3-18-2420 17. detsember 2019 Karin Jõks X.X kaebus Viru Vangla vastu 13.12.2018.a vaideotsuse nr 6-12/588-2 tühistamise, kaebajale pikema voodi andmiseks kohustamise ja tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Kirjalik menetlus Kaebaja X.X Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
1.Rahuldada kaebus tühistamis- ja kohustamisnõudes. Tühistada Viru Vangla 13.12.2018.a vaideotsus nr 612/588-2 ning kohustada vastustajat kaebaja taotlust pikema voodi saamiseks uuesti läbi vaatama.
3.Jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.
4.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 7,50 eurot. Kaebajal tuleb teatada vastustajale, kellele ja millisele kontole ta menetluskulude tasumist soovib.
Jätta rahuldamata vastustaja taotlus ekspertiisi määramiseks.
6.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.01.2020. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
7.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 19).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja X.X esitas Tartu Halduskohtule kaks kaebust, mille kohus liitis ühte menetlusse (algsed kohtuasjad 3-18-2313 ja 3-18-2420).
Kaebaja tugineb sellele, et ta on alates Viru Vanglasse saabumisest 11.10.2016 maganud voodites, mis on lühemad kui tema. Kaebaja andmetel on tema pikkus 200 cm ja voodi pikkus 198 cm. Inimene peab saama ennast voodis välja sirutada. Kaebaja voodi pikkus peaks olema vähemalt 210 cm. Kaebaja on juhtinud probleemile vanglaametnike tähelepanu ja taotlenud pikemat voodit, alguses suuliselt, alates 09.10.2017 kirjalikult. Kui kaebaja on mõnest sellisest avaldusest loobunud, siis on ta seda teinud vanglaametnike survel. Kaebaja pikkusele vastav voodi on vanglal olemas, seda kasutatakse madratsite hoidmiseks. Kaebaja on maganud põrandal, kuid sinna suunab ventilatsioon jaheda õhu ning kaebaja on selle tõttu külmetunud ja haigestunud. Kaebajal on krooniline seljavalu, unetus, krambid jalgades, psüühikahäire seoses vangla suhtumise, unetuse ja valudega, osaline töövõime kaotus. Seoses seljavaludega on häiritud töötamine majandustöödel ja igapäevased toimingud. Kaebajal olid seljaprobleemid enne vanglasse tulekut, kuid nüüd on olukord muutnud katastroofiliseks. Kaebaja hinnangul ei ole tegemist vangistusega kaasneva paratamatu ebamugavusega. Kaebaja nõueteks on - kohustada vastustajat väljastama talle pikem voodi, - tühistada 13.12.2018.a vaideotsus nr 6-12/588-2, milles vastustaja lahendas kaebaja nõuet pikema voodi saamiseks, - hüvitada kaebaja tervise kahjustamisega tekitatud mittevaraline kahju õiglases ulatuses.
2.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Õigusaktid ei näe ette kinnipeetava voodi pikkust. Vastustaja tagab kõigile kinnipeetavatele standardse pikkusega e 200 cm pikkuse voodi. Tervisekaardi andmetel on kaebaja pikkus 198 cm. Arvestades kaebaja pikkust võib voodi talle tunduda ebamugavana, kuid tegemist ei ole väärikust alandava kohtlemisega. Vastustajal ei ole kohustust anda kaebajale erakorraliselt pikem voodi. Kambri sisustuse muutmine kinnipeetava eripärast tingituna on võimalik ainult erandjuhtudel (näiteks puudega kinnipeetav). Üldiselt teadaolevalt ei maga inimene väljasirutatud asendis. Kaebajale on tagatud inimväärsed elamistingimused ja arstiabi. Kaebaja nimetatud pikem voodi asub meditsiinikambris, kaebaja puhul ei esine alust tema paigutamiseks meditsiinikambrisse. Vastustaja uurib võimalust eemaldada voodi otsas olev horisontaalne varb. Kaebajal esinesid liigese- ja seljavalud ning psüühilised probleemid juba enne Viru vanglasse saabumist, neid ei saa seostada voodi pikkusega. Kaebaja ei ole tõendanud, et vanglale ette heidetav tegu on õigusvastane ning põhjuslikus seoses kaebaja väidetud kahjuga. Ükski menetluses kasutada olev tõend ei tõenda, et kaebaja terviseprobleemid võiksid olla seotud voodi pikkusega. Kui antud kahtlus jääb õhku, siis on kohtul võimalik määrata selle kindlakstegemiseks ekspertiis. Kohtu seisukoht Tühistamis- ja kohustamisnõue
3.Kinnipeetava kambri sisustuse sätestab vangla sisekorraeeskirja § 7, selle sätte alusel kuulub kambri sisustusse ühe- või kahekordne voodi (§ 7 lg 1 p 1). Täpsemaid nõudeid voodile õigusaktid ei sätesta. Kui nõudeid kinnipidamistingimustele ei ole täpselt määratud, siis tuleb järgida
vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 tulenevat põhimõtet, mille järgi kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kohtupraktika põhjal tuleb kinnipidamistingimuste õiguspärasuse hindamisel arvesse võtta ka konkreetse kinnipeetava terviseseisundit ning selles kontekstis ei ole otsustavat tähendust sellel, kas kinnipidamistingimused vastavad üldistele nõuetele. Kinnipeetava tervist kahjustavatesse elamistingimustesse paigutamise õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole alati vajalik selle tuvastamine, kas isikule on vangla selle toimingu tagajärjel juba tervisekahjustus tekkinud. Õigusvastane võib olla ka vangla selline tegevus, mis põhjustab olulise ohu kinnipeetava tervisele (Riigikohtu lahend 3-3-1-57-12 p 11-12).
4.Kohtule on esitatud järgmised tõendid.
4.1.Fotod voodist (tl 130-136, esitas vastustaja). Tegemist on kahekorruselise metallist nariga, millest kaebaja voodina on kasutusel alumine nari. Lamamiseks ette nähtud osa (voodipõhja) pikkus on 194-195 cm. Voodipõhja piirab ühes otsas metallist põiktoru (varb), teises otsas piire puudub. Nari paikneb nii, et see ulatub praktiliselt ühest kambri seinast teiseni, nari ja seina vahel on mõned sentimeetrid. Nari on kinnitatud seina külge.
4.2.Joonis voodist (tl 83, esitas kaebaja). Joonisel esitatu kattub fotodega (tl 134-136). Kaebaja selgitab joonisel, et kui lamades on tema pea põiktorul, siis ulatuvad tema jalad üle voodi ääre ja tallad on vastu seina.
4.3.Viru Vangla kirjalikud vastused kaebajale (tl 85-86, esitas kaebaja). Neist ühes on öeldud, et voodi pikkus on 1,99 m ja teises, et voodi pikkus on 200 cm.
4.4.Perearst Toomas Eriku selgitus (tl 141, esitas kaebaja). Selle järgi peaks üldlevinud arusaama kohaselt voodi pikkus olema vähemalt ca 20 cm pikem kui sellel magaja, et unekvaliteet oleks täisväärtuslik. Pikematel inimestel on soovitav magada ebastandartsete mõõtudega voodis. Mittetäisväärtuslik uni võib pikemas perspektiivis tekitada kognitiivset düsfunktsiooni ning ebamugavas asendis magamine tingituna voodi mittevastavatest mõõtmetest võib süvendada dokumenteeritud liigese- ja lülisambavaevusi.
4.5.Kaebaja tervisekaart (kaebaja esitatud väljavõte tl 84, vastustaja esitatud tervisekaart ajavahemiku 25.05.2015 - 13.10.2019 kohta tl 92-129). Tervisekaardilt nähtuvad järgmised andmed: - kaebaja pikkus on 198 cm (11.10.2016) või 200 cm (25.05.2015, 16.02.2016); - 25.05.2015 avaldas kaebaja vanglasse saabudes, et tal on krooniline depressioon ja liigesevalud. Kaebaja tarvitas perearsti poolt määratud ravimeid Amitriptylini (Ravimiameti peetava ravimiregistri andmetel retseptiravim, antidepressant) ja Diclofenac (käsimüügiravim, valuvaigisti); - 19.10.2015 esineb tervisekaardis esimest korda alaselja valu. 22.10.2015.a anamneesis on märgitud, et kaebajal oli 20 aastat tagasi seljatrauma, nüüd seljavalud. 23.10.2015 teostati röntgenuuringud; - järgmised kanded seoses seljavaluga algavad 13.04.2016. Kaebaja selgituse järgi oli 20 aastat tagasi seljatrauma, valusid leevendavad venitus-lõdvestusharjutused, harjutusi teab ja oskab teha, oma pikkuse tõttu teeb harjutusi põrandal. 02.09.2016 teostati röntgenuuringud. 07.09.2016 märkis arst, et kaebaja ei soovi hetkel mingit ravimit (on olemas); - 11.10.2016 saabus kaebaja Viru vanglasse. Terviseprobleemidena märgiti liigestepõletik, depressioon, seljavalud;
- 05.12.2016 viibis kaebaja neuroloog Niina Neglasoni vastuvõtul (andmed arsti eriala kohta pärinevad siin ja edaspidi Terviseameti peetavast tervishoiutöötajate registrist). Diagnoos: M47 spondüloos e lülijäikus. Otsus: võimlemismatt, ravikehakultuur, Diclofenac injektsioon vajadusel, radikuliidi vöö vajadusel; - 03.02.2017 väljastati kaebajale seljaortoos; - 17.04.2017 viibis kaebaja neuroloog Niina Neglasoni vastuvõtul. Diagnoos: M47 spondüloos e lülijäikus. Kaasnev: M41 skolioos e vildakselgsus. Otsus: ravikehakultuur, vajadusel Xefo rapid (retseptiravim, valuvaigisti); - 08.06.2017 viibis kaebaja ortopeed Marje Uudekülli vastuvõtt. Kaebaja kurtis seljavalu, mis on ajuti väga tugev. Kaebaja selgitas arstile, et seljaprobleemid ja samad kaebused esinevad 10 aastat, seni pole sellega tegelenud, nüüd hakkas vanglas olles tegelema. Kaebaja enda hinnangul operatsiooni ei vaja, tegeleb ravivõimlemisega. Diagnoos M41 skolioos e vildakselgsus; - 13.06.2017 tehti tervisekaarti kanne võimlemismati väljastamise kohta. Lisatud on selgitus, et võimlemismati ja ravikehakultuuri määras neuroloog 05.12.2016, kuna meditsiiniosakonnas ei olnud vabu võimlemismatte, ei ole kaebaja seda seni saanud; - pärast 08.06.2017 ei ole kaebaja kuni 25.09.2018 seljavalu üle kurtnud; - 25.09.2018 ja 09.10.2018 pöördus kaebaja taas arsti poole seljavaluga. 01.10.2018 teostati röntgenuuring; - 08.01.2019, 29.01.2019 ja 02.02.2019 pöördus kaebaja seljavaluga, viimasel korral ütles, et alaseljavalu on olnud aastaid ja viimasel ajal on valud tugevamaks läinud; - 22.03.2019 viibis Ida-Viru Keskhaiglas neuroloogi vastuvõtul, uuring kompuutertomograafia toimus 08.10.2019 ja korduvvastuvõtt 11.10.2019; - kaebaja on arstile kurtnud lühikese voodi üle 16.12.2016 (arvatavasti, kande tekst on „Kinnipeetav nõudis voodi ära lõigata, mis ei ole meditsiini osakonna pädevuses“), 03.10.2018, 09.10.2018, 24.10.2018, 13.10.2019.
4.6.Kaebaja tervisekaardis kajastub kolm uuringut seoses kaebaja seljahaigusega, nende andmed on järgmised. 23.10.2015 Rinnaosas on Th 8. kuni L1. ulatuses väikese kumerusega sinistroskolioos, samas suhteline kumerselgsus. Rinnalülid on selgete kontuuridega, tavalise üldkujuga, nihkumiseta. Th 9. kuni Th11. korpustel on kerge kiilukuju (vana) ja väikesed servmised osteofüüdid, nende vahelistes iv diskides minimaalne skleroos, piiridel väikesed sündesmofüüdid. Destruktiivseid ja koldelisi lülimuutusi ei tähelda.
02.09.2016 5 nimmelüli, paremale suunatud skoliootiline hoiak, L/S piirialal lordoos rõhutatud. Lülikorpuste kuju on olulise muutuseta, piirplaatide kontuur selge. L5/S1 lülivahe on dorsaalpiiril suhteliselt kitsas, kraniaalsemate lülivahede kõrgus tavaline. Perispondülaarseid pehmekoelisi lisavarje ei tule esile. Fassettliigesed ealised. Kokkuvõte: nähtava luulise patoloogiata, ei välista L5/S1 algavat iv diskopaatiat.
08.10.2019 (andmed on ära toodud kandes 13.10.2019) Lordoos säilinud, skolioos paremale. Lülikehade kuju, kõrgus ja struktuur tavapärased. Esinevad vähesed erinevat laadi degeneratiivsed muutused. L5/S1 tasemel on i/v diski vähene kummumine, mis on tihedas kontaktis durakoti ventraalse kontuuriga. Spinaalkanal ja neuroforaamenid olulise ahenemiseta.
4.7.Tervisekaardilt nähtuvad järgmised pöördumised seoses psüühikahäiretega:
- 26.05.2015, 14.07.2015, 13.08.2015, 15.09.2015 ja 23.02.2016 viibis kaebaja psühhiaatrite Aleskander Koti ja Tiit Kadastiku vastuvõtul, arstid määrasid kaebajale ravi; - kaebaja pöördus uuesti psüühiliste probleemidega 25.05.2018 ja 20.09.2018. Kaebaja seostas oma psüühilisi probleeme õhupuudusega (astma); - 08.03.2019 viibis kaebaja psühhiaater Olev Toomla vastuvõtul. Kaebajal on astma ja pidev õhupuudus ning see mõjub psüühika peale. Pikemat aega hirmud, näiteks järjekordse astmahoo ees. Astma on olnud umbes 2 aastat.
5.Kohtu hinnangul näitavad punktis 4.5 ja 4.6 toodud andmed, et kaebajal esinevad haiguslikud muutused selgroos (skolioos ehk lülisamba kõverdumine, lordoos ehk nõgusselgsus, diski kummumine / diskopaatia), mis põhjustavad valu. Kaebaja seisund ei ole tõsine, kuna kirurgilist ravi ei ole vajalikuks peetud. Kaebaja seisundit leevendavad ja parandavad valuvaigistid, ravivõimlemine ja tugiside (ortoos).
6.Kaebaja ja vastustaja vaidlesid haldusmenetluses selle üle, kui pikk on kaebaja ja kui pikk on tema kasutada olev voodi. Kaebaja tervisekaardi andmed näitavad, et inimese pikkus ei ole päris üheselt kindlaks määratav. Kaebaja pikkust on mõõdetud korduvalt ja tulemused erinevad 2 cm võrra. Praeguse asja lahendamisel ei oma määravat tähtsust kaebaja väga täpne pikkus. Piisab teadmisest, et kaebaja pikkus on 198 - 200 cm. Kaebaja täpne pikkus ei ole määrav seetõttu, et kohtumenetluse käigus sai selgeks, et vastustaja varasemad andmed voodi pikkuse kohta ei olnud õiged. Vastustaja väitis kohtueelses menetluses kaebajale, et tema voodi pikkus on 199 või 200 cm. Kohtumenetluses pildistas vastustaja voodile asetatud mõõdulinti. Ühel fotol (tl 132) ei ole mõõtmistulemus selgelt näha, viimane nähtav arv on 195 cm. Teisel fotol, kus mõõdeti ülemist nari, on mõõtmistulemus 194 cm (tl 133). Katmata nari foto (tl 136) põhjal on ülemise ja alumise nari pikkus sama. Eeltoodu tähendab, et kinnitust ei leidnud vastustaja väide, et voodi on sama pikk või vähesel määral pikem kui kaebaja. Voodi on kaebajast lühem.
7.Kaebaja esitas tõendina perearst Toomas Eriku selgituse. Selle kohaselt on soovitav, et voodi on inimesest 20 cm võrra pikem ning magamine liiga lühikeses voodis võib süvendada liigeseja lülisambavaevusi. Kohtu hinnangul on eeltoodud selgitus käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2 ja § 293 lg 2 nimetatud eriteadmistega isiku arvamusena. Toomas Erik (kood D05330) on kantud arstina tervishoiutöötajate registrisse ja tema eriala on peremeditsiin. Kaebaja selgituse kohaselt on tegemist tema perearstiga vabaduses, kohtul puudub alus selles kahelda.
8.Kohus juhtis vastustaja tähelepanu võimalusele esitada tõendeid oma väite kohta, et kaebajaga ligikaudu sama pika voodi kasutamine ei saa tervisehäireid põhjustada, näiteks vangla arsti kirjalik arvamus selle kohta, kas voodi pikkusel saab või ei saa olla kaebaja kirjeldatud mõju kaebaja tervislikule seisundile. Vastustaja seda ei teinud. Vastustaja märkis, et eeltoodu kindlakstegemiseks saab määrata ekspertiisi. Kohus tõlgendab seda avaldust taotlusena ekspertiisi korraldamiseks. Kohus ei pea ekspertiisi määramist vajalikuks. TsMS § 293 lg 1 kohaselt on eksperdi arvamuse küsimine kohtu õigus, aga mitte kohustus ning ekspertiisi määramise eeldus on see, et selgitamist vajavad asjas tähtsad ja eriteadmisi nõudvad asjaolud. Praeguses asjas on kohtul võimalik lähtuda tervisekaardi andmetest ja kaebaja esitatud arsti arvamusest. Tervisekaarti on
kanded teinud meditsiinitöötajad ja arsti arvamus juba on eriteadmistega isiku arvamus. Kohus ei näe vajadust asjaolusid täiendavalt selgitada ekspertiisiga. Ka vastustaja ei ole täpsemalt põhjendanud, miks ei ole olemasolevad tõendid tema hinnangul piisavad või usaldusväärsed.
9.Kohus peab usutavaks, et kaebaja kasvule mittevastav voodi on üheks teguriks, mis põhjustab kaebaja seljavalusid. Valu tugevust tajub iga inimene subjektiivselt, seetõttu ei ole võimalik kinnitada ega ümber lükata kaebaja väidet, et vangistuses on tema seljavalu tugevamaks muutunud. Tervisekaardi andmetel on kaebaja kurtnud seljavalu üle pidevalt, valu tugevamaks muutumist hakkas kaebaja väitma 07.11.2016. Esineb küll pikem periood, kus kaebaja seljavalu üle ei kurtnud, kuid perioodi algus langeb kokku sellega, et 13.06.2017 väljastati kaebajale võimlemismatt. Kaebaja seljavalud muutusid uuesti häirivaks 25.09.2018 ning pärast seda on kaebaja pidevalt pöördunud seljavaluga meditsiinitöötajate poole. Kohus loeb üldiselt teadaolevaks, et haiguste tekkimist ja kulgu (sh süvenemist) põhjustavad mitmed tegurid ning harva on võimalik seostada haiguse tekkimist või ägenemist ühe kindla teguriga. Samuti on enamasti võimatu mõne teguri mõju täielikult välistada. Arvestades otsus punktis 4.4 toodud arsti arvamust ei saa voodi pikkuse mõju kaebaja seljaprobleemidele kindlasti välistada. Pigem on usutav, et sellel asjaolul on kaebaja seljaprobleemides oma osa.
10.Kokkuvõttes tuleneb eeltoodust, et vastustaja ei ole kaebaja pikema voodi saamise taotluse lahendamisel asjaolusid õigesti välja selgitanud ja kaalutlusõigust kohaselt teostanud. Andmed kaebaja ja voodi pikkuste suhte kohta olid valed. Vastustaja on liiga kergekäeliselt ja kohaste põhjendusteta jätnud kõrvale võimaluse, et voodi pikkus on üheks kaebaja seljavalude põhjustajaks. Olukorda, kus kinnipidamistingimused aitavad kaasa sellele, et kinnipeetav peab kannatama valu, ei ole kooskõlas VangS § 41 lg 1.
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 4 sätestab, et kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Kohus ei saa praeguses asjas teha vastustajale konkreetset ettekirjutust, kuidas tuleks kaebaja taotlus pikema voodi saamiseks lahendada. Ühelt poolt näitas kohus eespool, et mingi lahendus tuleb leida. Teiselt poolt sõltub väga paljudest asjaoludest, milline lahendus on kõige otstarbekam. Vastustaja nimetas kohtumenetluses võimalust eemaldada voodit ühest otsast piirav põiktoru. See võib olla lahendus, kuna võimaldab kaebajal sirutada ennast üle voodi mõlema otsa. Samas ei pruugi see olla piisav, kuna fotodelt on näha, et voodi paikneb väga tihedalt kambri seinte vahel. Lahenduseks võib olla ka voodi ümberpaigutamine kambris või kaebaja paigutamine teise kambrisse või vanglasse, kus saab kasutada pikemat voodit või kus voodi ehitus ja paiknemine võimaldavad ennast üle voodi otsa vajalikul määral sirutada. Võimalik, et olukorra lahendamiseks on veel võimalusi. Milline võimalikest lahendustest on sobivaim, seda tuleb kaalutlusõiguse alusel otsustada vastustajal. Kohus ei teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Kohus soovitab parima lahenduse leidmiseks kaasata otsustamisse arsti. Kohus tühistab vastustaja 13.12.2018.a vaideotsuse nr 6-12/588-2 ning kohustab vastustajat kaebaja taotlust pikema voodi saamiseks uuesti läbi vaatama. Kahju hüvitamise nõue
12.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase
tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
13.Kaebaja tugines algses hüvitamiskaebuses kahju tekitamisele väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes tagastas kohus kaebuse 27.05.2019.a määrusega, määrus on jõustunud. Käesoleva otsusega lahendab kohus tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude.
14.Kahju hüvitamise nõude rahuldamise esimeseks eelduseks on see, et kaebajal on tekkinud kahju. Kaebaja väitel seisnes talle tekkinud kahju selles, et tema seljahaigus süvenes ning tal tekkisid psüühikahäired. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal kahju tekkimine tõendatud. Kaebaja seljahaiguse osas ei ole tema seisund tervisekaardis ära toodud ajavahemiku jooksul oluliselt muutunud. Punktis 4.6 kirjeldatud uuringutest kahe viimase tulemused suuresti kattuvad. Arstide poolt kaebajale antud soovitused ei ole ajas oluliselt muutunud. Ainsaks viiteks olukorra halvenemisele on see, et 17.04.2017 määras arst varasema käsimüügis oleva valuvaigisti asemele retseptiravimi. Kohus loeb üldiselt teadaolevaks, et retseptiravimist valuvaigistid on tugevama ja/või spetsiifilisema toimega kui need, mis on kättesaadavad käsimüügis.
15.Tervisekaardi andmed ei kinnita ka seda, et kaebaja psüühiline tervis oleks vangistuse kestel oluliselt muutunud. Kaebaja avalduse põhjal olid tal psüühikahäired juba vabaduses ning kaebaja tarvitas antidepressante. Vangistuses on kaebaja seoses psüühikahäiretega abi otsinud kahel korral. Esiteks ajavahemikul mai 2015 - veebruar 2016, mil kaebaja viibis veel Tallinna vanglas. Sellel pöördumisel ei saa olla seost kaebaja etteheidetega tema magamistingimustele Viru vanglas. Kaebaja hakkas uuesti psüühika üle kurtma siis, kui kaebajal tekkis astma. Kaebaja seostas pöördumist õhupuuduse ja hingamisraskustega. 08.03.2019 leidis psühhiaater, et probleemi lahendus peitub võimalikus astma korrektsioonis. Seega ei ole ka sellel pöördumisel seost küsimusega, kui pikk on kaebaja voodi.
16.Kui kahju tekkimine kaebajal tervise kahjustumise läbi ei ole tõendatud, siis ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine võimalik ning kohus ei uuri muude hüvitamiskaebuse rahuldamise eelduste täidetust. Kohus jätab kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
17.HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja esitas kohtule tühistamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõuded. Kuna kaebaja ei nõudnud hüvitist kindlas summas, siis ei ole ükski esitatud nõue rahaliselt hinnatav. Kohus lähtub menetluskulude jagamisel sellest, et kohus rahuldas liidetud kohtuasjadest ühes esitatud omavahel seotud nõuded ning jättis rahuldamata teises esitatud nõude. Põhjendatud on jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.
18.Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 59). Sellest summast poole ehk 7,50
eurot mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja. Kaebajal tuleb teatada vastustajale, kellele ja millisele kontole ta menetluskulude tasumist soovib. Muudest menetluskuludest pooled tähtaegselt teatanud ei ole, seega ei ole ka nende väljamõistmine võimalik (HKMS § 109 lg 1).
19.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.
20.Kaebaja esitas kohtule volikirja, milles ta on andnud mitmesuguseid volitusi Renno Kadakule (tl 89-90). Volikirjast ei nähtu, et kaebaja oleks andnud volituse tema esindamiseks kohtus. Renno Kadak ei ole teinud kaebaja nimel menetlustoiminguid või püüdnud neid teha. Kohus ei käsitle Renno Kadakut kaebaja esindajana praeguses kohtuasjas. Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 32 seab piirangud sellele, kes võib olla kaebaja volitatud esindaja halduskohtumenetluses. Neist on praeguses asjas võimalikud, et tegemist on õigusteadusliku kõrgharidusega isikuga (HKMS § 32 lg 1 p 2, lg 3) või kaebaja üleneja või alaneja sugulasega (HKMS § 32 lg 1 p 7). Nimetatud asjaolusid tuleb kohtule tõendada. Õigusteadusliku kõrgharidusega isikul tuleb esitada dokument, mis tõendab vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omandamist. Dokumentidega tuleb tõendada ka kaebaja ja esindaja sugulus. Kui kaebaja soovib kasutada edasises menetluses esindajat, siis tuleb kaebajal eeltooduga arvestada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik Kohtuotsus jõustus osaliselt Riigikohtu 24.11.2021 lahendis toodud muudatustega
24.novembril 2021.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.