lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2112/19

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-2112/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
03.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2331
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

03.01.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2112

Haldusasi

Maksuhalduri täitetoimingute tagamine

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rinat Šaidulin Puudutatud isikud – X OÜ ja C OÜ, volitatud esindaja v.adv Rainer Kuulme

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.11.2019 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X OÜ ja C OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X OÜ ja C OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13.11.2019 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (MKS § 1361 lg 4, HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 13.11.2019 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks – Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks X OÜ ettemaksukontole (viitenumber 36002276) 14 126,28 euro ulatuses ja C OÜ ettemaksukontole (viitenumber 25206481) 6017,56 euro ulatuses. MTA alustas 04.09.2019 korralduste alusel OÜ-de X ja C 2019. a juuni käibemaksu tagastusnõude ja käibedeklaratsioonil (KMD) deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. 2019. a juuni KMD-de kohaselt tekkis X OÜ-l 14 126,28 euro suurune enammakse ning C OÜ-l 6017,56 euro suurune enammakse. Kontrollimenetluses kogutud andmete põhjal on käibemaksu enammaksed tekkinud tehingutest Y OÜ-ga, kes esitas X OÜ-le 17.06.2019 arve nr 100075 summaga 101 645 eurot (sh käibemaks 16 940,83 eurot) ja C OÜ-le 17.06.2019 arve nr 100086 summaga 36 648 eurot (sh käibemaks 6108 eurot). Arvete sisuks on märgitud „varad vastavalt aktile“ ja kogus 1. Kõigi kolme nimetatud äriühingu juhatuse liige on MM. MTA-l on

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-19-2112 tekkinud kahtlus, et tegelikkuses osalesid OÜ-d X, C ning Y maksupettuses. Seega võib maksumenetluste tulemusena X OÜ käibemaksu tagastusnõue väheneda 14 126,28 euro võrra ja C OÜ tagastusnõue 6017,56 euro võrra. Maksu määramise õiguslikuks aluseks on käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja § 31 lg 1. OÜ-de X, C ning Y volitatud esindaja UU (MM elukaaslane ja laste isa) seletuste kohaselt oli tehingute sisuks restorani inventari müük. Nimetatud inventari soetas Y OÜ 2017. a septembris OÜ-delt ZZ, G ja S. Y OÜ suhtes toimunud maksumenetluse tulemusel koostas MTA 07.08.2018 maksuotsuse, milles asus seisukohale, et restorani inventari müügi näol oli tegemist ettevõtte üleminekuga, mille puhul ei teki käivet. Tallinna Halduskohus tühistas nimetatud maksuotsuse haldusasjas nr 3-19-1739 tehtud lahendiga. Arvestades halduskohtu seisukohti, tuleb ümber hinnata Y OÜ ostu-müügitehingud OÜ-dega ZZ, G ja S ning Y OÜ renditehing X OÜ-ga. Maksuhalduri hinnangul oli tehingute tegelikuks eesmärgiks anda ettevõte üle X OÜ-le, jättes kohustused ZZ OÜ-le. Y OÜ pidi olema teadlik OÜ-de ZZ ja G makseraskustest ning sellest, et need äriühingud jätavad tehingutelt tekkinud käibemaksu riigile tasumata. OÜ-del ZZ ja G olid ostu-müügitehingute toimumise ajal maksuvõlad ning peale tehingute toimumist lõpetasid äriühingud oma tegevuse. Y OÜ-l puudub majandustegevus ning selle äriühingu osa tehingus oli algusest peale näiline – sellega varjati ettevõtte üleminekut X OÜ-le. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuste väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, mis X OÜ puhul põhineb järgmistel asjaoludel: MTAl on põhjendatud alus arvata, et X OÜ on osalenud maksupettuses; X OÜ ei täitnud maksuvõla ajatamise graafikut; 30.06.2019 seisuga oli äriühingu pangakontodel raha kokku 3095,57 eurot, kuid pangakonto seis võib kiiresti muutuda; 2018. a majandusaasta aruande kohaselt oli X OÜl varasid kokku 297 321 eurot, millest 248 003 eurot moodustavad masinad ja seadmed ehk likviidne vara, mida on võimalik igal ajal võõrandada; majandustegevusest sissetulev raha kulub osalt jooksvate laenukohustuste täitmiseks. C OÜ puhul viitavad sellele, et sundtäitmise saab olema raskendatud, järgmised asjaolud: MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et C OÜ on osalenud maksupettuses; MTA rahuldas C OÜ 16.07.2019 esitatud maksuvõla ajatamise taotluse, kuid tunnistas ajatamisgraafiku 09.10.2019 otsusega kehtetuks, kuna C OÜ ei täitnud seda. C OÜ esitas 15.10.2019 uue maksuvõla ajatamise taotluse, mis rahuldati 25.10.2019 otsusega; C OÜ lühiajalised kohustused (151 325 eurot) ületavad käibevarasid (65 451 eurot). Äriühingu varad küll ületavad pikaajalisi kohustusi, kuid tegemist on likviidsete varadega; 30.06.2019 seisuga oli äriühingu pangakontodel raha kokku 1001,28 eurot; C OÜ majandustegevusest ei ole veel jõudnud tekkida positiivset lisandväärtust, samas kui äriühingul on vaja leida piisavalt raha laenukohustuste jooksvaks tasumiseks. Arvestades, et nii X OÜ-l kui ka C OÜ-l puudub registervara ning pangakonto vahendid ja restorani inventar on likviidne vara, on praegusel juhul kõige mõistlikum täitetoiming ettemaksukontode arest (MKS § 130 lg 1 p 3). MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur OÜ-de X ja C vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui puudutatud isikud on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Kui OÜ-d X ja C soovivad tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtused on vastavalt 14 126,28 eurot ja 6017,56 eurot.

2.Tallinna Halduskohus rahuldas 13.11.2019 määrusega MTA taotluse ning andis loa aresti seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks X OÜ ettemaksukontole 14 126,28 euro ulatuses ja C OÜ ettemaksukontole 6017,56 euro ulatuses. 2(6)

3-19-2112 Täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Taotluses toodud asjaolusid arvestades pole alust väita, et maksuotsuste tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Samuti pole praegusel hetkel ületatud maksuotsuste tegemise aegumistähtaegu ja maksuotsuste tegemine on kavandatud enne nende saabumist. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. Põhjendatud on MTA kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Arvestades, et puudutatud isikutel puudub registervara ning pangakontodel olev raha ei kata tõenäoliselt määratava maksusumma suurust, pole võimalik sooritada MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2 ja 5 nimetatud täitetoiminguid. Maksukohustuse suurust arvestades on ettemaksukontode arestimine taotletud ulatuses proportsionaalne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.X OÜ ja C OÜ paluvad määruskaebuses tühistada halduskohtu 13.11.2019 määrus. 1) Maksuhaldur ei ole taotluse esitamisel arvestanud Tallinna Halduskohtu 10.05.2019 otsusega haldusasjas nr 3-18-1739 (jõustunud 11.06.2019), milles kohus tuvastas, et Y OÜ poolt restorani inventari soetamisega 2017. a septembris ei toimunud ettevõtte üleminekut. Halduskohus leidis nimetatud otsuses, et kui vara omandaja asub vara turuhinnaga rentima, mille tulemusel laekub riigieelarvesse reaalselt käibemaksu, siis on vara omandamisel toimunud sisendkäibemaksu mahaarvamine kooskõlas käibemaksu kui lisandväärtuse maksu olemusega. Haldusasja nr 3-18-1739 menetluses on maksuhaldur selgesõnaliselt väljendanud, et ei sea kahtluse alla OÜ-de X ja Y vahelist renditehingut. MTA pole selgitanud, milles seisneb praegusel juhul määruskaebuse esitajate maksueelis. Asjaolust, et määruskaebuse esitajatel on tekkinud maksuvõlgnevus, ei saa järeldada maksupettuses osalemist. Halduskohus leidis 10.05.2019 otsuses, et maksuhaldur pole tuvastanud ega väitnud, et ostja teadis müüja kavatsusest jätta käibemaks tasumata ja/või lepiti kokku tehingu varjatud finantseerimises käibemaksu arvel. Jääb arusaamatuks, miks on MTA sama tehingut uuesti hindama asudes jõudnud varasemast erinevale seisukohale. Jõustunud kohtulahendiga tuvastatud asjaolusid ei ole enam võimalik vaidlustada. 2) Kavandatavad maksuotsused oleks ilmselgelt õigusvastased. Põhjendamatu on MTA seisukoht, et Y OÜ osa tehingus oli näiline ning sellega varjati ettevõtte üleminekut X OÜ-le. Y OÜ-l puudusid õigusaktist tulenevad takistused vara edasimüümiseks. Samuti on alusetu MTA taotluses esitatud väide, et Y OÜ-l puudub reaalne majandustegevus. Halduskohus tuvastas haldusasjas 3-18-739, et Y OÜ äritegevuseks oli vara edasirentimine kolmandatele äriühingutele (s.o X OÜ-le). 3) Põhjendamatu on maksuhalduri kahtlus, et võimaliku rahalise nõude sundtäitmine oleks raskendatud või võimatu. Esiteks on määruskaebuse esitajatel reaalne vara, mis on soetatud Y OÜ-lt. Teiseks nähtub taotlusele lisatud materjalidest, et X OÜ-l oli seisuga varasid kokku 297 321 eurot ning C OÜ varad ületavad pikaajalisi kohustusi. Seega on määruskaebuse esitajatel olemas vara, mille arvelt maksukohustus täita. OÜ-de X ja C senised maksuvõlgnevused on tekkinud MTA tegevuse tulemusel, kes on jätnud käibemaksu enammaksed tagastamata ning arestinud pangakontod, mis on sisuliselt halvanud määruskaebuse esitajate majandustegevuse.
4.MTA vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 1) Maksuhaldurile loa andmine täitmist tagavate toimingute sooritamiseks otsustatakse olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ning puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. MTA taotluses on toodud asjaolud, mis kinnitavad, et pärast rahalise nõude või 3(6)

3-19-2112 kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslaste tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Arvestades, et OÜ-d X ja C osalesid maksupettuses, X OÜ ei täitnud ajatamisgraafikut ning C OÜ-l tekkisid raskused ajatatud maksuvõla tasumisega, on põhjendatud maksuhalduri kahtlus tulevikus määratavate rahaliste nõuete sundtäitmise raskustes. 2) MTA on 13.11.2019 taotluses viidanud 10.05.2019 kohtuotsusele haldusasjas nr 3-171739. Maksuhaldur tegi X OÜ ja C OÜ maksumenetlustes täiendavaid toiminguid ja kogus uusi tõendeid. Seega ei saa väita, et 10.05.2019 otsus on tehtud samadel asjaoludel, mis on kajastatud MTA taotluses. Hinnates määruskaebuse esitajate ja Y OÜ maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis, on tõenäoline kontrolli tulemusel rahalise kohustuse määramine. 3) MTA on kogunud tõendeid, mille põhjal on alust arvata, et Y OÜ-l puudub reaalne majandustegevus. Vahemikus november 2017 kuni august 2018 oli Y OÜ maksukohustuse suuruseks kokku vaid 197,91 eurot. Selleks, et minimeerida tekkinud maksukohustust X OÜle väidetava renditeenuse müügist, deklareeris Y OÜ juhtimisteenuse ostmist ligikaudu sama suures summas. Arusaamatuks jääb vajadus osta juhtimisteenust olukorras, kus äriühingu ainsaks majandustegevuseks on väidetav inventari rentimine. Lisaks on juhtimisteenuse osutaja (O OÜ) üks juhatuse liikmetest ka Y OÜ juhatuse liige. Inventari rentimise näilikkusele viitab asjaolu, et vahemikus september 2018 kuni juuni 2019 ei deklareerinud Y OÜ igakuiseid rendimakseid X OÜ-lt väidetavalt põhjusel, et Y OÜ-l polnud MTA seatud pankakontode aresti tõttu võimalik oma lepingulisi kohustusi täita. MTA hinnangul deklareeris Y OÜ vahemikus november 2017 kuni august 2018 vara rendist saadud käivet üksnes selleks, et õigustada tehinguid OÜ-dega ZZ, G ja S, millest Y OÜ-l tekkis 2017. a septembris 17 000 euro suurune käibemaksu enammakse. Need asjaolud kinnitavad MTA kahtlust, et Y OÜ-d kasutati OÜ-de ZZ, G ja S ettevõtte ülemineku varjamiseks X OÜ-le. Seega ei saanud toimuda inventari müüki Y OÜ-lt määruskaebuse esitajatele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Tallinna Halduskohtu 13.11.2019 määrus on õiguspärane ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata.
6.Maksuhaldur on viidanud tõenditele ja asjaoludele, mille põhjal võib määratava maksusumma suurus olla X OÜ puhul 14 126,28 eurot ning C OÜ puhul 6017,56 eurot. Taotluse kohaselt on maksuhaldur jõudnud maksukontrollide käigus seni kogutud tõendite põhjal järeldusele, et Y OÜ ei saanud müüa OÜ-dele X ja C 17.06.2019 arvete alusel restorani inventari, kuna ettevõte (restoran koos inventariga) oli juba varem läinud üle X OÜ-le. Maksuhalduri arvates oli Y OÜ osa tehingust vaid näiline, mida kinnitavad muu hulgas asjaolud, et 27.09.2017 registrisse kantud Y OÜ ainsaks majandustegevuseks oli kõnealuse inventari väidetav rentimine X OÜ-le; Y OÜ deklareeris juhtimisteenuse soetamist, mille järele aga puudus reaalne vajadus ning mille käibemaksuarvestuses kajastamise tulemusel on äriühingu maksukohustus minimaalne; Y OÜ ei deklareerinud alates 2018. a septembrist kuni 2019. a juunis toimunud müügitehinguteni rendimakseid X OÜ-lt ning selleks puudus usutav põhjus.
7.Ringkonnakohtu hinnangul pole alust MTA taotluses toodud asjaolude ja sellele lisatud tõendite põhjal pidada maksu määramist õiguslikult võimatuks või selgelt ebatõenäoliseks. Jõustunud kohtuotsus haldusasjas nr 3-18-1739, millega tühistati 07.08.2018 maksuotsus Y OÜ-le maksusumma määramise kohta, ei välista restorani inventari müügi tehinguid puudutavate asjaolude ümberhindamist. Siduv ja täitmiseks kohustuslik on üksnes jõustunud kohtuotsuse resolutsioon (HKMS § 177 lg 1). Kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaoludel võib olla üksnes tõenduslik tähendus ning neid hinnatakse kogumis muude tõenditega (HKMS 4(6)

3-19-2112 § 61 lg 4). Seega ei ole õige määruskaebuse esitajate seisukoht, et haldusasjas nr 3-18-1739 tehtud kohtulahendis tuvastatud asjaolusid ei saa enam vaidlustada. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus heitis 10.05.2019 otsuses maksuhaldurile ette eelkõige 07.08.2018 maksuotsuse põhjenduste puudulikkust (maksuotsusest ei selgunud, mida ja mis alusel maksuhaldur ümber hindas). Halduskohus ei välistanud käsitust, et Y OÜ roll tehingutes oli ettevõtte ülemineku varjamine. 04.09.2019 korraldustega algatatud kontrollimenetlus puudutab pärast 10.05.2019 otsuse jõustumist tehtud tehinguid ning maksuhaldur on restorani inventari puudutavate tehingute ja tehinguosaliste kohta tuvastanud täiendavaid asjaolusid. MTA on taotluses võtnud arvesse halduskohtu 10.05.2019 otsuse seisukohti ning piisavalt veenvalt põhjendanud oma järeldust ettevõtte ülemineku kohta. Selle järelduse paikapidavuse korral ei saanud määruskaebuse esitajad vaidlusalustelt tehingutelt sisendkäibemaksu maha arvata, kuna ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses ei teki käivet (KMS § 4 lg 2 p 1).

8.Täitmist tagavate toimingute loa saamise taotluse esitamise ajaks ei pea maksuhaldur olema tuvastanud kõiki maksu määramise eeldusi, sh maksueelist. Taotluses toodud asjaolude põhjal võib siiski järeldada, et OÜ-d X ja C on saanud maksueelise sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kunstliku tekitamise kaudu, samas kui Y OÜ pole riigile reaalselt käibemaksu tasunud.
9.MKS § 1361 lg 1 kohaselt peab täitmist tagavate toimingute sooritamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Seega ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12 (p 50 alap c) ja nr 3-3-1-16-12 (p 10.4)). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22).
10.Maksuhaldur on viidanud maksupettuse kahtlusele. Arvestades kogumis tehingutega seotud asjaolusid ning tehinguosaliste seotust (OÜ-del X, C ning Y on sama seaduslik esindaja), võib maksupettuse kahtlust pidada põhjendatuks. Olukorras, kus isik on tõenäoliselt osalenud maksupettuses ehk teadlikult ja eesmärgipäraselt tegutsenud maksukohustuse vähendamise nimel, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse. Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-51698).
11.Taotlusele lisatud materjalidest nähtub, et määruskaebuse esitajatel on makseraskused ja neil puudub registervara, mille arvelt saaks tulevikus määratava maksusumma tasuda. Äriühingute pangakontodel ei olnud maksuhalduri tuvastatud andmetel piisavalt vahendeid ning liiati saab kontol oleva raha kergesti mujale suunata. Ettemaksukonto arestimine ei koorma määruskaebuse esitajaid ringkonnakohtu hinnangul rohkem kui näiteks pangakontode või põhivara arestimine. Ettemaksukonto arestimine ei too vältimatult kaasa äriühingu majandustegevuse seiskumist, mistõttu saab seda praegusel juhul pidada proportsionaalseks meetmeks. Avalik huvi maksusummade laekumise tagamiseks kaalub praegusel juhul üles

5(6)

3-19-2112 määruskaebuse esitajate huvi kasutada vabalt oma ettemaksukontot (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja