4015 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.