3-19-63 Mave Kinnisvara OÜ kaebus Paide Linnavalitsuse 17.12.2018 korraldusega nr 761 seatud sundvalduse tühistamiseks Kaebaja: Mave Kinnisvara OÜ, seaduslik esindaja Endrik Viru, lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Keba Vastustaja: Paide linn, esindajad Nellika Valder, Mari Mikson Kolmas isik: Aktsiaselts Paide Vesi, seaduslikud esindajad Tarmo Vaher, Jaan Madis, lepinguline esindaja vandeadvokaat Sandor Elias 21.05.2019 kohtuistung
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende endi kanda.
3.Välja mõista Mave Kinnisvara OÜ-lt (registrikood 10781369) menetluskulud 2700 eurot kolmanda isiku Aktsiaseltsi Paide Vesi (reg kood 10464290) kasuks. Menetluskulud tuleb kaebajal kanda Advokaadibüroo TRINITI OÜ arvelduskontole EE781010220192873229 (SEB).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.07.2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Aarens Projekt koostas 05.10.2006 Mave Kinnisvara OÜ (edaspidi kaebaja) tellimusel Lepa kinnistu katastritunnus 56503:001:0331 ja 56503:001:0332) detailplaneeringu (edaspidi Lepa DP, kd 1, tl 8). Paide Vallavalitsus kehtestas 22.11.2006 korraldusega Lepa DP (kd 1, tl 6). Korralduse kohaselt lahendati DP-ga ca 10 ha suuruse kinnistu jagamine 47 elamukrundiks, lisaks äri ja ühiskondlike hoonete maaks, kergliiklusmaaks, tee ja tänava maaks, määrati maaüksuste ehitusõigus, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtted, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning tehnovõrkude ja rajatiste paigutus. DP koosneb DP tekstist (kd 1, tl 8-13), asendiplaanist (kd 1, tl 113), tugijoonisest (kd 1, tl 114), põhijoonisest (kd 1, tl 7), tehnovõrkude joonisest (kd 1, tl 14) ja vertikaalplaneerimise joonisest (kd 1, tl 115).
2.OÜ Aarens Projekt koostas kaebaja tellimusel 09.07.2007 Paide valla Viraksaare küla Lepa elamupiirkonna veetrassi eelprojekti (kd 1, tl 126).
3.OÜ Elekman koostas kaebaja tellimusel 15.02.2008 elektrivarustuse tööprojekti joonise, millel on märgitud vee- ja kanalisatsioonitrassid (kd 1, tl 128).
4.Paide Vallavalitsus andis 16.03.2015 korraldusega nr 102 projekteerimistingimused (edaspidi PT) Paide vallas Prääma ja Viraksaare külade vahelisele maa-alale ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) eelprojekti ning jalg- ja jalgrattatee eskiisprojekti koostamiseks (kd 1, tl 15-16).
5.Paide Vallavalitsuses 01.10.2015 toimunud Viraksaare küla ÜVK eelprojekti nõupidamisel osalesid kaebaja, vastustaja ja kolmas isik (kd 1, tl 120).
6.Paide Vallavalitsuses 01.12.2015 toimunud ÜVK eelprojekti nõupidamisel vastustaja ja kolmanda isiku osavõtul otsustati, et ÜVK eelprojekti koostamisel lähtutakse võimalike liitumiskohtade määramisel eelkõige Lepa DP tehnovõrkude joonisel näidatud ÜVK torustike asukohtadest (peamine kanalisatsiooni liitumiskoht Kauritsa tn reoveepumpla, veetorustike liitumised Paide-Nahkmetsa teelt (kd 1, tl 122-123).
7.Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla ühinemise teel 25.10.2017 moodustus uus omavalitsusüksus Paide linn (edaspidi vastustaja), mis on kõikide eelpool nimetatute üldõigusjärglane. Vastustaja võttis 11.07.2018 vastu korralduse nr 403 Ehitusloa andmine Viraksaare küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide I ja II osa rajamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine ning väljastas korralduse alusel ehitusload projektidele OSA-1 ja OSA-2 (ehitusluba nr 1812271/16903 ja ehitusluba nr 1812271/16908). Korraldus võeti vastu järgmise kõrvaltingimusega: kui vee- ja kanalisatsioonitorustikud ehitatakse võõrale maatükile, siis tuleb koos kasutusloa taotlusega esitada linnavalitsusele dokumendid võõrale maale ehitamise õigusliku aluse kohta.
8.Aktsiaselts Paide Vesi (edaspidi kolmas isik) esitas 07.08.2018 vastustajale taotluse sundvalduse seadmiseks Järva maakonnas Viraksaare külas asuvatele Paide-Viraksaare
kergliiklustee (katastritunnus: 56503:001:0089; 56503:001:0091; 56503:001:0092) ja Muraka tee (katastritunnus: 56503:001:0088) kinnistutele kolmanda isiku kasuks. See oli vajalik ÜVK torustiku talumiskohustuse kehtestamiseks, kuivõrd nimetatud kinnisasjade omanikuga, see tähendab kaebajaga ei õnnestunud sõlmida isikliku kasutusõiguse lepingut, mis seadis ohtu Euroopa Liidu poolt rahastatava projekti ajalise läbiviimise.
9.Vastustaja otsustas 17.12.2018 korraldusega nr 761 seada eelnimetatud kaebaja kinnistutele sundvalduse tehnovõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks kolmanda isiku kasuks.
10.Tallinna Halduskohus (edaspidi kohus) võttis 18.01.2019 menetlusse kaebaja 11.01.2019 kaebuse vastustaja korralduse nr 761 tühistamiseks. Kohus jättis 18.01.2019 käiguta kaebuse Paide Linnavalitsuse 13.07.2018 ehituslubade nr 1812271/16903 ja 1812271/16908 õigusvastasuse tuvastamiseks ning tagastas 12.04.2019 kaebuse selle nõude osas. Kohus rahuldas 18.01.2019 esialgse õiguskaitse (edaspidi EÕK) taotluse ja peatas Paide Linnavalitsuse 17.12.2018 korralduse nr 761 kehtivuse, kuid tühistas 12.04.2019 EÕK kohaldamise.
11.Kohus määras 12.04.2019 asja läbivaatamiseks istungil ja võttis istungil asja materjalide juurde kaebaja 24.04.2019 täiendavad seisukohad (määruskaebus).
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
12.Kaebaja poolt 11.01.2019 esitatud tühistamisnõue põhineb järgmistel väidetel.
12.1.Vastustaja põhjendab sundvalduse kehtestamist kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) §-ga 40, mis näeb ette erisuse sundvalduse seadmisel tehnovõrgu ja -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks. KAHOS § 40 lg-st 1 lähtuvalt seatakse AÕS § § 1581 lg-s 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks sundvaldus AÕS § § 1581 lg-s 1 nimetatud isiku kasuks. Samas jättis vastustaja tähelepanuta KAHOS § 40 lg-s 1 sisalduva olulise kitsenduse: KAHOS §-s 5 sätestatud sundvalduse kehtestamise eeldused. KAHOS § 5 lg 1 p kohaselt on sundvalduse seadmise aluseks DP koostamise kohustuse korral kehtestatud DP. Lepa DP ei näe sundvalduse esemeks olevatele kinnistutele ette ÜVK trasse. Seega ei ole sundvalduse seadmise eeldused täidetud, mis tähendab, et korraldus on õigusvastane.
12.2.Arusaamatuks jääb vastustaja sundvalduse kehtestamise korralduses märgitu, mille kohaselt ei kahjusta kaebaja kinnistutele projekteeritud tehnovõrgud kaebaja huve ega takista kinnisasjade edaspidist kasutamist. Korralduse punktis 4 on välja toodud, et kaebaja kui kinnisasja omanik kohustub hoiduma igasugusest tegevusest, mis takistab tehnovõrgu sihipärast kasutamist, halvendaks tehnorajatise korrashoiu võimalusi ja/või ohustaks selle toimimist, järgima ÜVK torustike kaitsevööndis seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi; teavitama sundvalduse teostajat teiste reaalservituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmisest ning kinnisasja võõrandamisest. Eeltoodust nähtub, et kaebaja kinnistutele kavandatud tehnovõrgud toovad kaasa kaebaja omandiõiguse olulise riive.
12.3.Tõele ei vasta sundvalduse kehtestamise korralduses toodu, mille kohaselt on nii töövõtja esindaja, projekteerija kui ka tellija korduvalt pöördunud kaebaja poole isikliku kasutusõiguse seadmiseks, kuid vaatamata kõikidele selgitustele ei ole kaebajalt saadud nõusolekut isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Kaebaja on vastustaja ja kolmanda isikuga tehnovõrkude konkreetsete lahenduste osas viimase poole aasta jooksul läbirääkimisi pidanud ning selgitanud, et kogu taristu toimimine alal (vesi, sademevesi, truup jne) peab olema tagatud. Kaebaja on ka
projekteerijale korduvalt selgitanud, mis tuleks projektiga lahendada, kuid muudatusi projektis tehtud ei ole.
13.Kaebaja täiendas 24.04.2019 tühistamisnõuet järgmiselt.
13.1.Lepa DP tehnovõrkude joonis ei kajasta magistraalse vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamist sundvaldusega hõlmatud alale. Isegi, kui lugeda leppemärgita jooned trassiks, on pigem tegemist sademevee kogumiseks vajaliku kraavi märgistusega. Isegi, kui Lepa DP tehnovõrkude joonis näeks ette kaebaja kinnistule nn punasega tähistatud vee- ja kanalisatsioonitrassi, siis ei saa tegemist olla (võrguettevõtja) magistraaltrassiga, kuivõrd DP-s ei ole määratud trasside rajamiseks servituudiala ega kordagi viidatud sundvõõrandamisele või sundvalduse seadmisele.
13.2.Vastustaja andis vastuolus Lepa DP-ga 16.03.2015 PT, milles nähti ette uus tehnovõrkude lahendus. Esiteks, ei võimaldanud sel hetkel kehtinud õigusaktid kehtiva DP olemasolu korral PT väljastada ning teiseks, kui vastustaja hinnangul oleksid trassid olnud kehtiva DP kohased, siis milleks PT üldse väljastada.
13.3.DP teksti p 3.8.1 kohaselt puudub planeeritaval kinnistul ÜVK võrk. Kõikide tehnovõrkude ehitamiseks tuleb koostada projektid. Pos 31-le on vajalik reserveerida maa-ala planeeringuala trasside ühendamiseks kõrvalasuva elamupiirkonna planeeritava vee ja kanalisatsioonivõrguga. Sama näeb ette DP teksti p 3.8.3.
14.Istungil jäi kaebaja oma seisukohtade juurde.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
15.Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel.
15.1.Sundvalduse seadmisel lähtus vastustaja kolmanda isiku 07.08.2018 taotlusest ja KAHOS-st ning arvestas ÜVK trassi rajamiseks vajalike ja olemasolevate arengudokumentidega, projektidega ja planeeringutega (Paide valla üldplaneering, Paide valla ÜVK arendamise kava 2016–2027, Järva maakonnaplaneering, Viraksaare küla ÜVK süsteemide projekteerimistööd projekt OSA-1, Viraksaare küla Lepa DP).
15.2.Lepa DP teksti punktist 3.8.1 nähtub, et planeeringu koostamise hetkel puudus alal ÜVK torustik. DP tehnovõrkude joonisel on ÜVK torustikud planeeritud kõikidele transpordimaa kinnistutele, sealhulgas ka positsioonidele (edaspidi pos) 55, 56 ja 57 ehk kergliiklusmaa kruntidele. Sellel, et trassid tänava ja kergliiklustee maa-aladel on tähistatud erinevat värvi leppemärkidega, ei ole tähtsust. DP-te vormistamisel võeti sellel ajal (aastal 2006) üldjuhul aluseks Keskkonnaministeeriumi poolt 2002.a koostatud juhend „Planeeringute leppemärgid“, mille osas 4 „Detailplaneeringu leppemärgid“ on öeldud, et DP joonis peab olema paljundatav ka must-valgelt. Oluline on leppemärgi kuju, mitte selle värv. Sellest saab järeldada, et kergliiklusmaa kruntidel olevad trassid (mis ei alga ega lõpe kaebaja kinnistul, vaid on ala läbivad) on Viraksaare küla teenindamiseks mõeldud ÜVK magistraaltrassid. Seega on ÜVK trassid DP-s kajastatud.
15.3.PT on antud õiguspäraselt ning vastuolu Lepa DP-ga ei ole. Projekteeritav ala hõlmas tunduvalt laiemat ala kui Lepa DP ala. Projekteeritava ala ulatus on näidatud OÜ
Keskkonnaprojekt poolt koostatud töö nr 1819 „Viraksaare küla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimistööd. OSA-I“ torustike asendiplaanil. PT anti projekteerimise alusena ülejäänud projekteeritaval alal, kus kehtivat DP ei ole, mitte Lepa DP tingimuste täpsustamiseks, nagu väidab kaebaja. PT-s ei olnud näidatud trasside asukohta ning ei olnud ühtegi viidet, et Lepa DP soovitakse täiendada või antakse sellele täpsustavaid lisatingimusi.
15.4.Kaebaja on olnud teadlik perspektiivsete trasside asukohast juba aastaid. Kaebaja osales 01.10.2015 PT alusel koostatavate eelprojekti ja eskiisprojekti töökoosolekul ning teinud omapoolseid ettepanekuid nii jalgratta- ja jalgtee kui ÜVK projekti osas. Vastustaja koostööle kaebajaga viitab ka kaebaja märkus eelprojektile lisatud tabelist „Katastriüksused ja nende omanikud. Äralõiked. Omanike kooskõlastused“, kus kaebajale kuuluvate kinnistute taha on kooskõlastuste reale lisatud laused: „Krundijaotuskavad saadetud e-kirjaga 13.08.2015. Omaniku esindajaga arutati eskiisprojekti 01.10.2015 Paide vallas toimunud nõupidamisel“ ning märkuste reale „Detailplaneeringute mahasõidud on lisatud eskiisprojekti joonistele ja mahtudesse“. Projekti nõupidamise protokolli p 2.8 kohaselt saadeti Lepa DP liitumiskohtade ettepanek kaebajale korduvalt (9. okt, 10.okt, 23. okt) e-kirjaga, kuid täiendavat infot ega sisulisi ettepanekuid kaebaja ei esitanud. Sellele, et kaebaja oli teadlik ÜVK trasside kavandamisest sundvalduse esemeks olevatele kinnistutele, viitab kaebaja poolt tellitud Lepa elamupiirkonna veetrassi eelprojekt. Projekti joonisel „Veetrassi asendiplaan“ on näidatud perspektiivne Viraksaare küla veeühendus Paide linnaga. Lisaks kooskõlastas kaebaja 01.04.2008 Lepa kinnistu elektrivarustuse tehnilise tööprojekti, mis kajastab kruntidele (DP-s pos 55, 56 ja 57) planeeritud ÜVK trasse.
15.5.KAHOS § 39 lg 3 ja 4 alusel teavitas vastustaja kaebajat sundvalduse seadmise menetlusest 21.09.2018 kirjaga nr 5-6/18/200-2 ning andis kaebajale aega nelja nädala jooksul teate kättesaamisest arvates esitada oma arvamus sundvalduse seadmisega nõustumise või mitte nõustumise kohta. Kaebaja ei esitanud 24.09.2018 e-kirja arvamust sundvaldusega nõustumise või mitte nõustumise kohta, vaid soovis vastustaja esindajatega kokkusaamist. Kokkusaamisel 30.10.2018 otsustati, et koostatakse isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu kaebaja ja kolmanda isiku vahel, kuid vastavat lepingut ei sõlmitud.
16.Istungil jäi vastustaja oma seisukohtade juurde.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
17.Kolmas isik taotleb jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel.
18.Sundvaldus on seatud KAHOS ja AÕS tingimusi järgides nii avalikes kui ka kaebaja huvides.
18.1.Avalik huvi Viraksaare küla ühendamiseks Paide linna ÜVK-ga on kirjeldatud Paide valla ÜVK arendamise kava 2016 – 2027 p-des 1.1.4 ja 2.17.
18.2.Sundvalduse seadmise korralduses märgitakse, et „Tehnovõrk on projekteeritud lähtudes optimaalsest trassivalikust ning selle ehitus on vajalik teiste Viraksaare külas asuvate kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks ning nende ehitamist ei ole võimalik teostada ilma Paide-Viraksaare kergliiklusteede ning Muraka tee kinnisasjasid kasutamata. Tehnovõrgu rajamine kõnealustele kinnisasjadele on projekteeritud avalikes
huvides, torustikud on planeeritud võimalikult kinnisasja piirile ning need ei kahjusta kinnisasja omaniku huve ega takista kinnisasja edaspidist kasutamist.“
18.3.Tõsiseltvõetav ei ole kaebaja väide omandiõiguse riivest, arvestades, et rajatise Lepa DP alalt nö „möödaviimise korral“ ei oleks kaebajale võimalik talle kuuluvat arendusala ÜVK võrku ühendada. Samuti müüb kaebaja Lepa DP kinnistut muu hulgas järgmise kirjeldusega: „Varsti kergliiklustee koos vee-ja kanalisatsiooniga Paideni millega liidetakse ka antud arendus.“
19.Sundvalduse seadmisel on kaebaja ära kuulatud. KAHOS § 39 lg 3 sätestab, et sundvalduse seadja teavitab kinnisasja omanikku sundvalduse seadmise menetlusest. KAHOS § 39 lg 4 sätestab, et kinnisasja omanikul on õigus nelja nädala jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate kättesaamisest arvates esitada sundvalduse seadjale oma arvamus. Vastustaja kaasas 21.09.2018 teatega kaebaja menetlusse. Kaebaja vastas, ehkki mittesisuliselt 24.09.2018. Samas anti korraldus sundvalduse seadmiseks alles 17.12.2018 ehk kaebajale jäi piisav võimalus sisuline seisukoht esitada.
20.Sundvalduse seadmine ei ole vastuolus Lepa DP-ga. Lepa DP tehnovõrkude joonise järgi läbib sundvalduse ala ÜVK trass. Tehnovõrkude joonise leppemärkide kohaselt tähistab veetrassi „V“ tähistusega joon, kanalisatsioonitrassi „K“ tähistusega joon. Sundvalduse ala (pos 55, 56, 57) läbib tehnovõrkude joonise kohaselt nii „V“ kui „K“ tähistusega joon. Tähendust ei oma, et sundvalduse ala läbivad jooned on punases toonis, leppemärkide joonisel aga sinises ja rohelises toonis.
20.1.Esiteks, on selliselt ainuvõimalik selgitada tehnovõrkude joonisel sundvalduse ala läbivate joonte tähendust. Mõistlik isik (rakendades analoogia korras TsÜS § 75 lg 2 ls 2) saaks tehnovõrkude joonisest aru selliselt, et kuna vaidlusalused jooned on tähistatud läbivalt „V“ ja „K“ tähega, saavad need olenemata värvist tähendada üksnes vee- ja kanalisatsioonitrassi. Ebamõistlik oleks tõlgendus, justkui tehnovõrkude joonisel esineb jooni, millel ei olegi mingit tähendust.
20.2.Teiseks, Lepa DP kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 7 sätestas DP ühe eesmärgina tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramise. Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 2 lg 1 kohaselt koosneb planeering tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Hetkel kehtiva PlanS § 3 lg 2 sätestab, et planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Seega ei sätesta planeerimisseadus ega ole ka kunagi sätestanud joonise värvikasutusele eraldiseisvat tähendust. Joonised on seega loetavad ka mustvalgena ning värvid on vajalikud üksnes joonise loetavuse lihtsustamiseks.
20.3.Kolmandaks, tehnovõrkude joonisel on selguse huvides lokaalsed vee- ja kanalisatsioonitrassid märgitud ühe ja planeeringuala läbiv nö magistraaltrass teise värviga. Eelviidatud tõlgendust kinnitab ka Lepa DP seletuskirja p 3.8.1, mille kohaselt: „Planeeritaval kinnistul puudub ühisveevärgi ja kanalisatsioonivõrk.“ ja p 3.8.2, mille kohaselt: „Kuna ühisveevärk arendatakse antud piirkonnas välja aastaks 2012. on vahepealseks ajaperioodiks võimaliku lahendusena planeeritud rajada puurkaev, mille kasutamine lõpeb ühisveevärgi rajamisega antud piirkonda.“
20.4.Neljandaks, ei saa Lepa DP tehnovõrkude joonisel sundvalduse ala läbiv ÜVK trass kaebajale kuidagi üllatuslik olla. Asjaolu, et sundvalduse alale on planeeritud ÜVK torustik, on nähtav ka 28.04.2016 Paide Vallavolikogu määrusega nr 10 vastu võetud Paide valla ÜVK
arendamise kava 2016–2023 joonise lk-lt 10. Lepa DP ala sidumine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga on nähtuv ka ptk-st 1.1.4.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Vaidluse keskseks küsimuseks on Lepa DP tõlgendamine ÜVK küsimuses ja selle mõju sundvalduse seadmise korraldusele kui haldusaktile.
23.Planeerimisseaduse (22.11.2006 seisuga, edaspidi PlanS v.r, kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/1011722) § 9 lg 1 kohaselt on DP lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. DP eesmärgiks on muuhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine (PlanS v.r. § 9 lg 2 p 7), servituutide vajaduse määramise (PlanS v.r. § 9 lg 2 p 13) ning muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramise planeeritaval alal (PlanS § 9 lg 2 p l6). DP koostamisse kaasatakse planeeritava maaala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud (PlanS v.r. § 16 lg 1) ning tehnovõrkude puhul lisaks olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad, et tagada planeeritava maa-ala varustatus tehnovõrkudega (PlanS v.r. § 16 lg 1).
24.Kuigi PlanS v.r. 22.11.2006 seisuga otsesõnu ei reguleerinud, mis osadest peab DP koosnema (vastav nõue sätestati PlanS v.r. 01.07.2019 seisuga § 2 lg-s 1, kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/13186912), koosneb Lepa DP tekstist, asendiplaanist, tugijoonisest, põhijoonisest, tehnovõrkude joonisest ja vertikaalplaneerimise joonisest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
25.Kohtu hinnangul tuleb Lepa DP teksti ja jooniste tõlgendamisel lähtuda DP eesmärgist ÜVK küsimuses. DP eesmärki saab mõista nii DP tellimise seisuga 2006.a kui ka kaebaja käitumisega enne ja pärast sundvalduse seadmist. Olulised on järgmised faktilised asjaolud.
25.1.Kaebaja on kinnisvara arendaja, kes tellis 2006.a Lepa DP, mille OÜ Aarens Projekt koostas 05.10.2006 (DP tekst, kd 1, tl 8). Kaebaja seaduslik esindaja on äriregistri andmetel olnud äriühimgu juhatuse liige alates DP tellimisest 2006.a kuni kaebuse esitamiseni.
25.2.DP-ga jagati Lepa kinnistu kokku 57-ks erinevat otstarvet omavaks kinnistuks: põhiliselt elamumaa (47 krunti), aga ka äri ja ühiskondlike hoonete maa, tee ja tänava maa ja kergliiklusmaa.
25.3.Planeeringu alale juurdepääs toimub T-15176 Paide–Nahkmetsa maanteelt. Planeeringuala piirneb ida ja lõuna suunal metsamaaga, läänest ja loodest Viraksaare küla suvilapiirkonnaga. Suurem osa kinnistust on kaetud metsamaaga (DP tekst, kd 1, tl 8). Seda kinnitab DP asendiplaan (kd 1, tl 113), millelt nähtuvad Viraksaare küla suvilapiirkonnas asuvad hooned, küla ümbritsetus metsaga, Lepa kinnistu kaetus metsaga ja kinnistu ümber asuvad metsad ning kinnistu nö poolitamine Paide–Nahkmetsa maanteega.
25.4.Kohtuistungil küsis kohus kaebajalt järgmist. Vastustaja väidab 01.04.2019 vastuses kaebusele p-s 19, et 27.08.2007 väljastati Paide Vallavalitsuse korraldusega nr 291 kaebajale ehitusluba, ehitusloa taotluse aluseks oli kaebaja poolt tellitud Lepa elamupiirkonna veetrassi eelprojekt. Projekti joonisel „Veetrassi asendiplaan“ oli näidatud perspektiivne Viraksaare küla
veeühendus Paide linnaga, veetrass asus täpselt samas asukohas, kuhu see oli planeeritud kehtivas Lepa detailplaneeringus. Kas kinnitate, et selline veetrassi eelprojekt on Teie poolt tellitud? Kas nõustute, et nn vee magistraaltrass oli sellel eelprojektil samas kohas detailplaneeringuga? (istungi protokoll, kd 2, tl 143, 10:32:56). Kaebaja vastas, et veetrassi eelprojekt on tema poolt tellitud, kuid eelprojektis ei ole kajastanud nn vee magistraaltrassi (istungi salvestis 10:34:13).
25.5.Lisaks küsis kohus kaebajalt elektriprojekti kohta. Vastustaja väidab 01.04.2019 vastuses kaebusele p-s 19, kaebaja esindaja Endrik Viru kooskõlastas 01.04.2008 Lepa maaüksuse elektrivarustuse tehnilise tööprojekti, kus on peal ka kergliiklusmaa kruntidele (pos 55,56 ja 57) planeeritud vee- ja kanalisatsioonitrassid. Kas kinnitate sellise kooskõlastuse andmist? (istungi protokoll, kd 2, tl 143, 10:36:49). Kaebaja vastas, et kooskõlastas elektriprojekti (istungi protokoll, kd 2, tl 143, 10:39:31).
25.6.Pärast 16.03.2015 PT väljastamist ÜVK eelprojektile Prääma ja Viraksaare külade vahelisele maa-alale (kd 1, tl 15) toimus Paide Vallavalitsuses 01.10.2015 Viraksaare küla ÜVK eelprojekti nõupidamine kaebaja, vastustaja ja kolmas isik osalusel (kd 1, tl 120). PT kohaselt on projekteeritava ehitise asukohaks Paide linn, Prääma küla ja Viraksaare küla ning riigimaantee nr 15176 Paide-Nahkmetsa tee äärne maa.
25.7.Vastustaja ja kolmas isik on kaebajaga nii enne sundvalduse seadmist (kd 1, tl 80-83) kui ka pärast kaebuse esitamist (kd 2, tl 11-13) üritanud kaebajaga kokkuleppele jõuda isikliku kasutusõiguse seadmise üle. Kaebaja seadusliku esindaja 12.03.2019 ja 13.03.2019 e-kirjadest nähtuvalt ei ole vaidlust ÜVK trasside asukoha üle, vaid tingimuste üle, mille täitmisel on kaebaja nõus isikliku kasutusõiguse seadmisega (liitumispunktide väljaehitamine, ÜVK trassi tehnilised andmed, truubi väljaehitamine).
26.Eeltoodust tulenevalt teeb kohus järelduse, et kaebaja eesmärgiks nii DP tellimisel kui ka kogu järgnevas haldusmenetluses, mis puudutab ÜVK trassi rajamist, oli võimaldada tema poolt arendatava piirkonna varustamine vee- ja kanalisatsiooniga. Kohtul puudub kahtlus selles, et kaebaja mõistis nii DP tellimisel, DP alusel koostatud veetrassi projekti ja elektriprojekti tellides ning ka hilisemas haldusmenetluses, et ainus võimalus arendatava piirkonna varustamiseks veeja kanalisatsiooniga on nn magistraaltrassi kaudu, mis algab Paide linnast ja kulgeb Viraksaare külani Paide-Nahkmetsa tee äärest (täpsemad andmed ÜVK torustiku kohta on 21.05.2018 tööprojektis, kd 1, tl 99).
26.1.Seda tõendavad kaebaja tellimusel OÜ Aarens Projekti poolt koostatud Viraksaare küla Lepa elumupiirkonna veetrassi eelprojekt ja kaebaja tellimusel OÜ Elekman poolt koostatud 15.02.2008 elektrivarustuse tööprojekt. Nii veetrassi eelprojekti joonisel (kd 1, tl 126) kui ka elektrivarustuse tööprojekti joonisel (kd 1, tl 128) on ÜVK trasside asukoht sama võrreldes DP tehnovõrkude joonisega (pos 55,56,57). Lepa DP tekstis p-s 3.8.1. on kirjas, et kõikide tehnovõrkude ehitamiseks tuleb koostada projektid (kd 1, tl 11). Projektid põhinevad DP lahendusel.
26.2.Samuti tõendab seda asjaolu, et Viraksaare küla suvilapiirkonnal ei olnud varustatust veeja kanalisatsiooniga, vaid olid üksnes lokaalsed veevärgid (kd 1, tl 100). Kui vaadata Viraksaare küla asukohta, puudub loogiline põhjendus ÜVK trassi rajamiseks mujalt kui Paide-Nahkmetsa tee äärest.
Kolmas isik esitas istungil kaebajale küsimuse. Te viitate sellele, et Viraksaare küla (pos 31) taha jõuab ühisveevärk ja -kanalisatsioon RMK maade kaudu. Kas Te oskate viidata mõnele planeeringu dokumendile, ÜVK arendamise kavale, kust selliselt see trass kulgeb? (kd 2, tl 143, 10:31:06). Kaebaja ei osanud istungil sellele küsimusele vastata, selgitades, et ta ei ole ÜVK projekti koostaja ega pea olema kursis planeeringutega. Kohus ei tuvastanud ühtegi dokumenti, mis kajastaks ÜVK trassi võimalikku ehitamist mujalt kui Paide-Nahkmetsa tee äärest.
27.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaatamata teatud vastuolule DP tehnovõrgu joonise leppemärkide (planeeritud veetrass sinise värviga tähistusega v, planeeritud kanalisatsioonitrass rohelise värviga tähistusega k) ja joonisel kujutatud tähistuse puhul (punast värvi jooned tähistusega v ja k), tuleb joonisel kujutatud punast värvi jooni mõista ÜVK trassidena. Lisaks märgib kohus, et Keskkonnaministeeriumi poolt 2002.a koostatud juhend „Planeeringute leppemärgid“, mille osas 4 „Detailplaneeringu leppemärgid“ on öeldud, et DP joonis peab olema paljundatav ka must-valgelt (kd 1, tl 107). Seega ei saa joonisel kujutatud joone värv, antud juhul ÜVK trassi värv, olla määrav.
28.DP teksti sõnastuse Pos 31-le on vajalik reserveerida maa-ala planeeringuala trasside ühendamiseks kõrvalasuva elamupiirkonna planeeritava vee ja kanalisatsioonivõrguga. (p-d 3.8.1., 3.8.3) kohta märgib kohus järgmist. Sõnade kõrvalasuva elamupiirkonna all tuleb mõista Viraksaare küla suvilapiirkonda, millel puudub ÜVK varustatus. Suvilapiirkonna varustatus ÜVK-ga tagatakse kaebaja kinnistute kaudu, mis on tähistatud tehnovõrkude joonisel pos 31 juures kollase värviga nimetusega servituudivajadusega ala ja millelt on näha, et planeeritakse ühendada kaebaja kinnistul olevad ÜVK trassid suvilapiirkonna ÜVK trassidega. See asjaolu selgitab, miks kaebaja kinnistule kavandati nö trassi servituudi seadmist (kd 1, tl 13). Selleks, et tulevikus tagada suvilapiirkonna varustamine vee- ja kanalisatsiooniga kaebaja kinnistu kaudu. Küsimusele, miks ei kajastatud DP tekstis servituudi seadmist pos-dele 55,56,57 ning ei kajastatud seda tehnovõrkude joonisel, ei ole kohtul võimalik vastata, aga see ei ole ka vajalik muid asjaolusid arvestades. Kohus selgitab üksnes seda, et DP ei ole seadusjärgne kinnisasja kitsendus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.30.2006 määrus asjas nr 3-2-1-5-06, p 22). Seega ei saa asjaolust, et DP-s ei ole märgitud servituudi seadmist pos-dele 55,56,57 teha järeldust, et nendel positsioonidel olevatele kinnistutele ei saa hiljem sundvaldust seada.
29.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Lepa DP võimaldab ÜVK trasside rajamist sundvalduse esemeks olevatele kinnistutele.
30.Sellest seisukohast lähtus vastustaja sundvalduse seadmise korraldust vastu võttes ning seega on sundvaldus seatud õiguspäraselt.
31.Sundvalduse seadmise korralduse põhjendustest (kd 1, tl 27-28) on näha, et sundvaldus on seatud KAHOS ja AÕS tingimusi järgides nii avalikes kui ka kaebaja huvides. Kohus nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
32.Vastustaja ja kolmas isik on veenvalt selgitanud kaebaja kaasatust haldusmenetlusse (otsuse p-d 15.4.- 15.5, 19), millega kohus nõustub ega pea vajalikuks nimetatud asjaolusid korrata.
33.Vaidluse esemeks ei ole eraldiseisvalt 16.03.2015 PT õiguspärasus, kuid sundvalduse korralduses on viidatud 16.03.2015 PT-le. Kohus nõustub vastustajaga selles, et PT
reguleerimisala oli oluliselt erinev võrreldes Lepa DP-ga, mis selgitab PT andmise vajadust. Nagu eeltoodust nähtub, ei olnud PT vastuolus Lepa DP-ga.
34.Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
35.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja ei taotlenud menetluskulude hüvitamist. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik esitas kulude nimekirja ja arved (kd 2, tl 136-142, 147-149) ning taotleb menetluskulude hüvitamist 3465 eurot (koos km, õigusabi kokku 19 h 15 min, hind 150 eurot pluss km). Kaebaja taotleb menetluskulu hüvitamist 1900 eurot (ilma km, õigusabi kokku 13 h 15 min , hind 140 eurot pluss km, kd 2, tl 131-132, 149-151). Arvestades asja keerukust ja mahtu ning võrreldes õigusabile kulutatud aega, leiab kohus, et õigusabi kulusid tuleb vähendada (HKMS § 109 lg 6). Kohus peab põhjendatuks õigusabi mahtu 15 h ning seega põhjendatuks õigusabikulu 2700 eurot (koos km). Seega tuleb menetluskulu 2700 eurot kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. Kolmas isik taotleb menetluskulude kandmist Advokaadibüroo TRINITI OÜ arvelduskontole EE781010220192873229 (SEB).
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.