Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).

3-21-586

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

(HKMS) § 248).

2(14)

3-21-586 16.02.2021 korralduses on vastustaja puudulikult käsitlenud kaevandamisjärgselt maa korrastamisega seonduvat (vt MaaPS § 55 lg 2 p 9). Karjääriala looduslikuks rohumaaks korrastamine ei ole reaalne. Kaevandamistegevuse tagajärjel tekib 46 800 m2 suurune ja keskmiselt 5,9 m sügavune auk, mille täitmiseks ja loodusliku rohumaa loomiseks tuleks endine karjäär täita ca 140 400 m3 ulatuses täitepinnasega. Karjäärialal leidub katendit 28 000 m3 ulatuses. 112 400 m3 ulatuses täitepinnase kohale vedamine on väga kulukas ja on kaheldav, et Kaltsiumkarbonaat OÜ hakkab karjääriala rohumaana taastama. Tulenevalt piirkonna geoloogilistest eripäradest ei pruugi olla karjääriala taastamine veekoguna võimalik, kuna see loob riski põhjavee saastumiseks. Kuigi 16.02.2021 korralduse nr 20 p-s 3.2.10.3 ja lk-l 37 p-s 3.2.14.3 on looduslikku rohumaad mainitud, ei ole sätestatud, milline saab olema korrastatava maa kasutamise otstarve (vt ka korralduse lk 25, p 3.2.11.6; MaaPS § 56 lg 1 p 8). Keskkonnamõju hindamist ega keskkonnamõju strateegilist hindamist läbi ei viidud, mistõttu tuleks Lüganuse lubjakivikarjäär korrastada vastavalt kaevandamisloale märgitud korrastamise suunisele. Samas ei korrastamise suunist märgitud (MaaPS § 81 lg 4). Vastustaja jättis analüüsimata, kas kaevandamine võib olla vastuolus riigi huvidega (MaaPS § 55 lg 2 p 10; vt korralduse lk 17 p 3.2.3, lk 39 p 3.2.14.6 ja MaaPS § 55 lg 2 p 9). Nähtuvalt 16.02.2021 korralduse lk 4 p-st 2.2 on kavas ehituslubjakivi kaevandada viimistluskivi ja ehituskivi, sh killustiku tootmiseks. Korralduse lk 5 p-st 2.13 ilmneb, et ehituslubjakivi on kavas kaevandada üksnes viimistluskivi tootmiseks. Sama nähtub korralduse lk 17 p-st 3.2.3 (vrdl ka lk 26 p 3.2.12.2). Vastustaja möönab aga korralduse lk 33 p-s 3.2.13.14, et OÜ Kaltsiumkarbonaat võib ehituslubjakivi kaevandada killustiku tootmiseks ning piiranguid, kui palju võib kaevandada ehituslubjakivi viimistluskivi valmistamiseks ja kui palju killustiku valmistamiseks, sätestatud ei ole. Korralduse lk 39 p 3.2.14.5 ei viita sellele, et peaasjalikult toimuks ehituslubjakivi kaevandamine viimistluskivi tootmiseks (vt ka lk 44 p 3.2.14.17). Samas on keskkonnamõjude uurimisel lähtutud sellest, et kaevandama asutakse viimistluskivi. Puudub analüüs, milline on kaevandamisloa väljastamise ajal vajadus viimistluskivi järele IdaVirumaal. Asjakohaseks ei saa pidada 16.02.2021 korralduse lk 6 p-i 2.15. Punktis viidatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kiri pärineb 2017. a juunist. MKM seisukohast ei nähtu meetodit, kuidas on ministeerium jõudnud järeldusele viimistluskivi vajaduse kohta Ida-Viru maakonnas, ega koguseid, millises ulatuses viimistluskivi vajatakse. Nähtuvalt 2019. a maavaravarude koondbilansist oli Ida-Viru maakonnas ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru suurus 2019. a alguses 8044,1 tuhat m3 ning 2019. a lõpus 8035,4 tuhat m3. 2019. a-l kaevandati Ida-Virumaal ehituslubjakivi kokku 16,2 tuhat m3. Kaebajale teadaolevalt on lisaks 16.02.2021 korraldusele Ida-Viru maakonnas väljastatud veel kolm kaevandamisluba ehituslubakivi kaevandamiseks. Seega on ilmne, et ehituskivi varustuskindlus Ida-Viru maakonnas on tagatud pikaks ajaks. Puudub analüüs, kas ja miks on põhjendatud OÜ-le Kaltsiumkarbonaat kaevandamisloa väljastamine olukorras, kus äriühing on korduvalt silma paistnud õigusvastase käitumisega (kaebuse p 3.4). Ebaõigesti on jäetud läbi viimata keskkonnamõju hindamine (KMH; korralduse lk 29, p 3.2.13.2) ning see on oluline menetlusviga (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-35-13, p 27; vt ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 2 ja lg 3). Vastustaja on ebaõigesti hinnanud lubjakivi kaevandamisega kaasnevaid mõjusid veele (31.08.2020 kirja lk 4 p 1.3.1). Kaevandamisest johtuvaid mõjusid veele on hinnatud erinevates arvamustes (TTÜ Geoloogia Instituudi teaduri T. Metslangi 16.11.2005 töö „Arvamus Lüganuse paekarjääri rajamise kohta“; Dagaz OÜ töö „Eksperthinnang – Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamise võimalikud mõjud (sh mõjuraadius) põhjavee ja kaevuse vee kvaliteedile ja varudele“; Tartu Ülikooli geoloogia osakonna vanemteaduri A. Jõelehe töö 3(14)

3-21-586 „Arvamus Dagaz OÜ (R. Perens) koostatud eksperthinnangule Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamise võimalike mõjude kohta“ ja töö „Vastuväited A. Jõelehe poolt koostatud arvamusele Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamise võimalike mõjude kohta“). 31.08.2020 kirjas ei ole vastustaja viidanud T. Metslangi ega A. Jõelehe arvamusele. Samuti puudub motivatsioon, miks eelistab vastustaja Dagaz OÜ poolt välja pakutud kahest kaevandamisest tingitud põhjavee alandamise mõjuraadiusest lühemat (104 meetrit). Jääb arusaamatuks, miks on vastustaja leidnud, et karjäärist vee välja pumpamine ei ole tarvilik, kui Dagaz OÜ arvamuses on seda eraldi mainitud. Tegemist on oluliste kaalutlusvigadega. Korralduse lk-l 2 p-s 1.3.5 sisaldub nõue, et teostada tuleb mäeeraldise teenindusmaast kuni 1 km kaugusel asuvate kaevude veetaseme ja kvaliteedi uuring. Puuduvad põhjendused, kust on võetud 1 km pikkuse ala määratlemise nõude. Seda ei ole leitud üheski arvamuses. See, millise raadiusega maa-alal jääb kaevandamisest tulenevalt vett vähemaks, tuleb kindlaks teha KMH käigus. Korralduse lk 23 p-s 3.2.10.10 ja lk 30 p-s 3.2.13.6 märgitud lähenemine on vastuolus Dagaz OÜ arvamuse lk 7 p-ga 2. Üheski arvamuses ei ole analüüsitud, millist mõju põhjaveele võib avaldada ehituslubjakivi kaevandamine osaliselt põhjavee seest. Lüganuse karjääri kavandatakse kaitsmata põhjaveega alale, mistõttu on põhjavee reostumise risk kõrge. Geoloogiliste uuringute käigus sai mitmes kavandatava karjääri ümbruskonna kaevus vesi kahjustada. Pärast pinnase ebaseaduslikku koorimist Murru kinnistul ja vedu 2020. a oktoobrist novembrini sai mitme ümbruskonna kaevu vesi kahjustatud. Vastustaja on ebaõigesti hinnanud kaevandamisest tingitud müraga seonduvat. ELLE OÜ 28.12.2017 töös „Lüganuse lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlus. Mürauuring. Täiendatud müra leevendusmeetmete osas“ on lähtutud ebaõigetest eeldustest. Õige ei ole, et karjäär töötab 9 kuud aastas. Korralduse lk 3 p-dest 1.3.9 ja 1.3.10 nähtub, et karjäär ei tööta üksnes nädalavahetustel ja riiklikel pühadel ning ajavahemikul 23.12.–06.01. Samuti nähtub ELLE OÜ töö lk-lt 6, et korraga võib tööalal maksimaalselt olla 1 veok, 1 frontaallaadur, 1 ekskavaator ja 1 teleskooplaadur, kusjuures iga üksik masin töötab reaalselt poole karjääri tööajast. Selliseid kõrvaltingimusi 16.02.2021 korralduses sätestatud ei ole. Lisaks nähtub ELLE OÜ töö lk-lt 6, et murdmisjääkide ja madalama kvaliteediga paekivi purustamiseks on kavandatud kasutada mobiilset purustit ja sõelurit, mida kasutatakse maksimaalselt kaks korda aastas kuni nädal korraga. Korralduses ei ole sätestatud kõrvaltingimusi, millise sagedusega võib neid karjääris kasutada (vt ka korralduse lk 33 p 3.2.13.14, lk 39 p 3.2.14.5 ja lk 44 p 3.2.14.17). ELLE OÜ töö lk-l 13 on lähtutud eeldusest, et purusti võetakse kasutusele, kui osa kivimist on kaevandatud. Korralduses selle kohta kõrvaltingimus puudub. ELLE OÜ töö lk-l 18 on hinnatud üksnes raimamise ja transpordi kumuleeruvat müra, mitte raimamise, transpordi ning mobiilise purusti ja sõeluri poolt tekitatavat kumulatiivset müra. ELLE OÜ töö lk-del 22– 29 on välja pakutud meetmed kaevandamisest tekkiva müra vähendamiseks. Nendega ei ole korralduses täiel määral arvestatud (vt korralduse lk 2 p 1.3.2.). Puuduvad uuringud, milline on kaevandamisest tingitud müra suurus lähikonnas, kui kasutatakse üksnes 16.02.2021 korralduse lk 2 p-st 1.3.2 nähtuvaid meetmeid. Vastustaja on ebaõigesti hinnanud kaevandamisega kaasneva vibratsiooniga seonduvat. OÜ Inseneribüroo Steiger 04.12.2017 arvamus „Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamisega kaasneva vibratsiooni eksperthinnang. Töö nr. 17/2021“ on puudulik (vt nt lk 7; vrdl korralduse lk 33 p 3.2.13). Arvamuses on jäetud analüüsimata, kas ja millist vibratsiooni põhjustab purustus- ja sorteerimissõlm. Jääb arusaamatuks, kust on võetud korralduse p-s 1.3.11 märgitud 0,5 km nõue. Sobiv nõue tuleb kindlaks teha KMH käigus. 16.02.2021 korralduses on jäetud tähelepanuta kohaliku kogukonna poolt 19.09.2020 antud tunnistus. Samuti on vastustaja ebaõigesti hinnanud kaevandamisega kaasnevat õhusaastet (vt Murru kinnistu detailplaneeringu seletuskirja p 2 ja Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse 29.07.2005 vaideotsus nr 32-9-1/6978). 4(14)

3-21-586 16.02.2021 korralduse lk-del 1–3 p-s 1.3 on sätestatud kõrvaltingimused, mis ei ole täidetavad või kontrollitavad, mistõttu tuleks korraldus tühistada või kohustada vastustajat kõrvaltingimusi muutma (vt Riigikohtu 07.12.2020 määrus asjas nr 3-19-2448, p-d 12–15). Seonduvalt viidatud kõrvaltingimustega jääb arusaamatuks, miks ei ole sätestatud seirekava tingimusi; puudub nõue kooskõlastada seirekava kaebaja kui valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooniga; kas ja millised tagajärjed kaasnevad, kui seirekava ei kooskõlastata ning miks tuleks seirekava koostamisel lähtuda OÜ Alkranel koostatud tööst. Vastustajat tuleks kohustada muutma 16.02.2021 haldusakti p-s 1.3 sisalduvaid kõrvaltingimusi järgmiselt: p-s 1.3.1 tuleks sätestada, et kui Kaltsiumkarbonaat OÜ seirekava ei täida, on see aluseks kaevandamisloa kehtetuks tunnistamisele KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel; korralduse p-s 1.3.3 tuleks sätestada, et Lüganuse karjääris lubjakivi kaevandamise eesmärgiks ei ole killustiku tootmine; lubatud on purustada üksnes kaevisejääke, mis vastavad kaevandamisloa eelnõus sätestatud tingimustele; kaevisejääkide purustamine tohib toimuda vaid teatud konkreetse ja täpselt määratletud ajaperioodi kestel kalendriaastas ning seejuures tuleks eelistada niisket aastaaega. Punktis 1.3.6. tuleks täpsustada, millise konkreetse õigusakti või standardi nõuetest lähtutakse vee kvaliteedi üle otsustamisel; mida tähendab veetaseme alanemine kasutamist mittelubava tasemeni ja kes seda otsustab; eeldatakse, et veetaseme või veekvaliteedi halvenemine kaevus on tingitud kaevandusettevõtte tegevusest Lüganuse karjääris; kuidas peaks Kaltsiumkarbonaat OÜ varustama piirkonda veega uute kaevude rajamiseni. Lisaks tuleks viidatud punktis täpsustada, et õhukvaliteedi mõõtmine peaks algama enne kaevandamistegevuse alustamist ning toimuma kogu kaevandamisloa kehtivuse aja kuni kaevandamistegevuse lõpetamiseni; ajagraafiku, millise sagedusega õhukvaliteeti mõõdetakse; kuidas toimub õhukvaliteedi mõõtmine erandkorras. Punktis 1.3.11 tuleks täpsustada, et hoonete ülevaatus toimub perioodiliselt; eeldatakse, et hoone juures kahjustuste ilmnemine on tingitud kaevandusettevõtte tegevusest Lüganuse karjääris; millise aja jooksul tuleb hoone juures ilmnenud puudused OÜ-l Kaltsiumkarbonaat kõrvaldada ning sätestada, et kohustuse rikkumise korral lasub Kaltsiumkarbonaat OÜ-l kohustus tasuda teate esitanud kinnistuomanikule leppetrahvi 10 000 eurot. Kaltsiumkarbonaat OÜ 2019. a ja 2018. a majandusaasta aruannetest nähtuv viitab sellele, et Kaltsiumkarbonaat OÜ-l ei pruugi olla piisavaid rahalisi vahendeid, et teostada seireid, vajadusel rajada uusi kaeve, kõrvaldada ümbruskonna elamute juures kaevandamisest tingitud kahjustusi jne. Seetõttu tuleks 16.02.2021 korraldust täiendada tingimusega, millega kohustatakse Kaltsiumkarbonaat OÜ-d hoidma kaevandamisloa kehtivuse ajal jõus esimese nõude pangagarantiid, mis tagaks kohustuste täitmist, või sõlmima vastutuskindlustuslepingu kogu kaevandamisloa kehtivuse ajaks. 16.02.2021 korraldus on vastuolus Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 11/2016/278 kehtestatud planeeringu „Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+“ seletuskirja pga 3.2.2.

5(14)

3-21-586 16.02.2021 korralduse lk 6 p-st 2.15 nähtub, et riigi huve ei kaalutud. Sõltumata 16.02.2021 korraldusest on ehituslubjakivi varustuskindlus Ida-Viru maakonnas tagatud. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine avalike huvidega ega vastustaja õigustega vastuolus. Kaevandamisluba ei pruugi alati olla realiseeritav (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-35-13, p 20). Kaltsiumkarbonaat OÜ ei ole kaevandamisega alustanud, mis tähendab, et riisiko, et kaevandamistegevusega ei ole enne kohtuotsuse jõustumist võimalik alustada, on suurem. See, et kaevandustegevust ei ole võimalik kiiresti alustada, on Kaltsiumkarbonaat OÜ äririsk. Kolmandal isikul puudub kaitstav usaldus, et kaevandamisluba jääb kehtima (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-19-2448, p 14). Kaebaja huvid on kaalukamad. Kohalik kogukond on aastaid olnud kaevandamise vastu. OÜ-l Kaltsiumkarbonaat ei pruugi olla huvi panustada uute kaevude rajamisse või seire teostamisse. Kolmanda isiku väide, nagu kuluks kohustuste täitmiseks poolteist aastat, on paljasõnaline ja ilmselgelt ülepaisutatud. Kaebajal puudub kontroll selle üle, millal kolmas isik kaevandamisega alustab. Ka müratõkkerajatiste ehitamine kahjustab looduskeskkonda. 2020. a oktoobrist novembrini teostas kolmas isik Murru kinnistul pinnase ebaseaduslikku koorimist ja vedu, mille tagajärjel sai mitme ümbruskonna kaevu vesi kahjustatud. Kolmas isik on enne kaevandamisloa andmist üritanud asuda ehitusjäätmetest rajama müratõkkerajatisi. Asjakohatud on vastustaja ja kolmanda isiku viited detailplaneeringule. Detailplaneeringust ei saa tuleneda piiramatut õigust maavara kaevandamiseks. Maavara kaevandamiseks annab õiguse kaevandamisluba.

6(14)

3-21-586 Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Tartu Halduskohus tunnistas asjas nr 3-18-1489 Lüganuse valla otsuse nr 81 õigusvastaseks ja kohustas Lüganuse valda nõusoleku andmist uuesti otsustama kahe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohtulahend jõustus 03.03.2020. Seega oli kohaliku omavalitsuse arvamuse andmise tähtaeg 03.05.2020. Lüganuse vald teavitas 28.04.2020 Keskkonnaametit, et Lüganuse Vallavolikogu oli 23.04.2020 otsusega otsuse nr 81 kehtetuks tunnistanud. Samuti andis vallavalitsus teada, et vallavolikogu ei ole võtnud kaevandamisloa eelnõu suhtes tähtaegselt vastu uut otsust. Lüganuse valla otsus nr 285 on tehtud pärast MaaPS § 49 lg-s 6 ja haldusasjas nr 3-18-1489 arvamuse andmiseks antud tähtaja möödumist. HMS § 16 lg 2 alusel loetakse, et sellisel juhul on kooskõlastus antud. Kohalik omavalitsus ei saanud pärast vaikimisi kooskõlastuse andmist seda tagasi võtta. See oleks vastuolus HMS § 16 lg-ga 2 ning õiguskindluse põhimõttega. Otsust nr 285 ei saa lugeda siduvaks nõusoleku andmisest keeldumiseks MaaPS § 49 lg 6 ja § 55 lg 2 tähenduses. Otsus nr 285 on ka sisult õigusvastane. Lüganuse vald tellis otsuse nr 285 eelnõule enne selle vastuvõtmist arvamuse advokaadibüroolt Ellex Raidla. Arvamuses leiti, et eelnõu põhjendused on olemuslikult sarnased haldusasjas nr 3-18-1489 tühistatud otsuse põhjendustega ning eelnõus pole võetud arvesse kohtu juhiseid. Kolmas isik esitas 25.11.2020 otsuse nr 285 peale vaide. Seni pole Lüganuse vald vaiet lahendanud. Kaevandamise puhul on tavapärane, et maa korrastatakse hiljem kas veekogu, metsa- või rohumaaks. Kolmas isik on esitanud Keskkonnaametile kaevandamisloa taotluse seletuskirjas kirjelduse, millistel tingimustel ja meetoditel plaanitakse korrastada karjäär hiljem rohumaaks (vt ka 19.06.2020 kiri). Keskkonnaamet on analüüsinud ja hinnanud teiste menetlusosaliste argumente seoses maa hilisema korrastamise võimalikkusega ning esitanud oma seisukohad korralduse p 3.2.10 alapunktis 3; p 3.2.11 alapunktis 6 ja p 3.2.14 alapunktis 3. Kaebaja ei ole välja toonud looduslikke või tehnoloogilisi asjaolusid, mis muudaks karjääri korrastamise hiljem tavapärasest keerulisemaks. Seejuures ei ole maa korrastamise täpse korralduse paika panemine kaevandamisloa menetluse esemeks (MaaPS § 81 lg-d 1–3 ja keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12). Keskkonnaamet on välja selgitanud ning kaalunud riigi huve. MKM on esitanud seisukohad 21.02.2017, 23.03.2017 ja 20.06.2017 ning kinnitatud, et piirkonnas on nõudlus viimistluskivi järele (vt korralduse p 3.2.3). Keskkonnaamet on analüüsinud ja hinnanud menetlusosaliste argumente seoses riigi huvi olemasoluga ning esitanud oma vastused korralduse p 3.2.13 alapunktis 22 ja p 3.2.14 alapunktis 4 (vt ka Tartu Halduskohtu 31.01.2020 otsus asjas nr 3-121489, p-d 25 ja 37). Keskkonnaametil ei olnud kohustust KMH läbi viia (KeHJS § 6 lg 1 p 28). Kolmas isik taotles kaevandamisluba kaevandamiseks mäeeraldisel, mille pindala on 4,68 ha ning teenindusmaa suurus 7,25 ha. Keskkonnaamet andis kavandatava tegevuse keskkonnamõjude osas eelhinnangu. Kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on piiratud. Ei nähtu, et Keskkonnaamet oleks KMH läbiviimise vajaduse üle otsustamisel diskretsiooni ebaõigesti kasutanud. Keskkonnaamet on võtnud eelhinnangu andmisel aluseks eksperthinnangud. Keskkonnaametil oli piisavalt informatsiooni, et hinnata eksperthinnangute usaldusväärsust. Kaebaja viidatud tingimused on kaevandamislubade puhul tavapärased kõrvaltingimused. Maakonnaplaneeringus ei määrata kindlaks alasid, kus asuvad väärtuslikud maastikud ja põllumajandusmaad (planeerimisseaduse (PlanS) § 56 lg 1 p 7). Üldised kasutustingimused ei oma Keskkonnaametile siduvat tähendust. Väärtuslike põllumajandusmaade ja maastike asukohad ja konkreetsed kasutustingimused pannakse paika üldplaneeringus (PlanS § 75 lg 1 p 14) või detailplaneeringus (PlanS § 126 lg 1 p 15). Kuna kinnistu suhtes kehtib detailplaneering, mille kohaselt ei ole tegemist väärtusliku põllumajandusmaa või maastikuga, ei kohaldu kinnistul vastavaid kasutustingimusi.

7(14)

3-21-586 Kaebaja väidetav negatiivne tagajärg ei saa lähiajal realiseeruda, kuna kaevandamisluba ei võimalda kaevetöödega alustada enne täiendavate toimingute tegemist. Kolmandal isikul on vaja enne kaevandamist tellida seirekava koostamine, viia läbi kaevude uuringud, dokumenteerida lähedal asuvate hoonete seisund ning ehitada valmis kaks suurt müratõkkerajatist. Kolmanda isiku hinnangul võtaks nimetatud ettevalmistavate tööde tegemine aega vähemalt poolteist aastat. Seega on võimalik, et kohtumenetlus lõpeb enne seda (Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2012 määrus asjas nr 3-11-2784, p 22). Kaebaja õigusi ei rikuks pöördumatult see, kui kolmas isik alustab nimetatud tegevustega. Eelneva tõttu ei oleks korralduse kehtivusega kaasnev mõju avalikele ja kaebaja huvidele eriti suur. Samas riivaks korralduse kehtivuse peatamine olulisel määral kolmanda isiku ettevõtlusvabadust, omandipõhiõigust ja õiguspärast ootust. Kaevandamist ettevalmistavate vähese mõjuga tegevuste edasilükkamine ei ole vajalik ega proportsionaalne. Isegi kui kolmas isik saaks kaevandamisega alustada, tuleb arvestada, et kinnistul kehtib alates 2004. a-st detailplaneering, mille kohaselt on tegemist mäetööstusmaaga, kus on lubatud maavara kaevandada ja töödelda. Kehtiv planeering on täitmiseks kohustuslik. Järelikult ei saanud kohalikel elanikel tekkida ootust, et maatükil üldse ei kaevandataks.

8(14)

3-21-586 füüsilised isikud, keda see keskkonnahäiring puudutab. Keskkonnakaitsega seondub põhjavee režiimi muutus ja keskkonnamõju hindamise küsimus. Murru kinnistut hõlmab 2004. a-l vastu võetud detailplaneering, mis näeb katastriüksuse sihtotstarbena ette 65% mäetööstusmaa ja 35% tootmismaa. Detailplaneering loob huvitatud isikule lootuse, et detailplaneeringut oleks võimalik ellu viia. Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 (täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25) kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kaardil „Ruumilised väärtused“ on Murru kinnistu tähistatud lubjakivimaardla tingmärgiga. Seega ei nähtu, et kaevandamisluba oleks planeeringutega vastuolus. KeHJS kohaldamisele kuuluvas redaktsioonis seadis olulise keskkonnamõju künniseks pealmaakaevandamisel 25 ha ning alla selle künnise jääval juhul tuli anda eelhinnang olulise keskkonnamõju olemasolu kohta. Vastustaja antud eelhinnangu kohaselt puudub kaevandamisel oluline keskkonnamõju. Keskkonnaamet tugines OÜ Alkranel analüüsidele. Kaebaja on esitanud TTÜ Geoloogia Instituudi teaduri T. Metslangi töö „Arvamus Lüganuse paekarjääri rajamise kohta“ ning Tartu Ülikooli geoloogia osakonna vanemteaduri A. Jõelehe töö „Arvamus Dagaz OÜ (R. Perens) koostatud eksperthinnangule Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamise võimalike mõjude kohta“. Olukorras, kus asjakohast erialast pädevust omavad isikud on esitanud vastukäivaid arvamusi, ei ole välistatud, et koguda tuleb täiendavaid tõendeid. Arvestades menetlusosaliste vastandlikke huve, on põhjendatud peatada Keskkonnaameti 16.02.2021 korraldusega nr DM-109156-60 antud keskkonnaloa nr KL-509345 kehtivus, välja arvatud selle kõrvaltingimuste 1, 2, 5 ja 11 osas. Selline lahendus hoiab ära kaevandamistegevuse alguse enne kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumist, kuid võimaldab kolmandal isikul jätkata ajamahukate ettevalmistustöödega. Arvestades, et kaevandamiseni ei jõuta enne 1,5 aastat, ei ole ette näha kolmanda isiku õiguste ebaproportsionaalset kahjustamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-21-586 omavalitsuse nõusoleku puudumisele. Müra, vibratsiooni ja tolmuhäiringutega seonduv on keskkonnakaitselised küsimused. Vastupidisele seisukohale asumine kitsendab keskkonnaorganisatsiooni kaebeõiguse ulatust. Müra, vibratsioon ja tolmuhäiringud ei puuduta mitte ainult inimesi, vaid looduskeskkonda laiemalt. Ka inimene on osa looduskeskkonnast. Halduskohtu käsitlus, nagu ei saaks määruskaebuse esitaja kaevandamisluba vaidlustades tugineda kohaliku kogukonna pöördumistele mitte vastamisele, on vastuolus Riigikohtu praktikaga (Riigikohtu 19.05.2020 otsus asjas nr 3-18-529, p 17). Kaebaja näol on tegemist keskkonnaorganisatsiooniga, millel on 43 aktiivset liiget kohalikust kogukonnast, keda kaevandamine Murru maaüksusel mõjutab. Seetõttu on määruskaebuse esitaja käsitatav asjast huvitatud üldsusena Århusi konventsiooni art 2 lg 5 teise alternatiivi mõttes ning tal on võimalik tugineda vee lõppemisele kaevudes. Århusi konventsiooni art 9 lg 2 ning direktiivi 2011/92/EL art 11 lg 3 mõte on tagada keskkonnaorganisatsioonile laiaulatuslik juurdepääs õigusmõistmisele. Kolmas isik ei esitanud ühtegi tõendit, et kaevanduse avamiseks kulub poolteist aastat. Müratõkkerajatiste ehitamisega võivad kaasneda olulised negatiivsed tagajärjed, mille kõrvaldamine kaebuse rahuldamise korral ei pruugi olla võimalik. Kohalikud elanikud pöördusid 17.03.2021 Keskkonnaameti poole seonduvalt asjaoluga, et enne kaevandamisloa väljastamist kolmanda isiku poolt müratõkkerajatiste ehitustööde käigus halvenes kaevuvee kvaliteet. Esineb reaalne oht, et kui kolmas isik peaks jätkama müratõkkerajatiste ehitamisega, süvenevad kaevuvee probleemid. Nende töödega seonduvalt on Keskkonnaameti poole pöördunud kohalik elanik O.M, viidates sellele, et tööde teostamisest tulenevad müra ja vibratsioon olid häirivalt suured. Murru maaüksus asub karstialal, mis on kaitsmata põhjavee ala. Müratõkkerajatiste ehitamiseks tõi kolmas isik Aseri katlamaja lammutusjääke. Kolmanda isiku 24.11.2020 e-kirjale lisatud AS EcoPro vastavusdeklaratsioonidest nähtub, et ehitusjäätmetest valmistatud täitematerjal pärineb Kiviõli Jäätmete Taaskasutuskeskusest, Tallinna Jäätmekäitluskeskusest ning Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskusest ning sisaldab ohtlikke aineid. Esineb reaalne oht, et ehitusjäätmetest valmistatud täitematerjali kasutamisel müratõkkerajatiste ehitamisel võivad ohtlikud ained imbuda põhjavette ja põhjustada olulise reostuse. Müratõkkerajatised ei aita kaevandusest tingitud müra piisavalt vähendada. ELLE OÜ teostatud mürauuringus on seonduvalt karjääri tööaja, karjääris töötavate masinate ja masinate tööaegade ning paekivipurusti tööaja ja paiknemiskohaga lähtutud eeldustest, mida kaevandamisloas kõrvaltingimustena sätestatud ei ole. Müra, mis karjääri töötamisel kaevandamisloas sätestatud tingimustel tekib, on palju suurem kui müratase, millest on lähtutud ELLE OÜ mürauuringus. Ka neid müra vähendamise meetmeid, mida ELLE OÜ on mürauuringus välja pakkunud, ei ole vaidlusaluses kaevandamisloas järgitud.

10(14)

3-21-586 Kui kolmas isik soovib rajada müratõkkevalli materjalist, mis kuulub jäätmeseaduse (JäätS) järgi jäätmete hulka, on vajalik vastav keskkonnaluba (JäätS § 73) või registreering (JäätS § 987). Materjali, mille kasutamine toob kaasa põhjaveereostuse, kasutada ei tohi ning selleks ei anna Keskkonnaamet luba. Lähtudes JäätS § 987 lg 2 p-st 1, registreeris Keskkonnaamet kolmanda isiku keskkonnaloa omamise kohustusest vabastatud isikuna ning väljastas jäätmekäitleja registreeringu nr JÄ/335076 kehtivusajaga 19.03.2021 kuni 25.09.2021. Keskkonnaamet rõhutas, et jäätmete taaskasutamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ § 41 p-st 9. Kaebaja pole tõendanud ega põhistanud, et kolmas isik neid nõudeid rikub. Müratõkkevalli rajamine ei ole ainus kõrvaltingimus, mis aitab ära hoida mürahäiringut. Kõrvaltingimused nr 3, 4, 9 ja 10 on samuti suunatud mürahäiringu leevendamisele. Kolmandal isikul ei ole õigust ületada seadusest tulenevaid müra piirnorme. Müratõkkerajatise ehitamisel tuleb arvestada, et Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub elektriõhuliini kaitsevööndiga. Tuginedes Elektrilevi OÜ 06.09.2016 tingimuslikule kooskõlastusele nr 1086395731 ning ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 p-le 1, ei tohi kolmas isik elektriõhuliini alla müratõkkerajatisi planeerida. Kolmas isik on 22.01.2021 kirjas selgitanud, et müratõkkevall rajatakse maksimaalses võimalikus pikkuses 6 m kõrgune. Kaebaja ei ole tõendanud, et müratõkkerajatised ei hoia ära piirnorme ületavat mürahäiringut.

3-21-586 jäätmekäitlejana. Puudub mõistlik alus eeldada, et kirjeldatud tegevus võiks keskkonda kahjustada. Enne põhivaidluse lahenemist ei saa tekkida kaevandamisega seotud müra. Kui põhivaidluse tulemusena peaks selguma, et kaevandamisega kaasneks liigne mürahäiring, tunnistaks kohus kaevandamisloa õigusvastaseks ning kaebaja õigused oleksid jätkuvalt kaitstud. Müratõkkerajatiste ehitamisega alustamine kohtumenetluse ajal ei mõjuta kaebaja õigusi. Kaebaja on vaidlustanud halduskohtu määruse põhjendused kaebeõiguse osas. Tulenevalt HKMS § 203 lg-st 2 ja § 180 lg 1 teisest lausest ei ole kaebajal õigust esitada määruskaebust 13.04.2020 määruse põhjendustele ilma, et kaebaja oleks vaidlustanud määruse resolutsiooni muus kui kõrvaltingimuse nr 2 osas. Halduskohus ei ole teinud siduvalt kindlaks kaebaja kaebeõiguse ulatust (vt määruse p 11).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-21-586 mäeeraldis ette maavara looduslikust seisundist eemaldamiseks (p 1), eemaldada mäeeraldise teenindusmaal väljaspool mäeeraldise piire kivimit või setendit üksnes korrastamistingimuste täitmiseks korrastamisprojektis määratud ulatuses, mullakaitsenõuete täitmiseks ning kraavide, settebasseinide, teede ja muude kaevandamiseks vajalike tehnorajatiste rajamiseks kaevandamisprojektis määratud mahus (p 2), rajada allmaakaevandamisel mäeeraldise lamamisse ja lasumisse veekõrvalduse, ventilatsiooni, elektrivarustuse ja kaevandamise ohutuse tagamiseks selliseid tehnorajatisi, mis teenindusmaaga mittekattuval alal ei ulatu lasumis pinnakatte setenditeni (p 21), eemaldada mäeeraldise piires maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit ja setendit looduslikust seisundist (p 3), ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal kaevist, arvestades jäätmeseaduses ja selle alusel kehtestatud asjakohaseid nõudeid (p 4), korraldada kaevise vedu mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires (p 5), valmistada kaevis ette edasiseks töötlemiseks või kasutamiseks (p 6) ja teha mäeeraldise piires täiendavat geoloogilist uuringut uuringuloata (p 7). Maapõueseaduse eelnõu (213 SE) seletuskirjas on täiendavalt selgitatud, et kui kaevandamisloaga on lubatud rajada kraave, settebasseine ja teid, siis ehitusseadustiku sätted sellele ei kohaldu. Muude kaevandamisega seotud ehitiste rajamisel peab lähtuma ehitusseadustikust (lk 29).

I. Pilving jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2004, lk 269–271.

13(14)

3-21-586 tolmu leviku piiramiseks, ei tulene kolmandale isikule õigus müratõke rajada kaevandamisloast. Kaevandamisluba seab müratõkke rajamise üksnes kaevandamisloast tulenevate õiguste kasutamise tingimuseks, eelduseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.