Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
03.01.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-2112
Haldusasi
Maksuhalduri täitetoimingute tagamine
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rinat Šaidulin Puudutatud isikud – X OÜ ja C OÜ, volitatud esindaja v.adv Rainer Kuulme
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.11.2019 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X OÜ ja C OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta X OÜ ja C OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13.11.2019 määrus muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (MKS § 1361 lg 4, HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).
3-19-2112 tekkinud kahtlus, et tegelikkuses osalesid OÜ-d X, C ning Y maksupettuses. Seega võib maksumenetluste tulemusena X OÜ käibemaksu tagastusnõue väheneda 14 126,28 euro võrra ja C OÜ tagastusnõue 6017,56 euro võrra. Maksu määramise õiguslikuks aluseks on käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja § 31 lg 1. OÜ-de X, C ning Y volitatud esindaja UU (MM elukaaslane ja laste isa) seletuste kohaselt oli tehingute sisuks restorani inventari müük. Nimetatud inventari soetas Y OÜ 2017. a septembris OÜ-delt ZZ, G ja S. Y OÜ suhtes toimunud maksumenetluse tulemusel koostas MTA 07.08.2018 maksuotsuse, milles asus seisukohale, et restorani inventari müügi näol oli tegemist ettevõtte üleminekuga, mille puhul ei teki käivet. Tallinna Halduskohus tühistas nimetatud maksuotsuse haldusasjas nr 3-19-1739 tehtud lahendiga. Arvestades halduskohtu seisukohti, tuleb ümber hinnata Y OÜ ostu-müügitehingud OÜ-dega ZZ, G ja S ning Y OÜ renditehing X OÜ-ga. Maksuhalduri hinnangul oli tehingute tegelikuks eesmärgiks anda ettevõte üle X OÜ-le, jättes kohustused ZZ OÜ-le. Y OÜ pidi olema teadlik OÜ-de ZZ ja G makseraskustest ning sellest, et need äriühingud jätavad tehingutelt tekkinud käibemaksu riigile tasumata. OÜ-del ZZ ja G olid ostu-müügitehingute toimumise ajal maksuvõlad ning peale tehingute toimumist lõpetasid äriühingud oma tegevuse. Y OÜ-l puudub majandustegevus ning selle äriühingu osa tehingus oli algusest peale näiline – sellega varjati ettevõtte üleminekut X OÜ-le. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuste väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, mis X OÜ puhul põhineb järgmistel asjaoludel: MTAl on põhjendatud alus arvata, et X OÜ on osalenud maksupettuses; X OÜ ei täitnud maksuvõla ajatamise graafikut; 30.06.2019 seisuga oli äriühingu pangakontodel raha kokku 3095,57 eurot, kuid pangakonto seis võib kiiresti muutuda; 2018. a majandusaasta aruande kohaselt oli X OÜl varasid kokku 297 321 eurot, millest 248 003 eurot moodustavad masinad ja seadmed ehk likviidne vara, mida on võimalik igal ajal võõrandada; majandustegevusest sissetulev raha kulub osalt jooksvate laenukohustuste täitmiseks. C OÜ puhul viitavad sellele, et sundtäitmise saab olema raskendatud, järgmised asjaolud: MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et C OÜ on osalenud maksupettuses; MTA rahuldas C OÜ 16.07.2019 esitatud maksuvõla ajatamise taotluse, kuid tunnistas ajatamisgraafiku 09.10.2019 otsusega kehtetuks, kuna C OÜ ei täitnud seda. C OÜ esitas 15.10.2019 uue maksuvõla ajatamise taotluse, mis rahuldati 25.10.2019 otsusega; C OÜ lühiajalised kohustused (151 325 eurot) ületavad käibevarasid (65 451 eurot). Äriühingu varad küll ületavad pikaajalisi kohustusi, kuid tegemist on likviidsete varadega; 30.06.2019 seisuga oli äriühingu pangakontodel raha kokku 1001,28 eurot; C OÜ majandustegevusest ei ole veel jõudnud tekkida positiivset lisandväärtust, samas kui äriühingul on vaja leida piisavalt raha laenukohustuste jooksvaks tasumiseks. Arvestades, et nii X OÜ-l kui ka C OÜ-l puudub registervara ning pangakonto vahendid ja restorani inventar on likviidne vara, on praegusel juhul kõige mõistlikum täitetoiming ettemaksukontode arest (MKS § 130 lg 1 p 3). MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur OÜ-de X ja C vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui puudutatud isikud on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Kui OÜ-d X ja C soovivad tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtused on vastavalt 14 126,28 eurot ja 6017,56 eurot.
3-19-2112 Täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Taotluses toodud asjaolusid arvestades pole alust väita, et maksuotsuste tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Samuti pole praegusel hetkel ületatud maksuotsuste tegemise aegumistähtaegu ja maksuotsuste tegemine on kavandatud enne nende saabumist. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. Põhjendatud on MTA kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Arvestades, et puudutatud isikutel puudub registervara ning pangakontodel olev raha ei kata tõenäoliselt määratava maksusumma suurust, pole võimalik sooritada MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2 ja 5 nimetatud täitetoiminguid. Maksukohustuse suurust arvestades on ettemaksukontode arestimine taotletud ulatuses proportsionaalne.
3-19-2112 kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslaste tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Arvestades, et OÜ-d X ja C osalesid maksupettuses, X OÜ ei täitnud ajatamisgraafikut ning C OÜ-l tekkisid raskused ajatatud maksuvõla tasumisega, on põhjendatud maksuhalduri kahtlus tulevikus määratavate rahaliste nõuete sundtäitmise raskustes. 2) MTA on 13.11.2019 taotluses viidanud 10.05.2019 kohtuotsusele haldusasjas nr 3-171739. Maksuhaldur tegi X OÜ ja C OÜ maksumenetlustes täiendavaid toiminguid ja kogus uusi tõendeid. Seega ei saa väita, et 10.05.2019 otsus on tehtud samadel asjaoludel, mis on kajastatud MTA taotluses. Hinnates määruskaebuse esitajate ja Y OÜ maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis, on tõenäoline kontrolli tulemusel rahalise kohustuse määramine. 3) MTA on kogunud tõendeid, mille põhjal on alust arvata, et Y OÜ-l puudub reaalne majandustegevus. Vahemikus november 2017 kuni august 2018 oli Y OÜ maksukohustuse suuruseks kokku vaid 197,91 eurot. Selleks, et minimeerida tekkinud maksukohustust X OÜle väidetava renditeenuse müügist, deklareeris Y OÜ juhtimisteenuse ostmist ligikaudu sama suures summas. Arusaamatuks jääb vajadus osta juhtimisteenust olukorras, kus äriühingu ainsaks majandustegevuseks on väidetav inventari rentimine. Lisaks on juhtimisteenuse osutaja (O OÜ) üks juhatuse liikmetest ka Y OÜ juhatuse liige. Inventari rentimise näilikkusele viitab asjaolu, et vahemikus september 2018 kuni juuni 2019 ei deklareerinud Y OÜ igakuiseid rendimakseid X OÜ-lt väidetavalt põhjusel, et Y OÜ-l polnud MTA seatud pankakontode aresti tõttu võimalik oma lepingulisi kohustusi täita. MTA hinnangul deklareeris Y OÜ vahemikus november 2017 kuni august 2018 vara rendist saadud käivet üksnes selleks, et õigustada tehinguid OÜ-dega ZZ, G ja S, millest Y OÜ-l tekkis 2017. a septembris 17 000 euro suurune käibemaksu enammakse. Need asjaolud kinnitavad MTA kahtlust, et Y OÜ-d kasutati OÜ-de ZZ, G ja S ettevõtte ülemineku varjamiseks X OÜ-le. Seega ei saanud toimuda inventari müüki Y OÜ-lt määruskaebuse esitajatele.
3-19-2112 § 61 lg 4). Seega ei ole õige määruskaebuse esitajate seisukoht, et haldusasjas nr 3-18-1739 tehtud kohtulahendis tuvastatud asjaolusid ei saa enam vaidlustada. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus heitis 10.05.2019 otsuses maksuhaldurile ette eelkõige 07.08.2018 maksuotsuse põhjenduste puudulikkust (maksuotsusest ei selgunud, mida ja mis alusel maksuhaldur ümber hindas). Halduskohus ei välistanud käsitust, et Y OÜ roll tehingutes oli ettevõtte ülemineku varjamine. 04.09.2019 korraldustega algatatud kontrollimenetlus puudutab pärast 10.05.2019 otsuse jõustumist tehtud tehinguid ning maksuhaldur on restorani inventari puudutavate tehingute ja tehinguosaliste kohta tuvastanud täiendavaid asjaolusid. MTA on taotluses võtnud arvesse halduskohtu 10.05.2019 otsuse seisukohti ning piisavalt veenvalt põhjendanud oma järeldust ettevõtte ülemineku kohta. Selle järelduse paikapidavuse korral ei saanud määruskaebuse esitajad vaidlusalustelt tehingutelt sisendkäibemaksu maha arvata, kuna ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses ei teki käivet (KMS § 4 lg 2 p 1).
5(6)
3-19-2112 määruskaebuse esitajate huvi kasutada vabalt oma ettemaksukontot (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.