Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon

3-18-1189

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-18-1189 2) Vaidlustatud otsuse tegemise ajal ei olnud kehtivat Diplomeeritud Ehitusinsener V kutsestandardit. Vaidlustatud otsuses puudub viide, millise kutsestandardi lisaks oleva „Kutseeetika ja inseneri käitumiskoodeksis” sätestatud nõudeid on kaebaja rikkunud. Otsuses viidatakse kutsestandardile tähisega 15-14032005-02/2 (kättesaadav https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10419695), mis kehtis kuni 14.01.2009 ehk kaebajale kutsetunnistuse väljastamise ajal. Diplomeeritud Ehitusinsener V kutsestandardi viimane, 6. versioon kehtis kuni 27.08.2013 ning sellest alates ei ole kehtivat kutsestandardit. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal ei olnud ka ühtegi kehtivat kutsestandardit 7. taseme diplomeeritud ehitusinseneridele. 3) Kaebaja ei ole eetikakoodeksit rikkunud. Haldusaktis ei ole selgesõnaliselt põhjendatud, milles konkreetselt rikkumine seisnes. MTR registri kanne ei anna alust arvata, et isik nimetatud valdkonnas tegutseb. Kaebaja ei ole kunagi pakkunud ega koostanud sadamaehitusinseneri pädevust nõudvaid sadamarajatiste ja sadamaprojektide ekspertiise ega sadama rajatiste ehitusprojekte. Vastustaja otsused tuginevad osaliselt Omeda ja Lohusuu sadamatega seotud projektile, mis on väidetavalt koostatud kaebaja poolt. Kaebaja ei ole koostanud Omeda ja Lohusuu sadamate kaide rekonstrueerimise konstruktiivseid põhiprojekte. Otsuse tegemisel on tuginetud ilmselgelt ebausaldusväärsetele tõenditele. Vastustaja otsus tugineb tiitellehtede koopiatele, mis on võltsitud, ja allkirjastamata joonistele. Erinevate sadamate projektide kirjanurgas on koostamise aeg ja töö number sama – 24.03.2010, töö nr 10-096P-B. Kaebaja on märgitud kontrollijaks, mitte koostajaks. Mustvee Vallavalitsuse kinnitus ei tõenda, et Mustvee Vallavalitsuse valduses oleksid originaaldokumendid. See ei lükka ümber kaebaja väidet, et tema ei ole projekte koostanud. 4) Otsuse on teinud ebaseaduslik juhatuse koosseis. Otsuse kohaselt on juhatuse liige K. Ots volitanud M. Dengo esindama teda erakorralisel EEL juhatuse koosolekul XX kutse ära võtmise küsimuses. MTÜS ja ÄS ei näe juhatuse liikmele ette võimalust volitada teist isikut enda asemel osalema juhatuse koosolekul. Äriregistri andmete kohaselt on K. Ots EEL juhatuse liige alates 01.06.2018 aastast, volikiri aga on allkirjastatud 29.05.2018 aastal. 5) Menetlusaeg oli ebamõistlikult pikk. Kaebajat ei teavitatud menetluse eeldatavast tähtajast ega osundatud menetluse kiirendamise võimalustele. Vastustajal ja kaebajal puudub ühine arusaam, millal on kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise menetlust alustatud. Esmased avaldused seoses kaebaja eetikakoodeksi rikkumisega on vastustajale edastatud juba 2016. a jaanuaris ja veebruaris. Haldusmenetlus kestusega üle 2 a 4 k rikub haldusmenetluse kiire ja efektiivse läbiviimise põhimõtet. Haldusmenetluses viibis oluliselt mitmete kaebaja taotluste lahendamine (nt taotlus menetlusega seotud dokumentide saamiseks) ning kaebajat teavitati sammudest hilinenult (nt kaebaja teavitamine 14.02.2018 toimunud kutsekomisjoni koosolekust). Ebamõistlikult pika menetlusega asetati kaebaja pikaks ajaks ebakindlasse olukorda. Mõistliku aja ületamise tõttu ei ole ka rikkumise korral võimalik määrata karistust. 6) Rikuti selgitamiskohustust ja ärakuulamisõigust. 16.05.2018 e-kirjaga anti kaebajale võimalus hiljemalt 27.05.2018 esitada omapoolseid seisukohti kutsekomisjoni ettepaneku osas. Tähtaega pikendati kuni 30.05.2018, millest tulenevalt ei arutatud ka 29.05.2018 kaebaja kutsetunnistuse küsimust. Vaidlustatud otsusest nähtub, et kaebaja kutsetunnistuse küsimuse lahendamine toimus 04.06.2018 juhatuse istungil, mille toimumise ajast ja kohast kaebajat ei teavitatud. KutS § 22 lg-st 1 nähtuvalt ei ole kutsekomisjoni ettepanek kutse andjale siduv. Kaebaja mõistis vastustaja 16.05.2018 e-kirja selliselt, et esmalt otsustab juhatus põhimõtteliselt küsimuse, kas kutsekomisjoni ettepanekul võetakse juhatuse istungil arutada kaebaja kutsetunnistuse küsimus ning kui jah, siis teavitatakse sellest menetlusosalist ja antakse võimalus enne konkreetse otsuse tegemist esitada arvamusi seoses kutsetunnistuse kehtetuks

3(11)

3-18-1189 tunnistamisega. Seega rikkus vastustaja kohustust anda menetlusosalisele võimalus enne tema õigusi kahjustada võiva haldusakti andmist arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. 7) PRIA sõlmis lepingud Ehitusekspertiisibüroo OÜ-ga. Otsuses viidatud lepingud Ehitusekspertiisibüroo OÜ ja PRIA vahel on käsunduslepingud ja kaebaja on allkirjastanud tööd juhatuse liikmena, lisamata mistahes täiendavaid tiitleid ja ametinimetusi. Tsiviilkäibes sõlmitud lepingute alusel tööde mahtude ja maksumuste kohta arvamuse koostamise eelduseks ei ole kutsetunnistuse omamine. Kõigi nelja käsunduslepinguga antud käsundiks oli: „juhindudes Põllumajandusministri 24.04.2008 määrusest nr 38 „Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava“ meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord koostada sadamarajatiste mahtude ja maksumuse arvutused.“ Kõnealused mahtude ja maksumuste arvamused (ekspertiisid) on koostatud perioodil 2012-2015. Käsundist tulenevalt ei oma tähtsust, kas kaebajal on kutsetunnistus või mitte. Käsundist väljapoole jäävate arvamuste ja tähelepanekute esitamine ei ole käsitatav pädevuse piiride ületamisena. 8) Ametlikes Teadaannetes avaldati teade kaebaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta 11.06.2018, st enne, kui kaebaja sai vaidlusaluse otsuse kätte. Kaebaja sai otsuse tähitud posti teel kätte 13.06.2018. 9) Otsus kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks oli ette ära tehtud. EEL tegevdirektor Tiia Ruben teatas 24.04.2017 OÜ-le Addenda saadetud e-kirjas, mille koopia saadeti ka EEL juhatuse esimehele J. Olopile ja kutsekomisjoni esimehele Heiki Meosele, et EEL kutsekomisjon ei hinda koolituste kavasid, kus lektoriks on XX, kuna leiab, et nimetatud lektor ei ole järginud ega järgi ka praegusel hetkel kutsestandardi kohast inseneri eetikakoodeksit (kd II tl 24). Kirjast nähtub, et kutsekomisjon ja EEL olid selleks ajaks juba teinud kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse ja edasine menetlus oli formaalne. Alates sellest ajast on EEL keeldunud kaebaja koolituste hindamisest seoses väidetavate kutse-eetika rikkumistega. Selline suhtumine on kaebaja lubamatu karistamine. Ehkki kaebaja edastas selle väite aluse kohta korduvalt selgitustaotlusi, ei ole ta vastuseid saanud. Asjaolu, et otsus oli eelnevalt tehtud, kinnitab EEL tegevdirektori 13.04.2018 e-kiri (kd II tl 25), milles on menetlust nimetatud kutse äravõtmise kaasuseks. Menetluse eesmärgiks oligi kutsetunnistuse ära võtmine, mitte asjaolude selgitamine. Samuti on kirjas esitatud seisukoht, et kutset saab kehtetuks tunnistada avalduse esitamisega. Kiri saadeti ekslikult ka kaebajale, kuid keegi pole tema ees vabandanud. 10) Karistus on ebaproportsionaalne, arvestades rikkumiste iseloomu ja nende toimepanemise aega aastatel 2010-2015. Vastustaja on ebaproportsionaalselt ja õigustamatult sekkunud kaebaja eraellu ja majandustegevusse. Vaidluse aluseks olevate töödega ei ole kahju tekitatud ega ka tööde sisulist õigsust kahtluse alla seatud. Vastustaja ei ole väitnud, et PRIA-ga sõlmitud käsunduslepingute alusel koostatud tööd oleks sisult ebaõiged. 11) Väidetavad eetikakoodeksi rikkumised on aset leidnud üle 8 a enne vaidlustatud otsuse tegemist. Selle aja jooksul aeguvad isegi II astme kuriteod ning mitmes reguleeritud valdkonnas poleks enam võimalik algatada distsiplinaarmenetlust. Kutse-eetika rikkumised on seega aegunud, sest ehkki ehitusinseneri kutse-eetika rikkumise aegumistähtaega ega menetlustähtaega seaduses reguleeritud ei ole, saab selle tuletada analoogsetest seadustest (ATS, KS). Vastustaja on juba 2016. a alguses saanud avaldused seoses kaebaja võimalike kutse-eetika rikkumistega (kd II tl 14-18). Vaidlustatav otsus tehti 08.06.2018, seega otsuse tegemise ja otsuse tegemise aluseks olevatest asjaoludest teada saamise vaheline periood oli praktiliselt 2,5 a, mida ei ole võimalik pidada mõistlikuks menetlusajaks. Vastav tähtaeg on nt KS-st ja ATS-st tulenevalt 6 kuud. Vastustaja on kinnitanud, et kutsetunnistuse kehtetuks

4(11)

3-18-1189 tunnistamise menetluse aluseks olevad asjaolud olid neile teada enne 02.03.2018 ja seda seoses aukohtu menetlusega, mis toimus 2016. a detsembris. 12) Ehitusinseneride pädevuse piirid on olnud ajas muutuvad ja ei olnud selgepiirilised, millest tulenevalt ei saa ka kutse-eetika rikkumiste jaatamise korral väita, et rikkumised oleksid toime pandud tahtlikult. Vähemalt 2015. a mai seisuga olid ehitusinseneride pädevuste piirid hägused. 2015. a on vastustaja kutsekomisjoni esimees H. Meos pidanud võimalikuks ja vajalikuks konsulteerida kaebajaga sadamaalastes küsimustes seoses Pringi sadamaga (kd II tl 193-206). Seega ta aktsepteeris kaebajat kui sadamaala spetsialisti ega seadnud kahtluse alla tema teadmisi ja oskusi sadamatega seonduvalt, aktsepteerides kaebaja nõudmisi ja kooskõlastades temaga ehitustööde jätkamise tingimusi. See kinnitab, et pädevuse piirid olid ebaselged. Pringi sadamaga seonduv on vastustaja menetlusest välja jäetud. Pringi sadama ekspertiisi tulemusena jäi H. Meose poolt juhitud äriühing ilma kindlustushüvitisest ning seetõttu võib väita, et H. Meos kutsekomisjoni esimehena ei ole XX isikuga seonduvate küsimuste lahendamisel erapooletu, mis omakorda on aluseks ja kohustuseks enese taandamiseks kogu menetlusest. Olukorras, kus ka kutsekomisjoni esimehel puudus selge ülevaade ehitusinseneride pädevuse piiridest, ei saa väita, et väidetavad kutse-eetika rikkumised oleksid toime pandud tahtlikult. 13) Kaebaja palub mitte vastu võtta vastustaja esitatud tõendit – Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) 18.04.2018 vastus taotlusele ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta, kiri nr 16-4/180304-023. Tegemist on kaebaja isikuandmeid sisaldava dokumendiga (sh elukoha aadress) ning kaebajat ei ole teavitatud TJA poolt asustusesiseseks kasutamiseks mõeldud ja juurdepääsupiiranguga kuni 18.04.2023 dokumendi edastamisest vastustajale. Vastustaja ei ole selgitanud, kuidas ta dokumendi sai ning dokument ei ole saadud õiguspäraselt.

5(11)

3-18-1189 poole. Kaebaja esines pädeva isikuna, kellel on spetsiifilised oskused teatud tegevuste teostamiseks ja seda olukorras, kus tal vastav pädevus puudus. See on otseselt eetikakoodeksi rikkumine, mille kohaselt võib ehitusinsener tööülesandeid vastu võtta ainult oma kompetentsi ulatuses. Kaebajal puudus aga selle valdkonna haridus. Seda analüüsi toetab ka nt TJA 18.04.2018 vastus taotlusele ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta (kiri nr 16-4/18-0304023, kd II tl 182-184). Asjaolu, et formaalselt sõlmiti käsundusleping PRIA ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ vahel, ei oma tähendust, sest PRIA pöördus kaebaja kui eksperdi poole, kellel on MTR registreering hüdrotehniliste ehitiste valdkonnas ja mitmekülgne kogemus sadamarajatistele eksperthinnangute andmises. Omedu ja Lohusuu sadamate ehitusprojektide puhul on kaebaja olnud projekteerijaks, mille osas tal pädevus puudub. Kinnitused on esitatud nii OÜ Ehitusekspertiisibüroo kohta kui ka projekteerinud isikute kohta. Vastustaja ei ole tuginenud võltsitud andmetele, vaid kohaliku omavalitsuse poolt esitatud tõenditele ja andmetele, mille õigsuses ei ole olnud alust kahelda. Kohaliku omavalitsuse kinnitusel on projekti allkirjastanud mh kaebaja, seega puudus vastustajal alus selles asjaolus kahelda. Kaebaja kahtlused on paljasõnalised. Mõlema isiku allkirjad on projekti esilehel, mis on allkirjastatud paberkoopiana, originaalid asuvad Mustvee vallavalitsuses (kd I tl 53). Tähtsust ei oma asjaolu, et kaebaja on märgitud projektis kontrollijaks, kuna kaebaja ei oleks ka kontrollijana saanud nimetatud projektiga tegeleda. 3) Asjaolu, et 17.04.2018 EEL juhatuse liikmeks valitud K. Otsa kohta on äriregistrisse tehtud kanne 01.06.2018, ei oma tähtsust tema volituste alguse seisukohalt. Lisaks võib vastavalt EEL põhikirja p-le 8.4. vastustajat ilma erivolituseta kõikides õigustoimingutes esindada vastustaja esimees või aseesimehed üheskoos. 4) Selgitamiskohustus ei ole täitmata. Kaebaja on menetluses osalenud õigusteadmistega esindajaga. Keeruline oli kaebajat teavitada menetluse eeldatavast tähtajast, kuna see on pikenenud ka kaebajast tulenevatel asjaoludel. Võimalust mööda on kaebajat teavitatud. Vastustaja edastas kaebajale kõik kogutud tõendid ja dokumendid. Vastustaja teavitas kaebajat edasisest menetlusest ning saatis kokkuvõtte uurimise all olevatest küsimustest ja kogutud tõenditest (kd II tl 187). Vastustaja on kogu menetluse kestel andnud kaebajale võimaluse olla ära kuulatud, sh on kaebajal olnud võimalik osaleda vastustaja kutsekomisjoni istungitel. Vastustaja juhatus saatis kaebajale 16.05.2018 e-kirja, kus juhatus teavitas kaebajat sellest, et kutsekomisjon on teinud ettepaneku kaebaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ning juhatus hindab kogutud materjale ning teeb omapoolse otsuse kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise osas 29.05.2018. Kaebajale anti tähtaeg tõendite esitamiseks, mis ei olnud väga pikk, kuna kaebaja oli mitmel varasemal korral saanud võimaluse seisukoha esitamiseks. Kaebaja taotlusel tähtaega pikendati. Kaebaja esitas seisukoha 30.05.2018, seega enne otsuse tegemist. 5) Menetlusaeg ei ole olnud ebamõistlikult pikk. OÜ Tetrapood esitas 02.03.2017 vastustajale taotluse XX kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks, misjärel vastustaja alustas kaebaja osas uurimismenetlust võimalike rikkumiste osas. Enne seda toimus kaebaja osas aukohtu menetlus, kuid kuna kaebaja astus EEL liikmete seast välja, siis menetlus lõppes. Viited varasematele sündmustele ei puuduta praeguse vaidluse asjaolusid. Pärast 02.03.2017 on vastustaja pidanud kaebajaga pidevat kirjavahetust ja palunud esitada andmeid ja materjale. Kaebaja ei ole kasutanud talle antud võimalusi ja on taotlustega vältinud küsimustele vastamist, mis on oluliselt pikendanud menetluse kestvust (nt kinnitanud EEL kirja kättesaamist hilinemisega, esitanud oma tingimusi oma seisukohtade esitamiseks jne). Kaebaja on menetluses olnud seisukohal, et ta on esitatud küsimustele nõus vastama vaid juhul, kui talle väljastatakse menetlust mittepuudutavaid dokumente ning see on ka üks põhjuseid, mistõttu menetlus on veninud. 6(11)

3-18-1189 6) Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise kohustus tuleneb KutS § 22 lg-st 2. Nimetatud norm ei sea avaldamise eelduseks asjaolu, et kaebaja peaks olema dokumendi varasemalt kätte saanud. Vastustaja saatis otsuse kaebajale e-kirja teel juba 08.06.2018 (kd I tl 54). 7) Otsus ei olnud ette ära tehtud. Kaebaja viidatud T. Rubeni e-kiri ei ole asjassepuutuv. Kaebaja viidatud 13.04.2018 e-kiri on vastustaja sisemist töökorraldust puudutav dokument, mis ei ole kuidagi kaebajat riivav. Asjaolu, kuidas viidatud kirjas menetlust nimetatakse, ei saa tõendada otsuse eelnevat ära tegemist, mistõttu tuleb seegi kiri jätta tähelepanuta. 8) Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine ei ole distsiplinaarmenetlus, vaid haldusakti kehtetuks tunnistamine edasiulatuvalt isiku kahjuks (HMS § 67 lg 4 p-d 2 ja 3), mille näeb ette KutS § 22 lg 1 p 3. Kaebaja teod ei ole aegunud. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine on võimalik ka juhul, kui tegu on toimunud mitme aasta eest. Aegumistähtaja sätestamata jätmine ei ole vastuolus seaduse mõtte ega eesmärgiga. Paralleeli tõmbamine kriminaalmenetlusega ei ole asjakohane. Ka distsiplinaarmenetlus ei ole kohane analoogia, kuna sel on teised eesmärgid. Kutse äravõtmise eesmärk ei ole süüdlase tuvastamine ega karistuse määramine, vaid kutsesüsteemi usaldusväärsuse tagamine. Kaebaja etteheide, et otsuse aluseks on asjaolud, mis on toimunud perioodil 2010-2015, ei oma tähtsust, kuna eetikanormide järgimise tagamine on oluline ja selline tegevus näitab isiku eetilisust ka juhul, kui teo toimepanemisest on aega mööda läinud. Eetikanormide järgimine ei ole ühe teo toimepanemine. Ametialase käitumise standardid erinevad seaduse sätetest ja distsiplinaarnormidest. Üldsus eeldab, et end inseneriks nimetav isik tegutseb oma pädevuse piirides. 9) Kaebaja esitatud Pringi sadama töödega seonduvad dokumendid tõendavad üksnes seda, et kaebaja on teostanud ehitustehnilist ekspertiisi. Kaebaja eksperdina nimetamise alus – riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri, kuhu kaebaja on kantud kohtuekspertiisiseaduse (KES) alusel – ei väära seda, et kaebaja rikub oma tegevusega inseneride kutse-eetikat. Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjas olek annab kaebajale õiguse anda ekspertarvamusi kriminaalmenetluses, tsiviil- ja halduskohtumenetluses ning väärteomenetluses (KES § 1 lg 1). Ekspert määratakse kindlaks vastavas menetlusseaduses ettenähtud korras kohtu või menetleja poolt. Riiklikult tunnustatud ekspert ei osuta teenuseid sellest huvitatud isikutele nagu KOV-id, kindlustusseltsid jne. Kui isik taotleb kutset ning riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kandmist mittekattuvates valdkondades, võtab isik ise riski, et tema käitumist ei peeta kooskõlaliseks olevat ühe või teise funktsiooniga. Seosed H. Meosega tehtud töö osas on meelevaldsed. H. Meos kui EstKONSULT OÜ juhataja ei tellinud kaebajalt nimetatud ekspertiisi, ei aktsepteerinud sellega mingil moel kaebaja käitumist kui inseneri kutse-eetikaga kooskõlas olevat ega aktsepteerinud kutsekomisjoni esimehena kaebaja hüdrotehniliste ehitiste ekspertiiside teostamise pädevust. Episoodi ei kajastatud vaidlustatud otsuses, kuna sellega oli seotud H. Meos ning kuna see ei muuda ega väära kaebaja tegevust teistes episoodides.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-18-1189 otsuse on teinud ebaseaduslik juhatuse koosseis, konkreetseid rikkumisi pole haldusaktis põhjendatud ning kaebaja ei ole etteheidetavaid rikkumisi toime pannud. Kaebaja toob välja ka mitmed menetlusvead (ebamõistlikult pikk menetlusaeg, selgitamiskohustuse ja ärakuulamisõiguse rikkumine) ning leiab, et kaalutlusõigust ei teostatud õiguspäraselt (otsus oli ette ära tehtud, karistus on ebaproportsionaalne, väidetavad rikkumised toimusid kaua aega tagasi, ehitusinseneride pädevuse piirid olid hägused).

3-18-1189 üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal. Puudub vaidlus, et nimetatud kutse ei võimalda tegutseda valdkonnas hüdrotehnilised ehitised, konstruktsioonide ja üldehituslik ekspertiis. Vastustaja on kohtule esitanud SA Kutsekoda 29.05.2018 korralduse 1.1-2/19, millest nähtuvalt on pikendatud kutsestandardeid (sh diplomeeritud ehitusinsener, tase 7). Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel puudus kehtiv kutsestandard. Lisaks saab arvestada, et menetluse algatamise ajal kehtis kutsestandardi diplomeeritud ehitusinsener, tase 7, versioon nr 9 (kehtivus 23.01.2017-04.06.2018), mille lisaks 4 on inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks. Nõustuda võib kaebajaga, et vaidlustatud otsusest ei selgu üheselt, millise kutsestandardi lisaks olevale kutse-eetika ja käitumiskoodeksi rikkumisele on vastustaja tuginenud, arvestades, et otsuses viidatakse kutsestandardi lisale 7, mis vastab Diplomeeritud Ehitusinsener V kutsestandardile. Samas ei erine Diplomeeritud Ehitusinsener V kutsestandardi lisaks 7 olev kutse-eetika ja inseneri käitumiskoodeks ning kutsestandardi diplomeeritud ehitusinsener, tase 7, versioon nr 9 lisaks 4 oleva inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeksi p-d I.5 ja II.1 oma sõnastuselt. Kutsestandardite lisaks olev eetikakoodeks, mille rikkumist kaebajale ette heidetakse, kehtis samas sõnastuses nii 2005. a kui 2018. a. Seega ei muuda kaebaja viidatud ebaselgus iseenesest otsust materiaalselt õigusvastaseks.

3-18-1189 puuduvad. Ka kohtu hinnangul ei anna kaebuses väljatoodud etteheited seoses Omedu ja Lohusuu sadamatega seonduvate tõenditega alust järeldamaks, et tegemist on võltsingutega. Vastustaja on põhjendanud, et tähtsust ei oma asjaolu, et kaebaja on märgitud projektis kontrollijaks, kuna kaebaja ei oleks ka kontrollijana saanud nimetatud projektiga tegeleda.

3-18-1189

/allkirjastatud digitaalselt/

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.