EMG Karjäärid OÜ kaebus Otepää Vallavolikogu 17.12.2020.a otsuse nr 1-3/64 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Otepää valla kohustamiseks vaadata kaebaja keskkonnaloa taotlus arvamuse andmiseks uuesti läbi
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – EMG Karjäärid OÜ, esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann Vastustaja – Otepää vald, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, esindaja Evelyn Jallai
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tuvastada Otepää Vallavolikogu 17.12.2020.a otsuse nr 1-3/64 õigusvastasus. Kohustada vastustajat uuesti esitama arvamus kaebaja keskkonnaloa taotlusele maavara kaevandamiseks Otepää vallas Neeruti külas kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.Jätta menetluskulud vastustaja kanda.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3515 eurot.
4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 18.03.2022. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Menetlusosalisel (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 37).
ASJAOLUD
1.EMG Karjäärid OÜ (edaspidi kaebaja) esitas 26.06.2020 Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse (II kd tl 16-39) Otepää vallas Neeruti külas maavara kaevandamiseks (Neeruti
liivakarjäär). Taotlus registreeriti Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis numbriga T/KL-1004236 (number esineb ka kujul T-KL/1004236) ning menetlus numbriga M-1104771 (väljatrükk infosüsteemist II kd tl 134). Taotletava mäeeraldise ala hõlmab Neeruti kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 10 ja täiteliiva plokki 11 (kaart I kd tl 16). Taotletav ala asub riigi omandis olevatel kinnisasjadel: katastriüksusel nimega Neeruti karjäär, katastritunnus 58202:003:0010, sihtotstarve mäetööstusmaa ja osaliselt katastriüksusel nimega Kruusamaa, katastritunnus 58202:003:0003, sihtotstarve maatulundusmaa (I kd tl 20). Neeruti maardla (kogupindala 15,97 ha) on kantud Maa-ameti maardlate kaardirakendusele2.
2.Keskkonnaamet teavitas 03.08.2020.a kirjaga (I kd tl 81) kaebajat ja vastustajat maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest. Vastav teade avaldati 04.08.2020 ka väljaandes Ametlikud Teadaanded.
3.Kaebaja esitas 04.08.2020 keskkonnaameti palvel täiendatud taotluse (I kd tl 9-80), see registreeriti keskkonnaotsuste infosüsteemis menetluse M-110477 raames numbriga T/KL1004609 (esineb ka number T-KL/1004236-2).
4.Keskkonnaamet edastas 06.08.2020.a kirjaga (I kd tl 147) Otepää vallale päringu arvamuse avaldamiseks seoses maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega Neeruti liivakajääri mäeeraldisel. Kirjale oli lisatud keskkonnaloa taotlus number T/KL-1004609 (otsuse punkt 3).
5.Otepää Vallavalitsus ei nõustunud 01.10.2020.a arvamuses nr 6-7/1651-1 (II kd tl 1) keskkonnaloa andmisega, sest see kahjustab kohalikke huve. Keskkonnaloa andmine on vastuolus Palupera valla üldplaneeringuga. Mäeeraldise teeninduspiirkonnas on tagatud varustuskindlus ning keskkonnaloa andmine on vastuolus riigi huvidega.
6.Keskkonnaamet küsis 07.10.2020.a kirjaga (II kd tl 2) kaebajalt seisukohta taotluse menetluse jätkamise osas. Kirjale oli lisatud Otepää Vallavalitsuse arvamus (otsuse punkt 5) ja Neeruti küla elanike seisukohad (II kd tl 7-8). Kaebaja esitas arvamuse nii valla kui kohalike elanike seisukohtadele ja taotles 28.10.2020.a vastuskirjas (I kd tl 83-84) keskkonnaloa taotluse menetluse jätkamist.
7.Keskkonnaamet palus 06.11.2020.a kirjaga (II kd tl 12) Otepää Vallavalitsust veelkord tutvuda saadetud dokumentidega, täpsustada valla seisukohta (soovitavalt Otepää Vallavolikogu otsusena) ja esitada kohaliku omavalitsuse kirjalik arvamus maavara kaevandamise keskkonnaloa kohta. Kirjale oli lisatud kaebaja 28.10.2020.a vastuskiri ja keskkonnaloa taotlus nr T/KL-1004236 (otsuse punkt 1).
8.Kaebaja esitas 06.11.2020 Otepää Vallavalitsusele vaide (I kd tl 86), milles palus tühistada Otepää Vallavalitsuse 01.10.2020.a arvamuse ja teha uus otsus. Otepää Vallavalitsus lahendas kaebaja vaide 16.11.2020.a otsusega (I kd tl 88). Vastustaja selgitas, et menetlustoimingu tühistamine ei ole võimalik, kuid rahuldas kaebaja taotluse uue arvamuse andmiseks: vallavalitsus esitab materjalid otsuse tegemiseks Otepää Vallavolikogule, kes annab 17.12.2020.a istungil keskkonnaloa taotluse kohta uue arvamuse.
9.Otepää Vallavolikogu ei nõustunud 17.12.2020.a otsusega nr 1-3/64 (edaspidi vaidlustatud otsus, I kd tl 96-97) kaebajale maavara kaevandamise keskkonnaloa andmisega Neeruti liivakarjääri mäeeraldisel. Otsuse põhjendused on järgmised.
Keskkonnaloa väljastamine kahjustab kohalikke huve, kuna see on vastuolus Palupera valla üldplaneeringuga (edaspidi üldplaneering). See kehtestati Palupera Vallavolikogu 20.12.2011.a otsusega nr 1-1/25 ja on hilisematel ülevaatamistel jäänud kehtima. Tegemist on kehtiva haldusaktiga, mis on vastustajale siduv. Vastavalt üldplaneeringu maakasutusplaanile on võimalik kasutada maavara kaevandamiseks Neeruti karjääri katastriüksust (mäetööstusmaa), aga mitte Kruusamaa katastriüksust (põllu- ja metsamajandusmaa). Üldplaneeringu seletuskirja punkt 2.14 välistab Kruusamaa katastriüksuse kasutusele võtmise mäetööstusmaana. Puudub piisav teave võimaliku negatiivse mõju kohta kohalikule veerežiimile. Läbi tuleks viia hüdrogeoloogiline analüüs ning koostada detailne seireplaan ja leevendavad meetmed. Lähim majapidamine asub karjääri piirist 25 m kaugusel. Kohalikud elanikud on väljendanud muret kaevuvee taseme pärast. Oluline on hinnata karjääriga kaasnevaid keskkonnamõjusid (müra, tolm, pinnasesaaste, õhusaaste) ning karjääri võimaliku laiendamisega seoses. Mäeeraldise teeninduspiirkonnas on tagatud varustuskindlus, seega on keskkonnaloa andmine vastuolus ka riigi huvidega. 01.07.2018.a seisuga leidis Keskkonnaamet, et ehituskruusa ja ehitusliiva varustuskindlus on tagatud aastakümneteks. Vastustajale ei tulene nõusoleku andmise kohustust sellest, et vastustaja varem kooskõlastas aktiivse tarbevaru kinnitamise ja tööde tegemise tee kaitsevööndis. Viide maakatastriseaduse § 182 lõikele 4 ei ole kohane, sest kaevandamisluba ei ole välja antud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja esitas 14.01.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd tl 1-5) ja 21.01.2022 täiendava seisukoha (II kd tl 116-119). Kaebaja nõudis Otepää Vallavolikogu 17.12.2020.a otsuse nr 1-3/64 õigusvastasuse tuvastamist ja Otepää Vallavolikogu kohustamist kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest uuesti otsustama arvamuse andmise kaebaja 26.06.2020.a keskkonnaloa taotlusele.
10.1.Vaidlustatud otsust ei saa põhjendada üksnes asjaoluga, et üldplaneeringus on Kruusamaa katastriüksuse maakasutuse juhtotstarve põllu- ja metsamajandusmaa. Maakatastriseaduse § 182 lg 4 reguleerib katastriüksuse sihtotstarbe muutmist kaevandamisloa andmise korral. Seadusandja ei ole andnud kohalikule omavalitsusele absoluutset õigust blokeerida kaevandamisloa andmine alati, kui olemasolev maakasutuse juhtotstarve ei vasta tulevikus kavandatavale tegevusele. Vastustajal tuli selgitada, kas ja kuidas kaebaja kavandatav tegevus üldplaneeringuga seatud eesmärkide saavutamist sisuliselt takistab. Vaidlustatud otsuses seda tehtud ei ole. Maakasutuse juhtostarve annab üksnes piirkonna maakasutuse põhisuuna. Üldplaneeringu seletuskirjast tuleneb, et 2011. aastal ei olnud uute karjääride rajamine või vanade taasavamine varustuskindluse aspektist otstarbekas. See ei välista Kruusamaa kinnisasja juhtotstarbe muutmist praegu. Üldplaneeringu seletuskirjas esitatud mäetööstusmaa arendamise üldpõhimõtted ja tingimused on Neeruti liivakarjääri puhul täidetud. Varustuskindluse üle otsustab Keskkonnaamet. Üldplaneeringus sätestatud suunis – keelata uute kaevanduste avamine – ei saa hõlmata olemasolevat karjääri. Nii Kruusamaa kui Neeruti karjääri katastriüksuste näol on tegemist mäeeraldistega, mis olid varem kaevandamislubadega kaetud, kaevandamisload olid kaotanud kehtivuse ja alad korrastamata. Tegemist ei ole uue karjääri avamisega, vaid olemasoleva karjääriga, mille varu on lõpuni ammendamata.
Ülaltoodu tähendab, et vastustaja on tuginenud asjakohatutele ja sobimatutele kaalutlustele, mis on toonud kaasa ebaõige ja õigusvastase toimingu tegemise.
10.2.Vastustaja väited vajaduse kohta hinnata karjääriga kaasnevaid keskkonnamõjusid on hüpoteetilised, ebamäärased ja põhjendamata. Kaebaja on taotluses nõuetekohaselt selgitanud võimalikke keskkonnamõjusid ja esitanud teabe keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks. Liiva kaevandamisega olulist negatiivset keskkonnamõju ei esine. Liiva kaevandamisel on põhilisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastiku visuaalne muutumine. Kõiki eelnimetatud küsimusi on taotluses põhjalikult käsitletud. Eraldi on taotluses selgitatud liiva kaevandamise mõju põhjavee režiimile ja seda, et planeeritav kaevandamine ei alanda ümbruskonna pinnavee taset ega oma negatiivset mõju vee kvaliteedile. Kaebaja selgitas võimalikke keskkonnamõjusid ka 28.10.2020 kirjas (I kd tl 8384). Täiendavad selgitused hõlmasid (i) mäeeraldise piiri, (ii) kinnisvara hinna küsimust, (iii) kaevandamist pinnavee tasemest allpool ning võimalikke ohtusid kaevuvee taseme languseks, (iv) kohalikku veekogu ning (v) teede olukorda. Kaebaja on kõiki võimalikke keskkonnamõjusid põhjalikult hinnanud ja selgitanud. Otsuses puuduvad põhjendused, miks olemasolevad selgitused kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta ei ole piisavad või millisel põhjusel peab vastustaja vajalikuks täiendavate uuringute läbiviimist enne kooskõlastuse andmist. Otsusest ei ole äratuntav, et kaevandamisloa väljastamine võiks mõjutada valla elanike elutegevust või omaks keskkonnamõju viisil, mida võiks pidada kohaliku omavalitsuse õiguste rikkumiseks. Sellega on vastustaja rikkunud põhjendamiskohustust. Vajaduse korral oli võimalik kaebajalt küsida täpsemaid andmeid. Keskkonnaamet oleks edasises menetluses teinud otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise kohta.
10.3.Küsimus maavara varu suurusest Otepää valla olemasolevates karjäärides ja uute karjääride avamise või vanade taasavamise otstarbekusest on Keskkonnaameti pädevuses. Sellele asjaolule tuginemine vaidlustatud otsuses on asjakohatu ja sobimatu kaalutlus. Üldplaneering on tänaseks 10 aastat vana ning olukord varustuskindluse osas on muutunud. Arvestades, et Maanteeamet avaldas 07.11.2017 teate, millega kutsus üles esitama uuringuloa taotlusi endistele ja ammendamata karjääridele, s.h vaidlusalusele karjäärile, on riigi soov olnud olemasolevate karjääride taasavamine.
10.4.Vastustaja on käitunud Neeruti liivakarjääri kasutuselevõtu menetluses vastuoluliselt ja ei ole arvestanud kaebaja huvidega. Enne vaidlustatud otsuse tegemist vastustaja kaevandamise vastuolu üldplaneeringuga näinud ei ole. Vastustaja kooskõlastas 02.03.2020.a korraldusega nr 2-3/117 (I kd tl 7) vaidlusalustel katastriüksustel aktiivse tarbevaru kinnitamise ja kaevandamise vastustaja omandis oleva tee kaitsevööndis. Vastustaja andis kooskõlastused geoloogilise uuringu menetluses ja ei avaldanud seisukohta, et kaevandamine ei osutu tulevikus tõenäoliselt võimalikuks. Tegemist on vastuolulise halduspraktikaga, mis kahandab vastustaja kaalutlusõigust lõppotsuse tegemisel. Vastustaja ei ole tasakaalustatult kaalunud kaevandamisloa adressaadi erahuve ja nendega seotud regionaalseid ja kohalikke huve. Vastustaja oleks saanud anda kooskõlastuse lisatingimustega, s.h sellega, et kaevandamine on võimalik pärast maa sihtotstarbe muutmist. Kui vastustajale on teada asjaolud, mis tingivad keskkonnamõju hindamise vajaduse, saanuks ka need põhjendused ja lisatingimuse esitada. Praktikas on tavapärane, et kaevandamisloa menetluse käigus kaardistatakse mäetöödega seonduvad murekohad ning teostatakse vajadusel täiendavad uuringud. Vastustaja ei ole isegi kaalunud lisatingimuste seadmist ja andnud kohe keelduva arvamuse. Otsus on seega kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne.
10.5.Kaebus on lubatav. Kohtupraktika põhjal on vaidlustatud otsus halduskohtus eraldi
vaidlustatav. Vaidlustatud otsus on kaebajale takistuseks kaevandamisloa saamisel. Kaebaja ei ole pärast 26.06.2020 esitanud uut keskkonnaloa esmataotlust. Vastustaja tegi vaidlustatud otsuse 26.06.2020.a taotluse kohta. Kaebaja korrigeeris taotlust 04.08.2020 Keskkonnaameti palvel, sellega ei alanud uue kaevandamisloa menetlus. Tegemist on formaalsete täiendustega, mis ei oleks vastustaja seisukohti muutnud.
11.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata (I kd tl 142-145, II kd tl 127-130).
11.1.Kaebus ei ole lubatav. Kaebusest ei nähtu, missugune on kaebaja põhjendatud huvi vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning missugusest normist tuleneb kaebaja õigus nõuda vastustaja kohustamist otsustada uuesti arvamuse andmine. Kaebaja ei ole selgitanud, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik ega ole ära näidanud oma kaitstavaid õigusi. Kaebaja põhjendatud huvi ja õiguste rikkumise selgitamine on seda olulisem, et kaebajal ei ole õigust nõuda maavara kui rahvusliku rikkuse kasutamist oma ettevõtluse huvides ega õigustatud ootust kaevandamisluba saada. Kaebus on esitatud kehtivuse kaotanud kaevandamisloa taotluse kohta. Kaebaja esitas Keskkonnaametile kaks erinevat taotlust (26.06.2020 ja 04.08.2020). Vastustaja on avaldanud oma seisukoha kõigepealt 04.08.2020.a taotluse kohta, seejärel 26.06.2020.a taotluse kohta. Kaebus on esitatud vaid 26.06.2020.a taotluse kohta. Tegemist on erinevate taotlustega, millest hilisem tunnistab eelmise kehtetuks. Vastasel juhul menetleks Keskkonnaamet samaaegselt ühe ja sama isiku kahte erinevat taotlust sama mäeeraldise suhtes. Tähtis ei ole see, et taotlust on menetluse käigus võimalik muuta või et selline muutmine on tavapärane. Kuna 26.06.2020.a taotlus on kehtivuse kaotanud, siis ei aita kaebuse rahuldamine kaebaja õiguste kaitsmisele kaasa. Keskkonnaamet saab teha otsuse vaid 04.08.2020.a taotluse osas.
11.2.Vastustaja kordas vaidlustatud otsuse põhjendusi üldplaneeringust tuleneva keelu kohta. Vastustaja lisas, et üldplaneeringu seletuskirja punkt 2.14 keelab maavara kaevandamise ka Neeruti karjääri katastriüksusel, kuna viidatud punktis on öeldud, et kaevandamine on lubatud ainult Miti külas Palupera karjääri laiendusena Kasemäe maaüksusel. Üldplaneeringu seletuskirja p-s 2.14 on silmas peetud kaevandusalasid, mis tegutsesid üldplaneeringu kehtestamise ajal 2011. aastal. Neeruti mäeeraldis ei olnud 2011. aastal tegutsev kaevandusala ja sellel puudus kaevandamisluba. Seega ei ole Neeruti mäeeraldise puhul üldplaneeringu üldpõhimõtted ja tingimused täidetud. Kaevandamise vastuolu korral üldplaneeringuga ei saa kaevandamisega alustada enne üldplaneeringu muutmist ning kaevandamise lubamine seal, kus kehtiv üldplaneering seda otsesõnu keelab, on käsitatav üldplaneeringu olulise või ulatusliku muutmisena. Kaevandamisloa väljastamise puhul ei peaks üldplaneeringu muutmine olema lihtsam võrreldes olukorraga, kus üldplaneeringut muudetakse detailplaneeringuga. Kaebaja ei ole näidanud, milline on õiguspärane ja ülekaalukas erahuvi, mis tingiks üldplaneeringu muutmise.
11.3.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud otsuse kui menetlustoimingu suhtes kehtivad haldusaktiga sarnased põhjendamisnõuded.
11.4.Vastustajal on õigus arvestada kaevandamisloa suhtes seisukoha andmisel vajadusega tagada vallas joogivee kvaliteet. Vaidlustatud otsuses märkis vastustaja, et enne kaevandamist tuleb läbi viia hüdrogeoloogiline analüüs. Kuna kaebaja ei ole sellist analüüsi läbi viinud, ei ole kaebaja kõrvaldanud vastustaja muret veerežiimi pärast. Seda ei ole tehtud ka kaebuses esitatud väidetega. Vastustajale ei saa ette heita põhjendamispuudusi. Kaebaja peab kaebuses ümber lükkama vastustaja osundatud probleemi. Seda, kas kaevandamisega kaasnev keskkonnahäiring on ülenormatiivne või mitte, peab kindlaks tegema hüdrogeoloogiline analüüs. Vastustajal on
õigus keelduda kaevandamisloa suhtes nõusoleku andmisest põhjusel, et kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju joogiveele ei ole piisaval määral hinnatud. Kaebaja ja Keskkonnaameti ülesanne on algatada keskkonnamõju hindamine või koostada keskkonnamõju eelhinnang, milles vastustaja osundatud probleem lahendatakse.
11.5.Otepää valla territooriumil toimuv kaevandamine on vahetult seotud maakasutuse sihtotstarbe määramise ja valla ruumilise planeerimise ehk kohaliku elu küsimusega. Seetõttu on vastustajal õigus viidata sellele, et kaevandamiseks puudub vajadus riikliku huvi puudumise tõttu. Kaebaja ei ole põhistanud väidet, et varustuskindluse olukord on muutunud.
11.6.Vastustaja varasem tegevus ei piira vastustaja õigust keelduda kaevandamisloa kooskõlastamisest. Kooskõlastuse tingimuslik andmine ei olnud võimalik, kuna üldplaneering keelab kaevandamise Neeruti mäeeraldisel.
12.Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet esitas kohtu palutud selgitused ja seisukohad kaebusele (I kd tl 129-131, II kd tl 112-114).
12.1.Keskkonnaamet ei nõustu vastustajaga, et kaebus on esitatud kehtivuse kaotanud kaevandamisloa taotluse kohta. Kaebaja esitas 26.06.2020 kaevandamisloa taotluse nr T/KL1004236 (otsuse punkt 1) ning 04.08.2020 täiendatud kaevandamisloa taotluse nr T/KL1004609 (otsuse punkt 3). Esialgset taotlust täiendati sellega, et lisati rida „Kehtivus aastates – 10 aastat“ (taotluse lk 3) ning taotluse lisades 1 ja 3 parandati koordinaate ja lisad allkirjastati uuesti. Muudatustest tulenevalt allkirjastati täiendatud kaevandamisloa taotlus tervikuna uuesti. Kaebuse lisana 2 on kohtule esitatud täiendatud taotlus. Keskkonnaamet menetleb 26.06.2020.a taotlust, mida kaebaja täpsustas 04.08.2020. Kaevandamisloa menetlus on üks ja seesama. Vastustajale on erinevatel aegadel edastatud mõlemad taotluse versioonid. Taotluse muudatused ei saanud tingida teistsuguse otsuse tegemist, s.h oli nii algses kui täiendatud taotluses näidatud kaevandamisloa kehtivusaeg kuni 01.10.2030.
12.2.Keskkonnaamet peab kaebaja kavandatava tegevuse puhul andma eelhinnangu, kas maavara kaevandamisel on oluline keskkonnamõju. Keskkonnaamet annab selle pärast kohaliku omavalitsuse nõusoleku saamist. Põhjendatud ei ole teha eelhinnangut või keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust, kui ei ole kindlust kaevandamisloa menetluse jätkamise osas.
12.3.Keskkonnaamet nõustub kaebajaga, et vastustajal tulnuks selgitada, kuidas kavandatav tegevus üldplaneeringuga seatud eesmärkide saavutamist takistab. Vastuolu üldplaneeringuga ei ole kaevandamisloa andmisest keeldumise alus. Neeruti karjääri katastriüksus on üldplaneeringu järgi ette nähtud maavara kaevandamiseks. Seda katastriüksust ei puuduta seletuskirja punkt 2.14, mis käsitleb uute karjääride kavandamist. Neeruti karjääri katastriüksusel on paiknenud tegutsev karjäär, mida praeguseni ei ole korrastatuks tunnistatud. Vastustaja väide, et üldplaneeringu kaardil mäetööstusmaana tähistatud ala on seletuskirja põhjal keelatud mäetööstusmaana kasutada, sisaldab ilmset vastuolu.
12.4.Seadus näeb ette, et kohalikule omavalitsusele edastatakse arvamuse andmiseks kaevandamisloa taotlus ning selle põhjal peab omavalitsus kahe kuu jooksul kujundama oma arvamuse. Seega ei ole asjakohane vastustaja seisukoht, et tal puudub arvamuse andmiseks piisav teave. Arvamuse esitamine ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti.
12.5.Vaidlustatud otsuses ei ole vastustaja väitnud, et kavandatava tegevusega kaasneb ülenormatiivne keskkonnahäiring. Kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnahäiringute
hindamine on Keskkonnaameti ülesanne kaevandamisloa andmise menetluses ning keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamine on keskkonnaloa andmisest keeldumise alus. Kohaliku omavalitsuse üksus saab ka pärast nõusoleku andmist esitada täiendavaid seisukohti, kuid Keskkonnaameti kaalutlustele vastuväidete esitamisel tuleb seda põhistada.
12.6.Varustuskindlus on riigielu küsimus, mille otsustamine ei ole vastustaja pädevuses. Vastustajal ei ole sellise hinnangu andmiseks piisavat ülevaadet. Otstarbekas ja keskkonda säästev on jätkata avatud karjääris kaevandamist maavara ammendumiseni.
KOHTU SEISUKOHT
Kaebuse lubatavus
13.Kohus võttis kaebuse menetlusse nõuetes tuvastada Otepää Vallavolikogu 17.12.2020.a otsuse nr 1-3/64 õigusvastasus ja kohustada Otepää Vallavolikogu arvamuse andmiseks uuesti läbi vaatama kaebaja 26.06.2020.a keskkonnaloa taotlus (I kd tl 124-125). Kohus täpsustab, et kohustamisnõude saab esitada ja lahendada vastustaja ehk Otepää valla, mitte vallavolikogu suhtes. Vastustaja märkis vastuses kaebusele, et kaebus on õigesti menetlusse võetud, kuid asus seejärel seisukohale, et kaebus pole lubatav. Kuna vastustaja hinnangul on kaebus õigesti menetlusse võetud ja vastustaja ei ole viidanud kohtupoolsetele rikkumistele menetluse läbiviimisel, ei käsitle kohus vastustaja seisukohti halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 90 lg 1 kohase vastuväitena kohtu tegevusele. Kohus vastab vastustaja väidetele kaebuse lubatavuse osas.
14.Kohtu hinnangul on kaebaja piisavalt välja toonud oma subjektiivsete õiguste riive ning huvi tuvastamiskaebuse esitamisel. Maapõueseaduse (MaaPS) § 55 lg 2 p 11 alusel keeldub Keskkonnaamet kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole sellega nõus. Alternatiiviks on võimalus taotleda MaaPS § 55 lg 4 järgi loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt, kuid seda võimalust on Keskkonnaamet praeguse loamenetluse puhul pigem eitanud (I kd tl 98). See tähendab, et vastustaja keeldumine on oma siduva iseloomu tõttu HKMS § 45 lg 3 alusel iseseisvalt vaidlustatav. Kaebaja on kaebuses selgitanud oma subjektiivsete õiguste riivet (HKMS § 44 lg 1). Kaebajal on vaidlustatud menetlustoiminguga otsene ja isiklik puutumus, sest Keskkonnaamet menetleb kaebaja esitatud kaevandamisloa taotlust. Nõusoleku andmisest keeldumisel on kaebaja õigusi, mille hulka kuulub vastustaja viidatud ettevõtlusvabadus, riivav tagajärg. Kui kohus tuvastab vaidlustatud otsuse õigusvastasuse, siis aitab see kaebaja positsiooni parandada.
15.Kaebust ei muuda lubamatuks see, et kaebaja ei ole välja toonud kohustamisnõude rahuldamist võimaldavaid õigusnorme. Kohus selgitab, et selliseks normiks on riigivastutuse seaduse § 6 lg 1: isik võib nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. MaaPS § 49 lg 6 sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse anda kaevandamisloa taotluse kohta arvamus. Seda, miks toiming puudutab kaebaja õigusi, käsitles kohus eespool. Riigikohus on selgitanud, et kooskõlastuse õigusvastasuse tuvastamise tagajärjeks ei ole kooskõlastatuks lugemine, vaid asi tuleb saata uueks kooskõlastamiseks (Riigikohtu lahend 3-3-1-82-14, p 26). Kohtupraktika sarnaste tuvastamis- ja kohustamisnõuete menetlemiseks on välja kujunenud nii kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmisel geoloogilise uuringuloa taotlemiseks (kohtuasjad 319-1041, 3-18-1469, 3-16-2582 jt) kui kaevandamisloa taotlemiseks (kohtuasjad 3-18-1489, 317-796, 3-15-2691 jt).
16.Vastustaja väitel on kaebus esitatud kehtivuse kaotanud kaevandamisloa taotluse kohta, kuna kaebaja on esitanud kaks kaevandamisloa taotlust, millest viimasena esitatu tühistab esimese. Kohus vastustajaga ei nõustu. Haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaselt algab haldusmenetlus taotluse esitamisega (HMS § 14 lg 1, ka MaaPS § 49 lg 1). Taotlus on isiku tahteavaldus, mis on suunatud sellele, et haldusorgan midagi teeks: sooritaks toimingu või annaks haldusakti3. HMS § 15 lg 1 järgi on haldusorgan kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest. Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan HMS § 15 lg 2 kohaselt tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
17.Praegusel juhul esitas kaebaja 26.06.2020 Keskkonnaametile taotluse kaevandamisloa saamiseks. Kaebaja esitas Keskkonnaameti nõudmisel 04.08.2020 täiendatud (muudetud) taotluse, mille Keskkonnaamet tunnistas esitatud nõuetele vastavaks ja võttis menetlusse (I kd tl 81). Haldusmenetlust reguleerivad õigusaktid ei näe ette, et taotluse muutmine või parandamine või täiendavate dokumentide esitamine tühistab algselt esitatud taotluse. Vastupidi, HMS § 15 lg 3 sätestab, et kui taotluses esinenud puudus kõrvaldatakse, loetakse taotlus esitatuks tähtaegselt ehk algsel esitamise ajal. Keskkonnaamet menetleb kaebaja 26.06.2020 esitatud taotlust, mis praegu kehtib 04.08.2020.a redaktsioonis. Keskkonnaamet selgitas, et algse ja täiendatud taotluse erinevused on vähesed ja ei saanud mõjutada vastustaja arvamuse andmist. Kohus nõustub selle seisukohaga. Vastustajale on otsuse punktides 4-9 kirjeldatud menetluse käigus edastatud mõlemad taotluse versioonid. Otsuse punktides 5 ja 9 nimetatud vastustaja arvamused tuginevad praktiliselt samadele põhjendustele ning kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kohtueelselt isegi märganud dokumentides erinevusi. Kaebuse lahendamine
18.MaaPS § 49 lg 6 järgi saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. MaaPS § 55 lg 2 p 11 järgi keeldub Keskkonnaamet kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Vaidlustatud otsusega ei nõustunud Otepää Vallavolikogu keskkonnaloa andmisega Neeruti liivakarjääri mäeeraldisel. Vaidlus on eelkõige selle üle, kas vastustaja tugines nõusoleku andmisest keeldumisel asjakohastele kaalutlustele ning teostas õiguspäraselt kaalutlusõigust ja põhjendamiskohustust.
19.Riigikohus on selgitanud, et nõusoleku andmise otsustamisel teostab kohalik omavalitsus oma põhiseaduslikku enesekorraldusõigust ning lähtub seejuures omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualased ja sotsiaalseid argumente (Riigikohtu lahend 3-3-1-37-15, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohalik omavalitsus ei ole nõusoleku andmisel jäigalt seotud MaaPS §-s 55 sätestatud kaevandamisloa andmisest keeldumise alustega. Nimetatud paragrahv puudutab loa andja võimalust loa andmisest keelduda, mitte kohaliku omavalitsuse kooskõlastust (Riigikohtu 09.10.2019.a otsus asjas 3-17-796, p 10). Kooskõlastuse andmisel on kohalikul omavalitsusel lai kaalumisruum, millesse kohus saab
N. Parrest jt. Haldusmenetluse käsiraamat, lk 127
sekkuda eelkõige juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses (Riigikohtu lahend 33-1-37-15, p 20). See tähendab, et ka taolise menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest, sh proportsionaalsus ja kaalutlusvigade puudumine (Riigikohtu lahend 3-3-1-15-14, p 19). Seejuures ei pea menetlustoimingu põhjendused küll tingimata vastama haldusakti põhjendustele esitatavatele nõuetele, kuid need peavad siiski olema küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks (Riigikohtu lahend 3-3-1-82-14, p 20). Arvestades kohalikule omavalitsusele maapõueseadusega tagatud ulatuslikku võimalust kaevandamisloa andmist mõjutada, esitab see kõrgemad nõudmised ka nõusoleku andmisele, iseäranis nõusoleku andmisest keeldumisele.
20.Vastustaja tugineb vaidlustatud otsuses ja kohtus järgmisele: - Kruusamaa katastriüksuse kasutusele võtmise maavara kaevandamiseks välistab üldplaneeringu järgne juhtotstarve põllu- ja metsamajandusmaa; - Neeruti karjääri katastriüksusel maavara kaevandamise välistab üldplaneeringu seletuskirja punkt 2.14, mille kohaselt täiendavat mäetööstusmaad ja uusi kaevandusalasid ei kavandata. Neeruti mäeeraldis ei olnud 2011. aastal s.o üldplaneeringu kehtestamise ajal tegutsev kaevandusala ja sellel puudus kaevandamisluba; - puudub piisav teave võimaliku negatiivse mõju kohta veerežiimile, läbi tuleks viia hüdrogeoloogiline analüüs ja hinnata karjääriga kaasnevaid keskkonnamõjusid (müra, tolm, pinnasesaaste, õhusaaste); - mäeeraldise piirkonnas on tagatud varustuskindlus, seega on keskkonnaloa andmine vastuolus riigi huvidega. Vastuolu Palupera valla üldplaneeringuga
21.Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik kaevandamisloa menetluses nõusoleku andmisest keeldumisel tugineda argumendile, et kaevandamine oleks vastuolus kehtiva planeeringuga (Riigikohtu 26.05.2020 otsus nr 5-20-2, p 34). Kuid vastuolu esinemine kehtiva üldplaneeringuga peab olema asjakohaselt põhjendatud.
22.Menetlusosalised kasutavad mõisteid „katastriüksuse juhtotstarve“ ja „katastriüksuse maakasutuse juhtotstarve“. See on ebakorrektne ja võib olla üheks põhjuseks sellele, et vastustaja põhjendused vaidlustatud otsusele ei ole asjakohased. Planeerimisel mõistetakse maakasutuse juhtotstarbe all maa-ala kasutamise valdavat otstarvet, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad (kehtiva planeerimisseaduse § 6 p 9, § 75 lg 1 p 18, kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 8 lg 3 p 3 ja lg 31). Kohtupraktikas on leitud, et üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbe, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Üldplaneeringu järgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav. Planeeringu põhilahenduseks on planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise (Riigikohtu lahend 3-3-1-31-16, p 16). Eeltoodu tähendab, et ühe katastriüksuse puhul ei ole kohane rääkida juhtotstarbest. Juhtotstarve on laiemal piirkonnal - vallal kui tervikul või selle osal, mis on planeeringu järgi ette nähtud teatavat liiki tegevuseks.
23.Kruusamaa ja Neeruti karjääri katastriüksused paiknevad piirkonnas, kus maakasutuse juhtotstarbeks on põllu- ja metsamajandusmaa. See ei tähenda, et piirkonna kõigi maatükkide kasutamine või katastriüksuste sihtotstarve peab sellele vastama. Kui vastustaja hinnangul mõjutaks Kruusamaa katastriüksuse osaline kasutusse võtmine mäetööstusmaana
üldplaneeringu põhilahendust, takistaks valla tasakaalustatud ruumilist arengut või üldplaneeringuga seatud eesmärkide saavutamist, siis oleks tulnud seda vaidlustatud otsuses põhjendada. Vaidlustatud otsuses selliseid põhjendusi ei ole, vaid vastustaja on lähtunud väga kitsalt üksiku katastriüksuse sihtotstarbest. See, et Kruusamaa katastriüksuse osaline kasutusse võtmine mäetööstusmaana rikub üldplaneeringu põhilahenduse, ei ole ilmselge. Taotletava mäeeraldise pindala on 6,34 ha, koos teenindusmaaga 7,77 ha (I kd tl 16). Neeruti karjääri katastriüksuse pindala on 3,02 ha. Kui kujutleda, et planeeringu kaardil (suurendatud väljavõte II kd tl 132-133) on mäetööstusmaana tähistatud praegusest ligikaudu kaks korda suurem ala, jääb piirkonnas siiski valdavaks maakasutuse juhtotstarbeks põllu- ja metsamajandusmaa. Nõusoleku andmine kaevandamisloa menetluses (või hilisem kaevandamisloa andmine) ei ole seega välistatud ainuüksi seetõttu, et vastava piirkonna juhtotstarve üldplaneeringu järgi on põllu- ja metsamajandusmaa.
24.Vastustaja tugineb ka sellele, et kaevandamine Kruusamaa katastriüksusel on käsitletav uue kaevandusala kasutusele võtmisena, mis on üldplaneeringuga keelatud. Kohtu hinnangul vajab täiendavat põhjendamist vastustaja seisukoht, et tegemist on uue kaevandusalaga. Vastustaja lähtub sellest, et 2011. aastal sellel alal kehtivat kaevandamisluba ei olnud. Samas geoloogilise uuringu aruande kohaselt on Neeruti karjäärist kruusa kaevandatud alates 1969. aastast (I kd tl 67) ehk tegemist on varem kasutuses olnud kaevandamisalaga. Keskkonnaamet on käsitlenud kaebaja taotletavat maa-ala ühtse maardlana. Kruusamaa katastriüksusel paiknevat ala kahelt poolt piiravad maa-alad on üldplaneeringu kaardil tähistatud maardlatena. Taotluse seletuskirja (I kd tl 23) andmetel toimub taotletavast alast ca 460 m kaugusel kruusa kaevandamine kaevandamisloa nr L-MK/330984 (keskkonnaregistris on number kujul L.MK/330984) alusel, ka see maa-ala kuulub Neeruti (kruusa)karjääri koosseisu, kuid ei ole planeeringu kaardil tähistatud mäetööstusmaana ega maardlana. Neid asjaolusid on vastustajal võimalik arvestada ja kaaluda asja uuel lahendamisel. Kohus märgib lisaks, et kohtupraktika põhjal ei muuda kaevandamist välistav planeering kaevandamisluba õigusvastaseks, kuigi see ei anna ka reservatsioonideta õigust kaevandamiseks. Kaevandamise vastuolu korral valla üldplaneeringuga ei saa kaevandamisega alustada enne üldplaneeringu muutmist, kui vastupidist ei näe selgelt ette mõni üldplaneeringust kõrgem õigusakt (Riigikohtu lahend 3-3-1-35-13, p 19).
25.See, et Kruusamaa katastriüksuse sihtostarve on maatulundusmaa, ei ole vaidlustatud otsusele kohane põhjendus. Muidu puuduks igasugune mõte maakatastriseaduse § 182 lõikel 4, mis sätestab katastriüksuse sihtotstarbe muutmise maavara kaevandamise loa andmise korral. Seadusandja peab järelikult lubatavaks, et loamenetlus viiakse läbi ja luba antakse kaevandamiseks katastriüksusel, mille sihtostarve ei ole selle tegevusega kooskõlas, ning on sätestanud viisi sellest tingitud takistuse kõrvaldamiseks ilma planeerimismenetlust läbi viimata. Viidatud sätte on Riigikohus asjas nr 5-20-2 tunnistanud põhiseaduspäraseks. Kohane ei ole vastustaja võrdlus olukorraga, kus üldplaneeringut muudetakse detailplaneeringuga, kuna katastriüksuse sihtotstarbe muutmine kaevandamisloa andmise korral on reguleeritud erinormiga. Kui kaebajal õnnestub saavutada kaevandamisloa andmine (kas vastustaja asja uuel otsustamisel leiab, et Kruusamaa katastriüksuse osaline kasutamine kaevandamiseks siiski ei muuda piirkonna valdavat juhtostarvet ja ei takista planeeringu põhilahenduse järgimist, või kaebaja saavutab kaevandamisloa andmise Vabariigi Valitsuse otsuse alusel), siis järgneb sellele katastriüksuse sihtotstarbe muutmine seaduse alusel.
26.Kui Kruusamaa katastriüksusele jääva ala suhtes on võimalikud erinevad arusaamad ning olenevalt vastustaja põhjendustest asja uuel läbivaatamisel ka erinevad otsustused, siis Neeruti karjääri katastriüksuse puhul ei tulene üldplaneeringust mingit takistust selle kasutamiseks kaevandusena. Maakasutuse otstarve üldplaneeringu järgi on mäetööstusmaa ja ala on üldplaneeringu maakasutuskaardil tähistatud maardlana. Alal on varem kaevandatud. Tegemist on üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.14 tähenduses olemasoleva karjääriga. See, et Neeruti karjääri katastriüksusel kaevandamiseks puudus üldplaneeringu kehtestamise ajal kaevandamisluba, ei tee mäetööstusmaana tähistatud ja varem kasutuses olnud ammendamata karjäärist maa-ala, mida tuleks täiendava mäetööstusmaa või uue kaevandamisalana kasutusele võtta. Vastustaja on Neeruti karjääri katastriüksust puudutavas osas üldplaneeringut tõlgendanud meelevaldselt ja üldplaneeringu tegelikke eesmärke arvestamata. Keskkonnamõjud, sh mõjud veerežiimile
27.Kohus nõustub vastustajaga selles, et joogiveega seotud kaalutlused kuuluvad kohaliku omavalitsuse pädevusse. See, et kaevandamine halvendaks ümbruskonna elanike elutingimusi, s.h omaks mõju kohalikule veerežiimile või tekitaks lubamatul määral müra, tolmu või vibratsiooni, on iseenesest asjakohased argumendid kaevandamisloa menetluses kohaliku omavalitsuse poolt arvamuse andmisel. Kuid väide selliste mõjude tõenäolise esinemise kohta tuleb oma põhjendustes usutavaks muuta. Kaebaja on kaevandamisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid ja neid leevendavaid meetmeid põhjalikult kirjeldanud kaevandamisloa taotluses (I kd tl 9 pöördel, 14-15), seletuskirjas (I kd tl 25 pöördel-26) ja vastustajale antud täiendavates selgitustes (II kd tl 8384) lähtudes kohalike elanike vastuväidetest kaevandamistegevusele (II kd tl 8). Kaebaja on seejuures vastanud kõigile kohalike elanike poolt välja toodud muredele. Vastustaja väide, et tal ei ole otsustamiseks piisavalt teavet või kaebaja ei ole kaevandamise mõjusid piisavalt analüüsinud, jääb selle kõrval paljasõnaliseks. Kohtupraktikas on selgitatud, et kuigi vastustajalt ei saa kooskõlastuse andmisel eeldada põhjalike keskkonnauuringute tegemist, tuleks tal vähemasti selgitada, millel tema väited põhinevad ja vajaduse korral taotlejalt täpsemaid andmeid küsida (Riigikohtu lahend 3-3-1-37-15, p 18). Vastustaja on küll andnud kaebajale võimaluse esitada täiendavaid selgitusi, kuid vaidlustatud otsusest ei nähtu, mis põhjusel on kaebaja täiendavad selgitused vastustaja jaoks ebapiisavad.
28.Kaevandamisloa taotluse kohaselt on Neeruti karjäär kavandatud projektipõhise karjäärina, s.t tegemist ei ole statsionaarselt töötava karjääriga. Tööd ei käi aastaringselt ning võib esineda pikemaid perioode (aasta kuni kaks), mil kaevandamistegevust ei toimu (I kd tl 9). Kohtu hinnangul on tegemist kaaluka argumendiga, mis aitab vähendada lähedalasuvatele majapidamistele kaevandamistegevusest tulenevaid otseseid negatiivseid mõjusid nagu näiteks müra, tolm ja vibratsioon. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, kas vastustaja on antud asjaolu üldse arvesse võtnud. 2020. aastal on läbi viidud geoloogiline uuring (I kd tl 65-77), mis sisaldab kaevandamise keskkonnamõju esialgset hinnangut. Selle järgi on karjääri mõju keskkonnale minimaalne, s.h ei avalda see mõju majapidamiste kaevude veetasemele ja veevarustusele (I kd tl 74). Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta ei saa sellest hinnangust lähtuda.
29.Samuti ei selgu vaidlustatud otsusest, miks on vastustaja ebapiisava teabe tingimustes otsustanud kaevandamisloale nõusoleku andmisest keelduda ning mitte arvestada võimalusega esitada edasises menetluses täiendavaid seisukohti või anda kaevandamisloale nõusolek tingimustega.
Keskkonnaamet selgitas, et annab eelhinnangu kaevandamistegevuse võimalike keskkonnamõjude osas ja otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise pärast kohalikult omavalitsuselt nõusoleku saamist. MaaPS § 56 lg 1 p 9 ja lg 2 kohaselt nähakse võimalike häiringute (inimese tervisele, varale ja keskkonnale) vähendamiseks rakendatavad meetmed ette kaevandamisloas. Kohtul puudub alus kahelda, et Keskkonnaamet lähtub võimalikele keskkonnamõjudele hinnangu andmisel eelkõige keskkonnakaitselistest eesmärkidest. Varustuskindlus
30.Tuginemine varustuskindlusele ei ole vaidlustatud otsuses kohane. Vastustaja saab kaevandamisloale nõusoleku andmise kaalumisel lähtuda eelkõige kohaliku elu küsimustest. Kohalikud ülesanded (kohaliku elu küsimused) on Riigikohtu määratluse järgi lähtuvalt sisulisest kriteeriumist need ülesanded, mis võrsuvad kohalikust kogukonnast ja puudutavad seda ning ei ole vormilise kriteeriumi kohaselt haaratud või põhiseadusega antud mõne riigiorgani kompetentsi (Riigikohtu lahend 5-21-18 p 20). Maavara varustuskindluse hindamine ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne (Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2019.a otsus asjas 318-1298 p 9). Riiklikke huve arvestavad loa andja ja vajaduse korral ka Vabariigi Valitsus. Praegusel juhul saab riigi huvi kaevandamiseks järeldada sellest, et kaebuse kohaselt kutsus riik ettevõtjaid 2017. aastal esitama geoloogilise uuringu loa taotlusi riigile kuuluvatele korrastamata endistele karjäärialadele, s.h vaidlusalusele Neeruti karjäärile. Kokkuvõte
31.Kokkuvõttes on vastustaja tuginenud asjakohatutele kaalutlustele ja otsus on põhjendamispuudustega. Vastustaja tugineb peamiselt formaalsele vastuolule üldplaneeringuga ja ei ole vastuolu üldplaneeringuga sisuliselt põhjendanud. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, missugused konkreetsed tagajärjed planeeritav kaevandamistegevus üldplaneeringuga kaitstavatele väärtustele kaasa tooks ning kuidas planeeritav kaevandamistegevus takistab üldplaneeringuga seatud eesmärkide saavutamist. Võimalike keskkonnamõjude osas on vaidlustatud otsus paljasõnaline. Vastustaja on asunud jäigalt seisukohale, et nõusoleku andmisest tuleb keelduda. Samas võivad vastustaja nimetatud takistused või mured olla kõrvaldatavad muul moel kui kaevandamisloa andmisest keeldumisega. Otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud alternatiivseid meetmeid, millega kaevandamisega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid vältida või leevendada. Vastustaja roll loamenetluses on küll eeskätt kohalike huvide esile toomine ja kaitsmine, kuid kohane ei ole täielikult kõrvale jätta kaebaja huvi ettevõtluse arendamiseks ja avalikku huvi maavara kasutamiseks. Riigikohus on rõhutanud, et menetlustes, mis puudutab erinevaid pooli ja vastandlikke huve, peavad kõik menetluses osalevad isikud ja asutused silmas pidama, et nad peavad olema avatud koostööle (Riigikohtu 19.06.2020.a otsus asjas 3-17-2766, p 28).
32.Kohus nõustub vastustajaga selles, et geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses antud nõusolek, aktiivse tarbevaru kinnitamine ja tee kaitsevööndis kaevandamiseks nõusoleku andmine ei kohusta vastustajat nõustuma kaevandamisloa andmisega. Kuid vastustaja varasem tegevus kindlasti suurendab vastustaja põhjendamiskohustuse ulatust ning võib piirata ka kaalutlusõigust vaidlustatud otsuse tegemisel. Kui kaevandamise vastuolu kehtiva üldplaneeringuga on nii ilmne, nagu vastustaja leidis kohtumenetluses, siis oleks juba uuringuloa taotluse menetluses tulnud juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et kaevandamisloa saamine ei ole vastustaja arvates võimalik.
33.Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et vaidlustatud otsus on õigusvastane. Kohus rahuldab kaebuse ning kohustab vastustajat uuesti otsustama arvamuse andmise kaebaja taotluse kohta. Kaebaja taotles asja uut läbivaatamist kahe kuu jooksul, mis on MaaPS § 49 lõikes 6 sätestatud tähtaeg.
MENETLUSKULUD. SELGITUSED
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus.
35.Kaebaja taotles menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Kaebaja esitas tähtaegselt menetluskulude nimekirja kogusummas 4747 eurot s.h õigusabikulud 3943,33 eurot, käibemaks õigusabikuludelt 788,67 eurot ning riigilõiv kaebuselt 15 eurot. Kaebajale osutati õigusabi kokku 30 tundi ja 20 minutit tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandus käibemaks. Koos menetluskulude nimekirjaga esitas kaebaja advokaadibüroo Talts & Partnerid arved nr 202101023, 202104019, 202105029 ja 202201003, millelt nähtub õigusabiteenuse osutamine kokku 30 tunni ja 20 minuti ulatuses ning riigilõivu 15 eurot tasumine. Vastustaja ei ole kaebaja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.
36.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et käesolev asi ei ole märkimisväärselt mahukas ega keerukas. Sarnastes asjades on olemas väljakujunenud kohtupraktika. Dokumendid, millest kaebajal tuli kaebuse koostamisel lähtuda (sh vaidlustatud otsus) ei ole mahukad. Vastus kaebusele ei sisalda olulisi uusi põhjendusi võrreldes vaidlustatud otsusega ning kaebaja täiendav seisukoht kordab osaliselt kaebuses esitatud seisukohti. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks õigusabikulusid kogusummas 3500 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot. Kokku mõistab kohus vastustajalt menetluskuluna kaebaja kasuks välja 3515 eurot.
37.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2023 otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2023 otsus Resolutsioon
1.Tagastada Otepää vallale apellatsioonkaebuse lisaks olev andmebaasi Kotkas väljatrükk.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.02.2022. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
Mõista Otepää vallalt EMG Karjäärid OÜ kasuks välja menetluskulu ringkonnakohtus summas 2080 (kaks tuhat kaheksakümmend) eurot.
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 14. veebruari 2024 otsusega. Riigikohtu 14. veebruari 2024 otsus Resolutsioon
1.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2023. a otsuse resolutsiooni p 3 ning Tartu Halduskohtu 16. veebruari 2022. a otsuse resolutsiooni p-d 2-3.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Otepää vallalt EMG Karjäärid OÜ kasuks välja menetluskulud 5000 eurot. Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Jätta Tartu Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 2 muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi, lähtudes käesoleva otsuse põhjendustest.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.