Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3) Vaidlustatud korralduses on vastustaja jätnud analüüsimata, kas kaevandamine võib olla vastuolus riigi huvidega. Vaidlustatud korralduses on vastuoluline ja segane käsitlus, millisel eesmärgil ehituslubjakivi Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandatakse. Nähtuvalt vaidlustatud korralduse leheküljelt 4 punktist 2.2. on kavas ehituslubjakivi kaevandada viimistluskivi ja ehituskivi ning sealhulgas killustiku tootmiseks, seevastu vaidlustatud korralduse leheküljelt 5 punktist 2.13. ilmneb, et ehituslubjakivi on kavas kaevandada viimistluskivi ja mitte killustiku tootmiseks. Ka vastustaja möönab, et OÜ Kaltsiumkarbonaat võib ehituslubjakivi kaevandada killustiku tootmiseks ning mingisuguseid piiranguid selles osas, kui palju võib OÜ Kaltsiumkarbonaat kaevandada ehituslubjakivi viimistluskivi valmistamiseks ja kui palju killustiku valmistamiseks, OÜ-le Kaltsiumkarbonaat sätestatud ei ole. Vastustaja on märkinud, et ehituslubjakivi purustamine killustikuks võib toimuda karjääris kogu tööaja vältel, seega ehituskillustiku valmistamine ei ole mitte kõrvaltegevus väheväärtusliku ehituslubjakivi ning ehituslubjakivi jääkide käitlemisel, vaid reaalne igapäevane võimalus kaevandatava ehituslubjakivi väärindamiseks. Samas on keskkonnamõjude uurimisel käesoleva kaasuse raames lähtutud sellest, et kaevandama asutakse viimistluskivi. Mõjud keskkonnale näiteks müra ja tolmu näol on killustiku kaevandamise puhul oluliselt suuremad kui viimistluskivi kaevandamise puhul ning killustiku kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid Lüganuse karjääri ümbruskonnas ei ole isegi mitte uuritud. Vaidlustatud korralduses sisuliselt puudub analüüs selle kohta, milline on kaevandamisloa väljastamise hetkel vastustaja hinnangul vajadus viimistluskivi järele Ida-Virumaal. Asjakohaseks põhjenduseks ei saa pidada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 20.06.2017 kirja, mille kohaselt on piirkonnas nõudlus viimistluskivi järele olemas, kuna Ida-Viru maakonnas on ajalooliselt palju kiviehitisi, mis vajavad restaureerimiseks või taastamiseks paekivi. Samuti puudub vaidlustatud korralduses sisuline analüüs selle kohta, milline on kaevandamisloa väljastamise hetkel vastustaja hinnangul vajadus killustiku ja muu ehituskivi järele Ida-Virumaal. Arvestades juba väljastatud kaevandamislubasid, on ilmne, et ehituskivi varustuskindlus on Ida-Viru maakonnas tagatud pikaks ajaks. Nähtuvalt 16.02.2021 korralduse leheküljelt 17 punktist 3.2.3. ja leheküljelt 39 punktist 3.2.14.6. on vastustaja selle üle otsustamisel, kas kaevandamisloa andmine on vastuolus riiklike huvidega, piirdunud vaid viitega Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendi "Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluse menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest" (edaspidi: Juhend riiklike huvide kaalumiseks) punktile 4.1.1., mille kohaselt varustuskindluse aspektist viimistluskivi kaevandamise loa taotlemisel riiklikke huve ei kaaluta. Vastustaja on jätnud igasuguse tähelepanuta küsimuse, kas ja miks peaks kuni 31.12.2016 kehtinud MaaPS jõusoleku ajal antud Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkiri nr 610 olema käesoleval ajal käsitletav õigust loova aktina. Vaidlustatud korralduses sisuliselt puudub analüüs selle kohta, kas ja miks on põhjendatud OÜ-l Kaltsiumkarbonaat kaevandamisloa väljastamine olukorras, kus OÜ Kaltsiumkarbonaat on korduvalt silma paistnud õigusvastase käitumisega. 4) KMH läbi viimata jätmine on vaadeldav olulise menetlusveana, mis toob kaasa 16.02.2021 korralduse tühistamise. Lüganuse Vallavolikogu 07.10.2004 määrusega nr 38 kehtestatud Murru kinnistu detailplaneeringu (edaspidi: Murru kinnistu detailplaneering) seletuskirja punktist 2 nähtub, et antud detailplaneeringut tuleb vaadata koos KMH-ga, mis on vajalik karjääri projekti koostamisel. Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse 29.07.2005 vaideotsusega nr 32-9-1/6978 on Murru kinnistu osas AS-ile Simon antud kaevandamisluba tunnistatud kehtetuks muuhulgas põhjusel, et enne kaevandamisloa väljastamist oli läbi viimata KMH. 31.08.2020 KMH algatamata jätmise otsuses ja vaidlustatud korralduses on vastustaja ebaõigesti hinnanud Murru maaüksusel ehituslubjakivi kaevandamisega kaasnevate tagajärgedega seonduvat.

‒ Vastustaja on ebaõigesti hinnanud lubjakivi kaevandamisega kaasnevaid mõjusid veele. Kaebaja seisukohta kinnitavad mitmed ekspertarvamused (16.11.2005 TTÜ Geoloogia Instituudi teaduri T. Metslangi töö „Arvamus Lüganuse paekarjääri rajamise kohta“, A. Jõelehe töö „Arvamus Dagaz OÜ (R. Perens) koostatud eksperthinnangule Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamise võimalike mõjude kohta“, Pille Sedmani 26.08.2021 koostatud töö nr 21-081690 „Ekspertiis Lüganuse lubjakivikarjääri alal tehtud uurimistööde ja kaevandamise mõju hinnangute kohta“). Ekspertarvamustest nähtuvalt esineb KMH mittekoostamise aluseks olnud Dagaz OÜ töös „Eksperthinnang – Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamise võimalikud mõjud (sh mõjuraadius) põhjavee ja kaevuse vee kvaliteedile ja varudele“ (edaspidi: Dagaz OÜ eksperthinnang) olulisi puudusi, mistõttu tehtud järeldus negatiivsete keskkonnamõjude kohta ei ole põhjendatud. Ebaõigesti on arvestatud karjääri mõjuraadiust. Tegelikkuses toob kaevanduse rajamine piirkonnas kaasa kõikide vähem kui 10 meetrit sügavate kaevude kuivaks jäämise. Samuti on ebaõigesti järeldatud, et kaevandamine on võimalik kuivalt, ilma vett karjäärist välja pumpamata ja veetaset alandamata. Vastustaja on jätnud igasuguse tähelepanuta tõiga, et töö „Vastuväited Argo Jõelehe poolt koostatud arvamusele Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamise võimalike mõjude kohta“, mille koostajaks oli märgitud R. Perens Dagaz OÜ-st, on digitaalselt allkirjastanud OÜ Kaltsiumkarbonaat OÜ juhatuse liige H. Prits. ‒ Vastustaja on ebaõigesti hinnanud kaevandamisest tingitud müraga seonduvat. 28.12.2017 valminud ELLE OÜ töö „Lüganuse lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlus. Mürauuring. Täiendatud müra leevendusmeetmete osas“ (edaspidi: ELLE OÜ mürauuring) on lähtutud mitmetest ebaõigetest eeldustest, mis annavad ebaõige pildi kaevandamisest tekkivast mürast. Eeldus, et karjäär töötab 9 kuud aastas ei ole õige. Nähtuvalt 16.02.2021 korralduse leheküljelt 3 punktidest 1.3.9. ja 1.3.10., ei tööta karjäär üksnes nädalavahetustel ja riiklikel pühadel ning ajavahemikus 23.12.-06.01. Samuti nähtub ELLE OÜ töö leheküljelt 6, et korraga võib tööalal maksimaalselt olla 1 veok, 1 frontaallaadur, 1 ekskavaator ja 1 teleskooplaadur, kusjuures iga üksik masin töötab reaalselt poole karjääri tööajast. Selliseid kõrvaltingimusi 16.02.2021 korralduses sätestatud ei ole, mis tähendab, et ELLE OÜ töös on kunstlikult asutud masinate poolt tekitatava müra suurust vähendama. Vaidlustatud korraldus ei sätesta tingimusi selles osas, kui palju erinevaid masinaid korraga karjääris töötada võib ja/või kui pikalt mingi konkreetne masin karjääris töötada võib. Vaidlustatud korralduses ei ole sätestatud kõrvaltingimusi selles osas, millise sagedusega võib karjääris kasutada mobiilset purustit ja sõelurit. Samuti on ELLE OÜ töö leheküljel 13 lähtutud eeldusest, et purusti võetakse kasutusele siis, kui osa kivimist on kaevandatud, mis tähendab, et purustus- ja sorteerimisseadmed paiknevad karjääri süvises. Sellist kõrvaltingimust ei ole aga kehtestatud. Samuti on ELLE OÜ töö leheküljel 18 hinnatud üksnes raimamise ja transpordi kumuleeruvat müra, mitte aga raimamise, transpordi ning mobiilise purusti ja sõeluri poolt tekitatavat kumulatiivset müra. Vaidlustatud korralduses ei ole ELLE OÜ poolt välja pakutud müra leevendusmeetmeid täiel määral järgitud. ‒ Vastustaja on ebaõigesti hinnanud kaevandamisega kaasneva vibratsiooniga seonduvat. 04.12.2017 valminud OÜ Inseneribüroo Steiger arvamus „Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamisega kaasneva vibratsiooni eksperthinnang. Töö nr 17/2021“ (edaspidi: OÜ Inseneribüroo Steiger vibratsiooni eksperthinnang) on puudulik. Töös on lähtutud ebaõigest eeldusest, nagu asuks lähim majapidamine mäeeraldisest 220 meetri kaugusel. Tegelikult asub lähim elamu 120 meetri kaugusel. Samuti on OÜ Inseneribüroo Steiger vibratsiooni eksperthinnangus jäetud analüüsimata, kas ja millist vibratsiooni põhjustab purustus- ja sorteerimissõlm. Vaidlustatud korralduses on vastustaja jätnud vibratsiooniga seonduvalt tähelepanuta kohaliku kogukonna poolt 19.09.2020 antud tunnistuse selle kohta, et hüdrovasaraga tehtavatest töödest tingitud vibratsioon on antud piirkonnas tunduvalt ulatuslikum, kui see nähtub OÜ Inseneribüroo Steiger vibratsiooni eksperthinnangus.

‒ Vastustaja on ebaõigesti hinnanud kaevandamisega kaasneva õhu saastatust. Puudulik on õhu saastamist käsitlev analüüs. 5) Vaidlustatud korralduse lehekülgedel 1-3 punktis 1.3. sätestatud mitmed kõrvaltingimused ei ole täidetavad ja/või kontrollitavad, mistõttu tuleks kas 16.02.2021 korraldus tühistada või tuleks vastustajat kohustada kõrvaltingimusi muutma. Ebaselgus kaevandamisloa leevendusmeetmetes toob kaasa haldusakti õigusvastasuse ning võimaluse nõuda kas haldusakti tühistamist või muutmist. ‒ Seoses kõrvaltingimusega 1.3.1. jääb arusaamatuks, miks seirekava tingimusi (või vähemalt selle olulisemaid tingimusi) ei ole sätetatud vaidlustatud korralduses, miks ei ole sätestatud nõuet kooskõlastada seirekava ka kaebuse esitaja kui valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooniga, kas ja millised tagajärjed kaasnevad siis, kui seirekava ei peaks kooskõlastama ning miks tuleks seirekava koostamisel lähtuda OÜ Alkranel koostatud tööst, kui selle töö õigsus on kahtluse alla seatud. Kaebaja arvates peaks seirekava aluseks olema KMH aruanne. ‒ Seoses kõrvaltingimustega 1.3.2. ja 1.3.4. jääb arusaamatuks, miks on need leebemad kui ELLE OÜ mürauuringu lehekülgedel 22-29 välja paktuud leevendusmeetmed. Kuivõrd puudub analüüs selle kohta, millisel määral vaidlustatud korralduse punktides 1.3.2. ja 1.3.4. sätestatu müra vähendab, siis on see põhjuseks vaidlustatud korralduse tühistamiseks. ‒ Vaidlustatud korralduse punktis 1.3.5. on sätestatud: „Enne kaevandamistööde alustamist tuleb viia läbi uuring, mille käigus selgitatakse (kaevude omanike nõusolekul) välja mäeeraldise teenindusmaa piirist kuni 1 km kaugusel asuvate kaevude veetase ning kvaliteet. Jääb arusaamatuks, kust on võetud 1 kilomeetri nõue. See, millise raadiusega maa-alal jääb kaevandamisest tulenevalt vett vähemaks, tuleb kindlaks teha KMH käigus. ‒ Vaidlustatud korralduse punktis 1.3.11. on sätestatud: „Enne kaevandamise alustamist ning kaevandamistegevuse lõppemisel hinnatakse ja dokumenteeritakse kõigi mäeeraldise teenindusmaa piirist kuni 0,5 km kaugusele jäävate hoonete seisund.“ Jääb arusaamatuks, kust on võetud 0,5 kilomeetri nõue. See, millise raadiusega maa-alal võib kaevandamisest tulenev vibratsioon hooneid kahjustada, tuleb kindlaks teha KMH käigus. Kui kohtu hinnangul vaidlustatud korralduse juures esinevad puudused siiski ei too kaasa selle tühistamist, siis tuleks kohustada vastustajat muutma vaidlustatud korralduse punktis 1.3. sisalduvaid kõrvaltingimusi vastavalt kaebuse p-dele 5.3.1‒5.3.6. 6) Vaidlustatud korraldus on vastuolus Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 11/2016/278 (täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25) kehtestatud planeeringu "IdaViru maakonnaplaneering 2030+" (edaspidi: Ida-Viru maakonnaplaneering). Lüganuse lubjakivimaardla asub Lüganuse–Purtse muinasaegset maakasutust esitleval väärtuslikul maastikul ning planeeringu "Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+" seletuskirja punkti 3.2.2. kohaselt tuleb maardlate kasutusevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumaadel või väärtuslikel maastikel. 7) Kohalik kogukond on seonduvalt kaevandamisloa taotluse menetlemisega korduvalt pöördunud vastustaja poole, kuid vastustaja on mitmed pöördumised jätnud sisuliselt menetlemata. Tegemist on kaalutlusõiguse olulise rikkumisega.

seisukoht jäeti keskkonnaloa andmisel õiguspäraselt arvesse võtmata. Samuti on kaebaja väited seoses müra-, vibratsiooni- ja tolmuhäiringute põhjustamise, kohalike elanike pöördumiste sisulise vastamise ning kohalikele elanikele kuuluvate kaevude kuivaksjäämise kohta käsitletavad kui teiste isikute õiguste kaitsmisena, mistõttu tuleb vastavad kaebaja väited antud vaidluses jätta kohtu poolt käsitlemata. Lüganuse Vallavolikogu vastuseis keskkonnaloa väljastamisel ei ole antud juhul keeldumise aluseks. Lüganuse vald edastas enda arvamuse 6 kuud pärast ettenähtud tähtaega. HMS § 16 lg 2 sätestab, et kui teine haldusorgan ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse kooskõlastus antuks. Sama sätte teine lause sätestab, et kui teine haldusorgan ei ole arvamust määratud tähtajaks andnud ega tähtaega pikendanud, võib taotluse lahendada teise haldusorgani arvamuseta. 2) Nõustuda ei saa väidetega, et vastustaja on jätnud sisuliselt analüüsimata, kas karjääriala korrastamine looduslikuks rohumaaks on võimalik ja reaalne ning vaidlustatud korralduse resolutsioonis on jäetud ka märkimata, milline saab olema korrastatava maa kasutamise otstarve. Kolmandale isikule väljastatud keskkonnaloa kohaselt on kaevandatud maa kasutamise otstarve rohumaa. Seega on MaaPS § 56 lg 1 p-st 8 tulenev nõue täidetud ning loale on märgitud maa korrastamisjärgne otstarve. Maa korrastamise täpse korralduse paika panemine ei ole keskkonnaloa menetluses asjakohane ning see saab toimuda alles pärast keskkonnaloa realiseerimist ‒ maa korrastamise projekti kohaselt (MaaPS § 80 lg 1). Kaevandatud maa korrastamise tööde alustamata jätmise või korrastamisnõuete täitmata jätmise eest võib määrata sunniraha (MaaPS § 111 lg 3). Praegusel hetkel täpseid korrastamiseks vajalikke materjalikoguseid välja tuua ei ole asjakohane. Reaalne materjali kogus, mis on pärast kaevandamise lõppu vajalik korrastamiseks karjääri transportida, selgub korrastamise käigus. Täitepinnase transportimine väljastpoolt mäeeraldist on tavapärane. Pole alust eeldada, et kolmandal isikul puudub võimalus kulutusteks, millega tagatakse kaevandatud ala korrastamine rohumaaks. Samuti ei ole kaebaja välja toonud konkreetseid asjaolusid ega tõendeid, mis viitaks karjääri tavapärasest keerulisemale või kulukamale korrastamisele. Seega ei olnud Keskkonnaametil alust keelduda keskkonnaloa väljastamisest MaaPS § 55 lg 2 p 9 alusel. 3) Juhendi riiklike huvide kaalumiseks p 4.1.1 kohaselt ei kaaluta varustuskindluse aspektist viimistluskivi kaevandamise loa taotlemisel riiklikke huve. Seetõttu ei saa arvesse võtta ka kaebaja väiteid, et ehituskivi varustuskindlus on Ida-Viru maakonnas tagatud pikaks ajaks. Arusaamatuks jääb ka kaebaja väide, miks ei peaks antud juhul nimetatud juhendist lähtuma. Ida-Virumaal on ajalooliselt palju kiviehitisi, mis vajavad restaureerimiseks või taastamiseks paekivi, seega on piirkonnas nõudlus viimistluskivi järgi olemas. Riigi huvi on, et kaevandatav lubjakivi leiaks täies ulatuses kasutust (viimistluskivina ja jäägid/madala kvaliteediga lubjakivi killustikuna). Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et riigi huvi küsimuse all tuleb arvesse võtta mh keskkonnaloa taotleja eelnevat tegevust ja selle õiguspärasust. Taotleja eelneva tegevuse alusel keskkonnaloa andmisest keeldumine on eraldi alusena ette nähtud MaaPS § 55 lg 3 p-s 1, kusjuures ei ole tegemist kohustusliku keeldumise alusega. Käesoleval juhul ei ole MaaPS § 55 lg 3 p-s 1 toodud eeldused täidetud. 4) KMH ei ole jäänud õigusvastaselt teostamata. Antud juhul tuli 01.01.2017–04.05.2017 kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 2 alusel anda tegevusele eelhinnang, mida Keskkonnaamet ka tegi ning mille tulemusena leidis, et KMH ei ole antud juhul vajalik. Keskkonnaamet tugines eelhinnangu andmisel OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud eksperthinnangule ning Osaühingu Alkranel esitatud dokumentatsioonile "Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotluse täienduse (09.03.2017.a) juurde koostatud analüüsid - põhjavesi, vibratsioon, tolm ja müra" (koostajad Osaühing Alkranel, Dagaz OÜ, ELLE OÜ, IB Steiger OÜ). Keskkonnaamet tugines sõltumatule eksperthinnangule, mille tõele vastavuses pole alust kahelda. Kuna eelhinnangu

tulemusena leiti, et keskkonnaloa alusel läbiviidavast kaevandamisest ei tulene olulisi keskkonnahäiringuid, siis oli KMH algatamata jätmine õiguspärane. Keskkonnaamet on ka arvestanud mh A. Jõelehe arvamusega keskkonnaloa väljastamisel, lisades kõrvaltingimuse, mille kohaselt tuleb enne kaevandamistegevuse alustamist selgitada välja mäeeraldise teenidusmaa piirist kuni 1 km kaugusel asuvate kaevude veetase ja - kvaliteet, et seire käigus oleks võimalik esimesel võimalusel tuvastada muutusi veetasemes ja/või -kvaliteedis. Juhul kui kaevandamistegevuse tulemusena nimetatud kaevudes veetase alaneb või veekvaliteet halveneb, on kolmandal isiku kohustus kaevud asendada. Samuti tuleb kolmandal isikul kuni olukorra normaliseerumiseni varustada piirkonda joogi- ja tarbeveega või tasuda varustajale vastavad kulud. Mürahäiringu leevendamiseks on Keskkonnaamet seadnud mitmeid kõrvaltingimusi, arvestades nende väljatöötamisel mh ka kohalike elanike arvamusega. Kolmas isik on lisaks keskkonnaloaga määratud kõrvaltingimustele kohustatud järgima ka seadusest tulenevaid sätteid ja piiranguid, sh müra piirnorme. Seega ei ole kaevandajal õigus ühelgi ajahetkel müra piirnorme ületada – ka siis, kui keskkonnaloal vastav kõrvaltingimus puudub. KMH vajalikkuse eelhinnangu kohaselt ei kaasne Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamisega eeldatavalt sellist vibratsiooni, mis ületaks seaduses kehtestatud normatiivseid väärtusi väljaspool mäeeraldise piiri ning põhjustaks piirkonnas olulist negatiivset keskkonnamõju. Keskkonnaametil puudub põhjus kahelda pädeva eksperdi koostatud vibratsiooni eksperthinnangu tulemustes. Keskkonnaamet on arvestanud keskkonnaloa andmise menetluses erinevate menetlusosaliste ettepanekutega ning on kandnud võimaliku vibratsioonihäiringu ennetamiseks ja minimeerimiseks kaevandamisloale vastavad kõrvaltingimused. Õhu saastega seotud sisulisi argumente kaebaja ei esita. Kaevandamisega kaasnevate võimalike häiringute, sh piirnormide ületamiste tuvastamiseks ja pidevaks jälgimiseks on keskkonnaloale lisatud kõrvaltingimus, mille kohaselt tuleb kolmandal isikul läbi viia pidevat seiret Keskkonnaameti poolt kinnitatud seirekava alusel. Juhul kui seire käigus tuvastatakse kaevandamisest tingitud negatiivseid muutusi, on kolmandal isikul kohustus rakendada meetmeid antud häiringute likvideerimiseks. Murru kinnistu detailplaneeringu üldsõnaline viide KMH vajalikkusele ei saa muuta KMH algatamata jätmise otsust õigusvastaseks, kui Keskkonnaamet on seaduse nõuetele vastava eelhinnangu tulemusena jõudnud järeldusele, et kaevandamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. 5) Kõrvaltingimuste muutmisel tuleb lähtuda keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 59 ja MaaPS § 66 tulenevatest eeldustest. Kaebaja ei ole aga kaebuse p-s 5 toodud argumentatsioonis neist eeldustes lähtunud. KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel on Keskkonnaamet kohustatud keskkonnaluba muutma, kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring ning huvi keskkonnaloa muutmata jätmiseks ei ole ülekaalukas. Kui seire käigus selgub, et kaevandamisega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, siis on Keskkonnaamet kohustatud keskkonnaloa tingimusi muutma. Kusjuures kui muutmisega ei ole võimalik olukorda parandada, siis on Keskkonnaametil õigus ka keskkonnaluba kehtetuks tunnistada (KeÜS § 62 lg 2 p 1). Seirekohustuse puhul on tegemist meetmega, mis otseselt tagab keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vältimise. Keskkonnaametil ei olnud kohustust seirekava tingimusi vaidlustatud korralduses sätestada. Samuti ei olnud vaja sätestada nõuet, et seirekava tuleb kooskõlastada ka kaebajaga. Kooskõlastamata seirekava alusel läbiviidud seire või kooskõlastatud seirekava mittejärgimine on aluseks keskkonnaloa kehtetuks tunnistamisele (KeÜS § 62 lg 2 p 2). Võrreldes Lüganuse lubjakivikarjääri keskkonnaluba sarnase suurusega mäeeraldiste (näiteks Kadastiku III lubjakivikarjäär, Maardu IV lubjakivikarjäär) keskkonnalubadega, on Lüganuse lubjakivikarjääri keskkonnaloa kõrvaltingimused oluliselt rangemad ning piiravamad. Keskkonnaamet määras ettevaatusprintsiipi, kohalike elanike seisukohti ja kolmanda isiku ettepanekuid silmas pidades Lüganuse lubjakivikarjääri keskkonnaloale kõrvaltingimused, mis on kohati võrreldavad põlevkivi kaevandamise

keskkonnalubade tingimustega (näiteks vibratsiooni mõju tuvastamiseks hoonete seisundi hindamine enne ja pärast kaevandamistegevuse algust). 6) Kaevandamisluba ei ole vastuolus Ida-Viru maakonnaplaneeringuga. Samuti on oluline, et Murru kinnistut hõlmab 2004. a vastuvõetud detailplaneering, mis näeb nimetatud katastriüksuse sihtotstarbena ette 65% mäetööstusmaa ja 35% tootmismaa, st detailplaneering võimaldab kaevandamist ning loob huvitatud isikule ka lootuse, et detailplaneeringut oleks võimalik ka ellu viia. 7) Keskkonnaloa menetluses on õiguspäraselt kaasatud kõik menetlusosalised ning keskkonnaloa väljastamisel (sh kõrvaltingimuste seadmisel) on arvestatud mh ka kohaliku kogukonna ettepanekutega. Samuti ei ole kaebaja välja toonud, milliste arvamuste arvestamata jätmist kaebaja kaebuse p-s 7 silmas peab.

4) Kaevandamisel oleks maavara kasutusala eelkõige viimistluskivi tootmine, kuid maavara säästliku kasutamise põhimõttest tulenevalt plaanitakse jääkmaterjali kasutada killustiku tootmiseks. Haruldase ja kvaliteetse viimistluskivi väärindamine on arendaja jaoks ka majanduslikult kasulikum. Seega, kui viimistluskivi tootmine on praktiliselt võimalik, on mõistlikult tegutseva arendaja huvides maksimeerida viimistluskivi osakaalu toodangus. Ka kaevandamisluba lähtub sõnaselgelt kaevandamisloa taotluses väljatoodud maavara kasutusalast (maavara kasutusalaks on eelkõige viimistluskivi tootmine, kuid selleks, et maavara võimalikult otstarbekalt kasutada, on jääkmaterjale lubatud kasutada killustiku tootmiseks). Varustuskindluse aspektist ei kaaluta viimistluskivi kaevandamise loa taotlemisel riiklikke huve. Sellegipoolest on MKM 20.06.2017 kirjas märkinud, et piirkonnas on nõudlus viimistluskivi järele olemas, kuna Ida-Viru maakonnas on ajalooliselt palju kiviehitisi, mis vajavad restaureerimiseks või taastamiseks paekivi. Tartu Halduskohus on haldusasjas nr 3-121489 jõudnud seisukohale, et Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamise korral on tagatud riigi maavarade heaperemehelik kasutamine (p 25, 37). Vastuolu riigi huvidega ei kinnita kaebaja näited talle teadaolevatest teistest kaevandamislubadest. Kaebaja sisustab MaaPS § 55 lg 2 p-s 9 sätestatud „riigi huvi“ mõistet liiga laialt, väites, et „riigi huvi“ hõlmab ka seda, milline on kaevandamisloa taotleja renomee ja käitumine. Selline käsitlus on ebaõige. Kolmandal isikul ei ole mitte ühtegi kriminaal- ega väärteokaristust. 5) KehJS § 6 lg 1 p 28 kohaselt loetakse olulise keskkonnamõjuga tegevuseks, mille puhul on KMH läbiviimine kohustuslik, pealmaakaevandamist suuremal kui 25 hektari suurusel alal. Kolmas isik taotles kaevandamisluba kaevandamiseks mäeeraldisel, mille pindala on 4,68 ha ning mille teenindusmaa suurus on 7,25 ha. Seega ei olnud vastustajal seaduse alusel kohustust KMH-d igal juhul läbi viia, vaid vastustaja pidi andma eelhinnangu, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Käesoleval juhul ongi vastustaja 31.08.2020.a otsuses andnud kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude osas oma eelhinnangu ning otsustanud selle alusel KMH läbiviimise vajaduse üle. Otsus KMH läbiviimise vajaduse üle on vastustaja kaalutlusotsus, mille üle kohtulik kontroll on piiratud. ‒ Seoses kaebaja etteheitega mõjuga veele tuleb märkida, et kaebusest ei selgu, kas ja millal on kaebaja vastustajale T. Metslangi töö esitanud. Igal juhul on oluline tähele panna seda, et T. Metslangi töö ei ole koostatud mitte käesoleva kaevandamisloa taotluse, vaid 2005.a kaevandamisloa taotluse kohta. 2005.a taotluses nähti ette kaevandamine 9 m sügavusel, mis eeldas põhjavee alandamist. Käesolev taotlus näeb ette kaevandamise 5 m sügavusel ning ilma põhjavett alandamata. Seega on T. Metslangi hinnang antud oluliselt erineva tegevuse suhtes. R. Perens on esitanud T. Mestlangi töö suhtes ka oma kriitika. R. Perens toob välja, et T. Metslangi töös esitatud järeldused ei ole täpsed ning reaalne mõjuala, kus tekiks oht kaevude kuivaksjäämiseks, on oluliselt väiksem. Põhjavee alandamise mõjuraadiuse teema tõstatas kaebaja ka kaevandamisloa menetluse käigus. Kaebajale on selgitatud, miks on töösse märgitud kaks erinevat mõjuraadiust. Keskkonnaamet on menetluses hinnanud nii A. Jõelehe arvamust kui ka R. Perensi vastuväiteid A. Jõelehe arvamusele. R. Perensi vastuväide A. Jõelehe arvamusele ei ole R. Perensi poolt digitaalselt allkirjastatud. Antud asjaolud ei muuda aga R. Perensi seisukohti vähem usutavaks. Keskkonnaamet on kaevandamisloa lk-l 34 ja 40 selgitanud, et kõrvaltingimuste seadmisel arvestatakse veealanduse võimalikuks mõjuraadiuseks 1 km tulenevalt ettevaatuspõhimõttest. Ettevaatuspõhimõttele tuginemist ei saa tõlgendada vastustaja kahjuks. Kaevandamise võimalik mõju põhjaveele on käsitletud KMH vajalikkuse eelhinnangus, mille kohaselt puudub Lasnamäe lademe täielikuks väljamiseks veetaseme alandamise vajadus ning ei teki olulist mõju veetasemele. Kaebaja väide, et geoloogilise uuringu ja Murru kinnistul toimunud koorimise käigus sai mitme ümbruskonna kaevu vesi kahjustatud, on tõendamata ja ebaõige. ‒ Müra analüüsis ning lõplikus kaevandamisloas kirjeldatud karjääri töötamise perioodis ei ole sedavõrd olulisi erinevusi, mis annaks alust väita, et müraanalüüs on puudulik. Sama järeldus

käib ka kaevandamisloas kirjeldatud kasutatava tehnoloogia kohta. Kaevandamisluba ei pea sisaldama täpseid tingimusi kaevetöödel kasutatavate masinate kohta. Kaevandamisloa andmise otsustamise faasis on teada üksnes kasutatav tehnoloogia üldjoontes. ELLE OÜ poolt väljapakutud müratõkkerajatise ning kaevandamisloas ettenähtud müratõkkerajatiste vahelised erinevused seisnevad asjaolus, et idaservas on müratõkkevalli kõrgus 1 m võrra madalam ning laius 10 m võrra lühem. Müratõkkevalli lühendamine on tingitud asjaolust, et kinnistule jääb elektriõhuliini kaitsevöönd. Karjääri idaservas on püstitatavad müratõkkerajatised loaga kavandatust oluliselt paremad. Kaebaja soov lisada kaevandamisloale kõrvaltingimus, mille kohaselt tuleks purustus- ja sorteerimissõlm paigutada 4 m sügavusele, ei ole täidetav, kuna 4 m sügavuse süvendi põhja on tehniliselt keeruline ajutist purustus- ja sorteerimissõlme installeerida. Samuti toob eraldi süvendi rajamine endaga kaasa täiendava keskkonnamõju, kuna eeldaks teatud sademete hulga korral pinnasevee väljapumpamist. See eest näeb kaevandamisluba ette kõrvaltingimuse, mille kohaselt tuleb sorteerimissõlm paigutada karjääri sügavaimasse osasse ning purustus- ja sorteerimissõlm võimalusel müratõkkerajatiste vahelisele alale. ELLE OÜ poolt väljapakutud leevendusmeetmed on suures osas kaevandamisloasse üle võtnud. Samas tuleb arvestada seda, et keskkonnaeksperdi poolt väljapakutud meetmeid ei ole vastustajale õiguslikult siduvad. ‒ Lähimate majapidamiste täpne kaugus sõltub sellest, millest kaugust mõõta. Lähim elamu võib paikneda Murru kinnistu piirist 120 meetri kaugusel. OÜ Inseneribüroo STEIGER eksperthinnangus on aga võetud aluseks majapidamiste kaugus mitte Murru kinnistu piirist, vaid kaevandamisalast ehk alast, kus vibratsioon reaalselt tekib. Kavandatava tegevuse realiseerumisel ei ole ette näha sellise vibratsiooni tekkimist, mis ületaksid seaduses kehtestatud normatiivseid väärtusi väljaspool mäeeraldise piiri ning põhjustaksid olulist negatiivset keskkonnamõju antud piirkonnas. Puudub alus väitmaks, et OÜ Inseneribüroo STEIGER ei ole arvestanud purustus- ja sorteerimissõlme käitamisega kaasneva vibratsiooniga. Hüdrovasarast tingitud mõjude kirjeldamisel toetuti teistele sarnastes lubjakivikarjäärides ja sarnastel tingimustel hüdrovasaraga raimamisel läbi viidud praktilistele uuringutele ja mõõtmistele ning ei ole põhjust eeldada, et Lüganuse karjäärialal oleksid samal tehnoloogilisel protsessil mõjud kardinaalselt teised. ‒ Kaebaja ei ole põhistanud järeldust, et õhusaastatuse analüüs on puudulik. 6) Kui kaebaja ei suuda mõista kõrvaltingimuste kujunemise protsessi, siis ei tähenda, et seda, et tegemist on ebaselgete ning mittetäidetavate kõrvaltingimustega. Kui kaebajal tekib kõrvaltingimustega tutvudes arusaamatusi, on tal võimalus küsida vastustajalt selles osas täiendavaid selgitusi. Käesoleval juhul ongi vastustaja kaevandamisloas põhjalikult selgitanud, kuidas on kõrvaltingimused kujunenud. Seega on ebaõiged kaebaja etteheited kõrvaltingimuste ebaselguse ja õigusvastasuse osas. Kaevandamisloal ei ole asjakohane täpseid seiretingimusi kajastada, kuna kaevandamistegevuse käigus võib tekkida vajadus näiteks seireperioode sagedamaks või tingimusi rangemaks muuta ning sellisel juhul on võimalik seirekava kooskõlastuse alusel täiendada. Kui kaevandamisloal on seiretingimused juba paika pandud, on võimalik neid muuta vaid kaevandamisloa muutmise menetluse käigus. Kolmas isik selgitab, et antud juhul on seirekava kooskõlastamise kohustuse tõttu nii vastustajal kui ka Lüganuse vallal mh suurem vabadus hinnata, kas nad peavad kogutud informatsiooni piisavaks. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et kõrvaltingimustest ei selgu, mis tagajärjed on seirekava kooskõlastamata jäämisel. Vastustaja on kaevandamisloas korduvalt selgitanud, et tulenevalt KeÜS § 62 lg 2 p-st 2 võib vastustaja kaevandamisloa kehtetuks tunnistada, kui loa omanik ei täida kaevandamisloaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid ja kaevandamisloa kehtetuks tunnistamist nõuab oluline avalik huvi. Kõrvaltingimuse kohaselt teostab kaevandamisloa omanik seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seega ei saa kooskõlastamata jätmise korral seiret teostada, mis omakorda tähendab, et kaevandamisloa omanik jätab täitmata kaevandamisloa kõrvaltingimuse. Lähtuvalt KeÜS § 62 lõikest 2 on võimalik sellisel juhul

kaevandamisluba kehtetuks tunnistada. ELLE OÜ poolt väljapakutud leevendusmeetmed on suures osas kaevandamisloasse üle võtnud. Antud juhul oli ELLE OÜ väljapakutud leevendusmeetmetest väheoluline kõrvalekaldumine põhjendatud, et tagada tingimuste proportsionaalsus ning kõrgepingeliini kaitsevööndi piirangute järgimine. Vaidlusaluste kõrvaltingimuste detailsusaste on praktikas tavapärane ning on alusetu väita, et tegemist on erakordselt ebaselgete või mittekontrollitavate tingimustega. Põhjendamatu on kaebaja soov, mille kohaselt peaks kolmas isik kooskõlastama keskkonnaseirekava ka kaebajaga, samuti kaebaja nõuded seoses kõrvaltingimuste p-ide 3 ja 6 muutmisega. 7) Kaevandamine on kooskõlas Ida-Virumaa maakonnaplaneeringuga. Väärtuslike põllumajandusmaade ja maastike asukohad ja konkreetsed kasutustingimused pannakse paika üldplaneeringus (PlanS § 75 lg 1 p 14) või detailplaneeringus (PlanS § 126 lg 1 p 15). Kuna käesoleval juhul kehtib kinnistu suhtes detailplaneering, mille kohaselt ei ole tegemist väärtusliku põllumajandusmaa või maastikuga, siis ei kohaldu kinnistul ka vastavad kasutustingimused. Seega on kaebaja viited maakonnaplaneeringule asjasse puutumatud. 8) Kaebaja on kaevandamisloa menetluses ära kuulatud. Kaebusest ei selgu isegi see, kelle pöördumised ning mis ajal on väidetavalt tähelepanuta jäänud. Kaebajal ei ole kaebeõigust vaidlustada kaevandamisluba argumendiga, et Keskkonnaamet oleks pidanud kohalike elanike pöördumistele rohkem tähelepanu pöörduma.

KOHTU PÕHJENDUSED

lahendada teise haldusorgani arvamuseta. Asjaoludest nähtuvalt ei suutnud Lüganuse Vallavolikogu anda seisukohta tähtaegselt, kuna kumbki seisukoha andmise alternatiiv ei leidnud volikogus piisavat toetust. Arvestades, et volikogu istungi toimumise ajaks ei olnud 2kuuline tähtaeg möödunud, võinuks Lüganuse Vallavolikogu taotleda vastustajalt tähtaja pikendamist (nagu seda tehti korduvalt esimesel korral), kuid seda ei tehtud. Kohtu arvates võis vastustaja jätta hilinenult laekunud arvamuse arvesse võtmata ‒ see on vastustaja kaalutlusõigus (HMS § 16 lg 2 teine lause). Kohtu arvates on keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus HMS § 16 lg-le 2 tuginemise osas piiratud. Seda lähenemist toetab ka Riigikohtu praktika, vt Riigikohtu 08.08.2018 otsus asjas 3-16-1472, p-d 17 ja 18. Lüganuse vald oleks ise pidanud oma õigusi kaitsma, vaidlustades kaevandamisloa enda nõusoleku puudumise tõttu. Kas hilinemiseks olid mõjuvad põhjused, tulnuks välja selgitada selles menetluses. Kuna KOV keeldumine käivitab MaaPS kohaselt hoopis teise menetluse (MaaPS § 55 lg 4), peaks hilinenult esitatud arvamuse arvesse võtmiseks eksisteerima kaalukad põhjendused. Käesoleval juhul neid ei nähtu ja kaebaja Lüganuse valda esindada ka ei saa.

https://old.envir.ee/sites/default/files/kk_610_juhend_2013.pdf

20.09.2021 menetlusdokumendi lisana 4 K. Ergi arvamuse „Lüganuse lubjakivikarjääri (KÜ 43701:001:0167) hüdrogeoloogilise osa analüüs“ (dtl 1129‒1132). Kaebaja esitas 27.09.2021 P. Sedmani täiendava arvamuse „IPT Projektijuhtimise OÜ seisukohad ja kommentaarid haldusasjas 3-21-586“ (dtl 1158‒1165), kuid kohus ei võtnud seda kui hilinenult esitatud tõendit 28.09.2021 määrusega asja juurde. Menetlusosalised on läbivalt viidanud ka V. Jürgensoni koostatud 2004. a aruandele Lüganuse Lubjakivi uuringualal tehtud geoloogiliste tööde kohta (edaspidi: geoloogiliste tööde aruanne, dtl 817‒871). Lisaks kuulas kohus 29.09.2021 kohtuistungil tunnistajatena üle K. Ergi ja E. Põldvere (Alkranel OÜ).

P. Sedman on välja toonud, et elanike veevarustust käsitlev peatükk Dagaz OÜ ekspertarvamuses on väga üldsõnaline, uusi andmeid kaevude kohta ei ole kogutud, puuduvad kaevude täpsed koordinaadid ja maapinna absoluutkõrgused, ei ole teada kaevude sügavused ega veetase käesoleval ajal. Samuti ei ole selgitatud kui palju on salvkaeve ja kus need asuvad. Puuduvad andmed elanike veetarbimise, veevõtuseadmete, torustike olemasolu kohta. Ei ole võetud ühtki veeproovi, mis iseloomustaks vee kvaliteeti enne kaevandamist. P. Sedmani hinnangul Dagaz OÜ poolt esitatud puuduliku andmestiku alusel ei oleks ka parima tahtmise juures võimalik prognoosida kuivenduse mõju kaevudele. Kindlasti oleks tulnud koguda kõikide piirkonna kaevude taustaandmed – veetase ja vee kvaliteet enne kaevandamist. Korrektsete taustaandmete puudumisel kaevude veetaseme ja vee kvaliteedi kohta, ei ole P. Sedmani hinnangul ka hiljem võimalik selgitada kaevandamise mõju. P. Sedman toob välja, et Purtse jõgi asub kavandatavast karjäärist 450 m kaugusel ja kujutab endast hüdrogeoloogilises mõttes n-ö veetasemeraja, kus jõe veetase ja põhjaveetase on samal kõrgusel. Seega alanduslehtri ulatuse kavandatavast karjäärist idas määrab kaugus jõeni. Teistes ilmakaartes sellised hüdrogeoloogilised piirid puuduvad ning alanduslehtri ulatuse leidmiseks tuleb P. Sedmani hinnangul kasutada teisi meetodeid. Geoloogiliste tööde aruandes kasutati kuivenduse mõjuraadiuse arvutamiseks teist metoodikat, mis kehtib statsionaarsete voolutingimuste kohta ja lisaks kihi veejuhtivusele arvestab ka veekihi toitumist ja paksust. Arvutuse tulemusel saadi mõjuraadiuseks 1552 m, mis langeb väga hästi kokku Dagaz OÜ poolt arvutatuga. Ka kohtu jaoks ei ole veenvalt põhjendatud Dagaz OÜ võetud seisukoht võimalikust maksimaalsest põhjavee alanduse mõjuraadiusest Purtse jõe järgi, kuna jõgi ümbritseb karjääri üksnes ühest küljest. P. Sedmani hinnangul selgub Dagaz OÜ eksperdi poolt tehtud arvutuse lähemal uurimisel, et arvutuse algandmed ja arvutuskäik on ekslikud. Hüdrauliline kalle on mõõdetud kaardil tarbekaevude nr 4 ja nr 30 lõikel, mis asuvad seirekaevude 3643 ja 3644 lähistel. Joonisel 1 on näha, et nimetatud kaevude asukohas levib pinnakatte veekiht ning hüdrauliline kalle ei iseloomusta lubjakiviveekihti. Põhjaveetaseme alandus karjääri lääneosas on keskmisest veetasemest vähemalt 5 m, mitte 2,5 m, nagu Dagaz OÜ ekspert on väitnud. P. Sedmani väitel ei sõltu teooria kohaselt kuivenduse mõjuraadius ehk horisontaalne ulatus otseselt alanduse suurusest, vaid veekihi enda omadustest ning hüdrogeoloogilistest parameetritest, ajast ja toitumistingimustest. Seega ei ole võimalik alanduse järgi mõjuraadiust hinnata ning Dagaz OÜ poolt tehtud arvutus on mõttetu ning saadud tulemus kasutu. P. Sedman toob välja, et rühmpumpamise katse tuvastas, et peale pumpamise alustamist jõudis mõju 20 m ja 50 m kaugusel asuvatesse vaatluskaevudesse vähem kui minutiga, 120 m kaugusel asuvasse vaatluskaevu 40 minutiga. Seega jõudis alanduse mõju juba 40 minuti jooksul kaugemale kui Dagaz OÜ arvutatud 104 m. Edasi leiab P. Sedman, et seirekaevu 3643 veetaseme muutusi ei saa üks-ühele aluseks võtta kavandatud karjääri veetaseme muutuste hindamisel. Karjääri asukoht on Purtse jõest umbes 450 m kaugusel, seirekaev nr 3643 asub umbes 150 m kaugusel. Seega mõjutab jõe veetase seirekaevu veetaset märksa enam kui karjääri asukohas. Lisaks asuvad seirekaevu vahetus ümbruses tarbekaevud, mille veevõtt võib kuival perioodil seirekaevu taset oluliselt mõjutada. P. Sedmani hinnangul üksikmõõtmine ei iseloomusta veekihti tervikuna ning seda ei saa aluseks võtta karjääri veetaseme hindamisel. Dagaz OÜ seisukoht kuivalt kaevandamise kohta põhineb P. Sedmani hinnangul kaudsetel, üldistel ja ebakorrektsetel andmetel. Faktilised andmed näitavad, et lubjakivi kaevandamine keskkonnaloas KL-509345 toodud mahus on põhjaveetaset alandamata võimatu. Kaevandamine vähendab märkimisväärselt põhjaveevaru ning jätab suure tõenäosusega piirkonna salvkaevude omanikud joogiveeta. Mõju kaevuvee kvaliteedile piirdub eksperthinnangus seisukohaga, et mõju ei ole. Puudub mõju analüüs ning seisukoha põhjendus. Kohtu jaoks on P. Sedmani seisukohad põhjendatud ning neid ei ole veenvalt ümber lükatud asjas esitatud tõenditega.

Ka K. Ergi arvamuses ei ole P. Sedmani väiteid ümber lükatud. K. Erg järeldab, et kui veetaset alandatakse 2,5 m ja filtratsioonimoodul – 14,5 m/ööp, jääb mõjuraadius vahemikku 100–300 m. K. Erg leiab, et vaatamata sellele, et Dagaz OÜ lähenemine ei ole tavapärane ja leiti terve rida puuduseid, on seisukohad siiski arusaadavad, põhjendatud ja suurusjärkudes õiged. Ka K. Erg möönab suuremat kaevandamise mõjuraadiust kui Dagaz OÜ eksperthinnangus. K. Erg lähtub arvamuse andmisel algandmetest (veetase alandamine 2,5 m), mille P. Sedman on põhjendatult kahtluse alla seadnud. K. Ergi arvutused ei tõenda, et kaevandada oleks võimalik põhjaveetaset alandamata.

Paratamatult on tegemist prognoosiga. Kohtule ei nähtu vastustaja tegevuses kaalutlusvigu. Kuna kaevandamisloa kohaselt ei tohi purustus- ja/või sorteerimissõlme töö toimuda raimamistegevusega samaaegselt, ei ole ole vaja hinnata raimamise ja purustamise kumuleeruvat müra. Kohtu arvates on keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus müraga seonduvalt ka piiratud, kuna müraga seonduv riivab füüsiliste isikute õigusi (õigus tervise kaitsele, õigus eraelu puutumatusele, omandipõhiõigus). Kohtu arvates saaks keskkonnaorganisatsioon tugineda üksnes ilmselgele õigusrikkumisele, st kui on ilmne, et müra piirväärtusi (mitte sihtväärtusi) ületatakse. Käesoleval juhul seda ei nähtu. Arvestada tuleb ka sellega, et võrreldes põhjaveega, on mürast tulenevaid häiringuid, kui need siiski ületavad kehtestatud norme, kergem kõrvaldada.

toodud, et kuna modelleerimine ja arvutamine toimus arvutiprogrammiga, siis on võimatu otsustada, kas tulemused on õiged või mitte, kuna tulemus oleneb sisestatud parameetrite õigsusest. Arendaja, Kaltsiumkarbonaat OÜ, pole seletanud, kuidas ja kus tekib väidetav lõpptoode, viimistluskivi. Kui lõpptoode valmib kusagil mujal kui karjääris, siis kuidas rindest murtud plokid saadakse sobilikku mõõtu, et neid kalluritele laadida. Ilmselt ei tükeldata neid hüdrovasaraga ega ka käsitsi kiiludega. Tavapärane karjääri tööriist selleks on ketaskivisaag, mida käitatakse ekskavaatoriga. Kivi saagimisega kaasneb tolm, mida uuringus pole käsitletud. Killustiku tootmiseks kasutatakse purustit koos sõelumisega. Isegi kui täidetakse keskkonnaloa lisatingimust, et koos raimamisega ei purusti ei tööta, on killustiku tootmisel tolmu teke oluliselt suurem kui uuringust nähtub. Siia lisandub veel ka tolm valmistoodangu ladustamisest ja väljaveol. Kohtule ei nähtu vastustaja otsuses kaalutlusvigu. Pole alust seada kahtluse alla kaevandusloa taotluses toodud, et majanduslikult ei ole Lüganuse lubjakivikarjääris mõistlik suures mahus killustikku toota. Seega ei põhjusta aastas vähest aega tegutsev purustussõlm ka ümbruskonnale olulist keskkonnahäiringut. Hüpoteetiliseks jääb ka väide ketaskivisae kasutamise ja sellest põhjustatava tolmu kohta.

hankimise kulust summas 3060 eurot ning õigusabikulust summas 13860,50 eurot (õigusabi osutamise tunnihind on 110 eurot+käibemaks). Kohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud haldusasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Haldusasi on keskmisest keerukam ja mahukam. Põhjendatud on täiendavate dokumentaalsete tõendite hankimise kulud. Seetõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 16 950,50 eurot. Vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

OSALISELT

TÜHISTATUD

KOHTUOTSUSEGA.

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

30.09.2022

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.